Ja nüüd kihnukeelne saade, meri, onud, meri, oleme peab järsumäe, virve, kaab jutu. Merje Marju järsumäe virve oled meilt, elektri kuulis kihlane. Ninge, kas mäletad, mis esimesed laulud olid, mis üldse tegid mingi asja kohta, millal oli esimene laulsime küll selgest meelse esimene laul mängis Reilendertmine jällegi hiileelendriviiegi laulu etega? Ei nojah, mis ma siis võiski olla 14 aastane, aga siis olid ikka naerdi ja mis oli 42. aastal, et hommikul kui päike Ta hakkas punetama, see viis oli ka selline silindri järgi hommikul, kui päike hakkas poole. Ta ma hobusena tallistajaniaid ei rakenda, siin ise olin väsinud ja kandid joonised. Mis aga sellest enam räägi, kiida Trarile Ariir alla, noor veel olin ma, kui ma käisin trahterest majoitsima Trary rariir alla, noor veel olin ma, kui ma käisin tra tere teema ja otsima räime ei toonud, palju raha, sain, pandid olid unised ja ise väsinud. Koju poole sammusin mina rõõmuga. Räime saime veidud ja palju rahaga. Ma ütlen, see oli rohkem kui 60 K2 ning oman sedasi, laulmine on krapsakas ka veel pealekauba. Meile kõigile laulu pälvis Hitleri laulueline läikima hakata ning ma ei tea siis juba peale selle nagu hakkasid lihtsalt niisugune tagant keegi, et teenid üks veel üks veel ning ühe peal, eks ikka üks ning Jõks nii sellesse omale selle laulupisikuveresse saiti enam järved seal samast vist oli see, et seal on kõik hästi läinud ning saad oma eluga rahul, õnnelik noh, eks mõni asi on täitnud ka elus ning nüüd jäävad täitmata ning viidanud päris jahi libine, aga ikka ei lähe ükski asi Valtega siis olnud seal Ida-Viru jahvisel ligem, kui jälle midagi vingergus pole. Aga kui sa praegu oled järsumäe virve, kus talus, siis munajas elasid ma lehest, me tegime omale ise maja, ostsime maisemalt ühe maja ning tegime Talvust ning ühe kevadel nimetasime selle maja siis koostega teemisele, no ja materjalid ja kõik sinna, ehk siis nimeks panime kase, aga Zaza järgi see nimi siis tuli, inimene oli Kärdi, aga meie panime Gazetconnemiibanimeid kaske õue maha ning siis veidi kasetaluks, aga mismoodi see on siis lapsepõlv läks eriti just munajas elades. Lapsepõlv oli minu meelest kõige ilusam aeg, mis üldse olla Soab miidil oli ikka niisugune komme ka, et meie siis ju hakkasime, kuiveraagobaliad olime Me hakkasime siis nagu värdu kuduma, niisiis päeva tihti seemne valmis, vahel tehti pannkoogid, vahel tehti liha, kartuleid, kuidas kunagi oli, niisiis hakkasin nagu tants läbi oli, siis kudusin vardu. Me oleme nagu niisugune rahwarid, mee nagu võtsime, kõik nagu külanoored tulid meile ning siis kudusime seal värdu. Ennem oli siin niisugust asja nagu nüüd on elekter ükse lämpoli lae all selle sure raadiga ning siis loe see oli veel, siis oli seal kõik kõveras seal alla, kõik töö tehti valmis, et seal on siis pisikesest peast ikka meeldin ka näputööd teha. Jah, me olime ikka seal koosni mehi kolimisel, koorime ikka tegime seal kõiki, kuid lähtsivaid Boydia lehte, et siis jälle läksime sööma neid poisid said aru, et meie tahtsime seal seemne, hakkad oma pead, nihlakasid, tagandamine ning sihukest nalja, tantsu, kellede tegime muru, tantsu, varresla mäed veel mitmed pillimehed olid maneer ning eriti pillimees oli komeetilisi vaigu jänkast, koikuni, sälgiti muru, tantsu. Et noortel tüdrukutel jahti siis küll ja küll, aga siis, aga sarju muutuma meitel k tuli nagu uued ajad, uued rajad tulid, aga siis oli sihuke värkadeemiaid töö saama üle mereni paeluni. Aga siiski vahel ikkagi tuli niisugune juhus, et saime kogu, aga ikka üpris harva läks ikas järvemaks, sest menteni, olles kõhedust VVS laupäevast, meie olime niisugune nagu karud. Siis jäid ühes käive sai nagu käive