Aiatark. Täna ütleb Aiatark tere hommikust Tallinna botaanikaaiast, kus botaanik Urmas Laansoo on lahkesti nõus vastama meie küsimustele. Mida aiatarga saade on, on vikerraadiofoorumis olnud ja Rein Puusepp küsibki. Et poest ostetud poti roosidel poolkinnised õienupud ei avane, muutuvad mustaks, kuivavad ära. Tavaliselt on poest ostetud poti roosil üks õis täielikult puhkenud ja sealsamas kõrval on kolm kuni viis õit poolkinnised müüa küll ütleb, et hiljem avanevad kõik roosinupud, aga kahjuks tegelikkuses nii ei ole. Võimalik ka, et ei oska potiroosi eest niisuguse miiniroosi eest õigesti hoolitseda. Urmas Laansoo, milles siis on asi? Tere, tere, esmalt peab ikka öelda seda. Me ei ole süüdi, taime on kindlasti tubli ja terve, aga talvisel ajal rajal oti roosile, kes on aretatud kibuvitstest kibuvitsatamp, põhjamaa taimed, on põhjapoolkera taimed. Meil Eestimaalgi elab 10 kibuvitsaliiki looduses. Mis potiroosile toas ei meeldi, on eelkõige kuiv õhk on liiga palju. No ja muidugi talvel ka liiga pime, et roosid tahaksid saada rohkem valgust, kui te vaatate, kuidas aiandites roose talvisel ajal kasvatatakse, nad saavad valgust 10 kuni 12 tundi. Temperatuur on jahedam kui keskküttega ruumis ja loomulikult ka niiskem tegelikult müüa oli õigus, potiroosiõied puhkevad kodus puhkevad tõepoolest, aga selleks tuleb ka inimese poolt midagi ja, ja mida inimesel annab teha potiroosi heaks? Eelkõige annab, talvisel ajal on võimalus tema heaks taime lisa valgustada, et päeva pikendada. Tõsi küll, juba märtsikuu sees ja veebruari lõpupoole on juba päev palju pikem, võrreldes novembri või detsembrikuuga. Aga pimedatel sompus päevadel lisavalgustamine paha ei tee. Ja kui meil on valida, et mõni ruum on jahedam või meil on maja, kus on esik või koridor või, või midagi niisugust, kus kõik ruumid ei ole ühtviisi palavad, siis roos tunneb ennast paremini seal, kus on jahedam talvel see tähendab kindlasti alla, pluss 20 kraadine temperatuur, optimaalne oleks seal pluss 12 pluss 16 selline vahemik. Ja muidugi kui on keskküttega ruumis taim, siis koos ennast väga hästi kuiva õhuga ruumis ei tunne, et parem oleks kas siis taime kõrvale asetada laiaanum, kuhu peale valada vett, vesi, aurustada, optima ümber niiskema keskkonna võib ka siis aeg-ajalt puhta sooja veega taime piserdada, aga muidugi ettevaatlikult arvestusega taim jõuaks õhtul pimedaks, Läks kuivada, muidu või vastupidi piserdamisega kahju teha, et taim hoopiski läheb kas hallitama või tekivad mädanikud või, või mingid muud sellised ebameeldivad probleemid. Tuuletõmbus kindlasti pole ja loomulikult, kui me tuulutame tuba või avame akna, siis kui pakaselistel päeval roos saab, siis seda väga jahedat külma õhku. Meil avamaal ju ka roose kasvatatakse, aga avama roosid praegusel ajal puhkavad, nad on loodetavasti kuuseokstega kaetud ja on sügisel õigel ajal mullatute tagasi lõigatud, aga need potiroosid, kes on siis talvisel ajal kasvatatud, praegu õitsevad loomulikult niisugust järsku külma ei talu. Mida võib-olla veel teha, see potiroos tavaliselt on, on paljundatud pistikutega vegetatiivselt, heidan seal väikeses potis kolm kuni viis pistikut, juuri on tihedasti potimuld täiskasvanud ja tegelikult kodus on üsna hea see väike taim väikeses potis olev taim natukene suuremasse potti ümber istutada siis ta kuivab aeglasemalt ja kuivamisoht on väiksem. Aga muidugi aitamise puhul ei maksa siis kogu mulda juurte ümbert ära raputada, vaid lihtsalt tõsta taim juurepalliga natuke suuremasse potti ümber panna mulda ja võib-olla sentimeeter mulda peale ka sellest piisab, siis ta kuivab aeglasemalt ja tunneb