Ninalood. Tere, mina siin, ma olen täna haiglas selles samas haiglas, kus mu vanaisa on. Käisin juba vanaisa juures ka. Õnneks ta oli päris rõõmsas tujus, tal enam süda eriti ei valuta. Ma küsisin talt, ma viisin talle astelpajumahla ka, tal oli hästi hea meel, see on ta lemmikmahl. Teatan kolme vanamehega koos palatis, ütlesid neid papid, on ka kõik kellegi vanaisad? Mõtle, mina pole üldse ainus laps, kelle vanaisa on haiglas. Ja nii ma saan varsti kokku ühe arstiga, kes ravib südameid. Ma tahan ta käest igasuguseid südameasju küsida. Ma arvan, et see ongi tema kabinet. Ma lähen siis. Tere, minu nimi on mina, tere, minu nimi on Anu eetmann ja mina olen südamearst. Aga kas ma võin esitada teile mõned küsimused? Ikka võib. Vot lugu on selline, et ma muretsen natukene oma vanaisa pärast tal on juba parem, aga ta on ikkagi veel haiglas, sest tal hakkas süda valutama ja siis ma kutsusin talle ise kiirabi. Aga kas on õiged südameid, millel on olnud infarkt sees? Saab haiglas terveks ravida ja neid südameid saab kindlasti haiglas terveks ravida ja sellepärast tulebki haiglasse tulla. Ega kodus ei saagi haiget südant ravida. Aga kuidas seda teha saab? No see oleneb ka palju sellest, mis haigus on üldiselt kui juba süda on haige, siis ega ilma arsti rohtudeta tihtipeale ei saa. Aga mis asi on infarkt? Infarkt on selline haigus, kui südame üks veresoon jääb kinni, veresooni kinni, Lukjumisest see on, seda nimetatakse südame veresoonte ateroskleroosi yks, mis asi, veresoone lupimine on veresoonel, Uppimine on veresoone vananemine, mis väga Ta paljuski tekib sellest, kuidas meie sööme palju. Me liigume. Kuidas meie vererõhk on näiteks ja ja väga paljuski sõltub ka sellest, mis haigused olid meie emadel-isadel. Infarkt on jah see haigus, kui südameks veresoon jääb kinni tänu see, et Verezonon lupinud ja üks haigi lupinud veresoon võivee enne peda kinni minemist kokku tõmmata ja see teeb südamevalu. Nii et kõigepealt tuleb see südamevalu, vereson tõmbub kokku ja siseperes on päris kinni, aga kõige enam südamesse ei jõua. Veri jõuab südamesse küll, kuna õnneks on südamel mitu veresoon, nii et tavaliselt juhtub infarkt ühes veresoones. Aga see üks veresoon varustab umbes poolt südant, nii et selge on see, et pool südant on kindlasti hädas ja annab sellest märku valuga. Aga mis seal kehas siis toimub, kui pool südant verd ei saa? Keres toimub see, et õnneks õnneks süda annab siis valuga märku, et midagi, midagi on lahti ja valu on tavaliselt ongi, see vist toob inimesi ruttu arsti juurde. Südameinfarkti võib toimuda ma ka ilma valuta, tihtipeale mõnikord tagantjärge võime näha, et inimesed on põdenud läbi südameinfarkti, aga need tagantjärge nähtud asjad tavaliselt on sellised väiksemad südamelihase infarktid. Aga minu ema ütleb ka mõnikord, et tal süda valutab, näiteks kui ma hiljem koju tulen. Kas see siis tähendab, et tegelikult on mu emal ka süda haige, kuigi teda pole kunagi haiglasse pandud? Emal ei ole kindlasti süda haige emana lihtsalt mure südames jah, niimoodi lihtsalt inimesed ütlevad vahest, et mul on mul süda, muretseb, süda on haige, kui kellelgi ka midagi on juhtunud, aga südamevalu on ikka teistmoodi valu, see, seda inimesed tähendavad väga ilmekalt, kuidas näiteks inimesel suru või kisub kokku rinnus või valu vahest läheb selja taha või vahest läheb kätte Te või lõuga, see on niisugune väga tüüpiline südamevalu ja südamevalu. Tihtipeale tekib sellise suurema füüsilise pingutuse ajal, kui südamel on rohkem verd vaja, aga ta ei saa ka, sest sest veresoon on, on ahenenud, Lubinenud. Kastsin haiglas on kõikidel inimestel süda, haige, ei ole kõikidel inimestel süda haige tavaliselt südamehaigete osakonnas. Meil on tavaliselt inimesed, kellel võib-olla südamega probleeme, aga, aga tihtipeale me uurime ja õnneks kõikidel ei ole südamega probleeme. Aga miks inimesel on üldse südant vaja? On ju üks väga suur elutähtis pump, sest et süda peab edasi lükkama seda ürgmida, kõik