Aiatark. Tere, kõikidele aiasõpradele, maa on nüüd juba igal poolsulanud, kas võib istutama hakata Seerese aianduskeskuse müügijuht Maarika Pedak, tegelikult võib küll hakata uusi puid põõsaid juba istutama, sest et maapind on sulanud ja enamus istikud, mis müügis on, on nõuistikud ja siis ei ole nagu eriti vahet ja ka muidugi kes tahavad istutada paljas juursed istikuid, nagu nad müüki tulevad, tõmmata maha, saavad seda paremini kasvama lähevad tuletame kuulajale meelde, mis see paljas juurne istik on? Paljas juurne istik on siis selleni ihkitist, kaevatakse maapinnast välja ja muld on juurte ümbert ära. Ja nende istutusaeg on noh, ütleme ikkagi suhteliselt lühikene, et siin kuskil aprilli keskel no mai 10. või õige natukene peale seda muidugi oleneb kevadest, kui on jahe kevad, siis saab ka vähe pikemalt. Ja see on siis oluline, et ei oleks väga suurelt peale arenenud. Kui ma nüüd tulen ühte istikut vaatama, meil ongi siin üks punase sõstra väike istik ees, mida ma pean ostjana vaatama, et tõesti oleks terve ja tugev istik, et hakkaks kasvama ja tõesti läheks nii nagu ma olen planeerinud, statistid kasvama hakkab, siis peaks vaatama seda, et mullapall ei oleks kindlasti läbi kuivanud. Et ta oleks nagu ikkagi arunenud juba. Ja kindlasti peale istutust tuleb teha tagasilõikust ära lõigata osad oksad, mis on nagu liigsed ja Tõsas läheks ilusti aruliseks, hakkaks korralikku saaki kandma. Ja enne istutust on muidugi soovitav see mullapall läbi leotada ja konteinerist väljas olevad juured lõigatakse ära, sest need on tavaliselt kuivanud juba ja neid ei ole vaja enam sinna, tähendab need missid, kas see konteineri põhjast või sellest kilekotipõhjast on juba välja kasvanud, nüüd ma pean ära lõikama, lõigatakse ära ja vaatame nüüd seda istikut lähemalt. Praegu täitsa tundub, nagu oleksite ära kuivanud, sest et ükski pung ei ole paisunud ja, ja ühest kohast nagu suur lahti löönud. Kas ma võiksin niisugust osta? Sellist istikut võib osta küll, sest et kuna praegu on nii varane kevad, pungad ei ole küll paisunud, aga siit on täiesti näha, pungad on ilusad, terved ja rohelised. Aga kas ma peaksin jälgima ka mingeid kuure kahjustusi või vigastusi, ei ole koorekahjustust punasele sõstrale päris omane, et ta natukene see koor leemendab peal. No mida veel istiku puhul tuleks jälgida? Jah, mehhaanilised vigastused veel, et kui on väga suured peal, siis ei tasu seda istikut. Ta, aga mõni väiksem niukene koorevigastus sinna natukene pookevaha peale ja ei ole hullu. No kui suur istutusaugu ma peaksin ühe põõsa jaoks kaevama? No üks põõsas läheb ju sinna ühe koha peale kasvama ikka päris pikaks ajaks ja siis oleks hea, kui ta saaks omale toitained kaasa. Auk võiks olla niisugune noh marjapõõsa jaoks kuskil ütleme üks niisugune 50 60 sentimeetrit laia sama palju sügav sinna põhja siis panna kõdusõnnikut, kompostmulda võib ka panna fosforväetisi ja panna siis sinna peale veel kiht mulda, siis võta see istik sealt nõust välja ja kui nad juured on neid alt hästi tihedalt kokku kasvanud, siis natukene niimoodi isegi õrnalt ta lahti arutada ja panna sinna kasvukohta ja siis ajada seal lauk ilusti mulda täis ja korralik istutusauk, millel oleks ka mullaring ümber, et kastmisvesi jookseks mööda maad laiali. Siis esimesed aastad tahavad põõsad ikka korralikku kastmist, taim suudaks oma juured ilusti laiali, ajad ilusti kasvama minna. Nii et kohe istutamise järel ma pean korralikult läbi kastma kindlasti, et mullapall saaks korralikult märjaks ja istutusaugu muld ja läheks nagu tihedalt ümber selle mullapalli ja oluline on ka kinni vajutamine, et mitte muld ei jääks lendu õhku, et sinna tohutud õhuvahed vahele jäävad. Millal on põõsaistik juurdunud ja millal võib juba hakata väikest viisi väetama? Esimene aasta