Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Täna on meil kangasaade. Vaatame ühes Tallinna-lähedases aiatarvikute poes selle pilguga ringi, milliseid pakase ja varjutuskangaid võiks aias vaja minna. Et oodatav talvekülm ja seejärel märtsipäike aiataimedele liiga ei teeks. Nõu annab bioloog Eerika Kanguri. Esmalt peatume pakasekangarullide juures. No see on üks väga hea kangas ja rahvas on nüüd sellega nagu selgeks ka saanud, nii nagu nimigi ütleb, pakasekaitsekangas ehk külmakangasse on ikkagi siis külma õrnade taimede katmiseks tõesti pakase eest ja ta on niisugune paks viltjas kangas, kaal on tal umbes kuskil 200 grammi ruutmeetrile. Jah, ta tõesti näeb välja nagu sihukene õhukene vilt. Ja sellega siis kaetakse just eriliselt külmaõrnu taimi, ütleme eel võiks heit lehistest rääkida, puud ja põõsad, mis on, kas väga palju, tuuakse ju praegu igasuguseid eksootilisi taimi ja noh, muidugi ostsid väga oluline, kultuurne, et tuleks kõik, kata nüüd selle pakasekaitsekangaga. Me ju ei tea iialgi, kas tuleb lumi maha või ei tule ja missugune see õhutemperatuur võib parasjagu tulla. Kui ikkagi lund ei ole ja väga-väga miinused langevad, siis on see üks selline universaalne katmisvahend. No aga kui mul on üks niisugune haruldane ja külmaõrn põõsas, ütleme, ta on meeter kõrge ja võib-olla kaks meetrit lai, kuidas ma ta sinna ümber siis pane need tormituul teda lahti ei kisu, põõsa ümbert ja tõepoolest ikka kaitseb. Jah, muidugi, see on oluline torme ja tuul teda lahti tõmba ja siis, kui ta selle lahtigi kuskilt servast tõmbab, siis ta lihtsalt hakkab lõhkuma seda taime. Kõige parem oleks mingisugune karkassi moodi ehitis ümber teha, kui on tegemist ronitaimega, ta on tõesti taastada Tutt kuskile spetsroni redelile, no siis on asi lihtne, siis tõmmatakse see üle taime ja kinnitatakse siis sellele redelile mõlemast servast. Aga kui on selline üksik eraldi puu ja ta on tõesti väga kõrge, no siis on jah natuke rohkem tegemist selles mõttes on hea muidugi, et see kangas on iseenesest kaks meetrit lai ja kui teda rullist osta, siis võib teda maksimaalselt 50 meetri pikkusel osta. Ikkagi tuleks väike karkassi moodi asi ehitada selle taime ümber. Võiksid olla siis kas mõned sellised postid, mis siis pannakse ütleme nagu püramiidi alt ümber kinnitatakse siis ülevalt ja tõmmatakse see kangast siis sinna ümber ja seotakse siis kas nööriga või, või siis traadiga või et ega tugevasti jääb. Muidugi jah, kui on suure uhke taim, siis seda enam tahad, et alles ja vett, aga midagi talvele juhtu, eks mängimist ei ole. Kas seda võiks panna ka ülemmaasikapeenra? Vot see kangas on nüüd selline kangas, mis imeb tegelikult vett ja eriti justkui on sellised sulailmad ja vihmased siis tõmbab see kangas vee hästi sisse ja kui nad endale lihtsalt laotame niimoodi maapinnale kas maasikale või siis padjand taimedele siis külma tulles see sinna kogunenud vesi satub ja tekib tegelikult hoopiski vastupidine efekt tekib nagu jäägaas ja see ei ole jällegi hea. See kangas peab just olema niiviisi, et tal nagu õhk läbib, pääseb et päris lihtsalt laotada siiski siiski ei soovita, kasvõi siis teha ka mingisugune. Ma ei tea, paarikümne sentimeetrine mingisugune karkassi moodi asi peale, aga, aga jah, siis ennast teised teised vahendid, millega katta maasikaid, ütleme siis kõige parem