võõraste ees, sellepärast et mina diakohaigas Myers kõricante ning võttis kalameestele kõht põles kordagi tühi, nii Riia oleks ka kordagi yhest otsast, ikka käisime, elasime siis, siis hakkasime kolhoosid ühes käima, see on siis aeg, läheb edasi, aeg läheb, jah. Tõesti, ta on läinud kaugele, näed, et on ju niisugune asend, on ju 80? Polegi aru saanud, möllas siis lõpuks manajast Kihnu, lähme taha, kui läksite nii, miks sellepärast jällegi maneer kirja Pootsis kuuelis kõikjal mane pidiseid, üürikuid, bändi vägisi paati ning kõik viidi nägu, Medelik saaks, viidi kodunt. Siis nad ei taha sinna mitte koguni minna, aga pidi toitma. Pidid kooli minema, kooli oleksite ju, aga kui vana sa olid siis kui tihti oleme, läksite 30 või 30 või 34 või midagi, öeldakse ju iganes ikka elasid manejas oma elu ja meie olime ja nii me oleme, mõnes koolis ka käin tennisest, räägime sihuke lugu, et kui oli lapsi maneer saare peale 15 last, siis tihti poel naba nulli, oli 16, kui te elasite manajas ning saite 16 last kogu aeg. Kas 900 kaheksakas olid ikka siis, kui oli neli, neli, hoopis Aheri neli klassi nime sai täpselt sinna neljanda klassi Noviimiste aastad, viisakas sihuke, sihuke kange tahtmine tuli terve elu, mina mõtlen, et mina tahtsin hakata lastekirjanikuks ja tahtsid yhe lastele muinasjuturaamatus ei kirjuta, sest näe mõissi. Kui poiss oli pisike, siis mina kõik õhtal, meie rääkisime ükskõik mis temaga lihtne reegleid ning see jutt läks viimasena põnevaks, et enam ei otse kuidagi mete õhtad, reegime panin ikka räägime ning ikka oma läksime põnevaks ning ikka mõtlen, et enne kui nüüd sureks, et ma peaks tegema. Ma tahtsin igal lapsel ühte muinasjuttu, kohe veel omalt poolt. Aga meie, kas ma jõuan? Aga siis sa oled üldse mõnda, kirjutan üle nagu muinasjutte. Põnev päris Piest Mia, räägi nimme, mõtle, kui mina praegu hakka ühte asja reetma, et mina vist reegiga praegu see asi jälle põnevaks Merdile kirvena kohe aru. Siis, kui olin Väigeemi nuklesiid märjad ilmad, need memme põllusiilu hoidsin kinni. Parkeljeetme üksi kannul joob hingernime. Siin ja memm käingi. Pihta ta nüüd ligemale ja. Äkki aga mees jäi Ellaldunumnenegi päi tõusta, ilmi tain, aga. Kiirelt mööduhi uuretsilgus väikeni elulained kandsid kaugele. Seda päeva ootab veeteooriaks kartvanud näikemi. Ta koduõuel ringi. Ei ole olnud põllumees, Toots jälle põllumees all, Siigniale on Kalamees, silmal on väljas, teenin ilmal, on rahvamajas viis aastat oli kultuuriala töötaja ja siis oli niisugune lugu, siis hakkasin laula tegema ning noh, nii tegi ühe laulu londiga lipakas paberiribaga pidi ühisena libakarjale ning siis tegi teese. Nii. Lõpuks mõtlesin, et näe, vaata nüüd kedening minaadi ihu võtta ühte vihku, kui me nagu seal jõugus, käsi loomutuumas õhtati ning, või maha Jesside, need viisid nagu, nagu see loodus nagu kõik. Nagu tuli seal Silmedi, noh, need ning siis ma mõtlesin, et mina olen nagu kirja neurond, kõik tehtud. Peamiselt elust, tserand, kõiki, seal on diad, keel on talvel elu ongi sihuke. Ning on olnud kõik, jah, aga kui sa hakkasid neid laule tegema, et sa tunned najasti nooti või Medoni nooti, mitte ühtegi mõrku pole teda üldse õpingi. Nii kui mina käisin Rootsis kooli sõnasaar ütermeedele jabur nomendiga keeringud Carti tahate nooti õppima, läksime ei taha, kui koolis ei õpetata. Vaat siis ma ei tea, eskordi äris läheb seda nooti, aga noh, pole hullu möllanud via kupar praegu, et kus me ise diviisid. Kuulakend, palju seal neid laula, siis andke üldse laule laulmiseks. Ahah, ei olnud ikka neid laula tehtud peale 200 kaugelt. Aga räägin veel oma lauljast natuke, et, et aastate jooksul, kui seal on ju üle 200 algetud oma lemmikkaika