Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Täna tutvustab taimetark Urmas Laansoo kõigepealt niisuguseid uusi ja ilusaid toalilli nagu Thompsoni saatuse puu jäetäkiline Ardiicia. Imetleme neid ühe suure aianduskeskuse toataimede osakonnas. Sai Urmas Laansoo enda kätte Tomsoni saatuse puu, ta on väga ilusa õiega rohke õiega, mis temast siis nisaduslikon? Taotluse puud on sellised, kelle hulgas on saatuse puid, on palju-palju erinevaid, on tõelisi puid, põõsaid, Olliaane ja Tomsoni saatusepuu ja mis ma veel ütlen, saatuse puude hulgas on ka selliseid, kes on heitlehised kes on pärit näiteks üsna parasvöötme lisast Ida-Aasiast. Meil Eestimaal küll saatusepuud avamaal ei talvitu, aga juba näiteks Taanis Lõuna-Rootsis mõni saatuse puuliik on isegi võimeline avamaal üle talve elama. Aga troopilised liigid, keda siis meil toataimena kasvatatakse, nende hulgas on ka väga mitmesuguseid, on näiteks kurb saatuse puu olemas, kelle nimetus tuleneb sellest, et tema õisikud on longus, on orus, on sellised kurvad Moody, aga Tomsoni saatuse puu, tema kodumaa on siis Lääne-Aafrikas hoopiski ja kui poes potis müüdav noor taim on selline väike, jätab õõnsa mulje siis Tomsoni saatuse puu muidugi niisuguseks väikeseks jääda tegelikult oma kodumaal ja ka ja ka toas näitab oma iseloomu ja muudab oma olekut, et ta tegelikult on liaan ehk ronitaim eluvormi poolest puitunud vartega ronitaim, kes võib kasvada lausa ikka ohohoo otses, 10 15 meetri kõrguseks, meil potitaimena ka mitu meetrit kindlasti ja mis on Tomsoni saatuse puhul puhul huvitavat, on see, et mitte ainult siis õied ise ei ole veel uhked, õied on tal samet, punased, veripunased vaid palju, palju aega enne mitu kuud juba enne vabanemist on tal ilusat dekoratiivse lumivalged, õienupud ja õienupule annavad siis dekoratiivsuse lumivalged või õrn valged tupplehed mis on saatuse puu puhul värvunud. Ja juba üsna väiksest peast on talle tuge tarvis. Jah, kuna tegu on Elliaaniga ehk ronitaimega, kelle varred on pikalt peened. Enamik Leanica vajab toestamist, Loodsas pakuvad liaanidele tuge, puud või siis mägede nõlvad, aga kodus võiks kindlasti natukene taimele appi tulla ja teda siis toestada, kas siis bambuskepiga või kellel kuidas fantaasia lubab. Tomsoni saatusepuu on tõesti väga huvitav, aga. Roojalembene soojalembene sooja tuppa sobiv taim. Aga juba on meil siin pakutakse järgmist väga ilusat toataime, sellel on peaaegu nagu pihlakamarjad on küljes. Jah, kas pihlakamarja või mõnda iluõunapuuvilja meenutada, et äkiline Ardiisi ja kes on siis Ida-Aasia taim, tema kasvab üsna laialdasel alal alates Jaapanist kuni indiaani välja ja ega enamik eesti inimesi Ardyysijat ei tunne, Ardiis on selline väike põõsas, looduses võib ta kasvada pooleteist kuni kaheni meetri kõrguseks. Ardiise hea omadus on see, et ta on igihaljas. Tama lehti ei langetata, rõõmustab meid väga ilusate kitsaste süstjate servast äkiliste nahkjad tumeroheliste läikivate lehtedega, et nii palju häid omadusi ühel väikesel põõsal. Ja mis on Ardiise puhul huvitav, on see, et ega enamik inimesi arteesia, sugulasi ei tunne kulub üsna üsna vähetuntud ja väikesesse troopiliste taimede sugukonda, nimelt Ardiicia on mürsiineliste sugukonna taim. Enamikele inimestele mürsiine või mürsiinilised ei ütle mitte midagi. Ja muidugi täkilise arteesia ilusaid siis kas sõstra marju või, või pihlaka vilju meenutavad punased väikesed viljad igapäevaseks söömiseks muidugi ei sobi ilmaga troopikas tunnevad viljade