kodusel viisil on ju lehtedega katta. Aga see ei ole ka miski hea nõuet sellele pakasekaitsekangale veel omakorda kile peale tõmmata, et see küll kaitseb niiskuse eest, aga ta ei lase õhku läbi. Ja ei, see ei ole üldse hea idee, tegelikult see kangas imeb küll hästi. Ta hülgab ka seda vett väga hästi, justkui ta on asetatud niiviisi, et ta saab nagu alla valguda see vesi. Et on kinnitatud kõrgemale tuulega ta kuivab, noh, nagu pesugi kuivaks, eks ju, et et selles mõttes see nagu eriti ei tähenda midagi, et tal palju vett sisse tõmbab. Aga just otse laotada niimodi tekkina, vot vot siis on nagu see kõige-kõige halvem variant. No kui on need pandud, kas padjad taimede peale ja mingi karkassi peale, kas teil on endal mingit kogemust, kas hiired, rotid tahavad sinna alla sooja pehmesse ja kuiva endale talveks pesa teha? No mul endal ei ole selles mõttes kogemust, et noh, nagu me rääkisime, teda ei tohigi niimoodi tekkina laotada. Aga no võib küll, kui ette kujutada jah, et kui paneks, et siis, siis võiksid need rotid, hiired seal vesirotid eriti toimetada. No aga nende jaoks on see selle mürki olemas. Ma olen kuulnud siin teie endagi jutust enne saate algust käisid läbi niisugused sõnad nagu mütsid. Kraed, mis need on, need on, Ma olen niisugused valmis tehtud kangast juba mütsikese, mida, mis ongi jube väga ideaalne panna taimele peale. Aga sellega peab siis nagu mängima, et seda on võimalik õmmelda, see pole ju mingi probleem, niisugune nagu torbik nii-öelda. Aga no see krae, mis on müügil ka need sellised ilmselt paberjäätmetest tehtud aega mööda lagunevat keset neid tegelikult külma katteks vist ei kasutata, need on rohkem istutus täpselt nagu istiku kaitseks umbrohutõrje eest. Aga võib ette kujutada, et põhimõtteliselt ta muidugi seda juurestikku kaitseb ka jah, talvel külmaga. Nii et need mütsikesed või torbikut need tuleks siis igal aiapidajal sellest pakasekaitsekangast endale õmmelda, neid lausa müügil ei ole. Vist ei ole jah, ma ei tea, meil ei ole nüüd küll, aga kuulda on, et neid muidugi liigub, nii et mine tea, võib-olla et varsti tulevad ka. Vaat siin need ongi näha neid istikukaitsed, see on siis sellest kergesti looduses lagunevast paberimassist, jah, tal on niisugune sälk sees ja siis selline kerge nagu natukene, et hästi lihtne on teda ümber taime panna. Ja ta on natukene nagu niuke koonus, jas ta seal all on ikkagi kerge õhukiht ka ja tõmmatakse ümber taime. Jah, eriti suurtel haljastusobjektidel on näiteks väga ideaalne, kui ei taheta kangast kasutada. Jah, see siin läbimõõt on tal ka mingisugune 40 sentimeetrit, nii et sellele väiksele taimele või põõsale ikka pakub umbrohu eest päris head kaitset. Ja ma arvan, et veel natukene kõdunenud lehti panna, et siis ta kaitseb külma eest. Nojah, aga siis peab jälle seda vaatama, et need, et ei oleks selline piirkond, kus vesirotid liiguvad, sest siis on meil siin väga heal toimetada. Mis kangad siin veel väljas on? Väga oluline. Kangas, mida nüüd sügisel ja hiljemalt aasta alguses peaks kasutama, on varjutuskangas. Neid on siin nüüd ka erineva tihedusega, aga Peab jah, jälgima, et kas nüüd pannakse siis okas poole või, või siis heitlehist. No see on nüüd eelkõige selleks, et kaitsta selle päikesepõletuse eest ehk füsioloogilise kuivamise eest. Eriti just ütleme okaspuid, sest et kui päike