tulin siis jah. Üks jaanipäeva laul meeldib minule ja nii on nii imeline elu ja nii õisi täis on metsad ja mäed. Me istusime siini järvelba teed, kus valged roosid ümber vaadi õitsesid. Nii uduloor, see hõljus, kõrge hoos ja pilveebeerin piilu suur ja ümmargune. Kuisusi niiviisi maades ema värgi Viiloosin. Ja sina oma öödame Ma ei kuulu siinule. Või siiski noaga valma siin olla sel ööl, kui keegi sinuga arval, ma tahtsin olla seal. Nüüd on pall aastaid mööda läinud, ilusti Jaani veel meenud, ta ei, ei seal silla ja. D ja siini? Ei valgeid roose kalaine. Loomad lendavad kiirelt. Seal ongi need laulud nagu südameis tehtud ning ige asja kohta ning sündmuse ning olemise kohta ju oma laule, et et siis jälle meenutan iga kord, kui mõni tähtpäevi tuleb, siis seal otse meele saad selle kohta. Ega meil olnudki tehtud, kui see kurg, see poisid, kes kurtsid, et kuidagi ja oli üks poiskis, ütles jälle lõpus veel suured ekraanil proomis ilmegoli ümmarguse näoga ja ütlen, et mina tahan jääda elu lõpuni selle üle teenijaks elu lõpuni. Ning see, see poiss oligi Kissi kohe uppus. Ning seal olid siis esimene, kes sihukese ilusa laulu valmis kirjutas. Jah, ja ka sellest on mul kahju, mäed, näe tahtsi seda, kui poistel on see aastapäev, et oleks, võin ka laska, need sõdurpoisid lauta selle haua peal, selle nende poiste-le kohal. See ei oleks ju naa raske olla, kui nende aasta tuleks, et nad laulaks selle laulu sel aastal peale. Jah, 10 aastat ju õnnetusest möödas, et see iganes pikka aeg koju vaja. Tahtsin jõuda kuid jõudlast päevasmi täitajaidi ootanud ja maale jääda oli. Ta valgu. Äkki viime edu. Keelaks meelde aga, aga ta ei olnud. Kõik loomad, tuus, mees ta metsa. Veeguustorskulge teedeedi, vetevaim endaga, bändi väimeest, nõele. Ei, no kui elus ausammas ja Kurkse poistele tegid, aga mina, te virve, sa ise mitu korda merel surmasuus olla, võib-olla me läksime jälle, läksime sorko tooma ilmaga ning Tooma Vilma, tema oli mu vennanaine ning hakkasime minema. Veider oli LV pisikene või tema oli kolmeaastane momendil puhatis ligi, eile oli veel, siis olgu see nii kõik asi oliiast, hakkasin sorkostaja tulema ning vanemad olid Sõrkust majakavahid. Mine Isaime Kenne Sõrconi mane vahepeale ning ühekorraga marsin enne äikest korraga käima ei lähe. Vaata, seal on see värk, et kui inimene vist siis me jälle puhul need sealt on ennegi mehisissilin killunkrattaga hoorattal öeldakse nii ja lõi seda hooratast nii lõhestanud ei käimari, külm jaapani napsu ning kõiki sinna Duphrasse ning hakkas blow ning bluff, bluff, bluff, nagu leidmine, mõtlesid nagu mõnevõrra käe Uiest koralleelni merexi firmale ühekordse korra veel, et läheb, siis on siin laulik käime ning tema pidi üle kongressi venelane seeoo ratast, nii ühekorraga lääs, ühtinik, leib ja tahakojas eri Piega jalatalla alla reisile, Ratasele suure ukra Tatter, neomere sisse, žargooni Manija vahele, aga seal surgani mana vaheline, ütle sügav seal käibes laevad läbi, siis olite iganes Simone ja neis argu vahel lahti. Mõtlesin ka, et täna tuleb minek, aga, aga rohkem mitte kedagi ei ole nagu, nagu mõttes tena tuleb minek, aga mismoodi see saab ja see oli niisugune lugu, et laine tuli ise tihe laine oli siis nimi vaaterjetkest, et et sihuke tume vari tuli nagu meie kohta, nii. Mina vaatasin, poeta hakkas tulema ning hakkas minu arust hüve minema poetajakas minu arust üle minema, oleks ta minu arust üle läinud, siis, siis ei oleks ka midagi teha, on selle kratid. Vilma oli üksi, üksi puhati eemale. Aga mina, mina siis, kõige eest selleni, minu sõrmed olid Velle tulla, aga me ju töötas kohapeal, aga öeldakse, et on sinine, vesi ei ole sinine, vesi oli täitsa kollakasroheline, siis