Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele kaks saia, saate kuulajat, väidavad meie kodulehekülje internetikommentaarides, justkui oleks haukuv koer aias vaid võõraste peletamiseks ja annaks tunnistust madalast koerapidamiskultuurist. Meie saate Sigratuuris ei kuuled tigedat koera haukumist. See koer nagu paljud teisedki peremehe lemmikud kodudes ja aedades haugub pigem äratundmisrõõmust. Inimene ja koer on aastatuhandeid koos elanud ja paljud inimesed ei kujutaks oma kodu ja oma aeda ilma koerata ettegi. Tänases saates võtamegi koerad, kassid kõneks, sest mõnel perioodil aastas on vaja unikaalseid taimi kaitsta koerte kasside lõhnapostiks olemise eest. Küsime Kalm ja istikuäri omaniku Jüri Annisti käest, missugused taimed koduloomade Sirtsutamise peale kohe hinge heidavad. No kõige tundlikumad on ikkagi väikesed okaspuud, sellised miniatuursed vormid on niivõrd väikesed, et kui suur koer talle ikka nii-öelda peale lahistab, siis sealt enam midagi välja tulemas ei ole. Aga kahju on ka suurematest okaspuudest. Eriti ütleme sellises olukorras, kus inimene on ta võib-olla seal paarisaja krooni eest väiksena ostnud, siis võib-olla seal viis aastat hoolega kasvatanud, kastnud, väetanud, tupsutanud ja siis tuleb mingi koer, võõras, hüppab aeda Sirtsutab talle peale või kas samamoodi tuleb aeda. Ja siis see koht, kuhu nüüd see uriin langeb, seal okkad tõmbuvad tumepruuniks või mustaks ja reeglina okaspuudel ju see ei taastu, sinna jääbki sisuliselt selline auk. Muidugi hiljem see võib-olla kasvab pikkamööda külgokstega täis või teiste okste abil täis. Aga kui see Sirtsutamine jätkub, siis saavad ka üsna niisugused kopsakad okaspuud väga kannatada. Ja praegu on igalühel võimalus veel aias vaadata, kui on sadanud värsket lund. Kuidas siis, kas pöörab ära, lahti aetud aiateelt läheb läbi paksu lume, nii et saba paistab nagu allveelaeva periskoop ainult välja sihiteadlikult okaspuu poole ja Sirtsutab selle täis. No eks see on tal ka mingi oma lemmikpuu, mille juures ta võib-olla on harjunud käima. Jah, ma ka ise kogu aeg arvasin ette ja olen isegi kirjutanud sellest artiklites, et ta Sirtsutab ikkagi nurkmistele naljapaistvamatel puudele ja helistab seal elupuid ja nii edasi, aga ma nüüd hakkasin seda asja nagu sügavamalt jälgima. Ja tegelikkus näitab, et ta tõesti läheb rajalt kõrvale mingil temale ainuomasel nägemusel mingi puu juurde ja, ja teeb seda siis. Kusjuures ta eelistab tõepoolest elupuid ja meie aias ka kuuski, aga jätab alles männid ja jugapuud. Ja millist kahju konkreetselt teie aias on koduloomad. Teine. Väga suurt kahju nende okaspuude kõrval on palju kahju ka sellest, et kui peenra pealt seal saab pandud katteloor siis kassid armastavad sinna peale käia nii-öelda oma häda tegemas. Ilus puhas koht, valge ja kena. Ja pärast sedasi nad kraabivad kenasti püüavad oma asja ära peita ja sellega siis lõhuvad selle katteloori ära. Samamoodi on külvikastidega suured probleemid. Külvikaste sageli kaetakse pealt puhta liiva korraga, aga et vältida seal haiguste ja seente teket ja kassis leiab, et see liivakast on samasugune kui tal kodus ja vaja see sisse õnnistada. Ja seda ta loomulikult teeb ja pärast jälle nii-öelda kraabib peale, nii et see, kas saab põhjalikult läbisegi pööratud. Noh, need on nüüd niisugused pea igapäevased nähud. Aga peale selle ei õnnestu ka kasvatada näiteks aktiniidjaid, sest aktiniidjad hullutavad kassi kaugelt, nad tulevad mitmekesi iga päev ja püherdavad siis seal aktiniidia ligidal kraabivad juuri välja, seal on neil mingi mingi aine, mis neid hulluks ajab. Ja aktiviidjate kasvatamine on ääretult keeruline. Ja kõrrelistega on ka, jah, nendest on juba unustasin ära, et nendega on ka nagu kahju, et kõrrelised kasvavad suve hakuks või kes suve hakuks kenasti ilusaks puhmikuks ja siis tuleb siis võõras koer või kass ja leiab, et seal puhmikus on maruvahva püherdada pikutada jälle ilus, kuiv ja puhas koht. Ja see puhmiks saab täiesti pääsmatult selleks suveks rikutud. Muidugi võib ta siis nii-öelda ära nyyd et siis tuleb nagu hädal ja uus puhmikaga, noh, see