ennast kindlasti paremini. Õitsemise ajal võib väetada ka, aga siis lahjema väetiselahusega, kui me suvel aktiivsel kasvu ajal taimi väetama, aga tavaliselt nendel potitaimedel, kes talvel õitsevad on, on väetisevaruga mulda kaasa antud, et kohe otsest vajadust väetada ei ole. Aga kui on näha, et taim kuidagi jääb kiduraks või lehed kahvatuvad, kuidagi on tunda, et hoitavad mullas vähe, siis loomulikult võib ka õitsvatele taimedele sobilikku täisväetiselahusega, et on olemas ka muidugi spetsiaalsed roosiväetised, aga sobilikku orhidee, väetis või mõni muu toataimede väetisega. Kindlasti ei maksa sõnajalaväetisega roosi väetada mis on reaktsioonilt happeline ja väetamise puhul on meil kindlasti selline reegel, et enne väetamist peaks potimulda kastma puhta leige veega muidu kuivas mullas ka nõrgem väetiselahus võib tundlike narmasjuuri või juurekarvu põletada. Lisaks väikestele potiroosidele said inimesed aastavahetusel kingituseks palju teisigi väga kauneid taimi ja, ja üks niisugune on orhidee, mille kasvatamiseks Eestis väga palju ka pikaajalist kogemust ei ole olemas. Aga need on väga ilusad lilled, need on üsna kallid lilled ja kõik, kes need on kingituseks saanud. Need on tulnud kaasa soojade soovide ja ka selle tahtmisega, et orhidee võimalikult kaua kodus õitseks. Urmas Laansoo, mis on siis need põhinõuded, et orhidee tõesti kodus ennast hästi tunneks ja kaua meie silmaõitega rõõmustaks? Päris üldiseid nõuandeid ei saa anda, sest orhidee eeliste käpaliste sugukonda kuulub ju väga palju erinevaid taimi täpsemalt öeldes 18500 liiki. Õnneks muidugi nii suurt valikut meie taimepoodides ei ole, võib-olla ka kahjuks nii suurt valikut ei ole. Igal juhul see valik on väiksem ja kõige tavalisemad troopilised ja subtroopilise või lähistroopilised orhideed, keda meie taimeärides kodus kasvatamiseks pakutakse, on kuukingad, arvem, pelgalt leiatendroobiumid. Levinum troopiline orhidee, keda meil Euroopas siseruumides kasvatatakse ja kuuking, võiks olla ka esimene orhidee, kellega tutvust tehakse orhideedest seast sest teda on suhteliselt kergem kasvatada kui näiteks Miltoniaid või mõnda muud veel kaprissemat orhideed. Erinevalt paljudest teistest orhideedest kuuking on selliste huvitavate nõuetega, et teda sageli kasvatatakse läbipaistvas anumas man klaasanum, läbipaistvast plastikust anum. Ilmtingimata ei pea olema guuging, anum läbipaistev, aga kui kuukinga kasvatab valguse kätte mullast või substraadis välja, siis ei maksa neid kindlasti sinna mulda tagasi toppida, sest kuuking looduses ei kasva mitte maapinnal, nagu meil eestimaal kuldkingad ja ööviiulit või kahelehine käokeel, vaid kuukingad kasvavad oma kodumaal Malaisias, Indoneesias, troopilistes niisketes, metsades epifiidi pealistaimena puude otsas ja täidavad kuubingale ainult kinnitamise funktsiooni. Võtavad küll ka vastu vett ja vees lahustunud mineraalsooli kuid puu otsas kasvades nad ei, ei varasta, mitte toitu siis kandur poolt, vaid on juured ainult peamiselt kinnitamiseks ja miks ta kasvab puu otsas, miks ta mitte maapinnal ei kasva. See põhjus on väga lihtne. Kui me oleme filmidest näinud või ise sattunud lõuna pool troopilisse niiskesse lopsakas džunglisse, siis metsa ka pime metsa alla aluspinnani maapinnani ulatub ainult üks kuni kaks protsenti valgusest võrreldes sellega, mida saavad siis puude või ülevalpool kasvavad taimed. Et seetõttu troopikas ongi puude ülaosas okse pääl liigiline mitmekesisus, väga suurliigiline rikkus ka muidugi väga suur, nii et maailma enamike troopilistes orhideedest ega soovita maapinnale kasvavad puude otsas. Kuukingadel on veel