Aiatark. Kui siin Tallinnas ringi liikuda, siis on näha, et kõik need ilupuud pärnad, kased, kastanid teede ääres on juba oksalõikajate käest läbi käinud, mõned on kohe koledasti ära nuditud. Aiandusagronoom Väino iskla, kas praegu on siis õige aeg minna ka käärid ja oksasaag käes aeda ja hakata viljapuid? Jah, praegu on see õige aeg, puude lõikamisega on paras alustada siis, kui suurem öine pakane möödas on. Tööks tuleks volitada, soovitatavalt vähemalt siis nullilähedane temperatuur, nagu ta praegu päeval parasjagu on sest siis on taimekoed üles sulanud ja seda rebenemist pole rakkudel karta. Et oksad on elastsed ja lõhed nendesse ei teki sel ajal. Muidugi, mida kevade poole, seda enam hõljub õhus haigustekitajaid ja seda päevakohasem on siis selle praeguse lõikamise ajal haavade katmine desinfitseerimine esmalt ja siis katmine. Ja ma olen viimasel ajal oleme katsetanud hilissügist lõikust, näiteks sel puhul midagi juhtunud ei ole, kuid siis on ka eriti oluline see haavade desinfitseerimine katmine. Millega soovitate neid lõikehaavu desinfitseerida jagada? Mida kahjuks praegu ei olegi väga palju soovitada, aastaid tagasi oli üks väga hea vahend Bailitan pasta, mis haavade katmiseks hästi sobis, kuna seal oli sees Fungitsiit, tähendab haiguste tõrjevahend, mis desinfitseerib kohe ava ära. Aga praegu on vanadest vahenditest võib-olla Bosquxisprioriidvaskytrull selle tugeva lahusega tõmmud, tahavad üle lasta ära kuivada ja alles siis haavamääre peole. No on kasutatud pookevaha tavalist õlivärvi. Jah, aga see on kindlasti enne, tuleks desinfitseerida haavad ära, varem sellele nii palju tähelepanu ei pööratud, aga nüüd ma soovitan, et oina peaks desinfitseerima. Praegu nüüd veel üsna külmad miinus 10 miinus 13 kraadi. Millal ei tohi puid põõsaid tagasi lõikama hakata? Kõige ebasobivam aeg on siis, kui lehed on juba lahti läinud ja täis lehtimiseni ei tohiks üldse puid puudutada. Aga muudel aastaaegadel võib kas suuremaid või väiksemaid liikusi igal juhul teha. Kui nüüd võtta lihtpuudest, siis ebasobiv on lõigata ka sellistel puudel praegu, millel mahlajooks on tugev näiteks vaher kask siis veel pähklipuu jalakas valge köök, hobukastan pappel Sarapu, paju, viinapuu aktiniidia olid võib-olla rohkem. Aga põhiliselt just need kõige tuntumad on kask ja vaher, mida ei soovita praegu. Nende lõikuse võiks jätta siis suveks. Mida silmas pidada vana õunapuu noorenduslõikuseks? Puhul kõigepealt tuleks teha puule vähemalt üks ring või ka mitu ringi peale ja vaadata, kuidas puu seisukord on alates maapinnalt kuni siis suurte tüvi oksteni välja. Paljudes aedades on väga levinud tüvevähk, see tähendab suured haavandid mustendavad Kobulise servaga haavandid, mis on lausa keskelt lahti. Sel juhul tuleks vaadata, kas neid haavu on palju või on neid vaid üksikuid. Kui nüüd tüvelunud lausa olemas ja ka suurematelt võraokstel, siis tuleks kaaluda, kas oks üldse ära võtta või teine võimalus väiksema haavandi puhul lõigata see vähihaavand terava noaga välja terve osani lausa sel juhul desinfitseerida jällegi ning kata määrdega. Kõige halvem variant on jah, muidugi see, et kui puu on täiesti nakatunud, siis tuleks ta maha võtta. See on nüüd vanade puude puhul, aga kas ka noort õunapuud, no näiteks möödunud kevadel istutatud tuleks tänavu kevadel juba lõigata. Jah, pude kujundamist tuleks alustada juba kohe pärast istutamist. Kogemuste põhjal on parim lahendus, kui noorele puule saaks jätta kasvama neli kuni viis suure väljumisnurgaga põhioksa. Sel juhul on see puu edaspidi täis. Elujõus ja edasine võra kujundamine seisneb esiteks siis juhte oksa suunamises, see tähendab ladva