Tere kõigile aiasõpradele saime kuulajakirja Pärnust prouaks, küsib nõu komposti tegemise kohta, kuidas käib kompostiplatsi rajamine ja mida teha, kui muru niidus komposti ladustatuna hallitama läheb. Nõu annavad aiandusagronoomid Malle Järvan ja Väinoiskla. Komposti tegemine on üks pidev protsess, tuleb hästi läbi mõelda, kõigepealt võib-olla kuhu üldse kompostihunnik rajada, see peaks olema aia varjulisemas kohas, aga mitte ka väga varjulises, kus liigselt niiskust on ja kust see materjal lihtsalt mädaneda raiskab vadi ikka peab olema ka natukene õhu juurdepääsu ja parem, kui ta on kusagil mõne suure puu all suure puu varjus või on siis mingid kõrgemad taimed kaitseks ereda päikesevalguse ja, ja tugevama tuule eest, kas siis minul on näiteks vaarikad või kõrged päevalilled olnud siin kaitseks ja selleks, et hunnik laiali ei vajuks, peaks tal ka vähemalt kolmes küljes mingid piirded olema. Aga need piirded ei tohi olla päris õhukindlad, ma leian, et kes on tubli aednik on ehitanud sellise palkidest ja laudadest mingisuguse piirde. Minul on lihtsalt niisugune tugevam aiavõrk, mis on toestatud ja sealt pääseb õhk liikuma. Ühesõnaga loob komposteerumiseks soodsad tingimused. Kas te panete põhjaks ka midagi erilist materjali? Ei põhjaks, ma ei pane erilist materjali, aga tingimuseks on see, et kompostihunnik tuleb alati rajada mulla peale. Ja kui on tegemist liivmullaga, siis võib juhtuda, et see ei pea vett kinni, et on liiga sõre hõreze põhi, siis oleks hea, kui natukene kasvõi sinna mingisugust tihedamat või veidi savisegust mulda tampida. Et see vesi sealt läbi ei valguks või, või kui on tegemist savimullaga, siis on soovitatav ikka, et oleks mingisugune Cores all, kes viitsib, paneb liivakihi või veel parem kui siis kompostihunniku rajamise ajal või igakordse tegemise ajal panna sinna alla mingeid koredamad materjali, kas puu, selliseid peenestatud oksi või kus teisi hästi läbi valgub, kui seda liigselt on? Neid variante on muidugi palju, nagu mulle siin ütles, see on üks üks variantidest, aga mina olen kasutanud, et viimastel aastatel peenravaipa näiteks all, see sõltub kõik asukohast, kuuse kompostihunnik rajatakse. Kui tugevate juurumbrohtude ohtu ei ole, siis ei ole vajagi suurt midagi alla panna. Aga kui näiteks naadid või kõrvenõgeseid või orasheina või muud sellist suure juurestikuga umbrohtu on siis peab kuidagi takistama nende juurde ja nende umbrohtude levimist sinna kompostihunnikusse, seepärast peab mingi isolatsioonimaterjal olema Ma täiendan võib-olla natuke veel, et miks peab olema mullaga kokkupuude, sest teatavasti kompostihunnik on täis elavaid mikroorganisme ussikesi ja kui neil on kompostihunnikus, tekivad ebasoodsad tingimused, siis nad saavad vabalt üles-alla liikuda, ütleme talveperioodil kas või sinna kompostihunniku põhja või kui on liiga kuiv, siis nad ka lähevad sügavamale ära ja kui jälle niiskust parasjagu, nad liiguvad üles alla, nii et neil peab see võimalus olema. Kui kompostikast on rajatud, siis mida sinna panna. Aga tõesti niisugune huumusrikas toitev, hea kompostmuld. Kompostihunnikus tuleks ära kasutada kõik aias, tekivad orgaanilised jäätmed, muidugi mitte taimehaigustega jäätmed tuleks hoiduda, et sinna ei viiks näiteks vaarikavarrepõletikust jäätmeid, samuti mitte tega kapsa, Nuutriga juurikaid ei maksaks panna ka selliseid haigeid maasika puhmikuid, mida me siin maasikavahetamisel teinekord välja võtame, need tuleks ikka põletada sellised materjalid, aga igasugused köögiviljapealsed siis sellised kartulipealsed, mis ei ole tugevasti lehemädanikku nakatunud, siis loomulikult köögijäätmed, köögijäätmed, et sellised, mis komposteeruvad, tuleks koguda ikka eraldi ämbrisse kaanega suletavas ämbris ja sinna panna igasugused kartulikoored, köögiviljapuhastusjäätmeid, kohvipaks koos filtritega, samuti majapidamispaberijäägid, neid ju tunnevad väga hästi ja nende kohta on samuti kompostihunnikus