vastu huvilinnud, kes neid meelsasti söövad ja muidugi ka seemneid levitavad. Tegelikult mõnda Ardiise liiki troopikas peetakse lausa ebasoovitavaks, nimelt ta on üsna agressiivne ja paljuneb kiiresti ja alusmetsas moodustab peaaegu läbipääsmatud imikud. Aga meil toataimena sellist kartust muidugi ei ole. Mis teeb veel Ardyysijast tänuväärsed taimed on kindlasti see, et need ilusad dekoratiivsed viljad püsivad taime küljes mitugi puud, ilma et nad variseks ei närbuksid ja kuna tegu on siis subtroopilise taimega või subtroopikas pärit taimega, siis talvel võib temale leida ka mõne natukene jahedama koha, kus temperatuur olla ka alla pluss 20 kraadi seal pluss 16 pluss 14 aga pluss 20 kraadi ei ole talle midagi kurja. Väikseid armsaid potiroose ja orhideesid ostetakse nii endale silmarõõmuks kui viiakse kingituseks ja on tähtis teada, milliseid kasvutingimusi need lilled vajavad. Lillemüüjad tavaliselt lubavad, et kõik roosinupud kodus ka avanevad. Urmas Laansoo annab nõu. Talvisel ajal oti roosile, kes on aretatud kibuvitstest Kibuvitsu tamp, põhjamaa taimed on põhjapoolkera taimed, meil Eestimaal keelab 10 kibuvitsaliiki looduses. Mis potiroosile toas ei meeldi, on eelkõige kuiv õhk on liiga palav ja muidugi talvel ka liiga pime, et roosid tahaksid saada rohkem valgust, kui te vaatate, kuidas aiandites roose talvisel ajal kasvatatakse, nad saavad valgust 10 kuni 12 tundi. Temperatuur on jahedam kui keskküttega ruumis ja loomulikult ka niiskem. Tegelikult müüjal oli õigus, potiroosiõied puhkevad kodus puhkevad tõepoolest, aga selleks tuleb ka inimese poolt midagi teha ja mida inimesel annab teha potiroosi heaks? Eelkõige annab, talvisel ajal on võimalus tema heaks taime lisa valgustada, et päeva pikendada. Tõsi küll, juba märtsikuu sees ja veebruari lõpupoole on juba päev palju pikem, võrreldes novembri või detsembrikuuga. Aga ega pimedatel sompus päevadel lisavalgustamine paha ei tee. Ja kui meil on valida, et mõni ruum on jahedam või meil on maja, kus on esik või koridor või, või midagi niisugust, kus kõik ruumid ei ole ühtviisi palavad, siis roos tunneb ennast paremini seal, kus on jahedam talvel see tähendab kindlasti alla, pluss 20 kraadini temperatuur, aga optimaalne oleks seal pluss 12 pluss 16 selline vahemik. Ja muidugi kui on keskküttega ruumis taim, siis roos ennast väga hästi kuiva õhuga ruumis ei tunne, et parem oleks kas siis taime kõrvale asetada laiaanum, kuhu peale valada vett, vesi, aurustada, optima ümber niiskema keskkonna võib ka siis aeg-ajalt puhta sooja veega taime piserdada, aga muidugi ettevaatlikult arvestusega, et taim jõuaks õhtul pimedaks ajaks kuivada, muidu või vastupidi piserdamisega kahju teha taim hoopiski läheb kas hallitama või tekivad mädanikud või mingid muud sellised ebameeldivad probleemid. Tuuletõmbus kindlasti pole ja loomulikult, kui me tuulutame tuba või avame akna, siis ei ole ja kui pakaselistel päeval roos saab, siis seda väga jahedat külma õhku. Meil avamaal ju ka roose kasvatatakse, aga avama roosid praegusel ajal puhkavad, nad on loodetavasti kuuseokstega kaetud ja on sügisel õigel ajal mullatute tagasi lõigatud, aga need potiroosid, kes on siis talvisel ajal kasvatada, praegu õitsevad loomulikult niisugust järsku külma ei talu. Mida võib-olla veel teha, see potiroos tavaliselt on, on paljundatud pistikutega vegetatiivselt, neid on seal väikeses potis kolm kuni viis pistikut, juuri on tihedasti potimuld täiskasvanud ja tegelikult kodus on üsna hea see