hakkab juba siin, ütleme veebruaris eriti märtsis väga intensiivselt paistma, siis taime maapealne osa ärkab ellu ja ta hakkab transpireerima. Rakumahlad hakkavad liikuma ja ühtlasi aurustuma õhulõhede kaudu, aga kuna samal ajal pinnas on ikkagi jäätunud veel ja seda vett juurte kaudu juurde ei tule, siis taime aurumine tähendab tegelikult seda, et hakkab kuivama. Lõpuks ta lihtsalt jääb veest puudu. Ja sellepärast olekski õige nüüd okaspuuvorme katta siis varjutuskangaga. Selle tõttu just et taim ei kuumeneks üle. Läheme natukene lähemale. Kui me vaatame, siin on seda mitmesuguse tihedusega ja ja Räpina aianduskooli õppejõud Andres Vaasa on öelnud, et võib panna topelt, kui tundub, et see võrgusilm on liiga suur, et päike tuleb läbi. Kas on teada missugusele okaspuule justkui tiheda silmaga, niisugune kate kangas sobib. No just nendele noortele okaspuudele, mis on istutatud, ütleme, selle talve-eelsel kevad-suvel näiteks kindlasti varjutama natukene tugevamalt ja muidugi on ka teatud liigid-sordid, mis on tundlikumad. No kindlasti on näiteks kanada kuuse koonika vorm üpris tundlik. Eelmisel aastal väga paljud kadakad kannatasid, kuigi põhimõtteliselt kadakas nagu ei tohiks olla väga õrn. No igasuguseid jälle selliseid erilisi okaspuuvorme, siukseid väikseid ja eri kujuga on ikkagi peaksid tihedamalt ilmselt varjutama ütleme, rododendronid ja muid ligihaldjaid võib ka natukene hõredamalt katta, no see oleneb jälle nüüd sellest ka, kas nad on päris lauspäikese kätte istutatud või on nad nagu varjus rododendronid, enamasti istutatakse rohkem varju, noh, teda ei pea siis nii, nii tiheda kangaga katma. Aga noh, muidugi eks see kangas on üpris kallis ka, et muidugi siin igaüks vaatab ise, kuidas ta seda, et sinna, kui palju investeerib. Mul on päikesepaistel kasvamas läik lehinema hoonia ja kuidas ma ka ei püüa sügise poole tal mõnda vana tüllkardinad kaitseks peale panna, kevadeks on see kardenica teises aianurgas ja päikesekahjustus on nii kole, et see alles pärast jaanipäeva paraneb. Kuidas niisugust päikesekate kangast põõsa külge kinnitada, et ta seal tõepoolest kevadeni korralikult paigal püsib? Ja mul on ka alati nendest ma hooniatest nii kahju, ma vaatan, kui ilusasti nad on üle talvitanud ja varakevadel tulevad sealt lume alt välja imeilusad ja paari nädala pärast on nad ainult mingisugused kuivad nagu jõupaberi grand. No kindlasti peaks neid küll varjutama, tõepoolest, tuleb ikka kõvasti kinnitada ja sellepärast olekski õigem tööd juba sügisel ära teha, kui maa on pehme. Kui te selle varjutuskanga peale panete, siis kas mingite konksudega maa sisse lükata või, või siis tõesti nööriga korralikult siduda niimoodi, et, et ta sealt mitte mingil juhul ära ei kaoks, sest sest need heitlehised kannatavad ikkagi selle esimese päikesepõletuse all ikka väga tugevasti ja, ja mis, mis mõtet siis sellel mitte heitlehised, aga igihaljad, mis mõtet selle ligi haljal siis on, kui ta tegelikult võiks varakevadel tõesti igihaljas olla, aga ta seda lihtsalt ei ole, kuna ta on rikutud. Kas see varjutuskangas võib ka näiteks lund korjata, et kui tuleb hästi lumerohke talv, siis lumi langeb sinna varjutus kangele peale ja surub põõsa oksad maadligi, ehta ehta nagu murrab põõsa vormis. Välja tegelikult seda muret ei ole, ta on ikkagi niisugune sünteetiline libe