tegelikult ei olegi väetamine oluline, kui ta saab, noh, ütleme sinna korralikult kõdusõnniku alla fosforkali väetisega juurde. Sügisel võib panna juba siis sügisväetis fosfolkaalite, et tal oleks nagu tugevam talvituda. Nüüd on meil siin järgmiseks maguskirsipuuistik, see on niisugune pikk ja tal on bambusest. Tugikepp on ka juures, mida viljapuude ja niisuguste põõsasjaste istikute puhul peaks arvestama. Vilepuude puhul on ka tavaliselt müügil niisugused kahe-kolme no ütleme, vahest harva ka neljaaastased istikud muidugi, mida väiksem ja noorem Anistlik siis seda vitsialisem ta on ja ilmtingimata tuleks ta siis ära toestada, et tuuled teda ei räsiks ja ta saaks kasvada sirgelt. Ja siis ongi, pannakse ta maha. Noh, ütleme, kui ta on tõesti väga vä natukene siis esimene aasta suurte nagu lõigata, midagi ei olegi, ta hakkab omale ise ajama külje arusid ja siis juba järgmine või ülejärgmine aasta on kujundamine. Vähe, suuremate istikute korral on küll niiviisi, et peale istutud meist peaks kohe tegema kujundus, lõikuse mõned oksad on noh, niimoodi väga pikad. Nüüd lõigatakse tagasi ja tagasilõikamise juures tuleb jälgida alati seda, et lõigatakse välimise punga peale. Siis kasvavad puuoksad väljapoole. Muidu kui lõigata siia sisemise punga peale, kasvab võrasse sisse ja ei saa korralik Villu enam hiljem ja ja ka ladvaosa kärbitakse lõikamise juures see lõige tehakse poolviltu ja hea oleks siis need väiksed lõikekohad pookevahaga üle tõmmata, et siis ei hakka istik kuivama sisse. See on meil nüüd siin järgmiseks õunapuuristiks aedõunapuu, Tartu roos, õun, tema vajab nüüd kindlasti seda tugikeppi, et eriti kui on hästi tuuline aed või või muidugi võib ju juhtuda, hakkab nagu viltu kasvama. Liigutamise juures on oluline see, et pookekoht ei jääks väga kõrgele, maapinnale tuleks alati istutada niimoodi, et pookekoha alla ja õunapauk peaks olema nüüd noh, kui väga korralikult seda asja teha, igaüks meeter maad laia, 80 kuni meeter sügav. Sest et õunapuu jääb ju sinna võib-olla viieks 60-ks aastaks kasvama. Ja siis ka kindlasti kõdusõnnikut alla lehe posti ja mineraalväetisi. Aga ikkagi see juurepall ei tohiks kõdusõnnikuga kui puutuda. Kui ta nüüd väga kõdunenud sõnnik, siis ei ole midagi, aga värskema sõnnikuga jah, kindlasti mitte. Nii et kõige selle kaasavara peale võiks panna siis ühe kihi mulda ja siis alles istiku. Te ütlesite, et pookekoht peab olema mulla sees, et see istik tuleb nii sügavale mullapinnaga tasa, kust ma selle pookekoha ära tunnen? Puhkekoht on nagu tavaliselt on tal peal muidugi teipi ja siis ta on niukene, natukene paksenenud koht. Niisugune muhklik koht, et sellest ma saan aru, et on pookekoht ja see peab siis jääma mullapinnaga tasa ja see kindlustab selle ütleme jah, kindlustab nagu noh, pool jääb ilusti püsima ja kasvab ilusti. Kui ta mullapinna alla ikkagi pandud, et murduda ka veel pookekohast, kui on väga noored istikud. Missugust üks noor õunapuuistik vajab noort õunapuud tuleks tegelikult toestada kahelt poolt ja selleks sobivad kas bambuskepid või siis ütleme metsast toodud, kui on oma metsa ja saab siukseid, lehtpuu, kaikaid nendega ja siis seotakse ta kinni. Selleks on müügil olemas mitmesugused seosed, saab kasutada näiteks niinenööre. Ja on olemas ka spetsiaalne tossustraat või seose taat, mis on pealt kaetud sellise vahtkummiga ja siis on traatada nagu mugav paigutada. Ja siis kindlasti tuleks panna ring ümber puu võra, aga mitte nüüd nii tihedalt, et ta hakkaks soonima ja sisse kasvama ja siis keeratakse nagu kaheksaks või sõlm peale kaheksaks ja siis tuligi, pidin külge ja pideva, no ütleme niimoodi, et paar korda kasvuaasta jooksul peab ikkagi jälgima, et see seos ei ole nii tugevalt puutüve ümber, et ta sooniks ja, või oleks veel hullem, asi