Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele. Lõppeva nädala poolitas küünlapäev. Sakalamaal oli ennevanasti tähele pandud, et kui enne küünlapäeva kuuse ja männiokkad maha pudenevad, siis sulab lumi enne maarjapäeva ära ehk et on varasemat kevadet loota. Nüüd on aga teie ees tänapäevased aiatargad. Enne jõule müüdi Tallinnas, Hollandist ja Taanist toodud ja suurtesse plastmasspottidesse istutatud kuuski kusjuures silt hoiatas, et puu ei ole ette nähtud pikemaajaliseks kasvatamiseks vaid ainult pühade ajaks tuppa toomiseks. Kui nüüd keegi kaastundliku südamega inimene pole raatsinud ilusat potikuuske ära visata, mida sellega edasi teha? Vastab okaspuude kollektsioneerimise ja paljundamisega tegelev Rudolf pehter. Kindlasti müüdiga eestimaised kuuski lihtsalt seal võib-olla ei olnud seda reklaamsilti juures potis eestimaised kuuski, samas näiteks minul oma kogemusest, et kunagi viis või kuus aastat tagasi, kui need veel esimesed ebaKepressid pottides olid müügiks nagu jõulupuudena. Mul kasvavad need ebaküpressi seniajani aias ja ütleme kolm aastat tagasi külmaga, ta sai küll kahjustada ja võttis ladva ära, aga sellel aastal ma pakun, et ta on juba üle meetri sellest 10 sentimeetrisest taimest kasvanud. Siis säilitamine on nüüd niimoodi, et mina olen alati soovitanud ikkagi võimalikult peale jõule siis juba jaanuari alguses, vähemasti see taim sooja sulailmaga, siis nagu päris välja viia kuskile lumehange. Aga seda muidugi tohib teha ainult siis sellisel juhul, kui on väljas ikkagi sulakraadid või plusskraadid. Ja kindlasti ei tohi viia toatemperatuuril miinus 20-st külma välja. Teine asi, kui on näiteks tõesti nii väga külm, et siis võib ta panna vahelduseks kuskil külmemasse ruumi kuskile siis garaazi verandale, kellel, kus võimalik on keldrisse, kus on ikkagi puhkeperioodi temperatuur seal nulli kraadi lähedane. Aga seal ei tohiks ka temperatuur langeda alla miinus viie. Miinus viide, ta võib langeda miinusesse, ta võib langeda, mina olen ikkagi pannud päris välja ja sulatemperatuuriga ja hiljem seal lume sees kuusk siis juba alguses ta külmub, nii nagu harjub ära väike tain, sa paned talle koheva lume peale ja seal ta siis säilib nagu konservipurgis põhimõtteliselt kevadeni. Üks asi muidugi, mida peab kindlasti jälgima, on see, kui see kuusk on juba siis nüüd toatemperatuuril seal kasvama hakanud. Sellisel juhul nüüd teda küll päris välja ei või viia ja sellisel juhul ta läheb ka reeglina tavaliselt välja. Nii et on kasvama hakanud, seda saab aru, et need rohelised Heledad noored kasvud on, otsustas peale, et siis ta tavaliselt väga suurte virelemiste peale võib kasvama veel ka õues minna. Ja kui kaua te kuuske näiteks Eesti päritoluga kuuseistikut üldse potis olete kasvatanud, kui kaua ta selle võttis vastu peab? Toatingimustes ikkagi kuusk, nagu toatingimustes ei kõlba meie kohalikud taimed, nemad tahavad ikkagi saada seda puhkeperioodi ja teda ei ole võimalik toatingimustes kasvatada. Väljas väljas, ta võib kasvada, nii nagu ka terrassidel kasvatatakse elupuid, et iga aasta istutud järjest suuremasse potti ja ta võib väga rahulikult seal terrassidel seista. Muidugi siis, kui ikka jälle külmemad ilmad on need, siis võiks nagu poti ümber midagi kaitset panna kas mingi kaltsuga või samblaga või midagi ümbrist, et juur kahjustada ei