ja puu kõrguse väljaarendamises. Igal järgneval aastal tuleks kindlasti lõigata ja pikendus ehk siis ladvaosa lõigata tagasi võimalikult suurema nurga all väljuvale oksale ja järgneval aastal see omakorda vastassuunas minevale oksale, nii et kõige paremini kogemuste põhjal on nii, et see puuvõra kujuneks selliseks iksakiliseks siis on okste kandevõime kõige suurem ja ka viljakandvaks on piisavalt suur, sel juhul. Puu võiks kujundada kahe poole kuni kolme meetrini, mitte kõrgemaks. Ja seda ma pean silmas tavaliste seemik alustel puude puhul. Poolnõrgakasvulised muidugi võiksid madalamaks kindlasti jääda. Algusest peale tuleb ära lõigata kõik võrasse sisse ja allapoole suunduvate noored oksad sest neile kasvab sel juhul edaspidi väga palju vilju, kuid nad jäävad maitsetuks võrumata, kuna nad asuvad võra sees ja sinna päike ligi ei pääse. Võrra tuleb hoida parajalt hõredana ja piirata ka selle läbimõõtu. Kui nüüd on puud istutatud tihedamalt aeda, siis on see puude omavaheline vahekaugus hoidmine ka väga määrav, et nad puuoksad ei satuks risti vaid see väike vahe tuleb hoida nii, et lind saab sealt läbi lennata. Muidugi tugev iga-aastane lõikust põhjustab ka jõuliste võrsete kasvu, kuid sel juhul soovitan juba suvel, suve keskel juulis-augusti alguses need vesivõsud, mis sinna kasvavad või ka need ebasobiva suunaga oksad need ära murda. Suve keskel on oksad üsna lahti ja see murdmine käib väga lihtsalt, aga kui nüüd hiljemaks jääb, siis tuleks kindlasti lõigata nad ära ja ilma tüükata. Üks suur möödalaskmine, mis ma olen märganud, ongi nii, et lõigatakse need vesivõsud ära, aga jäetakse selline poole sentimeetri kuni sentimeetri kõrgune tüügas sinna ja järgmine aasta kasvab sealt omakorda veel mitu-mitu vesivõsu välja, nii et tuleb lõigata Ta võimalikult madalalt see vesivõsu ära, selle põhioksa pealt lausa pinna pealt. Kas ploomi-pirni ja Kirsipuu kevadisel tagasi lõikamisel on mingisuguseid erinõudeid, soovitusi? Erinõudeid mõningal määral on aga üldjuhul õuna- ja pirnipuude kasvustiil on sarnane. Erinevus on muidugi nii õunapuude sortide vahel kui ka õuna ja pirnipuu enda vahel, aga ploomi ja kirsipuudel on edaspidi vanemas eas selline erinevus ette. Kui võra on suureks lastud, siis allpool enam uusi oksi juurde ei teki. Õunapuu pirni puhul seda probleemi ei ole, seal kasvavad ka allpool võras uued oksad juurde. Ühesõnaga, kirsi ja ploomipuu on see, mis kasvab metsikult kõrgeks ja, ja see vili jääbki sinna latva. Et ta jääb sel juhul, kui see puu algul lastakse kõrgeks minna ja ei kujundati teda madalaks, aga kui nüüd ohjeldada seda kasvu algusest peale juba seal kahe poole meetri kõrguseni, et mitte rohkem ei lase sisse oksastik kujuneb iseenesest juba algusest peale madalamale ja siis seda ohtu ei teki, et seal on kõrge tüvi ja saak on alles seal, kus linnud kätte saavad, vaid marjapõõsaid tuleks vist ka kevadel lõigata. Marjapõõsaid jah, oleks võinud juba sügisel täiesti vabalt lõigata. Probleemi ei oleks, aga praegu, kui veel lumi maas on, siis on raske neid kätte saada, peab ootama, kuni lumi ära sulab. Marjapõõsaste puhul üle Eesti on kõige suuremaks probleemiks sõstra-pahklest, musta sõstart veel ja lausa aedade viisi. Tee aiandusühistutes, kus aiad lähestikku on põõsad valdavalt nakatunud lestast, nii et seal on lausa, et lõika maapinnalt kõik põõsas maha. Muud pääseteed enam ei ole. Aga esimene asi on jah, igal aiapidajal, seda võib alati jälle meelde tuletama, et praegu on kõige parem näha nende pahklestade olemasolu. Tähendab, pungad hakkavad paisuma, nüüd juba ja pahk lestast. Nakatunud pungad on sellised, suured, ümmargused, tavalised, terved