Aiatark. Soe ja sulane jaanuarikuu oli kõikjal Eestis ühtemoodi soe, aga pakasepäevad olid ida- ja Kagu-Eestis käredamat kui põhja ja läänerannikul. Me helistasime täna Räpina aianduskooli Ta jõule Andres Vaasale, et paluda üle-eestilist võrdlust selle kohta, et kus on aiad lumekate all külmade eest paremini kaitstud ja kust tuleks külmakahjustustega rohkem arvestada. Meie tänavune talv on tõesti selline omapärane ja tuli ta ei suhtkoht ikkagi äkki, et meil oli väga pikk soe sügis, mis omakorda soodustas jälle selliste hästi pikka kasvuperioodi vajavate puittaimede puitumist, see oli hea, aga osadele taimedele jäi see pikk soe sügis natuke selliseks ärritust tekitavaks või ütleme, et see pikk periood oli liiga pikk ja ei olnud sellist karastumis perioodi. Ja nendel taimedel, mis on muidu küll külmakindlad, ei olnud ka sellist sügav puhkeperioodi või seesami, õigemini läbi seal, sest alguses ja need taimed kippusid jubedasti kasvama oma nendes kevade ihalus oli sedavõrd suur ja nendel taimedel võib-olla tõesti külmakahjustusi on kevadel rohkem oodata, sellepärast et osadel tõesti need pungad juba olid liikunud ja kevade ootuses äraootaval seisukohal, et kohe-kohe puhkeda. Aga kas võib öelda, kus kandis need külmakahjustused on suuremad? Suuremaid külmakahjustusi arvatavasti võib esineda Lõuna-Eesti piirkondades ja võib-olla ka siin Kesk-Eestis sõltuvalt muidugi sellest, kui paks on lumikate, et ega see Eestimaal nüüd igal pool ühesugune ei ole, osad piirkonnad, kus see lumikate on seal ainult 10 sentimeetri piirides või natuke suurem võib esineda ikkagi sellist tugevamat mulla külmumist ja ütleme, et mõnedel taimedel, mis on vajalik kindlasti lumega katta võib see lumikatte paksus olla lihtsalt liiga õhuke, et ta ei kaitse tema eest. Sellised taimed nagu aed. Kas nendel võib-olla see lumikate mõnes kohas oli natuke õhuke peal, et seal võib olla õiepunga kahjustusi, aga üldjuhul ei ole see ehk väga-väga suurel määral esinev, et Eestimaal ikkagi selline 10 sentimeetrine lumikate esines peaaegu igal pool, et mõnel puhul. On lund kuskil 15 sentimeetri jagu või natuke isegi rohkem. Ja see oli küll sellel perioodil, kui siin temperatuur langes alla miinus kahtekümmend viit kraadi suhteliselt õhuke, et nüüd on viimastel päevadel juurde tulnud, aga ma usun, et see ikkagi kaitses suhteliselt tublisti neid taimi, mis seda kaitset vajasid. Väga hullu ehk ei ole oodata, aga seda kõike näitab kevad, praegusel juhul võib esineda isegi sellistel tavalistel Meil levinud kodumaistel taimedel talvekahjustusi eelkõige just pungade ära külmumist sügisperioodil näiteks siin detsembrikuus olid isegi meie kohalikud arukased juba need pungad sedavõrd suureks paisutanud, et see roheline osali nendest pungadest näha ja mõnedel isegi võib-olla soojemates kasvukohtades olid väiksed hiirekõrvad väljas, et need pungad arvatavasti nüüd 30 kraadise pakasega hävisid või siis said tugevasti kahjustada, aga kindlasti tulevad uinuvad pungadest uued kasvud. Et sellepärast muidugi kevad, võib-olla lükkub mõne liigi puhul hilisemaks, arenevad lihtsalt uued pungad, aga ma usun, et midagi väga hullu puidukahjustust ei ole, sellepärast et temperatuur ikkagi alla miinus 30 kraadi siin ei langenud. Mida peaks nüüd üks hästi hoolikas aiapidaja tegema, kui lund kipub jääma vähevõitu, et kui sügav peaks olema see lumi, mis dekoratiivsete okaspuude juuri külmateist kindlasti kaitseb? No alates seal ikkagi 20-st 25-st sentimeetrist on see kaitsev mõju juba niisugune tun tav ja sellise lumikattega kaetud peenras ei tohiks küll mingisuguseid probleeme väga olla. Aga kui ta nüüd on jah, seal alla 10 sentimeetri, siis ikkagi väga käreda pakasega kipub see mullapind ka ikkagi külmuma ja, ja see omakorda kevadperioodil maksab kätte selle tõttu, et kevad venib pikemaks, päikesepõletuse saamise oht selle võrra suureneb, et muld on ikkagi külmunud ja sealt külmunud