Aiatark. Head aia sõbrad, selle nädala suur sula kahandas lumekatet meie aedades tunduvalt ja tugev pakane on sel kevadel ka ehk läbi. Harrastusaednik part, viirus kas nüüd on õige aeg võtta püsikutelt ja põõsastelt talvekate ära? Kindlasti mitte, kui see on juba asetatud nendele põõsaste ja taimede katmiseks, kuid mina isiklikult olen väga taimede pideva katmise vastane, sellepärast et see on niisugune töö, mis võib mõnel aastal jääda tegemata ja selle tõttu see taimed hävida. Rohkem tuleb kasutada taimede katmist kui agronoomilist võtet, näiteks noorte seemikute katmist, vast juurdunud pistikute katmist, vastistutatud taimede katmist, aga niisuguseid taimi kasvatada, mis meie klimaatilistes oludes eriti ei sobi ja selle tõttu nõuavad väga mahukaid jaga materjalirohkeid ehitisi sinna iga sügis ja kevadel selle uuesti lammutamine. Ja, ja kui see jääb kord tegemata, võib see taim hävida sageli võib mõne taime. No ma pean siin silmas näiteks lauljaid, visteerijaid, niisuguseid taimi, mis meie aianduspoodides on tohutus valikus praegult saada, nende ilu pääseb mõjule alles siis, kui taim on teatud arvutanud ja seda meie kliimas siiski tahta on liiga palju, nii et ütleme, kui me piltlikult kujutame ette, et sirel oleks meie kliimavööndis külma õrn taim ja teda teisiti kasvatada ei saaks, kui ainult kaetuna, siis kes lepiks, ütleme niisuguse sireliga, mis on põlvest veidi kõrgem, mis sest, et ütleme, part, õisikut ka iga aasta meile moodustab, nii et ärme siis ole selle üle kurvad, et visteeria meile ei kasva ega õitse selliselt nagu lõunapoolsetes maades, et oleme õnnelikud, et sirel meil kasvab ja talvitub. No kas te olete juba jõudnud vaadata, mida jaanuarikuu pakane ilma lumeta küll teie aias on ka teinud? Seda ei ole võimalik vaadata, tähendab mul on olemas üks kaunis kaua kasvanud õues luuderohi kasvab mööda majaseina, tema lehed tavalistel talvedel roheliseks, peale seda külma on nad kollased, aga kas see taim nüüd kevadel taastub need varred või ei, seda on vara öelda, aga igal juhul taime välimuses on küll muutus toimunud. Oleksime lisanud nende taimede katmise puhul eriti kevadise päikese eest katmise puhul, et seal polekski õige kasutada terminit katmine või terminit varjutamine. Seda võiks noh, inimene omal nahal tunnetada. Kui on näiteks meil kuum suvepäev päev, siis kes sind päikese eest otsib leevendust Messides ennast paksude vatid ja siis vaid pigem tahab ka inimene olla rikas õhurikkas kohas ja niisuguse varikatuse all. Ma peaks ka jälgima nende taimede varjutamiseks keskpäevase päikese eest. See taime lehestik või okastik saaksid piisavalt õhku ja see jahedam kuulan neile sama vajalik kui see variga päikese eest. Ja et neid ei peaks iga talv katma meeleheitlikult, sellepärast ikkagi ma väga soovitan valida nendele taimedele õige koht. Õige koht tähendab seda, et keskpäeval kella 12-st kolmeni. Peaks laskuma nende taimede kasvukohale vari ja hommikul ja õhtul võiks nad saada täis päikest ja sellises kasvukohas need taimed ei vaja mitte mingisugust varjastamist. Samuti võib ära kasutada hoonete ja hekkide põhjapoolseid külgi ja arvestusega, nii et talvepäike käib madalalt ja näiteks igihalja, heki või hoone põhjapoolse küljega tegemist, et istutada see taimmajale sellisele kaugusele, et talvel jääks ta selle maja või heki varju. Ja kevadel ja suvel, kui päike käib kõrgemalt, saaksid taim täis päikest, nii et ütleme, sellise istutuskoha, trelli otsimine, seks on just praegu õige aeg käia ringi niisuguse, kas meetrise või kahemeetrise tokiga aias, torgata see siia ja sinna ja vaadata, kas sinna praegult maja vari langeb ja kui päike käib kahe kuu pärast kõrgemalt, et kas siis see koht on täis päikesele avatud, see oleks, ütleme niisugune koht, kuhu võiks istutada selliseid igihaljaid, põõsaid, puid ja ilmavärav suurt vaeva nägemata nende katmisega igal aastal. No praegu on õige aeg mitte ainult et otsida sobivaid kasvukohti, vaid ka toas toalilli ümber istutada. Ja kuulajad ongi meile toalillede kohta mitmeid küsimusi saatnud. Draakonipuu kohta on kaks küsimust. Kõigepealt Ta uuritaks, kas draakonipuu