saab alles ikka sügiseks valmis, ega õiget nahka temast ikka edule. Saan teie jutust niimoodi aru, et kas on aias veel suurem röövel, kui koer. Vähemalt meil, Mähel on nüüd tekkinud selline olukord, kus jalutama lastud, kas on rohkem kui hulk kuvaid koeri? Aastaid tagasi ei olnud see nii ja siis oli lahti lastud koeri väga palju ja nad käisid ka meil aias ja nendega oli probleeme. Aga tõenäoliselt siiski kohalik valitsus on astunud meetmeid ja neid koeri on kas siis püütud või peremehi hoiatatud. Aga kassidega pole seni mitte keegi tegelenud. No kui kass hüppab kõrgele üle aia ja pääseb võõrasse aeda, siis koer reeglina ju võõrasse aeda ei pääse. Oi, nad on küllalt osavad, sest see aed, mis koera peab sajaprotsendiliselt kinni, see peab üsna kulukas ja ja väga tugev asi olema, sest väiksemad koerad on väga osavad alt läbi pugema, kus vähegi saab. Suuremad koerad pavad väga kõrgelt ja võimsalt, üle ja igal võimalikul viisil, nii et sa pead väga tubli ajad olema, mis kinni peab koera? No mis teie nipid on, mida te olete aastate jooksul välja mõelnud ja, ja mis praktikas ennast ka õigustanud olnud? Nippidega on siis kindlasti nendele inimestele, kes nüüd ise võtavad koera ja oma koeraga on probleeme, siis esimene asi, et koerale ei tohi anda nii-öelda halba eeskuju, see tähendab seda, et ei maksa koera nähes puid põõsaid istutada, sest koer pärast seda arvab, et peremees mängib temaga, peitis sinna maha midagi ja see on tingimata vaja välja kraapida, välja kiskuda. Teine asi, et ei ole eaga koera nähes, ütleme seal kiviktaimlasse mingit peenart rohida. Sest samamoodi ma arvan, et koer mõtleb, et seal jälle näidatakse ette, et tuleb mängida, tuleb kraapida, tuleb midagi otsida ja ta läheb seda pärast, teeb. Samamoodi ei tohiks kindlasti üle niisuguste madalate sisemiste aedade astuda, sest kui koera ei ole õpetatud üle aia või takistuse hüppama ja kui seda ka nagu ette ei näidata, siis ta väiksest peale seal aias olnuna ja seda aeda madalat aeda näinuna teab, et sealt üle ei käida ja ta aktsepteerib seda, aga näeb, et ise ees sealt üle astute ei viitsi väravani minna, seda lahti teha, siis ta teeb seda üsna varsti järele. Ja istikute valikul tasuks siis võtta selliseid sitkemaid, ütleme, Kont pulaadsemaid ja vältida selliseid hapra loomuga istikuid, nagu on ebayasmiinid murduvad väga kergesti. On hõlpsaks saagiks koertele välja sikutada. Eelistatumad võiksid olla ka okkalised, ütleme nagu kukerpuud. Neid on ikkagi ka tülikam nagu välja kiskuda. Ja ei maksaks väga ühekaupa, neid võib olla istutada siis nad äratavad loomades erilist tähelepanu. Kui nad istutatakse ja nii-öelda istutusalale massina, siis võib-olla on olukord parem ja kui siis veel nurkadesse või kuidagi sättida seal võib-olla isegi koera jaoks mingeid tulpasid või mingeid kive, kuhu nad saavad sirutada, et noh, siis võib-olla on olukord parem. Ja tal oli veel see nõuanne aed, rajada sissepoole pulk aed ja siis hekid viljakusele. Jah, see on ka üks kurb, kui käia ringi meie aedlinnades, siis on sageli näha, et suured koerad, sageli on neid veel mitu, sest noh, vara natuke on ju kuidagi võib-olla kahtlaselt saadud ja seda siis tuleb igatpidi kaitsta. Need jooksevad hekid lihtsalt siledaks ja, ja siis, kui ta on juba Silena, siis nagu äkki ei ole, okei, aga aga kui ta on veel nii-öelda pooleldi ära joostud, auklik, siis hekk näeb väga kole välja. Ja sellisel juhul oleks ju selline nipp väga teretulnud, et aed pannakse siis tibakene piirist sissepoole niipalju, et siis EKi saab panna vana aia taha oma poole siis koer ei pääse ekile kallale. Ja samal ajal see heki ikkagi varjab ka siis neid mööda käivad inimesi, kelle peale ta kipub siis haukuma, neid siis jooksmisega saatma. Muidugi sellisel juhul jääb seke nüüd ütleme hulkuvate koerte kasside meelevalda, aga võib-olla et need ei olegi praegu enam nii väga palju ja nad ei trambi seal kindlasti mitte 24 tundi päevas. Ühes varasemas saates Irjannistantsite nõu selle kohta, et kui, kui aias on mingi okaspuu unikaalne väike vorm, siis seda kasside eest kaitsta niisuguse väikese, kas tara