saanud. Aga mida nüüd teha nende Taani ja Hollandi päritolu okaspuudega, mida siin jõulu eel müüdi ja kus oli öeldud, et, et väga pikaajaliseks kasvatamiseks ei ole ette nähtud, kas niisugust lõnga mõtet viia õue või hoida teda toatemperatuuril? Hollandi taimedega nüüd küll niimoodi, et nad on väga tugeva väetiseväetise kasvu peal ja reeglina kasvuhoones kasvatatud see tähendab seda, et siis ta tahab ikkagi soojemad seda üle talve hoidmist ja parem on teda hoida siis lihtsalt nullilähedasest temperatuurist üle talve siis kevadel. Istutud ida elab Eesti talved üle, kui ta on aeda maha istutatud. Kui on tavalised taimede reeglina, need on ikka sellised lihtsamad taimed, mis jõulupuudeks kasvatatakse. Meie aiasaade sai kirja Kohilast, kus proua Mikson küsib paar aastat tagasi laialt levitatud ilutaime inglitrompetikasvatamise kohta. Möödunud kevadel pakuti laatadel hulgaliselt inglitrompetiistikuid, aga ostjaid oli vähe. Kirja autor on seda taime mitu aastat kasvatanud, kuid taime ei lähe õitsema. Ometi nägi ta möödunud aasta augustis Tartu botaanikaaias avamaal peenras rikkalikult õitsevad inglitrompetit. Kohilas on veel mitu entusiasti, kes inglitrompetit kasvatavad, aga õitsema meelitada pole neilgi õnnestunud. Loeme kirjast. Kordame siinkohal lõiku ühest varasemast aiasaatest, kus kuulaja küsimustele vastas harrastusaednik Martreerus. Inglitrompetit on viimastel aastatel meil noh, kes on Euroopas käinud reisimas või, või siin Tallinna inimestel ja Tartu inimestel, Tartu omadel botaanikaaias on pottides välja tõstetud imekaunid puukujulised rohttaimed, millel on seal kuni kolm, 40 sentimeetrit pikad trompetilaadsed, õied, nii valged, rohekad, kirjud, punane hakkad ja Tallinnas on inimestel võimalik neid taimi loomaaias kohata suurtes konteinerites välja tõstetuna. Meie oludes inglitrompet ei talvitu õues, samuti ei anna teda mullast välja võtta, temal on juurekava, mis peab säilima tervikuna üle talve soojas ruumis. Talvitumise kohta on meile andnud ka Aarne Kähre oma näpunäiteid, kus ta ütleb, et seda taime tuleks talvel hoida kaheksa kuni 12 kraadises temperatuuril. Ja lõigata Ta tagasi teda üks kolmandiku okste pikkusest. Ja hoida teda kuivana ja alles veebruaris-märtsis taimed istutada ümber ning viie sooja valgesse ruumi ning algab uus elutsükkel. Ma olen ise teda pidanud, ka minu talvine temperatuur oli kas madalam. Või oli see kevadine kasv, kui tema tahtis kevadel kasvama hakata, polnud minul temale pakkuda piisavalt valget ruumi, nii et minul see taim ma olen teda omanud, aga, aga mul ei ole olnud erilist edu tema kasvatamiseks, et võib-olla on tõesti see taim parem siiski jätta niisuguste kes omavad ütlemegi veetud kasvuhoonevõimalust, et ütleme, et seal sellistes oludes proovida seda taime kasvatada. Me ei jätnud siiski jonni ja helistasime Tartu botaanikaaeda, botaanik Jaak Palumetsale kuulda, mis ime läbi neil inglitrompetit lausa avamaal ja peenrasse istutatult õitsema meelitatakse. No meil on jah, et päris mitu aastat, et suur hulk väljas, aga ega seal mingit erilist kunsti üsna lollikindel taim, kiire kasvuga troopikataim ja mis sihukesel vaja, nii palju sooja, nii soe koht kui võimalik, palju väetist, palju vett. Ja ega muud ei olegi. No kui taim olemas on, muidugi ta on enam-vähem korralik, kevadel. Kirjutaja ütleb, et seda