pungad on praegu väiksemad, on teravatipulised. Nii et kui selliseid ümmargusi suuri pungi on näha, siis tuleks need kindlasti kõik ära noppida ja ahju visata. Kas sõstrapõõsastel tekib ka nii-öelda vesivõsusid? Vesivõsu siit tekib maapinnalt, kui on väga hea kasvujõuga põõsas, aga neid tuleb ka Ta vähemaks, kui seal tuleb näiteks suve jooksul maapinnast paarkümmend võrset välja, siis osa nendest tuleks kindlasti sügisel juba maha lõigata maapinnani, et nendele ülejäänutele tugevamatele anda võimaluse areneda korralikeks põõsa oksteks. Kas tikripõõsa all on ka võimalik aru saada, enne kui lehed tulevad, missugused oksad on kandeealised? Siis, kui pungad hakkavad paisuma, siis on see eriti hästi näha, sest siis on need raagus oksad kohe-kohe tunda. Tänavu talv oli kindlasti niisugune külm ja karm, mis jänesed ajas viljapuuaeda ja, ja kui nüüd selgub, et jänesed on seal ikka puude katmata tüvesid ja võraoksi laasinud, mida siis teha? Et mida kauem lumi ja külm püsivad, seda rohkem elased puid ökolaasivad kõigepealt. Esimesel võimalusel tuleb kohe haavadel lõigata ära need normindavad osad, mis sinna on tekkinud, normindavad kooretükid ja puhastada see näritud koht ära siis desinfitseerida jälle vahenditega, millest eespool juba juttu oli ja kotta aiavahaga ja siis mingi naturaalse kangaga kinni siduda. Kui oksad puul hakkavad ikka kevadel edasi lehtima ja kasvama, siis võib suve lõpupoole selle tüve ümbert sideme lahti võtta ja vaadata, kuidas see haavaseisund on. Normaalselt peaks ta olema siis juba hakanud kinni kasvama, sisendab Kõllus ehk kategude haavale peale kasvama. Ja siis vahenditest on oksakäärid väiksemate okste jaoks ja oksasaag suuremate okste jaoks. Jah, aga need lõikevahendid on ka üsna paljude firmade omi valida, nii et ma olen katsetanud siin Vene omadest kuni lääne tipp lõikeriistade nii välja, nii et on erinevusi üsna suur ja mida ei soovitaks kalasi tüüpi aiakääre aiapidaja jaoks. Sest nendel on puuduseks see, et see temp, osa kappe muljuma ka lõikamisel allesjäävate ukse osa ja siis lõikehaav kasvab halvemini kinni, aga vaheliti teradega lõikekäärid on paremad, sest kui see lõiketera kindlasti lõikamisel asub alles jääv osapool, siis seda muljumiste ei teki üldse. Ja siis need oksasaed ja kääritaks ikka olema teravaks tehtud, enne kui aeda lähen. Kindlasti nad peaksid olema õlitatud ära, et lõikamisel ei tekiks mingeid tõrkeid. Ja ühtlasi, kui on õlitatud korralikult, siis on vastupidavus ka suurem. Veel mõned soovitused saate lõpetuseks. Soovitusi oleks üsna palju, aga mõningaid nippe, mida nüüd lõikamisel tuleks veel arvestada, on see, et lõikamist oleks kindlasti alustada noortest ja tervetest puudest ja lõpetades vanadel puudel mitte vastupidi, sest just nimelt haiguste probleem on siin siis haigus, muidu kanduvad pulka kuule ja soovitatav oleks iga selle puu vahel desinfitseerida kärvi saagi, mille mina olen kasutanud näiteks tehnilist piiritust, selle jaoks võib ka mingeid Fungitsiidi kasutada. Oluline tüügaste jätaks kindlasti puule, see on ikka järjest tuleb meeles pidada seda, et kui nüüd see tüügas jääb, siis aja jooksul hakkab see kuivama ja lõpuks lähevad haigustekitajad sealt sisse ja see mädanik läheb tervesse puusse. Lõppkokkuvõttes üks lõikamisnipp on veel, et mida jämedam oks lõigatavalt kohalt edasi suundub, seda vähem vesivõsusid sinna lõike kohta tekib, tähendab see alles jääv oks, mille juurest nüüd teine uks ära lõigatakse, peaks olema vähemalt pool selle kalkuksa jämedusest. Sel juhul on puurida kõige parem ja see koht, kus saab kõige paremini kinni. Aitäh nõuannete eest puuviljanduse agronoom Väino eska.