mullast ei toimu siis v imendumine juurte kaudu taime ja, ja kui päike paistab, siis ta paistab, need igihaljad lehed soojaks, seal algab elutegevus. Elutegevuse tagajärjel aurub selt vesi ära ja kui seda juurt ei voola, siis tekivadki need punased rebased meil kevadeks selle vältimiseks, kui on piisavalt palju sellist kohevat lund, siis madalamatele puudele lund peale kuhjata. Kui kellelgi on veel jäänud mingit põõsad katmata või puukesed katmata, siis ehk ei ole veel päris hilja, aga see veebruarikuine, selline intensiivne päike võis juba osadele igihaljast telepuudele-põõsastele liiga teha. Kui on olnud selliseid hästi päikeselises kasvukohtasid, siis seal võib juba esimestel märtsipäevadel siin näha, et natuke võib-olla on pruunid, mõned okkad, eriti tundlikud on näiteks kanada kuuse sort koonika, millel tavaliselt Meie talve ei meeldi eriti just päike ja ka mõnedel Tiina Kadaka sortidel võib esineda siis päikesekahjustust ja eriti võiksid tähelepanu pöörata ka sellele, et kui teil on põõsas, missuguse lumekatte all, aga sealt on üksikud oksad lumest välja turritavad, siis sellisel juhul selle lumepiiri peal, kust lumi nüüd peegeldab seda päikeseenergiat hästi tagasi on see päikesepõletuse oht kõige suurem tavaliselt nende laiuvatel põõsastel saavad kahjustada need oksad, mis on jäänud lumikattest kogemata välja või on täpselt selle piiri peal. Ja päike siis peegeldub sealt lume pealt tagasi, sinna okstele, soojendab neid. Ja sellisel juhul on jah, need punased, sellised rebased Melfiski kevadel põõsas olemas. Aga selle vältimiseks no annab, kui kohev lumi annab seda lund sinna okste peale kuhjata või siis kasutada ka varjukangaid, et mõnikord selline hiline varjukanga asetamine päästab ka veel sellest kõige suuremast õnnetusest ära, et vältida siis seda päris punaseks muutumist kevadeks. Põikame hetkeks veel viljapuude juurde, mida moodne aiandus ütleb, nii vana nippi, nagu on puutüvede valgendamine kohta. Moodsas aianduses tänapäeval on meil olemas igasuguseid värve, millega siis tüvesid valgendada ja nii edasi, aga tavaliselt, et meil kipub jääma tüvede valgendamine ikka siiaks, tegelikkuses need veebruarikuised ja jaanuari lõppu väikesed juba teevad üsna palju liiga sellele noore viljapuutüvele. Sellisel juhul peaks valgendamine ikkagi toimuma sellise pehmema ilmaga seal detsembri algusest, et temast siis oleks ka sellist suuremat kasu. Ma kardan, et päris noortel viljapuudel kui nad on nüüd valgendamata või nende ümber ei ole pandud mingit plastikust sidet, mis kaitseb bar näriliste eest ja, ja jäneste eest hoiab ära siis võimaliku kahjustuse siis võiks praegusel hetkel panna kasvõi neid plastiksidemeid ümber vältimaks siis võimalikku edasist päikesekahjustust, mis tüvedel võib esineda ja koore lahti lüüa, aga valgeldamisega võib-olla on tõesti praegusel juhul hiljaks jäädud, kas on mõttekas praegu enam seda valgendust teha? Sellepärast et kahjustus võib juba olla toimunud, kui meil on, kas külmalõhed need võivad isegi näha olla juba või siis külmalaigud, neid me näeme alles maikuus, aga väikestele viljapuudele kindlasti annaks veel ümber keerata selliseid plastikust tüvekaitseid, mis väldivad siis päikesekiiri koorele jõudmast. Aga neid külma lõhesid ja laike, mis maikuus ilmnevad, kas neid saab siis suve poole pookevahaga ravida? Ja ikka kui kevadel need on esinenud mõnedel puudel, ütleme õunapuudel, eriti noortel nendel on siis niisugused pikergused, koorepraod, see surnud osa, mis seal prao servas on, see tuleks lõigata tagasi kuni elusa, sellise terve kooreni ja kõik need haavad tuleks siis tõesti selle pookevahaga pealt korralikult kinni panna, et soodustada siis haavakoe teket ja sellega kiiremat haava kinnikasvamist. Külmalaikude puhul on muidugi olukord natuke teine, sellepärast et neid me ei pruugi kohe ka maikuus näha, need võivad avalduda veel seal, juunis ka hiljem. Need on siis niisugused