või kui neid tekib vähesel määral seltsi köögijäätmeid, siis üks võimalus on need lihtsalt maasse kaevates ämbri sisu näiteks õunapuude alla, kui ütleme, suvilatest väikestes majapidamistes neid tekib ja katta lihtsalt murumätta ka või mullaga ja ja komposteerub seal ise ja annab siis taimedele toitu. Nii kuidas vaja. No üks asi, mida kindlasti kompostihunnikusse pannakse, on kõik see niidus, mis muruniidukiga sinna kogujasse korjub ja see loomulikult ja sissehekkide pügamise jäätmeid, et kevadel võib panna ka kui puid, põõsaid, lõigatakse, siis peenemate oksad või ka jämedamad oksad, aga need tuleb eelnevalt peenestada. Praegu on ju olemas igasugused peenestid olemas, moodsat nendest läbi lasta või siis lihtsalt aiakääridega tükeldada ja niisugust rohtsemat materjali, mis aiast pealset, neid saab ka lihtsalt labidaga peenemaks lüüa. Ja üldiselt kehtib selline lugu, et mida peenem materjal, seda kiiremini ta komposteerub. Ja üks asi, mida kindlasti tuleks kompostihunnikusse lisada, on ka mingisugune lubiaine väga hästi puutuhk selleks või kellel on kasutada siis mingisugust kivimijahu või lubjakivijahu, see kah soodustab komposteerumist. Ja üldiselt, et peaks olema, selleks, et kompost hästi käima läheks, hästi valmiks, peab seal olema nii lubimaterjali kui ka lämmastikku ja lämmastikuallikas eelkõige ongi need rohelised taimejäätmed, seal on piisavalt lämmastikku, need juurde panna ei ole vaja. Aga muidugi võib lisada ka, kui on võimalik, siis majapidamisest maamajapidamises tekkinud virtsa võid sõnnikut või, või niisugust natukene toitainerikkamat lahus, seda paremuse kompost saab. Aga mulda või turvast ei lisa, mina ei ole lisanud, aga üldiselt seda soovitatakse lisada, see on ainult ainult hea, aga aga mul on ta niigi käima läinud ja mullaks muutunud, aga see on hea lisada küll sinna vahele. Missuguseid vigu inimesed kompostihunniku rajamisel või, või selle komposti valmistamisel teevad, mida te olete tähele pannud või mida on tuldud teie käest küsima? No üks viga, mis võib tekkida, et kui see kompostiplatsi materjal, kui see on liiga märg või liiga kuiv, siis ei lähe kompost käima, kui ta on liiga märg, siis tekib seal lihtsalt Troiskumine. Kompostihunnikus peab alati õhku olema ja kui ta on liiga kuiv, siis samuti ei lähe käima. Näiteks mul suvekodus oligi negatiivne näide. Kogusime kompostiplatsile niisugust, et küllalt head materjali, puulehed, köögijäätmed, rohujäätmed, kõik, aga hunnik käima ei läinud ja paar aastat ootasin, aga lõpuks sai abi siis niimoodi, et viisime oma poolvalminud kompostihunnikus pool ämbrit materjali sinna ja nüüd tänavu kevadeks on väga ilus materjal olemas. Teinekord tuleb ka seda vaadata, et võib-olla lihtsalt selles kohas ei ole selliste mikrofloorat neid ussikesi, mis seda komposti hakkavad seal valmistuma, siis tuleb natukene abi anda, tegusat mulda vahele visata või siis kusagilt kusagilt hästi käärivast kompostihunnikust natukene seda elusat materjali juurde viia. No ega see komposti tegemine tegelikult ka nii lihtne ei ole, kõik, mis üle jääb, viskan sinna hunnikusse ja arvan, et küll ta käärib ja mõne kuu pärast ilus kompost valmis on. Seda tuleb ju ka kaevata, traditsiooniline komposti tegemise õpetus nõuabki, et aastas vähemalt paar korda läbi kaevata. Aga mina ei ole seda teinud võib-olla suurest laiskusest, aga ma olen saanud oma kompostiplatsil kompostiks ja niisama juba juba vähemalt pooleteise aastaga ja valmida järk-järgult. Ja olen ikka vaadanud, et see hunnik oleks niiske, et seal oleks õhku sees ja pealton ta kaetud niisuguste, mitte lagunenud taimejäätmetega, see hoiab soojust ja iseenesest kõik toimib. Väga rikkalik mikrofloora on seal kui natukene serva kergitada, seal on väga palju vihmausse, selliseid punaseid selline vihmaussiliik on ja samuti on ka, ma ei tea, kas need on hoogianalised või ma ei olegi leidnud, igal juhul väga-väga elav mikrofloora on seal sees, nii