Aiatark. Tere kõigile aiahuvilistele. Rahvakalendri järgi oli eile Simuna päev, mille kohta vanarahvas ütles, et Siim teeb sillad soode peale. Madalate maade peale tuul ongi põhja keeranud. On aeg mõelda aia ettevalmistamisele karmi pakase vastu ja aiatarga jüri. Annisti nõuanded eelmise talve kurbade kogemuste põhjal kuluvad marjaks ära. No eelmine talv oli väga omapärane ja ta tõi väga reljeefselt välja kaks asjaolu, millest tahaksin natukene rääkida. Esiteks oli selline sage juhus, et tulid kliendid meie istiku Harry ja kurtsid, et ohohoo, et katsin küll kõiki oma taimi, nii nagu ma olen alati teinud ja ikkagi kõik roosid hukkusid ja teisi asju ka veel, et no kuidas küll nii on. Ja siis meil ei jäänud muud üle, kui ainult kohata ütelda, et püha jumal, et noh, talv ei olnud ju nii nagu tavaline, ta oli täiesti ebatavaline talv ja siis oleks pidanud ka neid talvekatteid teisiti tegema hoopis tõhusamalt ja nii edasi, sest kui ikkagi kübetki lund ei ole temperatuur langeb seal miinus 25-ga kraadini, siis on ikka päris hull olukorda, järelikult tuleb seda lund siis kuidagi asendada. Või siis, kui järgmisel talvel näiteks temperatuur langeb veel rohkem seal võib-olla siis ei aita ka tavalisest talvekattest, millest piisab, ütleme seal miinus 15 kraadi juures. Aga 30 kraadi juures ta enam ei ole piisav, järelikult tuleb jälle juurde teda panna. Ja tahaks veel kord rõhutada, et see talvekatete panemine ei ole selline, tööd tegin ja ja siis, kui mul on kalendermärkmikus kirjas, et see töö tuleb teha, siis tõmban sinna linnukese, see töö on tehtud. Ta ei ole niimoodi, seda tuleb terve talvel vaadata kogu aeg üle, et kui külm suureneb, tuleb talvekatet lisada. Kui võib-olla läheb liiga soojaks, hakkab vihma sadama, lörtsi sadama, siis võib-olla vastupidi, tuleb võtta talvekatet vähemaks ja panna hoopis vihma eest katuseid peale. Ja nii-öelda selle linnukese saaks alles teha täiesti kevadel siis kui on viimased katted ära võetud, vot siis on see talvekatmine lõppenud ja ole aeg linnuke teha. Ja teine misse talv kindlasti õpetas, oli see, et kui te mäletate veel, siis külm tuli väga järsult möödunud sügisel ja ühe ööpäeva jooksul langes temperatuur seal isegi üle 20 kraadi. Ja see on jällegi üks väga erandlik olukord ja see võib ka korduda. Sellisel juhul tuleb tegutseda ikkagi väga kiiresti, operatiivselt ei saa siis enam oodata, et järgmine päev või ülejärgmine päev või tont teab veel, millal minna poodi ja hakata otsima siis neid Te materjale, millega siis seda soojustada. Selleks ajaks on need taimed juba ammugi oma külmakahjustuse kätte saanud ja sama olukord võib tekkida ka siis, kui sajab rasket lobjakast. Hakkab hajutama meil ilusaid okaspuuvorme laiali ja rikub nende kuju ka siis tuleb operatiivselt tegutseda ja ei ole üldse imekspandav, kui õige aiahuviline võtad taskulambi ja läheb õhtul siis kas siis lobjaka maha raputama või talvekatteid lisama, nii et need tööd ei anna oodata. Ja sellele tuleb tõesti tähelepanu pöörata, sest vastasel juhul on kevadel kaod väga suured. Kuidas talvekate lisamine siis käib, oletame, et lund on ka juba varem pandud talve katele peale sadanud. Mida ma siis õieti peaksid lisama? No lisada annab