selline eriline omadus, et kuukinga juures sisaldavad sellist värvainet pigmenti nagu klorofüll ehk leheroheline. See tähendab seda, et kuukinga juured fotosünteesivad, aga fotosünteesi protsess ei käivitu ilma valguseta, et valgus on fotosünteesiprotsessiks vältimatult vajalik. Ja kui kuukingajuur on kasvanud, siis anumast potist välja, see tähendab seda, et juur lihtsalt kasvab valguse poole. Erinevalt maismaa taimedest, kelle juured, vastupidi, on positiivse geoTrofismiga, mis tähendab seda, et juured kasvavad hoopiski maa külgetõmbejõu suunas, et valgusest just eemale, aga paljudele epifüütidel ei ole see niiviisi depifütide juurde, et on vastupidi, on valguse käes, on õhu käes ja nõndaviisi harjunud ja tulevad suurepäraselt niiviisi toime. No nüüd on puhkenud aiandusportaalis vaidlus selle üle, et kuidas orhidee juure värvi järgi aru saada, et kas on ülekastetud või vastupidi, kannatab taim kuivamise käes. Juure värvi intensiivsused, kas ta on valge, võidan rohekam, sõltub eelkõige valgusest, mida valgemas on taim, mida valgemas on, seda rohkem ka klorofülli on juurtesse, seda rohelisema tunduvad juured nüüd juurde tervise üle me saame otsustada hoopiski, kas juurt vaadeldes või juurt katsudes, kui juur on pehme ja kui me katsume ja ta vajub kokku, siis tõenäoliselt juurtega midagi juhtunud, et aiman üle kastetud, et juured on läinud mädanema, aga kui juured päevad on, on, katsudes ei anna järele, on tunda, et nad on seest täis, siis on juurelus ja juurde terve. Loomulikult juured on taimedele väga tähtsad, ilma juurteta suudavad väga vähesed taimed toime tulla, on olemas ilma juurteta taimedega enamikel taimedel. Siiski on juured see jutt, et kuukinga juured vajavad valgust, ei kehtib paljude teiste orhideede suhtes, nimelt tulenevalt sellest, et mitte kõik orhideede juured ei sisalda leherohelise klorofülli. Nende taimede juured vajavad valgust, kelle juured fotosünteesivad, aga niisuguseid taimel suhteliselt vähe, väga palju. Ja kõige tuntum ongi kuuking, keda meie taimeärides ka pakutakse. Sageli paistab läbi selle läbipaistva anuma, et sellel vaesel kuukinga juurel polegi seal muudkui natukene multši, võib-olla või koorepuru ja hästi palju juuri koos. Kas ka orhidee peaks kodus istutama ümber, nii nagu te potiroosi puhul soovitasite? Ei kindlasti mitte, et tavaliselt need taimed, keda taimeärides pakutakse, on eelnevalt äsja sobiliku substraati sobiliku suurusega potti istutada. Kuukingade puhul see ümberistutamise vajadus ei ole mitte nagu lopsakalt ja kiiresti kasvavate taimede puhul, et nende ümberistutamise aeg võiks olla iga kolme, iga kahe aasta tagant või isegi vahel veel harvem, et ümberistutamise vajadus kindlaks teha. Selleks tuleb potimulda või seda substrati uurida. Kui männikorbatükid on olles kõik terved ja tublid ja olemas sisuliselt tarvidust ümber istutada, ümber istutada võiks olles taime siis, kui männikorbatükid ja muu substraat on täiesti ära lagunenud või muutunud selliseks pudeiakse mullataoliseks massiks. See, et juuri on seal potis palju ja tihedasti koos, see on vastupidi, see on väga hea. Pärast niiviisi, hästi ei maksa kuukinga ümberistutamisega mitte kiirustada. Et igal aastal suuremasse potti. Siis on seal üks küsimus veel niisugune, et kahest erinevast kauplusest ostetud kummastki üks kuuking ja seal kodus aknalaua peal nad kasvavad ka nagu natuke erinevalt, et üks on äärmiselt lopsakalt õitsev ja teine niisugune keskpärase õitsemisega, et kas oleneb taime iseloomust? Ei, eks see oleneb eelkõige ikka sordist või vormist, nii nagu ka ühes peres kasvavad lapsed õde ja vend või kaks venda võivad