et mina kaevanud ei ole. Väino eska. See näitab seda, et Mallel on juba suured kogemused olemas ja ta lihtsalt teab ta on aastate jooksul juba kogenud, mida ja kui suures koguses panna, milline struktuur peaks olema ka algajale aiapidajale oleks soovitatav ikkagi läbi kaevata. Traditsiooniline komposti õpetas, ütleb veel niimoodi, et on vaja niisugune kompostimaterjali kogumise plats ja kui seda materjali on juba piisavalt kogunenud, seal on siis niisugust kuivemat materjali, märge materjali, et siis hakata seda materjali tuleb kõigepealt segada ja siis hakata tema ja tuleb kihiti paika panna. Mida paksem kiht, seda parem. Öeldakse, et kihvt peab olema vähemalt 30 sentimeetrit paks. Väiksemad kihvt ei maksa korraga panna, muidu lihtsalt ei lähe käima kompast. Esialgu tekib seal suur kuumus, kusagil 60 70 kraadi on sellised mikroorganismid, mis niisugust kuumust taluvad. Hiljem asenduvad need teiste selliste loomakestega ussikestega, mis hakkavad siis seda orgaanilist ainet ümber, et nii, nii see elu seal käib. Nõu andsid aiandusagronoomid Malle Järvan ja Väino Eskla. Pärnust tulnud kirjas küsiti ka, mida teha, kui aeda on tekkinud palju sammalt. Muru mari ehk Marianna Saar teab head nõu. Jah, kevadel ongi nii, et on inimesed juba palju küsinud, et mis teha, muruuru ei ole roheline, tuleb lume alt välja, aga ainult sammal on roheline ja nüüd paistab see sammal nii kohutavalt silma. Tegelikult neid sambla leviku põhjuseks võiks võib-olla kaks tükki, üks on vale hooldamine ja teine on asupaik puru asupaik, kui ikka on vähe valgust, kas majade või, või suurte puude või hekkide varjus, siis ei aita midagi, siis sammal tuleb ja on seal. Aga kui ta lageda maa peale tuleb, siis on kindlasti hooldamises mingi viga tehtud. Kas te olete siis möödunud suvel muru liiga madalalt niitnud või liiga vähe väetanud? Seda saab siis niimoodi parandada nüüd kevadel, et anda murule just fosforit sisaldavat väetist rohkem. Et kui võtate selle kevadväetise, siis, et see teine number oleks seal kah küllalt suur puidu muru, fosforite vajaga, sambla tõrjeks on see kasulik ja siis on teine asi on müügil see spetsiaalne samblatõrjevahend, samblaeemaldaja, sammalt pois ja see on noh, sügisel ma ei ole seda soovitanud kasutada, sest seal on ka lämmastik sees, mis sügisel ei ole murule hea. Aga praegu seda võib täiesti kasutada. Sammaldunud muru, tele ja see aitab ja siis, kui ta on lageda maa peal sammal, siis mõelge, et ärge nii madalalt niitke niitke natukene kõrgemalt, kui te hakkate niitma maikuu sees kuskil ja et väetisid ikka murul toitu, oleks. Kevadel, kui lumi sulab, siis igas koduaias tikivad niisugused teerajad, kus see kulugi kaob, ära jäävad niisugused koledad porised käigukohad. Kuidas seda vältida, et muru sinna ikka suve jooksul tagasi kasvaks? No need tulevad ikka tasaseks ajada ja teha uut külvi aga ma ei soovitaks lisakülviks kasutada seda segu, mis remont, segu on remont, segu nime all, kauplustes praegu vaadake, seal on alati sees karjamaa raiheina ja kui teil enne õuemurus karjamaa raiheina ei ole ja tavaliselt seda ei ole, sellepärast et noh, ta on lühiajalisem ja läheb välja. Ja siis ei ole seda hea lisada, sest siis läheb muru tutiliseks, ta kasvab kiiremini kui meie tavalised murutaime taas normikas punane aruhein. Ja siis peate muru sagedamini niitma ja see ei ole hea, nii et ikkagi punase aruheina või kasteheina ja snormika segudega lisakülvi teha. Radade juures on niimoodi, et kui on ikka väga käidavad kohad ja teada on, et sealt kas lapsed või koer või keegi hakkab jälle üle käima, siis ei piisa sellest, kui sinna teha seda külvi paikkamiseks, vaid kõige soodsam on siis oleks siis sinna panna niimoodi seda valmis rull muru istutada sinna asemele, siis saab seda kohe hakata jälle käimiseks kasutama. Ei ole vaja ära oodata, kuni see kamar tugevneb ja taastub ja. Tuleval pühapäeval uudistame aianduskeskuste seemneriiuleid kuulmiseni.