tema saime sõrmed, sõrmeotsest sai hindi, vaata. Töötasime Ämptomostaga koera moodi. Lipitse. Üteldud jah jaa, koera modi, libitseikaling jaani sai kaugele temal räime sõrmetest kindinid, tema läks siis paela, Toomet paneb neuronber kere, aga süda märkus momendil hüüti, et aga minu käest indiviid taha rooli juures, et roolirahast kinni jah, kui ka õnnetuses ning surmas on sulanud, siis tuligi pähe, lõi tegutseda otse lihtsalt ja tegutseda ning läks paela tooma ning aga selle vahepeal juba see laine aerus selle paadi nii kaugele, et ei vaata, mina olin, olid jalad põigiti paadi all, padi selle põõsa all, niisiis tuli ilmani kiilakas käest kinni ning sisemine rooli taha ning siis, kui me sealt veest hakkasin, sinna paati on, siis oli müük, jõgi üks korralik kahjuga õiega lossi, käin rätiku peast, koht jäävad need kaks asja ning missioon on surmaga siis meeleenam kedagi, siis mõtlesin, et kalossirätikud Seegoli riidesse rätikute olekski. Siis jõudsime kolm ja pool tundi seal varres ratsanik siiani leegitud jäiseid, kui mehed tulevad Remetiga hiljem Dorylorke räimi tarina ning siinne niregiemmestele meed usukski seda üldse usu praegusenigi, pidime uppuma. Oi. Kui mitukümmend aastat taha koolis oli üks ette suur õnnetus, et mina olen, kuuled, oled ka selle kohta laulu tein, et räägime kõigepealt, mis üldse juhtus? Meil on siukseid asju juhtunud, muinasjutt nagu noh, see nagu uskumata, aga see on ju on ju läbi elatud. Me võtsime oma vanaga, võtsime Haider puid maha ning üks niisugune hästi suur oli hästi suur leppolini jäme leppolinis jälle järgi oli see must musta muti, pese minutis ühte asja aru, Lippleheski maha, lepp jäi sinna peale, nii et ei saa aru, kuidas lippesoiksime läbinulit vanas Koeni ühe korraga tuli sihuke tuulenutsakas ning, ning ühekorraga see lepp, see puusodi sealt ülalt alla, selline nagu iseenesest nagu nagu tõsteti maha pealt ning otse minule jala peale minu jälgulisel musta muti pesa siis ning buumite lõhes maha, puusad kännu pealt maanissadi minule jala peale ning biololiialges nabani jumala uje tenniseid omale jalga, nii ei tuu Olivier ning karisi kohe vanad vana ei kuuldes kedagi vana ikka sulalismifitsee, see Tõnni poissi pole eluilmas seal mede juures luusmisel Leena, mitte elu ilmersconter ning see tuleb sealt ning olendit, et mis seal on siis eaka puu all jalga pidi veekeetja ning siis müksas vanad ning ütled, et vaata, Vanaid puu all jalga pidi, nagu me teame, ütleb kusseka ning vana tuleb siis vaatama ning vaata hirmuga vist jõudu ka rohkem siia pool ikka päris no ikka päris suur pooli, ma ei ütleks, et ta pisike olid ning kui see puu pealt see läks, siis läks minul see tennis kärises lõhki varvastest Narva, kui Pielmiseni läks, esid sirinalidega, kevaditi kärises lõhki uus tennis ning sideri paistis minu jalge jalgu linnapaistet talle, et tema oli terve kuu aega oli ainult tulipaistet, tal nime ei võistle ta maa ligi panna. Vaata siis me läksimegi arsti juurde, käisime enne näenixi, sääst lubas selle suure blokaadi, tihe sinna jalga Nixuashi tegi, tegid kusagil võtta seal siis Kihnus Olikkuse muuseumi. Hoolime kuu aega, punkari, nii, mark tuli meile ning rääkisid lävend arsti juurde, korra ajate, siis. Lähme Pärnusse, Tallinna, aga meie sos kuigi kaugele me saime sinna, jah, Pärnu-Jaagupis jah, sinna Jaani üks doing sõitis meediale edelei, tark või need jante märksa ütleme ühesõnaga tee peale sõiti veded nonii, sihuke nagu uijasta, öö oli, meie läksime ning time tema tuli autoga. Novembrikuu oli tema tuli autoga ning tema maja oli seal Dierzival saega vööndis natuke tasemini sõita või kinni pidada, ühte teha ning tema sõitis metile täpselt Edemeedia