Aiatark. Eelmisel aastal, vahetult enne jõule käis meie saates rääkimas harrastusornitoloog Peep Veedla sellest, et lindudele tuleb panna aeda toidumajad ülesse, sest linnud on aiapidaja parimad sõbrad, kui tuleb suvi ja linnud igasuguseid putukaid ja ussikesi püüavad ja sellega meie aia ilma mürgita puhtad hoiavad. Vaevalt on kolm-neli kuud saanud mööda minna ja, ja nüüd on Peep Veedla meil see hirm, et kas äkki peaks linde hakkama linnugripihirmus aiast ära ajama? Ega liigne hirm ei tule ka need kasuks, sest pole veel täheldatud Eestis linnugripi ja kui seda peaks lähemal ajal täheldatama, siis kindlasti mitte nende tihastega levikeste hulgas, kes meil toidulaual käivad, praegult on ta ikkagi see haigus levinud eelkõige veelindude kaudu ja olen siin kuulnud, on paraku tehtud ka koolides juba propagandat, et ärge toitke linde, tihane akna taga võib tuua teile linnugripi, see on nüüd küll natuke ülepaisutatud. Kui nüüd jäta toitmine järgi, olgugi et, et juba paari päeva pärast algab kevad, aga ööd on ikkagi külmad. Hommikul on veel jääkoorik peal, puuokstel ja linnud vajavad endiselt lisatoitmist. Ei ole see linnugripi oht nüüd esmane, kindlasti mitte nende toidumäe külaliste kaudu, aga, aga loomulikult ettevaatus ei tule kahjuks ja kui nüüd käime seda toitusine lisamas eelkõige, kui puhastame toidumaja põhja ikka peseme käsi ja ei tasu väga suud lähedale panna, hingata sisse tolmu, et juhul, kui nüüd peaks mingi oht ähvardama, siis alati aitab hügieen. Hügieeninõuded on ka muude haiguste puhul ka linnugripil ainuke haigus, mida võivad linnud levitada. Niisama nagu ka inimestel levib erinevaid haigusi, on ikkagi toidumajasid, puhastades ka pesakasti puhastades, millest edaspidi tuleb juttu ikka hügieeni vaja jälgida ja ei ole siis suuremat ohtu karta. Toetudes neljapäevases Maalehes sõna võtnud ornitoloogi televõib öelda, et linnugripiviirust on siniedasi kandnud ainult veelinnud ja see tähendab, et meil ei ole vähimatki põhjust aedadesse üles pandud pesakaste hakata maha võtma või linnupesi lõhkuma. Vastupidi, me siiski peaksime pesakaste paigaldades püüdma oma aedadesse, mida rohkem juurde meelitada, et ei tuleks meil hääletuid kevadeid ja et lindudest tuleks putukatõrjel ja kahjuritõrjel ikka väga palju abi. Kui nüüd hakata koduste vahenditega pesakasti tegema, siis mida tuleks kõigepealt silmas pidada Peep Veedla? Kui oleme nõuks võtnud ise valmistada pesakasti, siis peaks kõigepealt jälgima seda, need pesakastid saax õigete mõõtudega, et oleks nii lennuava, kui, kui kasti enda mõõtmed lindudele parajad. Ja seejärel juba siis kuhu ja kuidas teda paigaldada. Ja muidugi ka esmane on materjal, ennem kui üldse hakkame teda mõõtu lõikama. Vaatame, millest pesakasti valmistada ja kellele koduaedadesse. Me paigaldame esmajärjekorras pesakaste muidugi kuldnoka tele ja samuti siis väiksematele lindudele, kelleks on siis tihased eelkõige rasvatihased, samuti, ehkki kärbsenäpid lepalinnud varblased võivad asustada pesakast, ei, oleneb aia suurusest. Mida suuremad, seda laiem, võib-olla see liikide valik, aga kõige sagedasemad on ja rasvatihane must-kärbsenäpp, aed-lepalind parim lahendus on muidugi küttepuid tehes juhtub teinekord seest mädanenud tüvega olema, sealhulgas mõni puupakk. Sel juhul tasub pesapakku kuu meisterdada. See on looduslähedasem toredam välimus saab sellele ja ka linnul on seal kodusem. Aga kui me nüüd teeme laudadest, siis võiks otsida kuni tollise paksusega lauad poolteist kuni kaks ja pool sentimeetrit paksud. Ja need võiksid olla hööveldamata siseküljelt väliskülg, võib-olla löödud, siledaks