Aiatark. Selle nädala alguses helistas meie aiasaatele üks proua Valgamaalt ja tema kurtis, et tal on hästi palju marjapõõsaid aias punase ja mustasõstrapõõsaid ja ka, kui ta läks vaatama, miks põõsad ei õitse, siis ta leidis. Oksad on täiesti nagu paljaks söödud, et arvasid, et musta sõstra puhul võib kahjustaja olla pahklest. Ja nüüd ta küsis, et, et kas on kuidagi võimalik seda pahklesta niimoodi tõrjuda, et vähemalt tuleval aastal moodustuksid õiekobarad ja, ja lehed tuleksid tagasi või, või oleks targem paljaks söödud oksad põõsa oksad täiesti tagasi lõigata, et millega teie arvates Veinoskla võib siin tegemist olla ja, ja missugust nõu võiks kuulajale sel puhul anda? Aga kui on musta sõstraga tegemist, siis võib arvata, et see on pahklest, kuid ta ei söö põõsaid paljaks, vaid vaid pungad ei lähe üldse lahti. Et sellisena, nagu pungad on märtsikuus suured ümmargused, jäävad nad ka maikuus ja juunikuus ja on suvi otsa niimoodi. Lõpuks nad muidugi varisevad sealt ära. Pahklestad ise on seal punga sees, neid on seal tuhandeid ja nad tulevad mai lõpus juuni algul lihtsalt pungadest välja ja tuule mõjul lendavad teistele pungadele laiali ja siis hakkab see looduse ringkäik otsast peale on järgmised pungad järgmisel aastal samamoodi. Aga kui nüüd on tegemist punaste sõstardega ja lehti küljes ei ole ja tundub, et lehed on justkui roodudeni paljaks söödud, siis võib kahtlustada kullast karusmarjalehe varblast. Selle kahjuri ebaröövikud on need, kes seda kurja teevad. Ja nemad just nimelt see hiliskevadel või suve alguses. Neid on tegelikult mitu põlvkonda. See esimene põlvkond ongi just praegu, kes hakkab seda kurja tegema. Need ebaröövikud ronivad lehtede alaküljel, esmalt hakkavad lehti siis nii-öelda järama. Ja lõpuks ei jäägi lehtedes tõesti muudkui palju trood järele. Need on sellised ütleme, sentimeetri pikkused rohekaskollased röövikud, kes siis ronivad algul lehtede alaküljel ja pärast on näha ka võrsete peal ja kogu põõsa peale. Kui neid on tegemist pahklestaga mustal sõstral, kas need õie algmed võis õiekobar üldse moodustub? Ei moodustusest, kui pung lahti ei lähe, siis ei teki lifti ega ega õisi. Nii et sel juhul võib aiapidajal tõesti jääda mulje, justkui keegi oleks kõik ära söönud ja mida need niisugusel puhul teha sellisel puhul tuleb mida kõik need pungad ära, mis on kinnised, kui põõsas on neid üle poole põõsas on noh, silmaga vaadates peaaegu üleni nakatunud, siis ei ole küll muudkui see põhjast läks välja, et teda ja maapinnani ära lõigata või välja kaevata hoopiski. Aga kui sul on üksikuid pungi, siis need tuleks ära noppida ja järgmisel aastal on lootust, et neid kahjureid on vähem ja põõsad siiski enam-vähem normaalselt toimivad. Aga Silmas peab pidama seda, et järjepidevalt iga aasta isegi mitu korda aastas tuleks põõsad üle vaadata ja kui jällegi mõnda sellist ümmargust kahjustatud punga on näha, siis tuleks ära noppida. Kui nüüd on põõsas üleni nakatunud sellest pahk lestast, siis ma saan aru teie jutust, et okste tagasi lõikamisest ei piisa, et tuleks terve põõsas välja juurida ja asendada. Kas uue põõsa võib samale kohale istutada või peaks selle marjapõõsa maa kuskilt puhta maa pealt leidma? Mingil juhul ei tohi ühtegi kultuuri istutada samale kohale samasse istutusauku, ilma et seda mulda ei oleks välja vahetatud. Ja see mult tuleks sel