kindlasti spetsiaalseid kangaskatteid, siis neid pakase kangaid või kate Loore Mitmekihilised, et kui meil on see juba varem ka pandud, aga kui külm süveneb, siis tuleb lihtsalt täiendav kiht veel panna teine pakasekangakiht või siis mitmekordselt lisada seda koori või lisada kuuseoksi või panna peale siis varem tallele pandud ja kokkuriisutud kuivi lehti või mis iganes vanu vaipu, seal on võimalusi palju. Aga need peavad olema juba varem hakkamas, et nad oleksid kohe võtta. Võtame siis võib-olla rohkem liikide kaupa, mis on aias tavaliselt see kõige kallim, ma mõtlen isegi mitte võib-olla emotsionaalses mõttes, aga millal on kõige rohkem raha pandud ja, ja mis tõepoolest väga hoolikat katet vajavad? Tavaliselt on selleks niinimetatud Ülo puud, need on ikkagi kallimad, nad on ilusad, nad on haruldasemad ja nendest on ka kahju, kui nad hukka saavad, sest me oleme nendega juba harjunud. Ja ei tahaks, et nendega midagi juhtub. Kui neid nüüd siin nimetada mõnda, et võib-olla siis tuleb esimesena meelde näiteks vaher Flamingo. Aga värvikirevate lehtedega asjake siis mägivaher, briljant, tissimum. Võib-olla mäletate see, mis kevadel, kui ta ja hakkab oma lehepungi lahti paisutama, siis need pungad on üsna intensiivselt punased ja võiks arvata, et sealt, et kohe-kohe avanevad suured ilusad punased õied, aga ei ole, need on hoopis lehepungad. Või siis ütleme, punaselehine parukapuu või hästi keerdus okstega puugontarta ja tema uuem sort naistelehtedega, reed, Cheestik. Vot need on sellised piiriliselt külmana taimed, mis ikkagi minu arvates mingit katet vajaksid. Veel võiks juurde nimetada jaapani kirsse, noh, need on ikkagi täiesti külmaõrnad, paljud neist mõned sordid on vähem külmaõrnad. Aga kui nad on aeda ostetud või kingitud, siis tasuks neid katta Ta ja nad võivad väga edukalt ellu jääda ja õitseda on õrnad ka sellised tüvele poogitud asjata. Tuntumad on siis niinimetatud roosipuuded, kui siis roos on kõrgemale roogitud, moodustab sellise väikese puukese. Samamoodi poogitakse ülesse täidisõielist mandlipuud võiminatuurseid, tuhk, puid, nendega kõigiga on probleeme ja neid tuleks ikkagi eraldi võib-olla esmajoones katta. Ja ma arvan, et seal on üks põhilisi võtteid et võiks selliste soolopuude või põõsaste ümber torgata varakult maasse. Praegu paras aeg, enne kui ma ära kahetab parajaid Lätta või keppe mille ümber siis hiljem mähkida seda pakasega pangast või muud niisugust soojustavad materjali. Aga kui me neid ei ole varem juba siin valmis torganud, siis külmunud maasse meil seda enam teha ei õnnestu ja siis on raske fikseerida seda külmakaitset. Meil muidugi on ka selliseid võtteid soolapuude puhul kasutatud, et näiteks võetakse üks suur vaat plastmassist või metallvaat lõigatakse tal põhja ja, ja ka niikuinii ära tekkinud toru, siis asetatakse taimele peale ja ja täidetakse see näiteks saepuruga või, või mingi muu soojustava materjaliga. Sel juhul oleks hea, kui see pinnasele soolopuu ümber oleks natuke silutud. Et ta ei oleks väga konarlik, sest muidu see jääb sinna nagu liiga palju vahet, kus külm sisse tuleb. Samuti tuleks võib-olla kõrvale nihutada iluks pandud siis kivid või mingid kännud, mis võivad jääda siis need