Tere kõigile aiahuvilistele. Tänane saade on järg eelmise pühapäeva aiatargale, kus rääkisime koerte, kasside isetegevusest aia ümberkujundamisel. Ikka juhtub, et nad valivad mõne puu või põõsa omale lõhnapostiks, mille järel see sootuks ära kuivab või kraabivad vastistutatud või rohitud taimed mullast välja keeravad. Istutuskasti sisu segamini. Lõhuvad taimi ja katteloori. Istikute müügiga tegelev aednik Jüri Annist soovitas eelmises saates heli väikese elektripüügiga piirdeseadet peamiselt koerte liikumise piiramiseks. Täna küsime osaühisuse pest kemikaali juhi Heiki Kruus elu arvamust, mida teha, kui lemmikloomaeda omatahtsi ümber kujundab. Arvan, et oma loomaga on mitmeid võimalusi, kuidas seda siis nüüd õpetada ja tema harjumusi muuta. Aga probleemiks ongi just nagu võõrad loomad, kes võivad ikkagi tulla siis teie aeda puid märgistama ja kraapima. Miks oma loom seda teeb ja tihtipeale korra juhtusin kuulma ühte saadet. Miks koerad hauguvad, palju põhjus selles, et nendega tegeleda ja sama põhjus on kindlasti ka selle kraapimisel ja aias segi pööramisel, et nad on tegevust nendega tegeleda. Inimeste elutempo on kiire, võtavad koera, jätavad hooletusse ja siis ongi kuri karjas. Sellest hoolimata oma loomasaate õpetada, aga mis puudutab nagu võõraid hulkuvaid loomi siis leidma õpetada kuidagi ei saa. Samuti nagu Jüri Anist ütles, ei aita siin ka siis need elektroonilised vidinad, raadio, Haiad, raadiokaitsed, siin tuleks kasutada muid meetode ja siis on olemas selline toode nagu pinki, et mis on siis looduslike eeterlike õlide baasil Reppele ehk peletusvahend mis muudab selle koha loomale ebameeldivaks, et ta ei taha seda kohta märgistada? Seda kasutatakse siis nii, et kui ma märkan, et minu aias mingi okaspuu või mingi taim on muutunud loomadele nii-öelda lõhnapostiks kus neid nagu rohkem käib, siis seda peletus, vahendit ma sinna sutsutan, aga kui palju seda võib kasutada, ilma et see taimele kahjulikuks muuta. Seal on öeldud juhendis nii nagu ütleme riiete puhastusvahenditel kijad proovida taimel vähenähtava koha peal tema taimtaluvust, tavaliselt juhtuse taimega, midagi igaks juhuks ütlen, süsteemset toimet seal kindlasti ei ole taimsele tõttu häviks tervenisti. Et kui siis tõesti peaks mõjuma, siis siis konkreetne leht- või okaskuivas seal ära, et esimese hooga, kui on kahtlus, siis proovida alguses vähenähtaval kohal ja hiljem siis juba võib terve taime siis üle lasta, kui palju lasta. Ohtralt ja küsimus on veel selles, et ühest korrast nagu ei pruugi piisata, et vahendit tuleb see põhineda oma õppimisvõimel. Loom õpib ära, et see koht on halb, et talle ei meeldi. Ilmastikukindel ei ole, et kui tuleb vihm, siis vihmeseda maha ja tuleb kindlasti korrata. Edu võtmeks on siin järjekindlus, et tuleb seda siis korrata. Kui meil ei ole aega seda teha, siis ei ole mõtet seda üldse teha. See peletusvahend toimib siis nii, et tal on niisugune ebameeldiv lõhn ja see põletab looma eemale. Jah, loomale on ebameeldiv inimesele. Kui ta nüüd peale lastud, siis ta peaaegu, et ei tunnegi, et palju kasutavad ka toas seda küll, pritsimise ajal on seal tunda, kui ta kuivab ära, siis inimese nina ei võta teda tavaliselt kinni. Ja kas loom tõepoolest diska õpib sellest, et puu või taim, mis on olnud tema niisugune lemmik paik mõnda aega, et sellest loobub ja, ja otsib uue Õpib, aga siin on muidugi erisusi ja ei saa öelda 100 protsenti. Loomad on erinevad, iseloomud on erinevad toa loomadele mõjuta paremini, kes on kogu aeg õues, Nendele mõjub natukene halvemini erinevalt, mõned on väga rahul, ütlevad, et