väike taim väikeses potis olev taim natukene suuremasse potti ümber istutada siis ta kuivab aeglasemalt ja kuivamisoht on väiksem. Aga muidugi ümberistutamise puhul ei maksa siis kogu mulda juurte ümbert ära raputada, vaid lihtsalt tõsta taime juurepalliga natuke suuremasse potti ümber panna mulda ja võib-olla sentimeeter mulda, aga sellest piisab, siis ta kuivab aeglasemalt ja tunneb ennast kindlasti paremini. Õitsemise ajal võib väetada ka, aga siis poole lahjema väetiselahusega, kui me suvel aktiivsel kasvu ajal taimi väetama, aga tavaliselt nendel potitaimedel, kes talvel õitsevad. On väetisevaruga mulda kaasa antud, et kohe otsest vajadust väetada ei ole. Aga kui on näha, et taim kuidagi jääb kiduraks või lehed kahvatuvad, kuidagi on tunda, et hoitava mullas vähe siis loomulikult võib ka õitsvatele taimedele sobilikku täisväetiselahusega väetada. On olemas ka muidugi spetsiaalsed roosiväetised, aga sobilikku orhidee, väetis või mõni muu toataimede väetisega. Kindlasti ei maksa sõnajalaväetisega roosi väetada, mis on reaktsioonilt happeline ja väetamise puhul on veel kindlasti selline reegel, et enne väetamist peaks potimulda kastma puhta leige veega muidu kuivas mullas ka nõrgem väetiselahus võib tundlikke narmasjuuri või juurekarvu põletada. Lisaks väikestele potiroosidele said inimesed aastavahetusel kingituseks palju teisigi väga kauneid taimi ja, ja üks niisugune orhidee, need on väga ilusad lilled, need on üsna kallid lilled ja kõik, kes need on kingituseks saanud. Need on tulnud kaasa soojade soovide ja ka selle tahtmisega, et orhidee võimalikult kaua kodus õitseks. Urmas Laansoo, mis on siis need põhinõuded, et orhidee tõesti kodus ennast hästi tunneks ja kaua meie silmaõitega rõõmustaks? Päris üldiseid nõuandeid ei saa anda, sest orhidee eeliste käpaliste sugukonda kuulub ju väga palju erinevaid taimi täpsemalt öeldes 18500 liiki. Õnneks muidugi, nii suurt valikut meie taimepoodides ei ole võib-olla ka kahjuks. Troopiline orhidee, keda meil Euroopas siseruumides kasvatatakse ja kuuking, võiks olla ka esimene orhidee, kellega tutvust tehakse orhidee eeliste seast sest suhteliselt kergem kasvatada kui näiteks Miltooniaid või mõnda muud veel kaprissemat orhideed. Erinevalt paljudest teistest orhideedest kuuking on selliste huvitavate nõuetega, et teda sageli kasvatatakse läbipaistvas anumas. Kas anuma klaasanum, läbipaistvast plastikust anum? Ilmtingimata ei pea olema guuging, anum läbipaistev, aga kui kuuking oma juured kasvatab valguse kätte, mullast või substraadist välja, siis ei maksa neid kindlasti sinna mulda tagasi õppida, sest kuuking looduses ei kasva mitte maapinnal, nagu meil eestimaal kuldkingad ja ööviiulid või kahelehine käokeel, vaid kuukingad kasvavad oma kodumaal Malaisias, Indoneesias, troopilistes, niisketes, metsades, epifiidi, pealistaimena puude otsast ja juured täidavad kuubingale ainult kinnitamise funktsiooni. Võtavad küll ka vastu vett ja vees lahustunud mineraalsooli kuid puu otsas kasvades nad ei, ei varastamine, ütleme siis kandur poolt vaid on juured ainult peamiselt kinnitamiseks ja miks ta kasvab puu otsas, miks ta mitte maapinnal ei kasva. See põhjus on väga lihtne. Kui me oleme filmidest näinud või ise sattunud lõuna pool troopilisse niiskesse lopsakas džunglisse, siis metsa all on väga pime metsa alla aluspinnani maapinnani ulatub ainult üks kuni kaks protsenti valgusest võrreldes sellega, mida saavad siis puude või ülevalpool kasvavad taimed. Et seetõttu