šarvata konte, auto tuleb sõites vile, Venice auto rullub nunnid, tema tuli meite keerist keevele. Aga kui niisugune hirmus õnnetus juhtus, et räägin, kui suured sul need vigastused ning haavad ning olid. Need ei pealuupidi olema, Gerlenud lükkus juustega taga kuklas. Mark üldiselt ma tean, ma olen selle üle pead, ütleme pea välja, et tsern lükkus karvega. Pialu karvaga tervendikus tõmbas silme perede. Siis ikka selleks tõesti hästi, et kui on õige kordes on laulud, Tulad, südamisti vupsti niipea võtab kõik omale seal nagu meelekahju. See ei ole kaupa pääsegi. Kuidas sedasi mädased, elustik eluga ju siis olles surmaks rantuntega Zimme viidi sinna Pärnu-Jaagupisse arsti juurde ning seal seoti möks käterätid, linad ning mis pandi ümber pea ja veel seda verd üsna palju välja, nagu närvikiu Pärnu isegi ei mäleta täpselt, õnnetuse ajal elas edasi ja kõiki ma tea, aga seda me ei tea, kui me selle paugu sai, Jessi mari oli põlvedel ning meeli tagar taga Jerzy mäega pidi sellelt tagant istmega Jertne õe lõhkmanni Kirtmega paigast hävimine. Jah, see oli ju selline aeg, kui telefon on mobiil alles kaante ning teisi inimesi ei vankrit, kus siis abi otsida? Jaa, ning sealtkaudu ka kolm autot läheb praegu nii, mitte üksi võterpeerundile Dianabol verine inimesi enam ei, ei võta, vaata igasuguseid inimesi ja, ning siis tuli neljal raudu ning see võttis meid sinna võttis siis peale ning kui ta istus seal autos, siis võid, aga kui need, kes tahavad olla siin, me ei võta peale, aga meie lubasin. Meso first ühtimine varises iseenesest. Kogu sihitise ummiku tuli see suure ei tea, mis asi oli, uurija oli, diplomaadikohver oli käenituli ukse vahel küll minu arust tema tahate üks õdede niux, tahate minuga rääki üks, üks uurija tuli ukse vahele nime, ajutisi teetilblenaagava koeraga uuetend, kiimäe, surete juba, tulete otse jah, otse tulebki dile see Kasurranti tiiva tulete ning tema võib siis jää minna taha kohe teise päeva tulla, kui tulid, no mis vil tahab? Aga see oli siuke õnnelik õnnetus ja see ajaks siis, et kas selle kohta oled ka mõne laulu, kirjutas. Muidugi, selle laulu haigla salmis haigest peast ja, aga kes siis laulab meile natuke selle beebiga lõpuni laulmagi, muidu ma ridagi mööda teed mööda teed. Ta sõidab suurte linna väikeele, ema, siin siine auto triivi, sõidavad kiirelt mööda. Ta nii see on, nii, see on, nii see olema peab autud, selleks on need, said Ta ju sa kui seda ju ka teadma jääd, spidomeeter tiksub jääl, kui Kiidordab, on Neeturssindi. Nii loll, nii loll, neel või ei oska rooli keerata, nii kuis meheli siis varsti valges majas Saagostraatrierrahhibliive Jersey noa kontega puhub lapsi. Nii, see on, nii, see on, nii, see ole Maavia autud, selleks on nüüd sõita siis kui see ta juut la teadmavjeebeeess pilvomeeter tiksub jääl, kui eksi, toorta neetud Sindi veel on ja veel on heameel on hea, kui surnukambris ei pea saaminema, ehk annaks viidi õmmelda, jääma, kokku, tõmmata surma riikad, nii ta meid ei saaks. Nii, see on, nii, see on nii, see olema peab autud, selleks on need ka siis kui seda ju ka teadma. Jääbets, kilomeeter tiksub kui eksi toode, aga need kliendi. Nii, see on, nii, see on, nii see on, kui on raudu eksida, veidi igav. Probleemiks pole ainult see, kui eksid, oled jalamees ja sinu auton, kui lömmi löödud. Nii, see on, nii, see on, nii, see olema peab autud, selleks on need sõita siis. Kuid seda ju ka teadma, et kilomeeter tiksub jääl, kui eksinu, ootab õnnetu. Ringe vot need on alles laulusõnad seal terve selle lauluga ütled, mis sinuga juhtus, täpselt, ja sellelgi hinge erry, aga mitu korda või paelus oma elu jooksul üldse siis surmasuus, oln, oled. Nii et isegi neid kõiki