talvekatete paigaldamist segama. Nii et sellel oleks praegu paras aeg mõelda. Te ütlete, et soolo puhul on vaja võra kaitsta, kas tüve ja juurestiku katmisest talveks ei piisa? Tavaliselt on nende tüvevormide puhul, kui on, see alus on ikkagi üsna külmakindel ja, ja nüüd see sort, mis sinna üles poogitud, et tekiksid siuke ilus puukene. Vaat see on just see õrn, nii et võib-olla nii väga seda juure Osaja tüveosa ei olegi vaja kaitsta, kuivõrd seda ülemist osa ajavad seda nagu raske teha niiviisi, et nüüd sinna ümber lihtsalt mähkida võib ju ka muidugi võra ümber mähkida lihtsalt katteloori, mitmekihti või pakasekangast, aga see vast ei anna nii head tulemusi, kui, kui ümber karkassi mähituna, siis nagu on see soja puhver tal parem seal aga juuri sageli ikkagi tuleks ka kaitsta. Ja Moldamine on praegu ka viimane aeg teha, see tähendab siis, et kas vaata mulda ümber õrnade taimede või siis lausa mullata ülestada. Nii et pookekoht, kui see on olemas, jääks mullakuhila sisse. Sel juhul on ikkagi niimoodi, et kui külm võtab meil selle võrra nii-öelda pealt ära siis pookekoht nagu säilib ja pisut vähemalt poolte uinutest pungadest, siis meil see puu või põõsas taastub aegapidi ja mulda lisada oleks ka sellepärast vajalik, et sageli suvise rohimise käigus me ju koos rohuga eemaldama hulka mulda taimede ümbert juured jäävad liiga pindmist kihti ja võivad kohe külmuda. Samamoodi on võimalik, et selle kuiva suve jooksul, kui te usinasti kassite ja ei teinud seda mitte läbi läbi sõela, niivõrd-kuivõrd otse voolikuga või kastekannust otse peale soristades, et sel juhul Ta võis ju muld veejoa läbi kõrvale kanduda ja juured suisa paljad. Et praegu on väga paras aeg lisada mulda või siis kõdusõnnikut või komposti. Kõik need materjalid on väga-väga teretulnud juuri kaitsta. Missuguseid ilupõõsad vajaksid talvekatet? Ilupõõsastega on niimoodi, et seal on üllatavalt palju neid põõsaid kestnud, mingit lisa hooldust vajaksid. Kui nüüd hakata nimetama, siis esimeste hulgas tulevad meelde näiteks forsüütia põõsaid, mis hästi varakevadel kollaste õitega õitsevad enne lehtimist veel. Aga temaga on paraku niimoodi, et külm võib kergesti need õiepungad ära võtta. Ja siis ta ei õitse ja hästi. Ja siis, kui on lumi kena ja paks olnud, siis need varreosad, mis on jäänud lume alla, need õitsevad või nendel moodustavad õied või noh, tähendab nad õied ei ole kahjustanud ja avanevad. Aga Nendel okste osadel, mis on jäänud lume alt välja, on õiepungad külmunud ja õied ei avane. Et tuleks neid ikkagi soojustada selle pakasekangaga jällegi näiteks teine põõsaste grupike, mis vajaks eraldi hoolton Veigelad. Vaat kummaline, et möödunud talvel, mis oli karm, Meigelad ei kannatanud, aga, aga mõnel teisel talvel on nad saanud tugevasti kannatada. Ja Veigelatel on lisandunud väga palju uusi ilusaid mõte, mis on sedavõrd uued, et nad neid ei ole Eestis saanud, seal õieti testida ja nende külmakindlust ei oska keegi vastu ütelda. Aga nad on ikkagi väga ilusad, neid on ostetud. Meenutame siinkohas kas või vast kõige uuemat sorti mis on nimetatud siis kuulsa prantsuse intressionisti money järgi ja tal on väga-väga värvikad lehed. Ja kui ta teda müügi näete, siis te kindlasti