on, kui ta sisse kasvab, sest siis kängu puu ära, kui on toetus sissekasvanud. No lisaks klassikalistele, aia õunapuudele viimastel aastatel korter müüakse ka kääbusõunapuid, müüakse pere õunapuid, olete neid ja ikka väike aedadesse kindlasti pereõunapuid ja tavaliselt pereõunapuud hakkavad küll liikuma alles nagu peale jaanipäeva ja siis on need puhkekohad juba korralikult kinni kasvanud ja, ja siis nad on müügis. Et kui on aed väikene, siis saab ju ühe õunapuu pealt mitut mitut erinevat õunasorti. See pereõunapuu on niimoodi, et, et lihtsalt ma võin lasta aiandis pookida ühele alusele iga ukse peale isesort, tee õunasordi või päris sellist teenust ei ole taiandis, nüüd seda tehakse, me saame ikkagi Eesti puukoolidest juba valmis poogitud pere õunapuud. Ja tavaliselt pruugitakse siis niimoodi, et ühe õunapuu peale siis kas kaks-kolm kuni neli suvesorti või sügissort tee neid päris segu, õunapuid eriti ei liigu, et nüüd ütleme, õunapuu, suveõunad ja talveõunad läbisegi pandud. Vähemalt meil ei ole neid olnud. Mis need poolkääbusõunapuud on? Poolkääbusõunapuud on siis sellest sõltub nagu pookealuse kasvutugevusest. Ja Burgedas õunapuud jäävad lihtsalt madalamaks ja väiksemaks, kuigi nende eluiga on lühem kui nüüd tugevatele alustele poogitud õunapuud. Aga nad on mugavamad nagu käsitleda neid mugavam kujundada. Ja ka saaki on lihtsam kätte saada. Missugune ilm on, kui maha istutamiseks ja üldse istutamiseks kõige sobivam? Tegelikult võib-olla selline natukene pilvealune, veidi jahedam ilm, siis ei ole istiku jaoks õue minemine kohe nii suur šokk, aga kuna ta nõuestikud järeldan õues harjunud olema, siis konteiner istikul ei ole see ilm tegelikult nii määrav. Põhiline on kastmine ikkagi jälle seda, et, et kastmine tuleks võtta ka väga südameasjaks. Et ega neid kastmisvigasid ei märka ju kohe, et täna kuivas läbi, homme on nüüd puu välja läinud, ei ole, see hakkab alles tunda andma õnnest võib-olla paari-kolme kuu pärast, kui näha, tekivad kollased laigud, sisselehed kolletuvad ja need vead tulevad hiljem välja. Nii et praegu võib juba istutada nii viljapuuaeda puid, põõsaid kui iluaeda. Jaa julgesti. Sindil ongi väga palju vahvaid konteinertaimi, mida siis iluaeda saab panna, et siin meist paremale jäi suur kärutäis kontpuu, kuid meie ees õitsevad forsüütiaid. Mida niisuguse ilutaime istutamisel silmas pidada, eks needki jäävad võrdlemisi kauaks oma kasvukohale. No ütleme, istutusnõuded on need põhimõtteliselt samad, et ilus, suur, korralik istutusauk, tuleks täita ära viljaka mullaga ja siis pannakse see nagu mõistlik samamoodi iluistik kasvama nagu iga teinegi istik, aga mis peaks nüüd silmas pidama? Suured usinuses okaspuudele, Jakaks, pandama sõnnikut, okaspuudele sõnnik ei meeldi, mis neile meeldib, neile meeldib natukene happelisem muld ja müümegi okaspuud eurodot kohe eraldi okaspuud rododendronid, istutusmulda, mis on siis parasjagu nii palju attumist sobib okaspuude jaoks, nii et sellega võiks selle istutusaugu ära täita. Ta, kelle kastmine ja kastmine vaatan, teil on siin kohe hästi mitu pikka rida rododendronid, kas need inimesed, kes juba näevad, et talv on oma aias rododendronile liiga teinud, võivad tulla siit asendust otsima või peaks veel oma aias pisut ootama, et äkki äkki nad siiski võtavad eluvaimu sisse? 