taime on laatadel hästi palju müügil olnud, näha ka sealkandis, kus tema kasvatab, ei ole kellelgi õnnestunud õitsema ajada. Ei oska küll öelda, mis neil siis häda, mis kants on Kohila see peaks, on tõesti korralik kant. Kas Tartu botaanikaaias on inglitrompeti kasvukoht kuidagi eriliselt tuulekindlaks muudetud ja kas tal võib olla? On võimalik paremat valida, aga kuna nad on nii suured ja neid on nii palju, meil on, ma arvan ikka üks, 40 50 tükki neid kahes kohas põhiliselt kummaski on ikka siis umbes pooleks on olnud viimasel ajal. Kumbki ei ole eriti üks, on liiga tuuline, teine liiga varjuline. Aga kuidas te talvekülmade eest neid kaitsete? Talveks nad tuleb üles võtta, kui nad on väljas potiga maa sees, siis on see lihtne. Kui nad on istutatud, need ajavad vastupidi, sellele ütlejale juured ikka küllalt laiali. Ulatuslik juurestik, aga nad kannatavad seda ülesvõtmist päris hästi, noh, juurte läbiraiumist siis potti panekut. Isegi meil on siin selline juhtum olnud, et nad on hakanud õitsema minemas ja siis on toonud talve eest ära koristada ja potti ja kolme-nelja päeva pärast lähedki potis õitsema, nii et kui te küllalt vett saab. Ühesõnaga jah, kannatavad päris hästi seda potti panekut. Aga no üldiselt on niiviisi, et kui nad talveks üles võtta, siis neid ei peaks enam edasi kasvatama ega õitsetama. Kui ei ole head valget ja sooja kohta, et siis ikka panna nad talvitama puhkama, lõigata kõvasti tagasi. Üldiselt võib lõigata peaaegu tüükaks. No ütleme, sellist oleneb, kui suur taim on, aga siis kas pool meetrit väiksem või suurema jäta meetriseks. Ja see koht, kuhu te talveks varju alla toote, seal temperatuur alla nulli ei lange. Ta ei tohiks olla, nad on meil, ütleme, kasvuhoone kuivas nurgas, seal nüüd eriti külm, eriti soojal, et 10 15 kraadi on seal sooja ja kastetakse neid väga vähe, noh, niidet väga lootusetult ära ei kuivaks. Aga sellegipoolest nad kipuvad veel esialgu sellest vanast veesisaldusest ja sellest ikka kasvama, esimene kuu niiviisi ajavad võsusid või kas veel? Aga te olete näinud, et tavalistes koduaedades ka õnnestub neid nii kasvatada, et nad rikkalikult õitsema hakkavad. Ega siin midagi kunsti ei ole üldse siin soe koht, palju väetist, kuna ta on kiire kasvaja üks võimalus, et jääb nälga, liiga lahja koht on kasvamiseks. Ja sellepärast ei kasva teine võimalus, et on liiga kuivliivamaa viskit ja jäävad kuiva kätte, siis jäävad ka väikseks õnnetuteks. Aga jah, selline ja muld ja siit väetada ei saa päris loota, nüüd mullast saab, kui just ei ole mingi eriline valmis segatud rammus maa rammus kohta alla ikka jah. Iga paari nädala tagant võiks ikka visata, kui on peenikesed teha tahetaks, siis võib ju lahustuda enne, aga me viskame lihtsalt peoga väetisega panulit. Nädala alla ja naa, kastame ka päris kujunootski, vihmane suvi. Enam-vähem vihmane ja kui nad omal juurel maa siis tähendab, et ei ole potiga, siis ainult sellel kohanemise ajal tuleb kasta pärast ei ole nii väga hullu midagi, kui nad oma juuretõbise laialiandja vihma tuleb. Nii et väetist veti armastust soojaga. Tänases saates andsid nõu aiatargad Rudolf tehter, Mart viirus ja Jaak Palumets. Head nõu leiatega veebilehelt www punkt aiendus punkt e. Tuleval pühapäeval uurime, kui palju sügisel tehtud hoidistesse kevadtalveks vitamiine järgi on jäänud. Kuulmiseni.