kangast, sealt libiseb hästi ära. Kui te tahate, et just lund koguks, siis on nagu pakasekaitsekangas kõige parem. Siin on seda varjutuskangast mitmesuguses laiuses, on rohelist, on musta, mis puhul, missugune sobib. Roheline on ikkagi kõige parem, sööb sind, must, mis tundub tegelikult tumeroheline. Must kuumeneb rohkem kui võimalik, siis jah, roheline, aga see on ka nii, kuidas kunagi neid tehakse ja siis ma vaatan. Teleuurisin müügil on valget kasse must. Loor, see on nüüd tekstiilmultš, jah, näeb katteloori moodi natuke välja küll, aga ta on paksem ja ta on musta värvi. See on nüüd haljastuses üks väga oluline kangas. Ta on sihuke hea pehme, teda on hea panna. Enne istutamist laotatakse maha, kinnitatakse servad ja siis lõigatakse vastavalt siis taime suurusele augud sisse, istutatakse see taim sinna sisse. Ja see on jälle selle umbrohuga. Eks eelkõige just umbrohukaitseks, et umbrohi ei lööks väga lokkama. Aga kui ma selle katteloori juurde tuleme, siis tavaliselt seda ostetakse kevadel, et kaitsta hiliste öökülmade eest kas maasikaid või välja istutatud külmaõrn. Lilletaimi, kas ka vastu talve võiks katteloorid maha panna? Maasikale võiks isegi küll, jah, no vot, see on ka nüüd niimoodi, et kui tuleb väga soe talv ja väga selline palju sajab ja siis siis ta võib-olla ei ole kõige parema, teisest küljest jällegi nüüd need uuemad maasikasordid, nendel on tihtipeale need õiepungad just küllalt pinna peal või kõrgel, et neid peaks jälle nagu kaitsma. Üldiselt juba neid maasikaistandusi suuremaid ikkagi tahetakse küll talvelooriga, aga puude põõsaste katmiseks võib-olla talveloor ei ole ikkagi kõige parem, sest talveloori eesmärk või katteloori sellise eesmärk on hoida seda soojust seal katteloori all. Ja kui nüüd see soojus lihtsalt nagu muutub liiga liiga tugevaks varakevadel siis sisse kuumenda puppis selle taime üles. Siin on niimoodi, et peab väga täpselt vaatama, et millal see kasu ikkagi kahju üles kaalub, kui see kahju ka võib tekkida, peab kogu aeg silm. Peal olema, nojah, ega see aiapidamine lihtne ei ole, jah. Seda peab kogu aeg kaalutlema ja vaatama ja mõtlema oma rahakoti peal, et kas on kasulikum osta need kangad ja katta oma ilusad hekid, ilusad vormid või iga aasta siis need uuesti hoopiski hekid istutada. Mis siin poes veel oleks niisugust, mis aitaks talve kergemini aia taimedel üle elada. Läheme siis kohe vaatame siia selle riiuli juurde. Siin on niisugused poole meetri pikkused torud, mis need küll on? No need on nüüd siin tüvekaitsed, need on sellised plastmassis spiraalid, nendel on õhuaugud sees ja neid on väga hea tõmmata puutüvedel ümber spiraal tõmmata. Takse pärast pakendist väljavõtmist lahti ja siis keeratakse ümber puududa. Keeratakse ümber puutüve ja kevadel siis maikuus umbes võetakse need ära. See päästapsid asja eest esiteks näriliste rünnakute eest ja teiseks ka tüvede ülekuumenemise eest varakevadel näiteks lupja, mine, kui niisugune jääb ära. Mis materjalist need muidu on? No see on niisugune plastmass, selline küllalt pehme. Kes 900 või saab seda mitu aastat mitu talve järjest kasutada? Jah, see on ultraviolettkindel, seda saab palju aastaid kasutada, täpselt samamoodi on nende kangastega, mis me rääkisime, päike üldiselt neid ei hävita ja, ja neid on võimalik kasutada minu pärast kas või 10 aastat, aga põhiline on