juhul välja vahetada. Nii kaugelt ja nii sügavalt, kui kaugele need juured, vana põõsa juured ulatusid ja seda loetakse tavaliselt. Et põõsa okste sirulaiuses on ka juured maa sees laiali, nii et sama kaugelt tuleks ka siis juuride välja, aga see on muidugi üks suur töö. Kui nüüd aias muidugi ruumi on, siis on kohe teine koht, oleks valmis vaadata ja saab põõsa uude kohta panna. Aga kui tõesti on ruumiga väga kitsas, et siis ei jää muud kui muld ära vahetada. Aga samasse kohta, kui põõsas panna siis ta seal kasvama edaspidi ka jääb põdema, kiduma ja sellest saaki suurt isa. Sageli lihtsalt maastiku või aiaarhitektilt tellitud aiaplaan ja seal on hästi kindlalt ette määratud, et kus on muru ja kus on peenramaa ja kus võivad olla marjapõõsad ette. Vaat, siin on nüüd piirid ees, jah, siin tõesti tuleb see mulle vahetus või siis põõsa vahekohtadesse, kui näiteks reas põõsad plaani järgi maha pandud, et siis ta plaanist nii palju välja lihtsalt ei lähe. Ta jääb ühe rea piiresse, küll aga põõsa vahedesse istutada. Uus põõsas. Räägime veel sellest kollasest varblasest, mis kahjustab punasesõstrapõõsast. Kuidas seda tõrjuda? Tõrjuda vot mina ei soovita keemilisi vahendeid üldse, ma olen ikka läinud järjest rohkem mahedate võtete peale ja kui põõsaid on aias vähe üks kaks põõsast, siis on võimalik ka lausa käsitsi noppida kahjurid ära, siis on võimalik veel veejoaga nad saada põõsaste pealt maha ja siis maapinda taluda, et nad seal puruks sõtkuda, lihtsalt. Aga kui need esimesed kahjustused on näha ja esimesed kahjurid on lehtedele roninud või lehtede all roninud, siis tuleks nad lihtsalt pigistada puruks ja koos nende pool söödud lehtedega siis ära tõmmata, sest see põõsale nii olulist kahju ei tee. Kui nüüd põõsas on üleni raagus juba, vaat siis tekib probleem, et fotosünteesi toimi. Põõsa kasv jääb kohe seisma, põõsas hakkab kiduma, selle aasta võrseid enam ei kasva. See on juba hullem probleem. Soovitan, et nii tihti kui aias võimalus käia on kord nädalas on isegi harva võib-olla et mõne päeva tagant tuleks vaadata põõsad üle ja just kergitada uksi üles vaadata lehtede alaküljelt, sest paljud kahjurid sinna alaküljele just ronivad. Ja sealt saab nad siis kätte. Nüüd on just niiske ja soe, maikuu lõpp. Ma arvan, see väga paljudele kahjuritele meeldib. Jah, see on väga soodus ja samas peab olema aiapidaja väga varmas, et neid sealt leida. No ma usun, et paljud aiasõbrad on märganud seda, et punase sõstra põõsas läheb kevadel ilusti lehte, tekivad marjakobarad värvuvad ja siis keset suve siuksed kuidagi nagu kuivavad ära kõigepealt kuivavad lehed, siis need marjakobarat, mis polegi võib-olla päris punaseks läinud, kõik kuidagi kuivab ära, millesse tuleb. Seda nähtust on aedades väga palju ja eriti just vanemates aedades ja vanemate põõsaste puhul tegemist on ühe kahjuriga, jällegi see on sõstra-klaastiib kelle röövikute on oksa sees, nad närivad säsi seest katki, sinna tekib selline tumedaümbrisega auk sisse ja oks lakkab nii-öelda töötamast. Et enam ainevahetust ei toimu ja mingil hetkel lihtsalt põõsas või tähendab oks kuivab. See kahjustus ilmneb jah juba suve keskpaigas või teinekord ka suve esimesel poolel, siis kujundab õitsemisaeg, õitsemine hakkab läbi saama ja need on tavaliselt üksikud oksad, eelkõige vanemad oksad, sel juhul keemilist vahendit, midagi ma ei