ülejäänud kere vajab, veri kannab ju kõiki neid tähtsaid asju ja ained, mida me meil on eluks vaja ja kannab hapnikukeres laiali, võib süda on, süda on pump. Kas kõikidel loomadel on ka süda, isegi vihmaussil hamstril? Vihmauss ju ei ole loom, vihmaussil ei ole minu meelest süda, hamstril on kindlasti seda loo enamus loomadel on kõikide seda ja. Loomadel on ka infarktid. Võimalik, et on, aga loomad ju kahjuks ei ütle meile oma tunnetest. Me võime mõnikord aru saada, et loomal on, on paha olla, tal võib olla valu. Mina ei tea, et loomal oleks südameinfarkti, kuna loomade eluviis on märksa tervislikum kui inimese oma, kus süda inimese sees täpselt on. Minu vanaisal vajutas siit kere keskelt. Kas seal ongi süda? Süda ongi jah, kere keskel seal kopsude vahel kere keskel on süda, nii et Marta tihtipeale ka valutabki, aga nagu öeldud, ta võib anda ka kätt teevalu ja õlga ja selga ja ülakõhtu näiteks. Aga miks te sinna kätevalu annab või lõuga? See on ilmselt seletatav sellega, kuidas veresooned südamest välja lähevad, nii et kuna veresooned lähvad nii käte kui kurku ja kaela, siis ilmselt mööda neid veresooni see valu kulgeb. Missugune näeb välja süda, kui suur ta on ja millest ta tehtud on. Kas teie olete südant näinud? Sellepärast ma küsin, et noh, kuidas seda üldse teatakse, milline ta on, süda on inimese sees peidus. Arstiteadus ja hakkas kindlasti sellest pihta, et kõigepealt vaadati nende inimeste sisse, kes ära surid ja hakati vaatama, kuidas inimene seestpoolt välja näeb. Ja kindlasti loomade pealt, sest et ega meie näiteks loomadest nii hirmus väga palju ei erine looma süda näiteks seasüda on väga inimese südame moodi ja seda ise näeb välja selline sama suur, umbes kui niisugune suur rusikas. Ja ta on üks suur lihas ja saad südamest, muidugi tuleb välja ka veresooned südame enda, seal on väiksed veresooned. Nii te oletegi päris inimese südant näinud kohe, mis tuksub ka. Olen kindlasti näinud operatsioonilaual, me näeme ka tihtipeale tuksuvaid südameid, sest et tugevate südamete tehaksegi operatsioon, hoone näiteks kui inimese veresooned on Niilupinud, kõik veresooned on nii lupinud, ütleme süda verd ei saa, siis pannakse uued veresooned võetakse inimese enda veresooned näiteks käe pealt ja jala pealt ja ja pannaksegi tuksuvale südamel operatsioonilaual uued veresooned. Aga mis tunne teil siis oli, kui ta esimest korda inimese südant nägite? Väga põnev tunne oli pärast, et me olime kõik ju arstiteaduskonna esimese kursuse üliõpilased ja sellepärast me olimegi sinna kooli tulnud, et meid huvitas väga see asi. Nii et see oli väga põnev ja ei kartnud ja õudne ei olnud. Kui see oleks õudne olnud, siis ma ei oleks täna siin valge kitliga ringi käinud. Aga mis asi selles tahtmisest tuksuma paneb? Tuksuma paneb ilmselt loodus ise, me oleme lihtsalt niimoodi aegade algusest peale sätitud, et inimene ei saa elada ilma südametu. Kas siis käsi jääb ikka, töötame käes nagu on natukene rohkem neid veresooni või ülearu, et me saame, et saab käe pealt siis lõigata südamele veresoone. Inimese organism on väga kaval süsteem, käes on väga palju veresooni ja tõesti, kui sealt üks veresoon ära võtta, siis veri otsib ise endale tee mööda teisi veresooni, nii et sellest ei juhtu mitte midagi, kui sealt üks veresoon südame heaks ära võtta. Väga huvitav. Aga mis siis saab, kui süda on nii haige, et seda enam ei saagi terveks ravida? Kas arstid saaksid inimestele siis uue südame sisse panna, kas on olemas südamemasin? On olemas südamemasin ja on ka südameoperatsioone, kus inimesele pannakse uus süda. Eestis seda ei tehta. Aga mujal maailmas tehakse küll. Ja kui inimese süda on niivõrd haige, siis ega haigust ära võtta tihtipeale ei saa, aga me saame haigust hoida enda kontrolli all rohtudega ja hoida, et selle inimese enesetunne oleks hea, ta saaks oma elu edasi elada. Aga kui süda enam ei löö, kas siis ongi inimene surnud? Kui süda ei löö, siis inimene on surnud. Kas lastel võib ka süda haigeks