hööveldatud sellest ei ole küll midagi. Aga hööveldamata, siis ta on jälle jätab niisuguse looduslähedasema mulje, nii nagu puutüvi ka seest on, kui, kui nüüd lind ise uuristab pesa või, või tal on looduslik õõnsus puu sees. Kui nüüd oleme selgeks teinud, millisele linnule kuldnokk on natuke suurem lind vajab suuremaid mõõtmeid, teised aias pesitsevad väiksemad linnud on enam-vähem ühte mõõtu, et neile pole enam vaja erinevate mõõtudega teha, ütleme võib-olla kolmas variant, kui piiritajale tahame teha, seal on jälle natuke teistsugused kastid, aga, aga piiritajad kasutavad ka päris edukalt kuldnoka pesakasti. Kui nüüd ei ole kirjandust kätte sattumast, kus neid mõõtusid vaadata, mõtlen igaks juhuks ka ära, et kui pesakasti laudu hakata saagima, siis kuldnokal võiks see pesakasti kõrgus olla tsirka 30 sentimeetrit ja nendel väiksematel lindudel kuskil 25 põhja läbimõõt võiks olla kuldnoka puhul kuskil siis 14 sentimeetrit laua laius ja väiksematel noh, piisab 12-st ja kui lennuava hakkame puurima, siis kuldnoka puhul on ta kuskil neli pool kuni viis sentimeetrit, paras suurus ja väiksematel lindudel siis kolm sentimeetrit. Või siis natuke rohkem 3,2 näiteks siin saiva põhja mõõdud öelda ja need olid nüüd selle arvestusega, et põhiläheks pesakastiseinte vahele, mitte seinte alla, see tähendab, et laudu oleks vaiadelt kahes laiuses kätt, kui näiteks ette ja taha läheb laiem laud, siis kasti külje peale läheks sama laud, millega saab siis teha põhja ja ühtlasi katuse puhul katuse saab siis jälle sellest laiemast lauast ja katuseklotsi sellest kitsamalt lauast, laiust laudadega saab täiesti hakkama ja miks me paneme põhjaseinte vahele, sellepärast et kui nüüd vihma puhul see niiskus lihtsalt pääseb, siis raskemini mädandama, seda põhku põhi on seinte vahel, et kui ta on alla pandud, siis saab see niiskus hakata teda hoopis kiiremini töötlema ja kas peab vähem vastu. Katuseklots on sellepärast, et kui me nüüd, et tahame seda kastiga puhastada ja me peaksime sellega arvestama, et linnud ise sageli ei saa sellega päris lõpuni hakkama. Ja et see kast oleks kauem kasutuses, siis võiks iga aasta siis korra peale pesitsusperioodi lõppu võtta, selle kasti maha võtta tal katus ära, kui me katuse kinnitame niimoodi, et katuselaua küljes on see katuseklots kõvasti kinni ja kasti külgede pealt, siis keerame kahelt poolt kruvid sisse, sinna klotsi piisab täiesti kahest klubist, üks ühelt, teine teiselt poolt. Keerame need kaks kruvi lahti ja saame katuse maha võtta ja kasti tühjaks raputada, ära puhastada, või kui ta on meil nüüd kõvasti kinni, et siis saame ka käega sealt ära puhastada. Tehakse ka selliseid pesakaste, millel käib lahti mõni külg, variante on erinevaid, aga no katusega on võib-olla kõige lihtsam. Kas seda hööveldatud lauda võiks mõne materjaliga immutada, et ta oleks ilmastikule vastupidavam? Ja väljastpoolt võid teda immutada Pinotex-ga või mõne muu puidukaitse vahendiga, siis ta peab jälle kauem vastu, aga mitte mingil juhul siis seestpoolt. Kas ma põhja peale võiksin panna sammalt õlgi? Segast suurt mõtet ei ole, sest lind oma pesamaterjali valib ise ja sellega pesaehitusega saab iga lind hakkama. Eks me ise tahame ka oma kodu ikka ise sisustada, siis on ta kõige hubasem. Nüüd on suur probleem selle pesakasti paigaldamisega, et lind selle pesakasti ikkagi ka omaks võtab. Paigaldamisel nüüd Aarne, on see, et me paneksite ta kohta, kus linnul oleks turvaline, seda me peame oskama hinnata, et mis ohud meie aias võivad lindu ohustada koduaedades, eks esmane vaenlane tõenäoliselt on ikkagi, kas, eks me oma kasside