olla pisut erinevad ju erineva iseloomuga, erineva käitumisega. Nii on ka taimedega, eriti kui meil on ostetud erinevast poest, siis tõenäoliselt on tegu erinevate olete te ka ja loomulikult, nii nagu ka Valge Klaar saab varem õunad valmis kui näiteks Antonovka nii orhideedega, et üks on tublim, teine natuke vähem tublima. Aga loomulikult inimene saab alati taimede seisukorda parandada, et me saame neid hella pilguga vaadata, saame neid vastavalt aastaajale või nende kasvu loomuomadustele kas rohkem valguse kätte tõsta või vastupidi kuhugi. Troopiliste vihmametsade taimed, kes ei kasva mitte lauspäikese käes, ei talu alates märtsikuusest kuni septembri lõpuni lõunapoolse väe läänepoolse akna peal olemist päiksepaistelisel päevadel. Neid tuleks siis kas varjutada või tõsta aknast eemale või teiste taimede varju. Kõige parem alates märtsikuust kuni septembri lõpuni, kui päike on juba üsna ere, et võib tundlikke suuri lehti Lätada kuukinga puhul neil oleks kõige sobilikum kassidapoolne aken või põhjapoolne aken või kui on lääne või lõunapoolsed aknad, siis pisut aknast eemal või teiste taimede varjus mitte aga siis keskpäevase põletava päikese käes. On küsitud veel seda, et kas äraõitsenud õievarre võib ära lõigata või mis temaga peaks tegema. Ja see on jällegi erinevatel taimedel väga erinev, kuukinga puhul ei tohiks kindlasti õisikuvart ära lõigata, vaid õisikuvart tuleks ära lõigata järk-järgult, sest kui on noor taim, kellele õisikuvars on alles lihtne ei harune siis tavaliselt, kui tippmenüüs on ära õitsenud ja varisenud hakata kusagilt õisikuvarre keskpaigast või ka või ka tipu poolt lagunema ja õitsevad need külgharud tulevikus või edaspidi. Aga kui me peale õitsemist lõikame kogu õisikuvarre sealt lehtede vahelt ära, siis loomulikult me jääme ju ka ilma edaspidistest õitest. Aga on palju taimi, kes õitsevad ära ja samale õisikuvarrel enam mingisuguseid uusi õisi ega õie nupusid ei teki. Aga kuukinga puhul tõepoolest jah, tuleks seda õisikut lõikamist jõustada järk-järgult ja kuidas sellest aru saada, millal siis on õige aeg õisikuvart lõigata? See on ka väga lihtne nimelt õisikuvars sealt osast, kust on ära kuivanud, muutunud pruuniks tuhmiks elus õisikuvars on niisugune rohekas või vahel isegi punaka varjundiga, sealt ta võib veel uusi külgharusid moodustada ja loomulikult Epibüüdile pealistaimele, kellel lehepinda on iga ruutsentimeeter rohelist taime pindaga, seda õisikuvart tähtis taime toitmise seisukohalt fotosünteesi seisukohalt. Nii et me igal juhul ei maksa kiirustada õisikuvarre äralõikamisega ja võib ära lõigata, siis sellel juhul kui õisikuvars on ära kuivanud, on näha, et ta muutunud pruuniks elutuks. Nii et kõikidele orhideekasvatajatele siis pikka meelt, nüüd me oleme lahti teinud ajakirja kodu ja aed detsembrikuu numbri, kus Urmas Laansoo te kirjutate pika ja hästi palju nõuannetega artikli draakonipuust, usun, et kõik toataimesõbrad on seda saanud juba lugeda. Siin on ka hästi palju fotosid draakonipuudest, mida meil tavaliselt taimeaedades ja lillepoodides müüakse. Müügil on ju enamasti ikka niisugused taimed, mis on noored äsja istutatud. Aga nagu te siin artiklis ka kirjutate, draakonipuu on hästi pika elu eaga, nad kasvavad ligi 1000 aasta vanuseks lausa 6000 aasta vanuseks, aga teadaolevalt kõige vanemad on praegu umbes 400 aastased. Kui nüüd juhtub, et inimesel on see draakonipuu kodus üsna hästi kasvanud 10 15 aastat ja juhtub, et see nii-öelda paljasvarreosa on teeninud hästi pikaks, alumised pikad kitsad lehed on kas ära kuivanud või ära langenud ja see nii-öelda lilletutt jääb sinna hästi kõrgele. Kuidas