tuleks pärast ostmist kahe suuremasse potti ümber istutada ja missugust mulda peaks kasutama? Mina nii ei arva, et peaks istutama ümber. Muidugi on üks arvamus, et taimed on istutatud turbasesse substraati tänud transpordifirmadele, kes nõuavad, et taimede kaal oleks võimalikult väike ja samuti inimtööjõud, kes peab tõstma neid kaste. Aga samasse turvas on väga hea substra, vot nende juurte ümber. Ja mina olen kasutanud kõige tavalisemaid vedelväetisi toataimede väetamiseks ja jälginud seda instruktsiooni nende pudelite või purkide pealt, kus on öeldud, et kuidas taimi väetada. Kuigi mina pean ütlema, et mina olen talvel siiski harvem vannud väetist kastmisvee hulka mingi kogus alati sellepärast et nendes väetistes on ka selle kastmisvee happelisust reguleerivad ained. Ja just nimelt draakonipuu on ka huvitatud niisugusest neutraalne sealsest veidi happelisema keskkonnaga, ta nõuab veidi happelisemad keskkonda, samas meie põhjavesi on jällegi aluselise reaktsiooniga, nii et ütleme, nendes väetistest üks külg on tema toituvad elemendid ja teine külg selle väetamise puhul on ka kastmisvee muutmine veidi happelisemaks ja seega ka sellele taimele vastu võetavamaks. Piltlikult ja öelda, et oleme kuulnud, et vihmavesi on taimede kastmiseks väga hea. Sama muudab ka see vedelväetis selle veevihmaveele. Kuna see maks taimele seegaga vastu võetavamaks. Ja kui nüüd kasutada neid väetisega rikastatud kastmisvett, siis mina olen näiteks kasvatanud draakonipuid kolm aastat täpselt selles samas mullas, millega ma olen neid ostnud. Selle kastmise juures on üks väga oluline asi. Mõnes kohas öeldakse, et kastmine peab toimuma kord nädalas, teises kohas, et kastma peab üle kolme päeva. See oleneb täpselt sellest temperatuurist ja sellest toa õhuniiskusest. Ja kõige kindlam võimalus on katsuda seda turbapinda ma näpuga, kas ta on veel veidi niiske või on ta juba täiesti kuiv. Samas niisugust väga mineraalmulda palja käega igapäevasel katsumas käia on palju ebamugavam, küünealused lähevad liivateri täis, nii et seda turbamuld on isegi meeldivam nagu käsitleda. Ja nüüd see kastmine peaks toimuma nii, et toasooja veega ja selle väetise ka rikastatud veega kasta ja pigem liiaga, kui jääb puudu. See tähendab seda, et alati valgub vett potialusele. Ja nüüd kõige olulisem on see, et kahe tunniga möödudes peaks käima ringi uuesti peale nende lilledele ja kallama sealt potialustelt see vesi ära. Sellisel viisil on see turbopall ilusasti veega läbi imbunud ja nüüd on, nüüd on selge, et kui näpuga katsuda kolmandana pärast, kas on vaja uuesti kasta ja niiske, siis mitte mingil juhul ja, ja kui on näiteks nädala pärast alles järgmine kord nädala pärast, loomulikult, kui see taim kasvab samades keskkonnatingimustes juba pikka aega, siis inimesel tekib oma režiim, et kas mul on neli päeva, viis päeva, missuguste vaheaegade tagant ma pean seda taime kastma. Loomulikult on erinevused ka suvel survel, sest et suvepäike austab taimest palju rohkem vedelikuga kastma, peab sagedamini. Aga siis on veel nii, et kui, kui nüüd neid samasid, taimin kodusel teel paljundada, et siis loomulikult ei tasu ise neid istutada niivõrd turbasesse, keskkonda või urbadesse substraati, vaid mina eelistan ka palju mineraalsemaid muldasid, et aiamullast segatud väikese turbalisandiga või ka on olemas keekila kestvus, muld ja substrali ökoloogiline lillemuld Biolani toalillemuld. Kuid siiski mina kasutaksin me neid veel pooleks segatuna tavalise aiamullaga. Nüüd said vastatud kõik draakonipuu kohta käivad küsimused ja järgmiseks küsitakse toa kase kohta. Kirjutaja on saanud selle kolm aastat tagasi, kingituseks on olnud siiani ilus ja roheline, aga nüüd hakkavad lehed ükshaaval varisema. Lehed lähevad alguses natukene kollakaks, siis pruunilaiguliseks, mõned Su aga samas on ladva otstes, uusi ongi ja kõik see on toimunud viimased kaks kuud. Toa käsk kasvab akna juures ja saab mõõdukalt kasta. Küsitakse, et mis võib olla lehtede varisemise põhjuseks. Selle küsimuse vastamisel on abi olnud Urmas Laansoo, kes on pakkunud siin välja võimalusi, millega ma jään täiesti. Ma hakkan