võimeid enam-vähem teame, et kuhu nüüd kass suudab ronida ja ohtlikuks saada ja kuhu mitte, et ega see, kas need pole ka nüüd teab kui osav loom. On ju ka teisi röövloomi, kes on võib-olla natukene osavamad, nugised ei pruugi meil koduaias olla, aga, aga meie paneme pesakaste ka võib-olla kodumetsa siis üks moment nüüd, mida ei soovitaks teha, on, on see, mis on, väga meeldib inimestele panna selle pesakasti lennuava alla selline pulk, kus siis Lindsaks peal istuda ja laulda tegelikult, et seda pulka ei ole linnule vajata, saab istuda, laulda igal pool mujal ka ja selleks, et pesale minna või pesalt tulla, see pigem segab, kui on abiks. Küll, aga aitab ta neil vaenlastel, siis saab sealt pulgast kinni hoida ja teise käpaga siis võib-olla seest lindu kinni püüda või poegib, nii et esimene turvalisus moment jätaks selle pulga ära, kui hakkame puu otsa panema neisse puu hea, kui ta oleks Altoksteta, kas sirgelt tüve mööda, need, kui ta ronib sinna noh, ainuke võimaluseta ronib, läheb sinna kastik katusele, aga kui oksi ei ole, siis tal nagu muud toetuspinda ei ole. Sel puhul, kui nüüd on selline kassijuht, siis pannakse puududa ümber selliseid võrusid, millest kassi saaks üle ronida. Seal peab oma fantaasia käiku laskma, et kuidas seda siis teha mingi okastraadist või, aga kui nüüd kas saab ka piisavalt kõrgele ka? Linnu jaoks ei ole muidu vajadust, et ta nüüd puuladvas on. Mängi paari-kolme meetri kõrgusel on täiesti paras väiksematel lindudel kuldnokal tavaliselt paneme vähe kõrgemale, aga ehkki kuldnokk teoreetiliselt võib ka päris maapinna lähedal pesitseda lihtsalt seal on oht paar-kolm meetrit, siis on meil lihtsalt omal lihtsam paigaldada, sest paari meetri kõrguse saame ka ilma redelita panna. Aga kui juba väikse sedeli appi võtame või midagi jalge alla, siis saame jälle natuke kõrgemale. Eks ta selle võrra natuke turvalisem. Kuidas me seda pesakasti puu tüve külge paigaldan, et päris naeltega ei tahaks teda elusasse puusse lüüa. Hea oleks jah traadiga panna alumiiniumtraati või mingi selline pehme traat on hea ja mina olen pannud nii, et ma sellele kastile tagumist lauda ei löögi, et ma panen traadi kohe ümber kasti ja ümber puu teda siis paigaldades panen seda traadi lõdvalt, nii et ma saan liigutada koos selle traadiga paigaldades rinnaga, surun kasti vastu puud, siis sõlmin tradipuu tagant, et kokku ja nihutan teda ülespoole kostraadiga, et ta siis pingule jääks, selleks saab puu tagaküljel neutraadile mingi toetuspind, et ja tõmmatud ta diagonaalselt pingule ja see kast jääb väga hästi püsima, niimoodi teda on pärast hea jälle alla võtta ja puhastada, kui ta sedasi paigaldatud ei pane ju puu otsa pesakasti sageli ka kuuri või maja otsaseinale. Sinna võime muidugi naelaga lüüa või kruviga kinnitada ja, või siis, kui puu on nüüd väga jäme, siis me ei saa teda traadiga panna, vanade puude puhul võib-olla tekib see probleem, aga, ja noorte puude puhul, kui on nüüd aias noored õunapuud või midagi, siis võib üldse panna selle pesakasti pikema teiba külge ja siduda siis teivast traadiga ümber selle noore puu ja kast ise jääb siis kõrgemal on, ta ei olegi nagu puu küljes kastan teiba küljes, teivas on siis Altpuu külge seotud. Kas see on oluline, kuhu ilmakaarde jääb lennuava? Ta võiks olla ida või lõuna suunas, et meil põhjatuuled on valdavad ja kui nüüd ava põhja poole panna, siis põhjatuuled võivad natukene seda elu seal häirida ja hommikul linnud ärkavad vara, siis hommikune päike neid ei häiri. Küll aga võib häirida õhtune päike juhtunud Enelle suhteliselt varasema magamaminekuga. Missuguseid vigu inimesed