just see, et eritise pakasekaitse korral pärast ilusasti ära kuivatatakse ja pakitakse ta niimoodi, et, et näiteks ka suve jooksul Hiret sellele liiga teha ei saa. Aga kui te küsisite, mis meil veel siin siin veel on kaitseks, siis no muidugi peaks rääkima ka katmisest turbaga ja kas või koore multsiga. Igas korralikus aiapidamises peaks nüüd praegu küll olema varutud kuiva turvast ja need on ilusasti pakendites müügil. Sest et kui ikkagi lund ei tule ja miinused on väga suured, siis tuleb millegiga kindlasti katta just selliseid padjand, taimi ja sibullilli ja roosidele kuhjata ümber tüved. Selline kuiv turvas peaks olema praegu vihmaajal ei ole teda veel veel päris vajadus panna. Aga see turvas ei püsi ju ometigi kuiv, kui on niisugused vihmasajud, siis ta ju imab niiskust. Sellepärast ongi seda õigem panna siis, kui on juba tõesti maa külmunud ja et prognoosid ütlevad, et nüüd on tõesti see külm tulemas ja lund ei ole näha, no siis tulevik ikkagi turvas sinna raputada parem see kui üldse mitte midagi. Mis puhul te kooremultši kasutate? Kooremultši kasutatakse palju umbrohu ärahoidmiseks aga praegusel juhul on ta väga hea kaitse ka taimedele eriti ütleme jah, kui lund ei ole siin ma näen. Niisugused Brody kuubikud vesirotimürk näriliste tõrjeks eluruumides lillesibulate kaitseks taime juurte kaitseks vihmakindel. Kas teil omal on kogemus, kui hästi see toimib? Ma tean jah, et vesirotid armastavad hirmsasti sibullilli ja, ja sellepärast peab sibullillede katmisega olge ettevaatlik olema. Muidugi see kaitseb seda nii-öelda tapab neid vesirotte. Aga sibullillede jaoks on veel veel üks väga hea moodus on kasutada sibulakorve, aga need vesirotti, tänapäevased, need igasugused mürgid on suht tõhusad küll jah. Te ütlesite, et mõni päev tagasi te vaatasite, kuidas teie sibullillede olukorda oma aias just on, ütlesite lauset kaevasite lahti, mis sealt teile vastu vaatas, siis? Kevadel oleks see mind väga rõõmustanud, see, mis seal vastu vaatas, aga praegusele kell on see teeb jah murelikuks eriti head sendid, millel juba lausa õiepungad mullast välja ronisid. Samamoodi nartsissid pistavad oma ninad välja ja tulbid, nii et see talv saab sibullilledele olema väga raske. Oh aeg alles, eelmine talv oli väga raske, mitu korda siis järjest. Noh, jah, loodame, et sellist külma ei tule, aga sibullillede katmisega peab ka hoolikas tõepoolest olema. Võib ju varuda ka näiteks lehti kusagile oma kasvuhoonesse või kusagile kuuri alla. Oleks kuivad lehed kohe võtta, jällegi vahetult enne seda külmad. Et lehtedega on ka see asi tõesti, et need vesirotid armastavad ka sinna alla tulla, kellel vesirott ei ole, veekogusid lähedal ei ole, siis need võivad muidugi need lehed juba praegugi. Praegu vist on ikkagi ka vara, sellepärast et temperatuurid on ikkagi küllaltki kõrged ja sibullilled kasvavad hoogsalt edasi. Eks seal lehtede alguse väga tihe on, on ju veelgi soojem ja võib-olla nad kasvavad veelgi paremini, nii et peab jälle valvel olema, et kui see õige hetk on, et siis ruttu midagi peale lükata, sest et kui nüüd tuleb ikkagi alla 10 kraadi miinuseid, siis tegelikult on sibullillede eluiga jumal teab, kas nad kevadel uuesti tulevad või ei. Igal juhul on nad kahjustunud. Tänane aiatark oli bioloog Eerika Kangur. Head nõu saab ka veebilehelt www punkt aianduspunkt. E.