ühele nõule üks tõenäolisemaid põhjuseid on liiga jahe ruum, sest toakask on väga temperatuuritundlik ja isegi mõneks hetkeks siin külmade ilmadega või tõmbetuule kätte jätmine võib põhjustada lehtede varisemist. Loomulikult sellele puitunud osale mingisugust kahjustust ei põhjustaja ja seega noortest pungadest võib täiesti normaalne taim uuesti meelde märgata. Teine põhjus, mis võib-olla et vesi on jäänud mitmeks päevaks potialusele, vot see ongi seesama, millest me eelmise punkti juures rääkisime. Et ülioluline on selle jääkvee äravalamine ja kui on tegu näiteks suure toalillega mõlgub sinna potialusele vett, siis loomulikult me ei pea tõstma ära kogu lille, vaid mina olen kasutanud siis veteks köögi niisuguseid lappe, mille nurga või, või siis ka poollappi pressinud sinna potti ja ääris poti vahele, kus on see valgunud vesi ja see veteks lappi imeb selle jäänuk vee väga ilusasti ära, nii et ütleme, suurte toataimede puhul kummipuud palmid, hiina kased, ütleme niisuguste puhul kindlasti võib sama meetodit kasutada siin Urmas hansapakubki punast Cedric lesta. Ja see oli muidugi minu valikvastustest number üks, sest et toakask on äärmiselt vastuvõtlik punasele Cedric lestele. Ja muidugi, kui teil seal alles kolmas aasta juhtus, et see taim nakatus siis võib kahtlustada, et te olete selle nakkuse või selle parasiidi toonud oma korterisse mõne vast muretsetud toalillega. Nii et, et sellepärast peab alati ka uue taime soetamisel ka seda uut taime alati kontrollima, et sellest lahti saada. Tänasest Cedric lehtedest on väga raske. Cedric Lesta avastamiseks on niisugune meetod, ta elab taimelehtede alaküljel ja ta tekitab niisuguseid võrgendeid, mis kaitseb teda kontaktmürkide eest. Ja sellepärast peaks teda hävitama samuti näiteks nagu veteks lapiga. Mina olen kummipuu pealt sedasama moodi eemaldanud, et neid veteks lapp niisutatud lahjendatud taimeparasiitide mürgilahusega ja siis sellel lapiga, nagu pühkida ära lehtede alumine pind. Muidugi kummipuul on üksikud suured lehed. Toa kase puhul on asi palju keerulisem. Aga üldiselt seda parasiit väga raske leida, nii et appi võib võtta luubi, et kui te märkate lehe alakülgedel ja just eriti jõudude juures niisuguseid elutegevuse märke tunduks nagu väikene hallitus või, või niisugused ämblikulõngalaadsed moodustised, siis see, see parasiit kahjuks on. Meie linnu saate peale, kus rääkis ornitoloog Peep Veedla, on tulnud niisugune küsimus, et linnud, keda kirja autor aias talviti toidab lähevad pärast toidumajas söömist kanada kuuse, koonika okstele ja eesti keeles öeldes lihtsalt tasandavad need oksad täis, nii et puud on jäänud väga rääbakas ja küsitakse, et kuidas puid päästa. Mul puudub kogemus, kuidas neid puid päästa. Ma olen, olen käinud hallhai Cru koloonias, kus kohas samamoodi on tegu linnu väljaheidetega, mis hävitab ära terve metsa, nii et suured kuusepuud muutuvad aasta ka raagus puudeks. Nii et et loomulikult niisugused värvulised ja väiksemad linnud, nende väljaheidetest põhjustatud kahjustused on palju väiksemad, aga kuna teema on talvel, et võib-olla siis ehitada näiteks niisugustele koonikov, sest et koonika kuusk, kui ta on ikkagi juba kasvanud ja ta on juba meetri kõrgune, näiteks, siis ta on ikkagi võrreldav Aia skulptuuriga ja ta on väga väärtuslik taim selle aia jaoks. Nii et võib-olla ta kata näiteks vineer või interniid plaadiga neljale vaiale toetuva plaadiga näiteks talviseks ajaks, sellepärast et suvel on lindude lennuteed hoopis teised kui talvel toitumiskohal. Samas see koht on ilmselt lähedal sellele toitmismajale, nii et mingisuguse lindude peletamise meetodiga siin ka ei peaks tegelema, sest et see tekib nagu kaks kätt nagu töötaksid vastu, ühest küljest inimene kutsub need linnud aeda ja toidab neid ja teisest küljest need linnud teevad selle inimesele halba, siis tuleb tegelikult ühe vahelt valida. Taebla saabunud kirja peale astelpaju kasvatamise kohta vastame mõnes edaspidises saates. Tänases saates andis nõu harrastusaednik Mart viirus, kõiki aiasaateid saab kuulata vikerraadio koduleheküljelt ja toeks on veebileht aianduspunkt. E.