sisse vajunud koore osad, kus me näeme, et koor on kärbunud, tekivad sellised laigud surnud koorest ja sellisel juhul on tõesti nii, et see surnud osa eemaldamine kuni terve Koeni on andnud paremaid tulemusi, et me võtame selle surnud osa maha ja me soodustame sellega siis elusa koe kasvamist asemele ja, ja sellega kasvab see laika kinni. Aga kui me seda nagu ei tee, siis tavaliselt puittaimedel ise seda haavakude ise hakkab haavakute kasvama suhteliselt aeglaselt, et me peame andma mingisuguse tõuke või vigastama, et see haavakude hakkaks seda külmalaiku kinni kasvatama. Ja saate lõpuks tuleme jälle dekoratiivokaspuude juurde tagasi, sest sageli on need üsna haruldased. Aeda hangitud, sinna peale on üsna palju raha kulunud ja kui meil on nüüd nüüd õnnestunud ilusti üle talve hoida, aga kevadel võib juhtuda, seenhaigused ründavad, siis mida aiakeskused praegu pakuvad, mida oleks tark varuks valmis osta? Kevadel, kui meil on lumi sulanud ja kui meil on pinnas täiesti sulanud, et need, me võime siis seda mingite dokkidega kontrollida, et meil enam keltsa seal all ei ole, kõigepealt puhastame need haruldased puud, ära sellisest varises, kuid sügisel ei ole tehtud näiteks siis kevadel kindlasti kõik selline kollane osa ja mis on varisenud sinna okste või okaste vahele ja kahjustunud oksad kindlasti lõikame ära ja vahetult enne noorte võrsete kasvu võiksime teha ühe profülaktiliste pritsimise elupuudel siin möödunud aastal lööbisi üsna tugevasti pudetõbi või singa kadakatel on üsna palju haigustekitajaid, millised võivad olla edukalt talvitunud seal põõsa sees või puu seest. Me eemaldame kõigepealt need kahjustunud osad ka vanad varisenud okkad või soomused ja siis pärast seda puhastamist. Kuid vahetult enne noorte võrsete kasvu viime läbi profülaktiliste pritsimise seda teha poest kättesaadavate või müügivõrgus lubatud preparaatidega seenhaiguste vastu ja ütleme, et siin on mitmesuguseid neid, et osadel, kellel võib-olla on keegi tuttav, kes omab taimekaitsesertifikaati, et siis kontrollida või ütleme, konsulteerib temaga, et võib-olla tema siis aitab selle pritsimise ära teostada ja saab sellise mõne kangema preparaadi kätte poest. Aga tänasel hetkel on sellised käsimüügi preparaadid ka täiesti aktsepteeritavad, mida siis igale inimesele poest müüakse ja kui neid doseerida täpselt sellist kontsentratsiooni, nagu seal on ette antud, siis ei tohiks nagu midagi väga juhtuda. Pritsimise juures on väga oluline seda teada, et pritsida tuleks võimalikult sombuse ilmaga. Kindlasti ei tohiks vihma sadada, need põõsad peaksid olema kuivad. Vihm peseb selle preparaadi sealt okastelt soomustelt maha, et sellisel juhul me lihtsalt lahjendama selle preparaadi ära ja see kõik läheb tuulde. Aga kui nüüd teha seda, siis kindlasti sellise 10 kraadise sooja juures ja sobilik siis sombuse ilmaga. Nii et jääme siis ootama kevadet, aga sinnani katsume kaitsta viljapuid, okaspuid, kõike, mis meil on aias ilusti talve üle elanud. Et minna jälle tervete puude ja taimedega suvele vastu. Ma usun küll, et suvi ehk ei tule mingi väga selline kurb, aga eks seda näitab muidugi kevadet. Ma usun, et mõned õiepungad tänu sellele külmale, mis siin vahepeal oli veebruarikuus muidugi kahjustusid ja eriti kahju on siin näiteks rododendronid, test, milledel, pungad paljudel sortidel on siiski väga suureks kasvanud ja arvata võib, et need õiepungad on ikkagi kahjustunud. Et õitsemine võib selle tõttu küll olla tagasihoidlik, aga otseselt puidukahjustusi ehk veel need mõned päevad, mis siin Lõuna-Eestis ja üldse Eestis on olnud siin alla miinus kahtekümmend, viit kraadi külma ei ole kahjustanud toimuvatest pungadest kasvavad uued võrsed ja kõik on roheline, aga seda muidugi näitab kevad, kui suur ulatus sellel talve. Külmal on kahju teha olnud. Loodusel on ikkagi uskumatu elujõud. Ma tänan teid õpetussõnade eest, Andres Vaasa, Räpina aianduskoolist.
