Meil on jälle telefoniühendus puu viljandus, agronoomi Harri Poomiga Pärnumaal, tere hommikust. Tere hommikust. Kuidas Pärnumaal praegu inimon, siin Põhja-Eestis vähemalt veel laupäeval tuiskas ja oli üsna palju lund, keegi ei tea, kui kauaks lumi maha jääb, aga kuidas Pärnumaal ilmadega on? No meil on ka tänase päevaga ikkagi maa valgeks saanud. Tuul on üsna tugev ja niisugust niiskevõitu lund sajab hoolega. No ma arvan, et see tähendab, et kõik taimed on lumevaiba all ja hirmsat külm, aga praegu ei ole, aga kuidas jaanuari alguspäevade suur külm, mõnel pool koguni 15 kuni 18 kraadi külma, mis te arvate, kui ohtlik see külm võis taimedele olla? No ma arvan, et mitte eriti sellepärast, et nii madal temperatuur kestis ikka üsna lühikest aega ja kuivõrd alla miinus 20 ei langenud siseselt midagi hullu, ei juhtunud. Olete saanud vaadata ka oma maasikataimi, et kas seal õie südamikus need õiepungad on nad ikka ilus, et ei ole mustaks läinud. Ei, ma ei ole spetsiaalselt uurinud, aga kuivõrd maasikatele on ju vanaleht ka peal siis peaks ikka külmem olema ja külm kauem kestma, et siis võib arvata alles, et midagi juhtub, sest praegu ma ohtu ei näe. Mul oli just tänapäeval võimalik vaadata Ta sirelipõõsaid pika sirelihekk, ehkki ja seal oli näha ikka suuri rohelisi lehepungi. Mis te arvate, kuidas viljapuudel õiepungadega on, et kas need on sooja ilmaga sooja talvega juba väga paisunud ja, ja külm, mis veebruaris võib tulla. Kas see saab nendele viljapuupungadele saatuslikuks? No põhimõtteliselt on muidugi olemas, kui väga külmaks läheb, sellepärast et ma omal aias ringi vaatasin, ma nägin ka, et magus Kirsil olid pungad paisunud ja, ja mõnel isegi oli rohelist lehe otsa juba näha. Aga ega seda ette ei tea, millised need ilmad tulevad? Kas aiapidaja saab midagi teha viljapuude kaitseks, et õie ja lehepungad ei hukkuks, kui nüüd talvekülm tuleb? Ausalt öeldes, ega erilisi võimalusi küll ei ole, et juuri saab kaitsta näiteks lumeta talve puhul, kui hästi külm on, aga õiepungadega ei ole midagi teha, need on kõrgel puu otsas ja neid kinni katta lihtsalt ei õnnestu. Siin jaanuari keskel päevade viisi vihma 100. ja ma olen kindel, et mitmel pool Eestis on vesi isegi maasse imbamata, seisab maa peal. Kuidas Pärnumaal on ja, ja kuidas see taimedele mõjub? No, ega meil on ikkagi ka üsna üsna vesine. Kõige rohkem võivad kahju saada maasikad, kui nad juhtuvad sellise koha peal kasvambuss, vesi peale jääb, et siin nädalapäevad vesi peal on, siis võivad juba taimed hukkuda, kindlasti. Aga mudel põõsastel ja puudel, need on puhkeseisundis täiesti ja nemad on ju suures osas ikkagi veest väljas, et nädalapaarina vesi nendele vast ei tee midagi. Aga kui see vesi jäätub ja puude ja põõsaste ümber, aga ka näiteks maasikapeenar telesee maapealne vesi koguneb lompidesse ja, ja jäätub, kuidas see mõjuda võib. Vot noortele puudele ja põõsastele on see jäätumine siiski ohtlik, sellepärast külmudes vesi paisub ja jää võib lihtsalt ümberringi tüvel selle koore puruks suruda ja siis noor puu võib isegi hukka saada. Vanematel puudel on juba noh, koor paksem ja korp peale, et nendel vast ei ole, aga noored puud on just ohus. Kas saab midagi teha? Nii palju saaks, et nagu on näha, et see jää tekkima hakkab, et see kohe ära lõhkuda. Ja siis külmaga ilmselt vesi ikkagi vajub ära, tõmbub tagasi, et siis vast nii ohtlik ei ole. Aga kui praegu on veel maapind külmumata, et kas mingite väikeste kraavide kaevamine annaks tulemusi, et liigveest lahti saada? Ja kui on, kuhu vesi juhtida, siis see on kõige parem viis veel, aga tavaliselt tavaliselt ei ole siis, kui ta juba seisma jäänud. Tänavu oktoobris käis meil aedadest siin Põhja-Eestis niisugune väike külm üle ja, ja pärast seda läks uuesti soojaks ja siis ma hakkasin vaatama, et murul on nagu midagi viga. Kas seal mingid väiksed mutid