troopikas ongi puude ülaosas okse pääl liigiline mitmekesisus, väga suurliigiline rikkus ka muidugi väga suur, nii et maailma enamike troopilistes orhideedest ei kasva mitte maapinnal kasvavad puude otsas guugeldades. Seal on veel selline eriline omadus, et kuukinga juured sisaldavad sellist värvainet pigmenti nagu klorofüll ehk leheroheline. See tähendab seda, et kuukinga juured ka fotosünteesivad, aga fotosünteesi protsess ei käivitu ilma valguseta, valgus on fotosünteesiprotsessiks vältimatult vajalik. Ja kui kuukingajuur on kasvanud, siis anumast potist välja, see tähendab seda, et juur lihtsalt kasvab valguse poole. Erinevalt maismaa taimedest, kelle juured, vastupidi, on positiivse geoTroppismiga, mis tähendab seda, et juured kasvavad hoopiski maa külgetõmbejõu suunas, et valgusest just eemale, aga paljudel epifüütidel ei ole see niiviisi, et epifütide juured on, vastupidi, on valguse käes, on õhu käes ja nõndaviisi harjunud ja tulevad suurepäraselt niiviisi toime. Kuidas orhidee juure värvi järgi aru saada, et kas on ülekastetud või vastupidi, kannatab taim kuivamise käes? Juure värvi intensiivsus, et kas ta on valge, võidan rohekam sõltub eelkõige valgusest, mida valgemas on taim, mida valgemas on juured, seda rohkem ka klorofülli on juurtest, seda rohelisema tunduvad juured nüüd juurde tervise üle, me saame otsustada hoopiski, kas juurt vaadeldes või juurt katsudes, kui juur on pehme ja juurt katsume ja ta vajub kokku, siis tõenäoliselt juurtega midagi juhtunud, et taime on üle kastetud, et juured on läinud mädanema, aga kui juured on tugevad, on, on, katsudes ei anna järele, on tunda, et nad on seest täis, siis on juurelus ja terve. Loomulikult juured on taimedele väga tähtsad, ilma juurteta suudavad väga vähesed taimed toime tulla. On olemas ilma juurteta taimedega enamikel taimedel. Siiski on juured see jutt, et kuukinga juured vajavad valgust, ei, kehtib paljude teiste orhideede suhtes, nimelt tulenevalt sellest, et mitte kõik orhideede juured ei sisalda leherohelise klorofülli. Nende taimede juured vajavad valgust, kelle juured fotosünteesivad. Aga niisuguseid taimi on suhteliselt vähe. Ei ole väga palju ja kõige tuntum ongi kuuking, keda meie taimeärides ka pakutakse. Sageli paistab läbi selle läbipaistva anuma, et sellel vaesel kuukinga juurel polegi seal muudkui natukene multši, võib-olla või koorepuru ja hästi palju juuri koos. Kas ka orhidee peaks kodus istutama ümber, nii nagu te potiroosi puhul soovitasite kindlust? Mitte et tavaliselt need taimed, keda taimeärides pakutakse, on ikka eelnevalt äsja sobilikku substraati ja sobiliku suurusega potti istutatud kuukingade puhul ümberistutamise vajadus ei ole mitte nii sage nagu lopsakalt ja kiiresti kasvavate taimede puhul. Et nende ümberistutamise aeg võiks olla iga kolme, iga kahe aasta tagant või isegi vahel veel harvem, et ümberistutamise vajadus kindlaks teha, selleks tuleb potimulda või seda substraati uurida. Kui männikorbatükid, olles kõik terved ja tublid ja olemas, siis ei ole tarvidust ümber istutada, ümber istutada võiks olles taime siis, kui männikorbatükid ja muu substraat on täiesti ära lagunenud või muutunud selliseks pudeiakse mullataoliseks massiks. Juuri on seal potis palju ja tihedasti koos, see on vastupidi, see on väga hea, et taim tuleb pärast niiviisi hästi. Ei maksa kuukinga ümberistutamisega mitte kiirustada. Et igal aastal suuremasse potti. Rääkis taimetark Urmas Laansoo Tallinna botaanikaaiast kuulmiseni.