asju surmaga ikka tegemist temal küljes lugeda, jah, väga paeluv. Aga ju see oma nende laule kirjutamise ning laulmisega ei kääbjastad ennast igalt poolt. Ei tea jah, mis horisondi luure ju tuleb, aga, aga nunna noorest peast ju ka ikka jah, kusagil on ikka keegi, kes hoiab noh, isa, muidu põles. Aga peale sihukest suurt õnnetust, kas hirm oli nahavahel ka, et enam küll autosse jõustuks? Ei, seal on ka igasuguseid asju, on vist mitu päeva rääkinud, kõikjal oleks huvitav kuulata. Aga räägime nüüd, kui laulad heeblit, äi tüütav tai viskaks nurka sele vihikuid, jätkame. Oi, tüümia aev, see aeg on nüüd tulemas, kui mina enam ei mõista, laula, tehe ning kui jäimaste laulu viisiga, kui me mõista üldse ennem kedagi vanaks läbi nime inimesi võtta ja see peenem kuidagi, seda ma küll ei usu kuulda, et ma tahaks küll näha praegu ühesõnaga krõps on väga minna, see vist on siis minu elus niisugune. Mis meil haiget teeb, et kui me tahaks tihe ning meie jääme ei mõista teha ning kui me tahaks laulda, kui me enam ei mõista viisi käega mitte kellelegi, vaata, see andis tõuke. Ma mõtlen aknad ühe päeva korraga võtma ning vaatama, et mis muud elu läheb. Lükked jah, seda ka. Aga on ka uhke tunne, tahaks nina püstitai, kui jäänud ikka laulja olla ning laulab jäätmed ning tundvad meede müüli põle uhkust, et minutil laule pehme mõiste ei põle, uhke, möllanud ainult rõõm sellest, et rahvale meeldib ning kui Möbragma kõrvalt vea lavale müür on siis tore ning seal muidugi kuulega ei näe, muidu võid küll on tore, kui rahvas austaks mind sellega, et vio laulud nende päris sure. Vahetevahel lauldakse kohani, tuletaks meelde, et oli kord üks vanaeit, aga mis laule tegemise juures kõige paramond kõige paremad lauluviisi teha, ühise jah, kui kõik magavad, möllasid, magad, kui see laulab, ta saab igal ajal õhina Pitki ei tulnud siis sul kõige paremad mõtted kõige paremad. Kui mu südant, rahu, et kõik mehed mere pealt Kodoni pere anud, kodanik kõikunud vaikne, nii, kõik on kadunud, kõik magavad rahulikult. Siis siis on veel kõige parem teha, kui on vahel teinud, vahed on meremere peal olnud või noh, pere vilja, kodunt eisiva kaks vedas update ning jälle ei tea, kas mõnda viga oli, kas olid maadilviga, mis oli nii või mis oli naa, et mis ma selle laulu sisse nagu ma mõtlesin, süveneda ei saa, lihtsalt ei saa laule tegemise juures siis mõnda Santini trump avanud vä? Edasi, kuidas elu näitab, Stasime laulnud kodin, mis aga tuleb ning selle elujõu elu andis rohkem, juhib ise, aga üks paha viga on nagu tagurpidi tulema. Kui pikalt siis pikk, meenutan seda ikka õpetajat niukesi laulumees ütles, et tema teeb kui laulud ja igaks Conradi veereks hiljem, et ilma tehtud kahe kolme salliga. Et salakõrval oli ikka kuulvat käigelt poolt igasuguseid asju, et seal oli kunagi ammu aega tahagi, on hobune kui jobu, näe suli, et temast tegid ka laulu. Jah, Myoboli hiili hobuses, enne oli hobuse värvus, hobuseid appeti, nimi ei tule meelde ning see oli ka üks niisugune viimine, et mina ei tea öelda, aga miks siis oma hobusaja viisid njoboline vanad ja no see oli ikka pikk. Siis see nii ka pikk ja kui need ei paneksite vihi seeme heinamaal ja tema rediviiskabike ning time ise ostsin maas töö ees, aga mis hobuse nimi kooli undel under Under, temal oli kuldaväärt dovo võim jäädile viima, läksin siis oli sihuke värk eksisemas Pärnus juba kaks Maanurm, et need olid siuksed, pirtsakad, nii talasid minu vana hobuse pike maha, sinna sinna auto peale. Terve tee oli sisel Üllebeeemmaarsena kaua, kui mee sinna räime sinna tappa koha peale saime ning kui neil Glax roostet vaja väetisimia poisina peenevikeni paelame nutsid. Aga vanas Jaanil ja üteldi