käinud, et need murututid olid kohati nagu täiesti lahti ja üldisest murupinnast nagu kõrgemal pärast ma hakkasin mõtlema, et võib-olla võis tegu olla külma kerkib näitusega, mis ju tegelikult ka muru kahjustab. Rääkige pisut sellest külma kergitusest, missuguseid taimi ta kahjustab ja kui põhjalik see kahjustus on. Et võib-olla taimed saavad kevadel, kui kasvuperiood jälle algab, sellest külma kergitusest ise omal jõul jagu. Külmakergitus on eelkõige ohtlik sügise poole hiljem istutatud taimedele. See ei ole veel korralikult juurdunud, no näiteks sügisene maasikaistutus tihti kevadeks on selle külma kergituse läbi hukkunud. Seal on põhjus selles, et kui nüüd maapind vaheldumisi külmub ja sulab siis külmudes vesi pinnases paisub, see kergitab taime väljapoole, kui nüüd uuesti üles sulab, siis muld vajub alla tagasi. Järgmise külmumisega kergitab jälle taime ülespoole. See vee paisumine ja selle tulemusena lihtsalt kas rebitakse juuripidi mullast taimed välja või isegi katki, need juured ja, ja see võib maasikataimedel eriti täiesti. Ta võib taimed hävitada. Kui selline külmakergitus on näha, siis kevadel saab taimi veel tagasi istutada, juurde pidi mulda suruda, aga ise nad sellest vaevalt et hästi toibuvad. Kas see puudutab ka püsililli sibullilli? Sibullillede külmakergitus ei ulata, need on mulla sees, need sibulad aga püsililled põhimõtteliselt küll, jah, võivad küll kannatada külmal käivitusel. Ja sinna ei ole võimalik midagi enne teha, kui algab jälle see kevadine aiahooaeg ja ja siis on võimalik neid kõrgele kergitatud taimi ehk tagasi istutada. Aga ma tean, et Te kirjutate oma aiandusnõuandeid ju ka näiteks maalehe targu talitas ja mitmel pool mujal aiandusajakirjades. Kas te olete plaaninud korraldada ka terveid nõuandepäevi? Niisuguseid teemapäevi? Jah, meil on siin talus kohapeal mõned ikka olnud pookeanist, oleme näiteks õpetanud ja viinamarjade kujundamist ja praegu tegelikult ongi pooleli viinamarjalõikamise kursus, millega me sügisel alustasime. Kevadel jätkame niimoodi, et läbi hooaja kõik tööd, mis on viinamarja juures vaja ära teha, katsume siin meil kohapeal praktiliselt läbi. Ja kui palju neid viinamarja kasvatamise huvilisi siis Pärnumaal on? Palju neid huvilisi Pärnumaal üldse on, seda, seda ma ei oskagi öelda, sellega ma ei ole nii kursis. Aga sügisel nüüd oli üks niisugune väike grupp, viis inimest, kes käis meil siin kohapeal õppima ja kevadeks on veel mõned huvi tundnud, kes tahaksid juurde tulla. No te rääkisite, et korraldate pookimise õppepäevi räägime palun kahe sõnaga, kas pookimine on üks väga raske töö või saab ka algaja aiasõber sellega hakkama ja kas nüüd peaks juba hakkama neid pookoksi varuma ja kui siis kustkohalt? Pruukimine ei ole sugugi keeruline, lihtsalt peab teadma, kuidas teha ja paljude taimedega kasvamaminek on väga hea. Näiteks algajal on mõistlik pirnipuude pookimisestist alustada, sest pirn läheb väga kergesti pookimise teel kasvama maguskirsi ja ploomikaan teinekord rohkem probleeme pookoksi. Neid võib võtta, võtta praegu, võtta hiljem. Hea oleks, kui enne tugevamaid külmi oleks nad puu otsast ära võetud, viimase aasta kasvud ja neid võib võtta suvalise puu otsast, mille viljad omale meeldivad ja millest tahaks paljundada. No kui ma lähen, kas aiakäärid või aianuga käes seda pook oksa valima, siis mille järgi ma saan aru, et tegemist on oksaga, mis tõesti hakkab head vilja andma, kui suur, kui tugev missugused muud omadused tal peaksid olema? No hea pookoks on vähemalt kolm, 40 sentimeetrit pikk, möödunud aasta kasv, millele on hästi arenenud pungad, niisugused väga tugevad nii-öelda vesivõsud, need Pokoksteks hästi ei sobi ja samuti ei sobi Pokokstaks sellised lühikesed nõrgad oksad või siis viljaoksad, millel on õiepungad peas. Ja kust ma saan neid hoida niikaua, kuni selleks tegelikuks