või lipikute rõngaga. Mingil moel jah, me oleme ka seda teinud, et eritega talveks oleme noh, niikuinii seal väikseid okaspuuvorme mõnda tuleks nagu varjutada ja siis võib seda tähele panna, et kui näiteks kasvõi kuuseoksi või neid samu lippidest mingeid väikseid piirdeid asetada ümber okaspuude siis nii palju need kassid, koerad ikkagi targad ei ole, et nad nüüd püüaksid sellest mööda ristida, nad ikka nagu reisivad üldiselt selle okas puukese peale ja siis on lootust, et see uriinijuga tabab nüüd seda lipp ja seal siis või, või siis selleks varjuks pandud kuuseoksi. Siis on teil siin üks vahva voldik, mis tutvustab täiesti uudsete aiataimede, puude, põõsaste, kaitsmisi, süsteemi. Ma ei ole sellest varem mitte kunagi midagi kuulnud. Mis see on? See on niinimetatud raadiopiire. Ma ise suhtusin sellesse ka küllalt skeptiliselt alguses, aga elu näitab, et see on osutunud väga tõhusaks vahendiks ja inimesed seda väga kiidavad, kes on selle endale soetanud. Ja töötab väga lihtsal printsiibil, nimelt sellele territooriumile, kus siis koer nii-öelda saab jalutada, seda ümbritsetakse ühe traadiga võib siis kinnitada aia külge või lihtsalt maha panna või natukene muru sisse süvitada täiesti ükskõik. Ja sinna traati spetsiaalsest puldist lastakse madalsageduslik vool, mis on täiesti ohutu nii lastele-loomadele, mis iganes selle, ta on, ainult nagu signaali tekitamiseks. Ja ükskõik siis millisele kodule samale kassile koerale minu pärast kitsele, kellele igavesele pannakse siis kaela kaelarihm, kus on siis küljes ka spetsiaalne seade, mis töötab siis patareil. Ja nüüd edasi käib siis asi niimoodi, et kui loom läheneb sellele traadile siis teatud kauguses, mis on siis reguleeritav veel eelneval, kui kaugel see siis toimub. Kuuleb väikest piiksatust, mis tuleb siis sealt kaelarihma küljest olevast seadmest. Ja kui nüüd loom läheb edasi traadi poole, siis kutsutakse ta korrale väikese elektrilaengu röögiga staatiline, laengu poolt antud sähmakas, nii nagu inimene sageli saab auto küljest, kui, kui tal on sünteetilised riided. Ja ka see on täiesti ohutu, sest nagu ma ütlesin, see olu allikaks on väikene patareikene inimesele täiesti ohutu lastele jällegi ja koerad, kassid, et õpivad selle asja ruttu selgeks, eriti, kui teda alguses õpetada, näidata, et seal on traat, pannakse ka lipud veel sinna traaditrajektoorile, näitamaks, et seal midagi on, siis viiakse koer ligemale, näidatakse, et tagasi läheb, siis ta seda sähmakatessaa. Kui ta ligemale läheb, siis ta saab, koerad õpivad selle üsna ruttu ta ära ja edaspidi probleeme on väga-väga vähe ja kusjuures tasub veel tähele panna, et sellist raadiopiiret saab edukalt kasutada näiteks sellisel juhul, kui teil aeda ümbritseb hoopis kiviaed, tavaline kiviaedu koer ja kass ja absoluutselt ei hoia. Nüüd enam probleeme ei ole. Ja minu meelest tasuks neid seadmeid märksa laiemalt propageerida, tutvustada, sest nad on täiesti tõhusad ja hädatarvilikud. Paraku ainukene häda, mis seal on, et mina, mitte loomaomanik ei saa enda aia ümber sellist traati panna. Ma võin selle panna, aga, aga ma ei saa ju hulkuvatele kassidele koertele seda kaelarihma kaela panna. Nii et seda seadet saavad kasutada ikkagi ainult loomaomanikud. Ja ma arvan ka, et seadusandlus on siinkohal natukene maha jäänud, et tuleks ka siin natukene seda täiendada, et kuna on täiesti saadaval sellised seadmed, siis tuleks teatud kohustus looma omanikele panna, et neid ka kasutaksid. Et siis teised naabrid, kes nagu tahaksid ilma loomadeta hakkama saada et nad ei pea siis taluma võõraste loomade rännakuid nende aeda. Kas te teate, kas Eestis on keegi kasutanud niisugust raadiopiiret ja ja kui efektiivne see ikka tõepoolest praktikas on? Ikka on kasutatud seda mitmeid aastaid müüdud ja ka meie seal kalme eestik vääris, oleme neid müünud ja tagasiside on olnud väga-väga positiivne. Siiani ei ole küll keegi tulnud ütlema, et ta ei ole tõhust. Kellele Jüri Annisti pakutud raadiopiire liiga radikaalne tundub, siis kuulate järgmist aia tarka. Tuleval pühapäeval on ka leebemaid peletusvõimalusi kuulmiseni.