soovita, siin ei saagi eriti kasutada, sest oksa sisse nad ei mõju. Sel juhul tuleks need kuivanud või kuivab, vanad oksad lõigata täiesti maapinnani või isegi mullapinna seest ära. Et tüükaid mitte mingil juhul ei jätaks. Kõige kurja juur ongi just paljudes aedades see, et on suured pikad tüükad jäetud ja kui need nüüd põõsas alles jäävad, siis kahjurid munevad sinna tüügaste sisse, seal tekivad röövikud, nüüd hakkavad seal paljunema omakorda levivad teistele tervetele okstele edasi ja nii see kahjustusi edasi läheb. Esmane reegel on jah, et põõsad oleksid nii tagasilõigatud ja tüükad ei jääks. Ja lisaks noorenduslõikusele ikkagi ka aeg-ajalt oleks hea lihtsalt vanadest põõsastest loobuda ja osta uusi. Te ütlesite, et see on vanade aedade ja vanade marjapõõsaste viga. Just ja see on vanade põõsaste iga eelkõige sest noortel okstel seda kahjustust esineb minimaalselt ja, ja seepärast ongi vaja aega põõsaid välja vahetada. Muidugi saad ka põõsast noorendada, kui nüüd järgida seda. Vanad oksad on lõigatud nii mullapinna seest lausa tagasi ja maapinda natuke tõstetakse, üsna multsitakse. Kui, kui natukene ütleme, neli, viis sentimeetritki maapinda tõsta, siis tekivad okstele lisajuured. Ja altpoolt sügavamalt vanad juured. Muidugi surevad, aga need noored juured, mis nüüd sinna multsitud ossa tekivad. Need annavad põõsale uue kasvujõu ja põõsas lihtsalt kasvab edasi. Et seepärast kui näiteks mustale sõstrale siin loetakse majanduslikult tasuvaks heaks 10 12 aastat, võib-olla punasele sõstrale 15 20 aastat mitte rohkem. Et sel juhul on võimalik selle lisa hooldamisega võib-olla põõsa iga natuke suurendada ja siis ei teki vajadustega kahjurite vastu nii palju muret tunda ja et neid põõsaid peaks välja vahetama, uut kohta otsima. Räägime punase sõstra veel, ma arvan, et mõneski aias on niisugust nähtust, et punasesõstralehed muutuvad nagu kublaliseks, keerad küll teistpidi, aga seal silmaga mingit kahjurit näha ei ole. Kas tegemist on viirushaigusega? Ei ole, see on jällegi varasuvine või kevadsuvine nähtus. On kahjuriga tegemist, kahjuriks on sõstra kuklatäi, kes jällegi lehe alakülgedel pesitseb ja imeb lehest mahla välja. Sel juhul muutuvadki need lehed punakaks ja ja lihtsalt ainevahetus nende lehtede kaudu põõsal jällegi takerdub või seiskub täiesti. Nii et kui seda kahjustust põõsalon palju, kui neid lehti on juba seal kolmandik või pool põõsast, noh nii, nii palju teda tavaliselt ei, ei ole. Et sel juhul põõsaainevahetus hakkab takerduma ja ja põõsas jääb jällegi kasvu seisma. Aga siin annab ära teha seda, et jällegi lehe alakülgedele vaadata. Kui seal neid väikseid, selliseid rohekaskollaseid putukaid näha liikumas, siis tuleks need pigistada puruks või koos nende lehtedega, kui need on juba on punakaks muutunud ära tõmmata lihtsalt põõsa küljest. Ja muidugi siis põletada, et mitte mitte laiali loopida. Teie nõuanne on, et tuleb iga päev, kui vähegi võimalik aias ringi käia, vaadata, missugune taim millegi all võib kannatada või, või kui hästi taimel läheb ja kohe appi tõtata. Kui vähegi põhjustanud. Sest kui inimene on endale ikkagi taimede aeda võtnud ja nende eest hoolitsema hakanud, siis on ta kohustatud nendega korralikult ringi käima ja neid jälgima pidevalt. Nõu andis puu viljandus, agronoom Väino Eskla. Tuleval pühapäeval räägime, kuidas aias sipelgaid tõrjuda.