hobu irnus hobu kuulis minu jälle ning meie nutsin jäätid jundile tundel. Tõuse üles. On teil teose üles? Aita ei, soe, niisiis taheti panna paela jala külge tõmmata sinna kruusa peal, autoris läheb niiden maha. Mina ütlesin selle mehele, mis perearst DVD kruusa peale. Hobused Jaan Truu Orjol ning tõmbate seni maha, et niisugust asja ei juhtu. Miksunud lobotis, kedelin kauba, kuulsin küll, ta pani kõik oma jõumängu, tõusis püsti, autodele ning siis läksime sihukese keldri moodi oli ning siis läksime sinna, nii, seal, siis tulid need maha ning nuttis. Kas kirjutasid siis hobusele koha laulu või jah, laulumäe tegi goa juurde laul nõutud. Kui asi kana südames on, siis muidugi ei saa ju nagu mina aru ei saa, juttu ades, säikoled munast, Jelmastama neid laulad, vein nüüd selle viimase aastaga, sa oled veel eriti tragiks läinud ning nagu oma lauludega ringi rändame mööda Eestit, et kõik ikka kuuleks veel rohkem kui ennem, et ainult mitte raadiost, et kust see mõte tuli, nii, miks asjade siis oma perega teete? Kui laulma kutsutud neid tüürikat ka siuksed laulumehed, pillimängijad, tantsivad energilised nimi, hundi koguni menetleme laulma ning bändi nime iva kirjatel järsu mäevereansambel järsumäe virve Pereansambel sügasin järvejääl järsumäe, virve pereansambel. Äärejuure nii. Paljastati seal pereansamblis olnud Kogo. Meie oleme ikka neljangest meigile olid ikka vahel poisse ka kaasas ning Laura-Liisaga need pisikesed sättige ka ikka ning hundikontsert. Kui sihuke värk on, mine sa tea, mis elu tuua võib. Aga seal Hadjevjuu ning küttele meenuta ning rääkini püsiksematel lastel lingi oma jääk, nad kasvavad ka suuremaks, nendel jääb ka meelde, tuli sihuke mamma ikka kihnu mamma, aga kui te esinema lähete? Et kas sul iga kord oma kindlad laulutsesse laulad või seda misse ka rahvas tahab? Meie oleme laul, sidemeis kaetakse ning nii me oleme interlikke uusi laule, teisi laul ja mina olen nüüd ei käi läbi, pigemini kõiki ning küsime ka vahele, mis tahate, riis, kui tahta siis sellele olema koe, mis sellises laulmis aeglases esinemisaeg ja need on kõik avakinovorm, nagu me kõik oleme ju kihnlased, et siis võtate sätittennest valmis jalast peani vällja riietesse ikka sihukesed elusad noorikud, näete, vällja ja ausõna iga igakomiteele vaatamegi plaadi peal ja niuke Belovi plaadi veel, see uus plaat on ikka maaelus, et et siuke suvine tunne tuleb, Otsonicsoojust tuleb südamesse iganes, ilus, aga omajagu ju ikkagi ka selle tegemisega pole juba päris niisama lihtne, see tuleb juba mitu korda nagu korrata ning et kõik läheb nii, noh, ige, igavene, igavene, tige, gravinica jah, ning kaheksakümneaastaselt püha ka praegu on IRL-i Pullerits jooke nagu olema viieks, aga elan üle. Minu arust kõige esimesena seal said ikka siukseks tuntuks nii tähtsaks ju kui Kuker Pillega hakkasid koos laulma. Selle õhta veidigi mane Seine, tegin mane seinani, pidime hakkama koominevaid tulema, ehmetena unis taha. Nii, mark tuleb hell, Marconi särama. Mark ütleb, et kus te lähete, et ärasta tulevad Kukerpillide vale jää rahvale laulma. Marek ütleb, et see on ka see merepidu nyyd ning õitsevad lilled, et lähme nullile ning nimme regi nendele kohana. Vint virve kah seal on ning oligi läbi, et hakkasime seal laulma ning laulsime ning nemad hakkasid siis mängisid viljoni meri, laulsin noori, see laul läheb aga siis nagu minema see merepidu nagu nüüd ma tean ise ka, et nagu terasid, et selle merepeoga nagu nemad olid temale koera Allazonoiest. Valged kajakad kingaloojangu, tuulegeeri tööl juua. Kella ai need murduvad või. Et inimene veel pinna nägin, eile pealt on minimaalne. Ja meierei on pööning ja kui kaua ta videol vilkuma Merepidu