pookimiseks läheb ja millal see õige pookimise aeg just ongi? No kõige mugavam on pookida kevadel siis, kui koor on juba pudel lahti läinud ja mahlad jooksma hakkavad, et siis hakkavad pauk oksad kiiresti kasvama ja tulemus on paari-kolme nädala pärast juba juba näha, kas läks kasvama või ei hoidma, peab Boakaksi niiskes ja jahedas meie ise oleme pannud kilekottidesse ja siis sellisesse istikuruumi, kus temperatuur on null kraadi ümber, enam-vähem, aga väiksemas koguses võib neid hoida ka näiteks lumehanges siis lumi pealt niimoodi kinni katta. Et ta kohe varakult ära ei sula. Olen ka ise seda meetodit kasutanud maja tagapõhjapoolses ääres, kus päike peale ei paista, suur lumevall on sinna sisse olev augu uuristanud ja Pokk oksad kilekotiga sinna sisse peitu pannud. Ma olen seda pookimist küll aiandus käsiraamatutest varem vaadanud ja mulle tundub, et see siiski päris nii lihtne ei ole, kui siin ühes raadiosaates me rääkida võimet, seal peab ikkagi sortidega ja vilja valmimisega väga palju arvestama, et kui ühte sorti lähed, teised sorti puu peale pookima, kus ja kelle käe all niisugust viljapuude pookimist Eestis üldse oleks võimalik õppida. Seda õpitakse näiteks Räpinas, Räpina aianduskoolis. Ise olen ka seal õppinud. Aga seal on siis ka niisuguseid täiendavaid kursusi. Vaata sellega on nii väga hästi kursis ei ole, ma arvan, et on, justkui tuleb meelde, et oleks kuskilt kuulnud, aga selliseid huvilistele pookimise õppepäevi me oleme ka siin maal koha peal talus korraldanud paaril aastal huvi on päris päris suur olnud. Te just rääkisite VESI võsudest, inimesed küsivad, et mida teha, kui eelmisel kevadel tugevasti tagasi lõigatud vanal viljapuul on suve jooksul kasvanud mustmiljon vesivõsu, kui palju peaks neid tagasi lõikama ja, ja kui palju peaks võib-olla seda päris oksagi tagasi lõikama, et vesivõsud kasvu pärssida. Kärpimine pigem hoogustab nende vesi võsude kasvu. Kui need vesivõsud juba tekkinud on, siis tuleks nad neid varakevadel võimalikult madalalt ära lõigata. Selles mõttes, et konts või ei tohiks jätta ja vesivõsud hulgast tuleb loomulikult valida, siis sellised, millest saab edaspidi viljaoksa kujundada, see tähendab mitte need, mis otse üles kasvavaid vaid need, mis võrast väljapoole suunduvad ja rohkem või vähem rõhtsad on. Nendest saab kenasti viljaoksad kujundada. Loomulikult, kui need vesivõsusid on mustmiljon, siis enamik tuleb neist kindlasti eemaldada. Ja see viljapuude tagasilõikamine, mida tavaliselt kevadel tehakse, siis kui varakult sellega võib alustada. Seda peaks tegema enne mahlajooksu algust. Näiteks kui on niisugune sula ja pehme, siis mina olen ise kasvõi jaanuaris-veebruaris lõiganud, aga tavaliselt on märts selline lõikamise aeg. Ka siis, kui juba pungad paisunud on, mahlad liiguvad, siis puu kaotab liiga palju toitaineid. Kui siis lõigata tugevasti Ja siis küsitakse veel, et kui puud hüvedele on tekkinud samblik, kas seda peaks maha kraapima, millal seda peaks tegema ja kuidas? Jah, Leaks Corbaja sambliku peaks tõesti puutüvel eemaldama, kasvõi juba sellepärast, et seal on väga soodsad tingimused kahjurite talvitumiseks. Teha võib seda aastaaeg ei ole tähtis, aga tähtis on see, et ilm oleks niisugune sombune ja pehme ja see sammal oleks ka niiske ja pehme. Ja siis maha tuleks ta kraapida. No näiteks mingi laua servaga või puutüki servaga, mitte kasutada seal pahtlilabidat või mingit metalli, mis seda koort vigastab. No üldiselt kõik selle, mis kergesti lahti tuleb, selle võiks ära kraapida ka selle pindmise korba soomused, mis niimoodi lahti löövad. Aga seda, et nüüd hakata tugevasti kraapima mõne samblalaigu pärast, et koos koorega see samal maha tuleks. Seda ei tohiks teha, et kõik see, mis kergesti eraldub, see tuleks ära võtta ja mitte väga tugevasti hõõruda. Nõu andis puuviljanduse agronoom Harri Poom.