ühtepi ka ja väljaveninud draakonipuud saaks pisut noorendada ja uuendada. Draakonipuid on 62 liiki, nad kasvavad peamiselt savannides, ma olen Aafrika kuivas vannis draakonipuud, päris ehtsanaloodsas kasvamas näinud. Draakonipuu ei ole mitte nagu kirsipuu või vahtrapuu või pärnapuu mitte. Niisugune draakonipuu kuulub eluvormi poolest tuttpuude hulka. Tutvuraline puu, kellel ongi iseloomulik see, et ta loks on tühi ja ainult siis oksa tipus on, on lehekodarik või lehetutt. Aga nüüd, kui kodus on draakonipuu elanud juba seal viis kuni 10 aastat veelgi enam kasvanud lakke kinni ja tema vars asunud või tema tüvi on Laasunud, nii nagu me võime vanemate taimede puhul tõepoolest näha, siis see tegelikult on loomulik draakoni pool. Aga kui tal ei ole enam kasvuruumi, et lagi on ees, siis loomulikult saab draakonipuid noorem nõnda dalai uuendada. Erinevalt Palmides, kes varre lühendamist ei talu, kuna Palmidel ei ole tüve sees uinu, pungi või uuenemispungi draakonipudel, siiski on need olemas ja sageli me näeme, et isegi poes müüdavad draakonipuud on juba ära pügatud, nii et varre tipus on näha, et on kolm oksa või kaks oksa või kuidas kellelgi ja nii võib ka siis tulevikus julgelt oma oma lakke kinni kasvanud draakonipuud noorendada. Muidugi päris igal ajal ei ole seda kõige parem teha, sest kui me draakonipuud noorendama, lõikame tema vart lühemaks, lõikame tagasi kärbime oksi, näiteks sügisel oktoobris-novembris siis uinuvatest pungadest puhkenud noored võrsed venivad välja, kasvavad pikaks ja ei moodusta iseloomuliku lehe värvi ega, ega lehekodariku kuju. Kõige parem aeg oleks draakonipuud noorendada. Kui ta lakke kinni kasvanud kevade poole kasvu eel, siis märtsikuu seas aprillikuu sees ka veel maikuu sees ei ole hilja. Siis terve suvi on aeg tal kasvada ja suvega, kui on valgust piisavalt, kasvavad ilusad tugevad jässakad oksad. See lõikamine sõltub loomulikult varre pikkusest, et päris radikaalset lõikust kuni maapinnani, kuni juurteni ei maksa teha, nii võib puu ära surra, aga võib lõigata kuni pool või äärmisel juhul kuni kaks kolmandikku. Et kolmveerandvart lühemaks ja seda ära lõigatud osa ei maksa siis mitte minema visata, vaid seda tuleks lühendada. Nii võib-olla seal paari kuni 20 sentimeetri 10 sentimeetri pikkusteks varre osadeks ja need peksis, juurutada kas juurutada vees või panna kohe kergemasse kaktusemulda, juurduma. Aga seda on siis parem teha ikkagi kevadel, märtsis-aprillis, velgo mais? Jah, see maailma vanim maailma suurim draakonipuu tõepoolest Hispaaniale kuuluval Tenerife saarel, Tenerife saar on üsna suur saar, et seda sealt üles leida, peab sõitma või, või minema Tenerife saare põhjaossa, Laura. Kus ta siis ikoote viinas nimelises linnas kasvab. Väga suur ja võimas draakonipuu on ümbritsetud piirdeaiaga, et inimesed ei saaks siis sealt suveniiriks kaasa võtta. Tüvetüki või sinna oma nime või kallima nime kirjutada või kraapida. Aga seda puud näha on ikkagi suur elamus. Jah, sest tõepoolest draakonipuud on ühed maailma pikema elueaga taimed, nad võivad tõepoolest elada mitu 1000 aastat vanaks. Jaapani puhul on oma nime saanud selle järgi, et kui tormiga tema vars murdub või ka näiteks mõni suurem lind tema varre tipu vigastab, siis kasvab asemele mitu pead, nii nagu siis selles muinasjutus, et ära löödud draakoni pea asemele kasvab mitu uut pead. Harilik draakonipuu on ka Tenerife saare ametlik sümbol taim ja Urmas Laansoo palus lisada, et järgmisel nädalavahetusel, 16.-st 19. veebruarini on Tallinna botaanikaaias sümbol taimede ehk rahvuslilledeksija rahvuspuudeks valitud taimede näitus. Kuulmiseni.