väga hästi toimib ja teised ütlevad, et ei toimi, aga tihtipeale on ikkagi ka see, et ei olda järjekindlalt, lastakse ükskord peale ja sellest ei aita. Ja siis öeldakse, et asi ei tööta kestnud süsteemselt, teevad siis suuremalt jaolt abi saanud. Et helistasin just enne siia saatesse tulekust üles Bram Humphrey tee, kes on siis lemmikloomade kaupade müüja ja kes võtab neist. Võib öelda, et väga suurtes kogustes seda pingniti. Ja ütles, et nendel ei ole ka negatiivset sidet tulnud. Ei ole ka küll positiivselt, ei ole tavaliselt negatiivse kiirendi tagasi müünud seda umbes aasta aega. Siit võid nagu järeldada, et ju ta siis töötab ju paljud loomaomanikud õnnelikuks saanud või aia omanikuks. Jüri annist, teil on hästi pikaajaline kogemus istikuäris ja aiapidamisel. Mida teie niisuguste kemikaalide efektiivsuse kohta ütlete? Ma arvan, et ta on tõhus, juhul kui tõesti see puu, mis nüüd sai siis loomade poolt nii-öelda märke puuks valitud on teile nagu eriti eriti millegi poolest armas või ta on eriti ilus ja kallis ja kohapeal ja teie kohe kuidagi ei taha temast loobuda siis selline keemiline reperlent vastu aitab nii-öelda võõrutada. Et loomad just nimelt sellest okaspuust näiteks ja võib-olla nad lähevad siis kuhugi järgmise okaspuu peale, mis võib-olla ei ole nii nähtaval kohal ja võib-olla ei ole nii ilus ja nii hinnaline teie jaoks kui see, mille nad esmapilgul valisid. Nii et sellel juhul see Räperlent on igati asjakohane. Aga teie ei ole neid oma aias kasutanud. Ei ole jah, sest need talendid on kaunis kulukad ja siis tuleks neid nii palju panna, et paraku ei ole. On küsimus selles, et võib-olla siin põhjus, miks teie ei ole kasutanud, et teil on aed, on väga suur ja kõiki taimi loomulikult ei ole võimalusega üle piserdada mulle täiesti nagu Jüriga nõus, et saab kaitsta teatavad puit teatavaid põõsaid, aga tervet aeda sellega üle lasteaiad traktoripritsiga lasta, see nagu ei tule kindlasti kõne alla. Tahan veel Heiki kruusalo teie käest küsida, et kas teie usute, et nii isepäised loomad kui on kodukassid, on õpetatavad, treenitavad dresseeritavad, et õpetada neid aias käituma, käima? Aga siin on jälle seesama koht, nagu, kui Jüri ütles, et me saama teatavaid kohti neile selgeks õpetada, mitte tervet aeda. Ja kuni viimase ajani ma uskusin, et kas on ikka üsna tuhmloomet ja ta ka õpetada eriti ei anna. Aga nüüd on meil siis no endale üks kogemus väga lähedalt tuttav inimene, kellel on siis neli või viis emakassi ja kellel on selle tõttu ka siis nii enda kui siis ka külakassidega väga palju probleeme. Kui nüüd jooksuaeg, et siis kipuvad tema välisust märgistama kassid, et siis saab esisele ukse puhtaks tootega uro Sept, see on niisugune, toodame siis lõhud need kusemolekulid ära, et ei ole seda ainet, mis haiseks, kuna sa molekul lihtsalt ei ole mitte ta ei peida seda lõhnavaid, lõhub ära selle molekuli piserda üle pink niidiga ja järjekindlalt ja igatahes nisakastis enam ei käi, isegi jooksu ajal mitte seal ja oma tuvasta kasutab sedasama moodi, et nende teatavad kohad, kus talle ei taha, et kas siis käib ka mööblit, võib sellega piserdada samuti jälle siis mööbli peal tuleb katsetada igaks juhuks ennem ära, et ta midagi halba ei teeks. Teine variant, et siiski mingi riidetükk pihustada üle selle pink Titiga ja riputada siis mööbliotsa peale, kus see kass armastab kraapinud käia siis mööbel puutumata, aga see lõhn on ikkagi olemas. Kas selle peletusainega kaasneb niisugune iseloomulik kemikaali lõhn? Kemikaal ei ole päris õige, sõnad on ikkagi naturaalne. Eeterlike õlidel baseerub