tahate teda osta. Aga ma arvan, et teda oleks vaja katta ja samuti ka neid teisi punase leelisi uusi sorte ja kirjulehelisi. Nii et nendele tuleb pilk peale visata. Mõned õrnad on ka tegutsejad. Õudsad on sellised toredad põõsad, mis õitsevad, et siis, kui paljud kevadel õitsevad põõsad on juba lõpetanud ja sügisepoolsed pole veel alustanud õitsevad nii-öelda sellisel, kes suve paku tühjal ajal nii-öelda ja kes tahab endale sellist pidevalt õitsvat aeda, siis tegutseja peaks seal ikkagi olema. Aga nemad vajaksid ka Niukest katmist, sest muidu võivad kannatada saada. Enelates tuleks võib-olla katteid panna nipponelatena, sest elu on näidanud, et karmil talvel saavad nemad kannatada erinevalt jaapani enelatest, kes reeglina ei karda külma. Leedritel on väga ilusaid sort, et näiteks niisugune valgekirju justkui jahuga üleriputatud lehtedega Pulveerulenta või siis säravkollaste lehtedega sordid. Eelkõige meenub näiteks sort madonna, ka neid meie küll katame, sest nad on sedavõrd ilusad, et ei taha neist kuidagi ilma jääda. Kukerpuud said eelmine talv kohati kannatada jällegi need uuemad ja värvikamalt sordid eelkõige. Ja kuna paljud nendest on niisugused kääbuskasvulised, siis nende katmine ei olevast probleem ja ikkagi on õigem nendele mõni oksake keegi peale visata siis ei ole vast karta, et nad kevadel ei ka lavendlit said tugevasti möödunud talvel kannatada ja nad on juba kord sellised soojalembesed taimed, et neid peaks ikkagi katma. Muidu võib neist ilma jääda. Ja puispojengid on väga toredad õitsejad, Eestis annad veel vähe levinud, ikkagi kardetakse, et nad on külmaõrnad. Aga kummalisel kombel sarnaselt Veigelatele elasid nad eelmise talve väga-väga edukalt üle ja õitsesid ennastunustavalt. Aga ikkagi kuna nende istikud on kallid, siis meie paneme nendele Kadalve kata peale. See oleks, ütleme nüüd lühidalt see põõsaste loetelu, aga muidugi on seal veel ja veel neid vast siinkohal ei jõua kõiki üles lugeda. Kas okaspõõsaste kohta võib-olla veel mõni sõna? Vot nendega on jälle niimoodi, et võib-olla teadlikumad aiapidajad ei muretse endale väga külmaõrnu liike ja sorte. Neid kingitakse sageli, on nii, et minnes juubelisünnipäevadel, pulmades kus iganes, mõned inimesed tahavad midagi väga efektset ja ilusat pilkupüüdvat osta ja siis langeb nende valik eelkõige California ebakübressidele või siis jaapani krüptomeerijatele või tönbjokalistele ebaküpressi tele. Need kõik on ikkagi meie kliimas jaoks liialt külmaõrnad ja ilma tõhusa katteta nad talve üle ei ela. Tähelepanu tuleb pöörata ka veel harilikule jugapuule, tema sortidele sest kõik need teised jugapuud on võib-olla tugevamad, aga harilik jugapuu on pisut külmaõrn, eriti siin ida pool ja põhja poole Eestis. Läänesaartel elab looduses küll meil, aga mujal tuleb tema talvituma selle tähelepanu pöörata. Ja meie katame ja veel väga ilusat ja efektset idakuuske, kellel on sellised erekollased, uued noored võrsed igal kevadel. Vaat see kuuse sort Ta on ka natukene õrn ja võiks nagu saada kate peale. Kuidas vältida hiirte rottide kahjustusi talvel ilu- ja viljapuude kallal, sellest räägib aiatark Jüri annist tuleval pühapäeval. Head nõu saab ka veebilehelt www. Punkt aianduspunkt.