900 liiga tegemist peab ka vaatama, et kui on nüüd üksikud lehed niimoodi päiksepõletuse tagajärjel pruuniks läinud ja siis ikkagi oodata ja natukene tagasi lõigata ja ega kohe ei tasu hakata aiast siis kah natukene kannatanud taimi välja juurima. Et eks iga asi taastub ju ja taimel on ju ka suur elujõud. Kui nüüd juhtub, et kevadel selgub, et Hikis on mõni istik või mõni puu põõsas välja läinud, neid võtame näiteks kuuseheki või mõne niisuguse okaspuuheki ja tahaks sinna asemele istutada, siis tuleks ikkagi võtta käia elujõuline taim, mis siset jääb kõiki, nagu just nagu hambaauk ekides selle vahele istutamisega on nüüd selline asi, see oleneb nüüd juba EKi vanusest ja suurusest. Kui on suured vana tekid siis peaks olema ikka võimalikult suuristik, mis sinna vahele läheb. Sest et kui sinna panna üks väikene taimekene vahele jääb teiste varju, ta ei suuda seal kasvada. Tal ei ole seal kasvutingimusi, ta jääb sinna kiratsema. Aga kui on suuristik, siis ta vajab ka suurt istutusauku ja siis see võib kahjustada kõrval olevate puude juuri, kui nüüd. Kõrvalolevate juured saavad natukene kahjustada ega seedida mäda, sest taime juured on ühtlaselt läinud igale poole laiali ja ta kompenseerib selle puuduoleva osa ära teiste juurte arvelt. Kas tänapäeval on moes ka niisuguseid siga heki või ilmtingimata peab kuuseheki vahele püüdma kuuske istutada või, või võib ka näiteks mingit lehtpuud panna niisuguse vabakujulise heki teha? No see on suurelt jaolt maitse küsimus, aga suure vana kuuseheki vahele istuta ikka lehtpuud ka enam ja mis vanad kuusehekid, no lihtsalt jäävadki tahes-tahtmata augud sisse või siis tehakse tugev tagasilõikus. Aga ikka neli 50 aastat kasvanud kuuse hetkega, seal selle auguga, kui midagi ette võtta ei ole. Teil on siin väga ilusad read, ka elupuid, suuremaid väiksemaid, mitmest sordist, kirju maid ja, ja ühe värvilisemaid, mida soovitate, pole nagu suurt pakutagi, kasvab kiiresti ja oli ka elupuu. Võib-olla ta niukseks üheülbaliseks läheb, et sõidad uutes elamurajoonides ringi ja vaatad, et elupuu ja elupuu, aga inimesed tahavad ju privaatsust, krunt on väike, sa pead ju kuidagi naabrist ära eralduma, no et saaks kasvõi oma krundi peal vähe vabamalt ennast tunda, muidu ei ole ju majal mõtet. Ja elupuudest on siis ekistikuks kõige sobivam sort on probant, kasvab kiiresti ja moodustab hästi ruttu niukse tiheda varje. Ja eks elu Fuekis või äkki suurus üldse on mingil moel ikkagi seotud ju selle just selle sooviga, et kui kiiresti me tahame, et me oleksime eraldatud, et kellel on kannatust, rohkem saab osta, väiksema istiku saab osta võib-olla mõne teise sordi, mis kasvab aeglasemalt. Aga jah, just, ega elupuu ja kuusk. Aga kuusehekiistikud on ikka tavaliselt niisugused kahe kolmeaastased metsaistikud ja et need varjama hakkaksid, see võtab ikka oma kümmekond aastat kindlasti aega. Mis järgmine rida on kõige taga, on vist seal hiina kadakas? Need seal kõige tagumised on California ebagi pressid ja nemad tuleks istutada tegelikult, et ikkagi keskpäevase päikse eest varjata sõltumatuse kohta. Kuna nendele ei meeldi see lauskeskpäevane päike ja eriti probleem tekib nendega talvel, siis talvel tuleks nad siis varjuvõrgu alla panna, aga, aga eks ta on natuke imelik, et kui teha omale üks heki sisse talveks võrgu alla panna, nii et peab ikka valima kasvukoha järgi sobilikku istikut. Kuidas seda vaadata, et kas hekitaim või, või mingi ilutaim, mida me oleme endale pikaks ajaks planeerinud, et ta ei oleks Eesti looduses väga haruldane ja väga võõras. Et võib-olla kui tuleb siin jälle niisuguseid karmimaid talvi, et siis läheb välja, et, et kuidas seda kodu maisust eelistada, kodumaineistik on võib-olla tõesti natukene rohkem aklimatiseerud selle kliimaga, aga üldiselt sissetoodava Toomet sellised liigid-sordid, mis on võimelised kasvama ikkagi Eesti kliimas. Nii et ega me nihukest väga suurt eksootikat ei too. Ja kui me seda toome, siis me kindlasti ütleme kliendile, mis ta peaks selle istikuga tegema talvel just ston võimalused katta on ja siis on ka need võimelised elama täiesti meie kliimas. Ega me päris suurt eksootikat ei toomis, ikka tahab seal 15 kraadi sooja talvel saada. No seda me ei saa endale lubada. Kohtumiseni tuleval pühapäeval.