jah, spetsiifiline lõhn küll pritsimise ajal, kui ta ära kuivab, siis inimesele nina sõltub tundlikkusest, aga, aga üldiselt ei võta seda enam kinni. Aga loomale sellest piisab. Ja üks hästi läbi proovitud nipp on ka see, et kui aias on koer, siis seal reeglina kassid ei käi. Jah, seda küll ja teistpidi ka koera on nagu natuke lihtsam treenida ja õpetada või siis sassi. Üks uudis veel, et kui nüüd mullapinnaga tegemist värskelt rohitud kobestatud peenar, siis kassid lähevad sinna kohe rõõmsalt. Märgistame need väikseid taimekesi, mis ajusse istutatud, välja kaevama. Et siis sealsamas tootesarjas kevadel tullakse müügile pink pulber, mida saab siis puistada, otse mullapinnale. Vedelikuna pritsida ei saa, ta ei püsi seal lihtsalt siis pulber on veidike pikaajalisem. Küll on jälle sama põhimõte, et ikkagi tuleb töötlus, vaata sest ilmastikukindel te ikkagi ei ole, kui vihma tuleb, siis tuleb jälle korrata. Paari päeva järgi peaks ikka seda töötlus kordama, nii kaua kui need halvad harjumused kaovad. Aga kuidas see pulber taimedele mõjub? Taimedele ta ei mõju, kuidagi. Sama koht nagu selle pritsimise vahendi puhul, et võib ju katsetada algul väiksel pinnaühiku, kus on tõesti kahtlus, aga siiani ei ole tuvastatud taimedele midagi halba, teeks. Küsin veel Jüri Annisti käest, et päevad lähevad pikemaks. Kevad hakkab tulema kitsedele põtradele, toidu poolisest nappus käes ja eks nad tulevad seda meie aedadesse otsima. Kuidas kitsi ja põtru aedadest. Tänan sellega on ka palju probleeme olnud ja hädasid on olnud sellega tõsiseid, seal on olemas ka peletusvahend, mis siis põhineb vere lõhnal, et on siis see asjaolu, et rohusööjad, loomad ei söö seda toitu, millel on siis nii-öelda liha või verelõhn juures. Sellega siis taimi pritsides saame neid kaitsta kitsede, põtrade rünnakute vastu. Aga eks sellega ole samamoodi nagu eperlendigagi, et peab olema oma toimingutes ikkagi järjepidev ja kui seal mingid vihmad värgid, et siis tuleb võib-olla korrata seda tegevust. Aga mis veel praegu võib ka probleemiks olla, on hiirte kahjustus. Lumi on veel üsna palju, kas ja kohe kohati ja mine tea, võib-olla tuletada veel juurdegi. Ja eks irtelgi võib-olla on toiduvarud otsa saamas ja nad hakkavad ründama noori viljapuid, eelkõige aga ka mitmeid ilupuid ja kui hiir saab nüüd tüve kallale teene maa tüve kallale, siis ta sööb selle halastamatult valgeks nagu piljardikii ja sellest puust enam asja ei saa. Nad on mihklid tegutsema just lume all. Siis nad ei ole vaenlastele nähtavad. Ja esimeseks tõhusaks kaitseks on muidugi trumpida siis lund veel kinni, kus te näete, et see kohe von puude ligiduses. Teiseks võimaluseks on siis kaitsta puid näriliste peletusvärviga. Lihtsalt tuleb siis maapinnast alates hiirte jaoks ei olegi nii väga kõrgelt seda vaja teha. Katasele värviga värv sisaldab mürkainet ja kui siis värvikiht ära kuivab peale, siis mürk nagu kuivab sinna kihi sisse, loom tunneb selle ära ja ei puutu seda puud enam. See värv muidugi pakub kaitset ka jäneste vastu, sel juhul tuleb siis see tüvi üleni kokku pintseldada ja võib-olla ka alumised võraoksad veel nii kõrgelt, kui siis jänes võtma ulatub. Noh, eks ta kaitses ka kitsede põtrade vastu, aga paraku need ampsavad kõrgemalt ja terved puud nüüd võõbata nüüd värviga üle nagu ei saa. Nii et selles mõttes jääb ikkagi rohkem hiirte, rottide ja jäneste aastaseks võitlusvahendiks. Ja värvainega üle võõrpamine seda saab ette võtta ikkagi ainult siis, kui väljas on plusskraadid. Jah, seda küll, sest ta on vesiemulsioonvärvi baasil tehtud, aga juba praeguste ilmadega päeval