ongi vist kõige tuntum kuulsam laul üldse, see pidi olema juba rahvalaul ja ikka kõik teadnud rahvalaul olema, et see on juba iidamast-aadamast laulu kuulda, siis on teada, et järsema kindlusele laulu tüdinenud peale nagu selle merega seotud, nii minule meeldib meri ning kui me ikka aega ning sui anud ikka kirjade või kui need luiged jälle lendlevad ning Veeberoovad ühe õhta nüüd õues pole veel siukest luigelaulu, mitte kuul nagu mina teravastagoogi nüüd polegi kaua aega, mõni päev vaikne Elmo jotani sihuke luigelaul oli, et tervel, kajas ma ilma kaua aega, aga kas seal on mõni niisugune ilus kevadine laul? Kraatsesse võiksid praegu laulda jah, möllanud üks laul näetegi selle kevadest laulu, kuidas kõik lilled ning elu kevade hakkab Terkama ning selle mäe või lauluga lauta. Õige. Vaadi haigi iva tee on sinililled. Jälval keskli, piisin, Ülane on kandi üles, need saavad nii kaade helil, nii kollane on argligalda. Saaste on päikse rajada lae keesiel kaunis keevad on käik sees, rada taevalael keegiel kaunis keeva oile õunadu Loyle, kuna too saaga sa toonud keevad kuud. Nüüd keeks mu, see on õunapuu ning hiideison sirelid käega stan valge küünal, see on nii ka Leegee vana, lõi ja ei, ma naldeoming on ulma sööbiku, et paar ja ei toominga olla ulma sööbiku. Kiib margu ning pilvelduku ma tuul. Ja kui ma nüüd taevaga Ron ikka ma kuld äikse kiirnööbiga inimhing. Ma Brend keeva tee on kauneimaid, mis ka talve relil seeski vaade on kauneim aeg, mis seal ka talvereele Aga kas sa oled kärn ka sõnajalaõit otsimas, et vikerräägitakse Joani ühesemine sõnajalaõit otsima? Ei olnud aega metsa minna, Örma, tantsi juhikoni, tule alleni. Jaaniussi möreenis eeldavad. Jaaniussi küll näinud küll jaaniussid, need on niisugune sama nagu kullast tere, pimedas või kaldu niisukene kullasterad ning. Ma lihtsalt mitte midagi võtta ei põle sihukesele erised, piad Jeemen kaugelt põlluservas ning olnud On olemas nii, need on väga ilusad. Aga vaata, mis ükstoraaži VEEL ioni Bly jaanipäev kui jaanilaupäev Jeldis POLE VEEL meelele. Tüürikud üheksa lillepead nutma, ioni laupa, nii need köidavad kogu Nyyd, pane traaži omashenkovede, kas lava peale lõi aknalaua peale? Aga ikkagi ning akna jätad siis lahti, kui, siis küllap seeni kõtaks e seogest selle öösel vaagis need lilled ning siis tulevane peigmees feimi ees, õigemini ja tegi Guannanoycziguaalile teenimine panivaashini otsekohe, kui tuled, joonid otse magama minema või seal lehed kängu ning lugude mingil juhul Sunizee pole kedagi, aga tuled Joani tuled ning võtad vee, mundri ning paned magama minna, tegi koos edasi, nii nagu eeskujul jõuab, näeb, on natuke aknapilukile. Vali pillukile, nii me jäämegi. Et käsituli ning võttis need lilled, aga nägu ainest. Aga sidemed, jää küll, nendesamade riietega oli mul esimene kohtamine. Nii hetki, seal tüdrikud, pange valmis, poisid ka, võite teha, sellepärast teie naisi näete. Ja nii tuulesäras sind leidsin sa minu on nüüd ta haaksiini ka öökestaks pikalt siin armastus. Selle ja nii tuuletöös valdsime, tantsi, meede. Säravas. Sindiaani leidsin tants, kogumeid köitis leegioni teenreid, kõrge, levib indiaani leidsin tants, Kumeid köiti, eks teemeid kõrgele viib. Elu kui muinasjutt meelde jääb ja nii ka ei, ma leidsin ma siin Carste viisklee keedeele ööbikulauluviisi Eliise kõrvus mul siin ja nii tuulesööda, kui põleb sees. Tunnen kuis veri mulgi ja kallim nüüd tuule sind värsile pääl. See tants on meid kaks. Kui sa kallim nüüd sind Välgile, palun, see tants on meilt laks kokku viinud. Ja nii. Noorsoo ja toon nooruse tooli, siin keele, õnnesa Siima ja nii metsa pead jaaniuss teele. Ja keda põõsa alt leidma saab ja teda alt leidma saab ja?