jääda? Ka lastel võib seda haigeks jääda, lastel võib-olla ka noniipäraselt, mõni laps sünnib niimoodi, et süda on haige, aga õnneks tänapäeva arstiteadus on, on niivõrd targaks saanud, et me oskame tavaliselt enamus probleeme lahendada. Aga mis siis saab, kui arstil endal äkki süda haigeks jääb? Iga arst on ka inimene, siis tuleb ikka minna teise arsti juurde, kui seda on haige. Aga kuidas saaks nii teha, et süda ei jääks kunagi haigeks, vaid tuksuks kogu aeg edasi ja ei valutaks üldse. Ja seda tegelikult me teame väga hästi, kuidas süda terveks jääks. Ja, ja selle võti on tervislik eluviis. Kui inimene lööb selliseid asju, mis, mis ei ladestu sinna veresoone seina peale, näiteks siukseid, rasvaseid toite ja soolaseid toite ja ja kui inimene liigub rohkem, palju rohkem vaja tänapäeval teeme siis, siis me teame, et need inimesed, kes, kes toituvad tervislikult ja kas liiguvad rohkem, on palju tervemad. Et see aitab kindlasti, aga kas minu vanaisa tohib siis hüpata ja joosta, kui ta haiglast välja saab? Tasapisi kindlasti tema, tema ütleb talle ise, kui palju ta tohib liigutada, nii et spordiga on alati niimoodi, et sporti peab tegema nii, et et see sporditegemine on mõnus, siis on spordist ka kasu. Aga siis, aga mis tähendab see, et süda on saapasääres? No süda on saapasääres, siis on see, kui inimesel on mingi hirm, siis tõesti mõned inimesed, et mul on süda saapasääres, nad, keegi kardab midagi päriselt syda jääb ikka sinna kopsude vahel keskelemi süda ei liigu kuskile, seda peab olema kopsude vahel, see on tema koht, tõesti, mõni inimene ütleb vahest, et süda on saapasääres siis võimalik, et see tundmus tuleb sellest, et hirmuga. Meil hakkab süda kiiremini tuksuma ja selline tunne, et mingi kivi südamel ja raskus on südamel. Võimalik, et see on see mikspärast, inimesed kirjeldavad, et nende süda on saapasääres. Aga mul on üks selline küsimus. Ma ei tea, kas te oskate vastata, et iga kord, kui ma vannis tulen, siis mul on varba ja sõrmeotsad täiesti kortsus. Ja ma tahtsin küsida, kas te oskate öelda, et miks see nii on, et kas soojas vannis keha siis tõmbab kokku ja nahka jääb nagu ülearu suuremaks või siis nahk venib välja või millest seal? Ma olen kuulnud seda, seletatakse sellega, et vee all on rõhk meie nahale palju suurem, nii et see veealune rõhk surub natukene meie naha korts, aga kindlasti naha omadused muutuvad sellega, et nahk on nii-öelda vee sees. Nii et seal on kindlasti mitmeid seletusi. Aga kas, kas südamehaiged võivad vannis käia? Südamehaiged võivad kindlasti vannis käia, vann on ju väga mõnus protseduur, nii et nii et südamehaiged võivad teha kõiki asju vastavalt sellele, kuidas nemad ennast tunnevad. Kui ta tunneb, et temale on see asi okei, siis järelikult see sobib karma südamele. Kas teie ise, kui te teate, mis südamele hea on ja mis on südamele Halkas teesis kunagise näiteks Hamburg, eriti sööja Coca-Colat, ei joo hamburgereid? Ma tõesti, sööja Coca-Colat ma ka ju, sest need on suhteliselt mõttetud toidud, inimesel ei ole selliseid asju oma elutegevuseks vaja, on palju paremaid asju olemas ja palju paremaid toite ja, ja liigun ka tõesti päris palju nii nagu saan eilegi sõitsin üheksa kilomeetrit näiteks Harku ringi ja tunnen ennast väga hästi palju paremini kui enne, nii et ikka üritan, üritan ikka nii elada, nagu ma räägin. Millega te sõitsite suuskadega ikka suuskadega, mitte autoga. Mul on üks sõber, ütles mulle ükskord, kui ma hiljaks jäin, et kus mu vara, seal mu süda. Ma ei saanud täpselt aru, mis ta sellega mõtles, kas teie saate aru, mis see tähendab? Mina usun, et kuna vara on rikkus, siis kõige suurem rikkus on kindlasti süda ja mitte ainult südavaid, terve süda. Aitäh, rohkem küsimusi mul ei ole. Ja palun vadki heaks. Mina küsimustele vastas arst Anu Heedmann, mina lood, kirjutab Eeva kov, esitab Külli Teetamm, toimetab Tiina Vilu. Helirežissöör on Anna-Maria korrel. Vaata mina tuba aadressil www, punkt meie oma punkt ee. Ninalood.