ikka leiab juba selliseid päevi, kus on plusspoolel, värv, kuivab ruttu ja seda saab ikkagi toimetada. Kõik sõltub nüüd sellest, kui lund nüüd juurde ei tule ja seegi ära sulab, siis veel pole. Jetta rünnakut enam ei tule. Aga kui teda veel juurde tuleb, siis võib seda küll oodata ja samal ajal see värv ka aitab koore põletuste vastu varakevadise päikese käes punase värbama valge siis ta väldib seda, et kevadine päike tumedale koorele peale paistes sele üles kuumutab, mahlad jooksma, meelitab ja siis öine külm jällegi mahlad ära külmutab ja koore lõhki lööb. Nii et tal on nagu topelt toime. Higi kruusalu teiegi pest kemikaali poolt on mingi vahend, mis kitsede ja põtrade vastu aiaiai. Aga see on seesama, millest Jüri siin rääkis, et verebaasil põhinev aine nimi endal Planskid selle toote kohta on siin palju nii negatiivset, kui positiivset on, nii, tuli see poolehoidja kui, siis tuliseid vastalisi isikult, mina olen kaitsnud sellega neli aastat oma kodus puid ja edukalt taustaks võib-olla nii palju, et minul on vanaisast jäänud talukoht, kus mul on 120 õunapuud vana õunapuud, mida siis keegi ütleme noh, suures osas keegi hoolda kukuvad need õunad siis talvel külmade tulekul maha otsevats ja kitsedele Naias rõõmus elada. Praegusel ajal elavad meil iga päev käivad aias minu noorelt 60 neljandat aastat kaitstud klants, küüdiga samuti jänese jälgi on piisavalt, et selles mõttes mina usun, et kas aitab või ei aita, sõltub sellest, kui hästi seda töödelda küll on tõesti mullane, puid on vähe, siis ma olen teinud ka korralikult kokku. Kui need on rohkem, siis selle mõttega tegin sellel aastal ühe katse ja nimetakski seda niimoodi, kuidas Rootsi kuningas oma aias puis kaitseb. Tegin selle katse ära, pildistasin üles, saatsin toote selle küsimuse ja tootja ütles, et niimoodi Rootsi kuningas aias kaitstakse juba kolmandat aastat niimoodi väga edukalt. Toimib sedaviisi, et ostsin poest nõudepesushamme, sellised noh, umbes 10 korda kuus sentimeetrit systegi Planspidi lahuse, lisasin juurde ammoniaaki küsimuseks, saaduseid, ainult ammoniaagi hankimine seda vaikset haarasse saada ei ole ja teda ei saa ka pakkuda, sest ta söövitab selle. Imendub läbi plastmassi läbi. Kastsin Effhommi tükikesed selle lahuse sisse, riputasin kraadiga õuna Budatuse homojaoks, sellepärast et siis ta peletab röövlinde ja loomi, kes võiksid selle vere lõhna peale tulla, sele Šomi tükikese ära viia. Või siis teistpidi, veljed on ka omadus hakata koorik, et siis ta võib-olla ei lõhna tugevasti, sellepärast on see ammoniaak seal vajalik kindlasti. Ja nüüd on ta siis kuu aega mul olnud, kitsed on igavene, aiast ligidalt näinud ei ole, see katse on küll esimese aasta kogemus, aga ma mõtlen suuremat ajendit, võiksid seda nagu kaaluda sellist kaitsmismeetodit. Ja te ütlete, et seda võiks praegu veel märtsi alguses. Seda võiks kindlasti teha tegelikult, millest see tuli, see idee on see, et näiteks uus meetodontsi lõhnad ära teha, et iga 20 meetri järgi panna üks suurem shommi või Oasis tükikene toki otsa immutatud Sis Planskrüdi ammoniaagilahusega ja siis niiviisi lõhnad ära, et sealt nad siis läbi ei tule. Need loomad, kui nüüd 20 meetrit vahetusi, siit mu mõte tekkiski. Kui ta nii suure maa-ala kaitset siis ta peaks nagu ühe õunapuu, kes ikka kaitsma, seda võib siis teha, kas siis panna dokkide otsa või siis riputada puudel lausa kaela, nagu mina seda tegin. Kindlasti võiks seda kasutada seda meetodit. Nõu andsid Aiatark, Irja Annist ja higi kruusalu pest kemikalist. Head nõu saavad aia sõbrad ka veebilehelt www punkt aianduspunkt e.