veel teevad pesakasti valmistamisel ülespanekul? Ma olen ise näinud pealt niisuguseid juhtumeid, kus laual ju ikka aastatega tekivad praod ja lõhed ka kõige paremal saematerjalil. Ja ma olen näinud niisugust juhtumit, kus on see pesakasti esikülg läinud suurtesse lõhedesse täpselt niimoodi, et see lõhe on ulatunud kuni selle lennuavani ja Lyndon jäänud varbaidpidi sinna lennuavasse lihtsalt kinni, kuidas niisuguseid asju vältida? No kui ikka võimalus võiks olla kuivad lauad, mida toorium laud, seda rohkem on võimalust, et ta pärast lõhki praguneb ja juhul kui ta nüüd ikkagi praguneb, siis peaks olema, meie mureneb praod täis toppidestega, kui kan pragudega kastsis, sinna lind ei lähe üldjuhul ja millega te täis toppida, see on juba, mida meil käepärast on, et noh, vanasti oligi takse, millega topiti pragusid, aga me peame sinna panna sammalt, aga, aga võimega mingit kaltsu või mida käepärast on? Missuguseid vigu veel tehakse? Kui tehakse liiga laiast lauast, et noh, kas saab nii suur, et lind ei jaksa nii suurt pesa sinna ehitada või meile tundub võib-olla et on lahe, kui on neil seal rohkem ruumi, et miks on nii kitsalt peavad olema ka nende jaoks on see kitsad tingimused täiesti sobivad neile, et nad ei, ei vaja nagu liiga suurt avaust. Ja sageli juhtub, et kui on suur puur, siis lähevad ja teevad oravad sinna oma pesa, kes teatavasti laululindude vahel Ja see on siis, kui on avanii, suurt Orafisse, mu kuldnokakasti, ta mahub sisse, aga on veel üks vaenlane, kes kipub kiusama neid väikseid linde on eelkõige suur-kirjurähn, kes siis läheb ja see toksib selle ava suuremaks, et temaga sisse mahuks ja siis on juba need linnud, munade pojad, seal kastis ohus, kui on ava liiga suur rähni vastu on ka tegelikult turvameetmeid välja mõeldud, et kui ka paistab, et meie kodu aiasse rähn kipub kiusama neid väikseid linde, siis tasuks näiteks mingist paksemast kummist lõigatud ava ümber selline kummilapp. Tema sees oleks sama suur auk kui ise pesakasti ava ja panna see kumm sinna ümber, et siis ta hakkab toksimistel, põrkab tagasi päris naljakaks. Teine võimalus on plekk panna, et ta saaks plekist võitu, nii et ühesõnaga, kaitsta ava ära. Meie aiendus krundid on enam-vähem umbes 1000 ruutu suured, siis kui mitu pesakasti oleks mõõdukas tihedus. Ma ei olegi arvutanud, kui palju selle 1000 ruudu peale mahub, aga väiksemate lindude puhul selline paras vahemaakastidel on mingi paarkümmend meetrit noh, minimaalselt rohkem võib alati olla, aga kui jätame mõlemat pidi 20 meetrit vahet, siis mahub neid päris mitmeid sinna krundile ja kuldnokakastide puhul, seal võivad nad suhteliselt tihedalt olla, et noh, pannakse ühe seina peale päris mitu kasti, aga et päris kõrvuti ka ei maksa panna, et võiks ikka paar meetrit vahet olla. Kui mitu uut pesakasti teie tänavu kevadel üles panen? Tema aeda, seda ma veel ei teagi öelda, palju tänavu panen. Möödunud aasta panin üheksa ja remontisin ka kõik eelnevad ära. Ma ei olnud mitu aastat selle remondiga tegelenud ja selgus, et aastatega ikka tekib neid vigu ja mitte see oli alla kukkunud ja lõhki läinud mis iganes, et kui ka iga aasta ei remondi, siis üle paari-kolme aasta tasuks üle käia ja, ja on jälle mitmed uued korterid olemas, lindudel aga, aga tänavu jah, ma juba tellisin ühelt külamehelt pesapakud, tal oli trehvanud õõnes toomingas küttepuude hulka ja, ja sealt saab mitmeid kauneid pesapakke, nii et need hakkavad kindlasti tänavu kevadel mul juba kodundus tehtima. Rääkis harrastusornitoloog Peep Veedla. Järgmisel pühapäeval kohtume juba suveajas. Vahepeal vaata veebilehte aianduspunkt.
