Aiatark. Täna kuulame lõike volbripäeva aiaprogrammist, kus kuulajad said saatesse helistada, oma aiakogemustest rääkida ja küsimusi esitada. Vastamas oli suurte kogemustega iluaednik ja Väike-aedade planeerija Ülle Michelson. Aga minul on mure, minul on vaja üks juba eakas, aga väga hästi kasvanud ja õitsenud igal aastal roniroos leegi ümber istutada, sest ta on seina ääres ja meil tuleb sealt tööta, jääb meile ette, mul on nüüd sügisel koht, kuhu ma istutan ka kompostiga ja kõik ette valmistatud need tüükad 30 sentimeetriselt umbes või nii, lõikasin sügisel juba maha, on ilusti, ajavad, salduvad niidia, kuidas teha, kuidas istutada? No roni roosiga nõndaviisi, tegelikult roni loosi ei lõigata maha üldjuhul, aga kui, et on vaja teda ümber istutada, siis ehk oli see vajadus teil olemas. Nii et roniroosi tegelikult ei lõigata, ta lihtsalt painutatakse maha või pakitakse talveks muud moodi seina äärde, siis seda ära ei külmuks, kui nad on külmakartlikud. Kui ta on, et väga vana roos, siis roosidel teatavasti on väga sügav ja, ja tugev juurestik, mis ei taha küll kindlasti seda ümberistutamist ja näha ja ma võiks teile kaastunnet avaldada, et see saab üks suur suur ja vaevarikas ettevõtmine olema. Jah, kui mehed on abis ehk saabas hakkama, aga see tuleb ikka väga korralikult ja sügavalt välja kaevata ja siis samamoodi ka tagasi muidugi istutud toda ja nii nagu roos istutatakse, aga üldiselt jah, sellised asjad tuleb aiaplaneeringutes. Ta on näha nii, et väga suure mullapalliga te soovitate selle välja kaevata. Ei, mullapall ei olegi võib-olla siin oluline, tähtis on see, et see roosijuurikas, mis seal väga sügaval ja kindlasti ka vana on juba korralikult ja tervelt saaks kätte saadud. Ja kuulen teie kaaslase jutu tomatitest ja tõesti, see on õige jutt, et, et kui sa tomatitega räägid hommikul õhtul ja neid katsud, siis kasvavad, mul oli sama lugu. Üks 15 sentimeetrit tomat kasvas ja kogu lugu, ma pidin ta maha istutama. Kasvu juba tuli õige aeg istutamiseks, nad olid nii tillukesed. Ma mõtlesin, nendest ei tule mitte midagi, madal sortel olimata sort ja neid mahtus sinna nii palju ja neid oli nii palju 60 taime. Ja kuis nad hakkasid siis viskama, siis ei olnud matust juttugi, aga siis mul täiesti lae alla, sest ma igal hommikul käisin nende juures, ütlesin ikka tere hommikut, jagasvage ja silitasin õhtul head ööd ja jälle silitasin ja ma arvan, et see aitas. Ma olen kindel, et. Istud katsetki pandud, kaks lilli erinevasse aianurka, ühest käidud, mööda ühega räägitud, üks värtsib, teine kasvab ja praegu on mul samasugused pisikesed taimed, üldsegi ei kasva, nad on kümnesentimeetrised ümber istutama, et aga ma loodan ikka sellele, et kui ma nad maha panen ja nendega palju räägin, siis nad kasvavad. Ja kui lill pärast kõnetamist hästi kasvama hakkab, siis ta vastab teile ehk et lill räägib ju ka teiega. Kindlasti kindlasti see on ära proovitud asi, mul on hästi suur aed ja mul on hästi palju lilli ja ma võtan hommikul aega lihtsalt, et käia nende juures ja, ja vaatan, kui on kuivem koht, kastan ja liigutan ja ja muidugi ka tomateid pidi tolmutama kogu aeg, sest kasvu nii vähe pääses sinna neid igasuguseid mutukaid. Siis ma lihtsalt tolmutasin ise neid kogu aeg ja saak oli võimatu. Ma jagasin seda nii, et mul ei olnud selle endal midagi nendega teha ja, ja said kõik sõbrannad ja sai sisse teha ja hästi vahva oli see tomatisaak tookord küll. See oli üks tore teadmine kuulata ja ma võiks ka omalt poolt kinnitada, et võtke endale hommikul üks tunnikene aega, tõuske lihtsalt varem ja minge jalutage aias tunnikese, isegi kui tund aega ei ole, siis 15 minutit, käige oma taimed läbi ja tõesti tervitage lihtsalt vaadake, kas nad on terved. Kas nad on õnnelikud? Sellest on küll suured. Aiatark. Mul on väga suur mure floksidega. Need on niimoodi, et nagu piimaga oleks üle kallatud, nad hakkavad õitsema, aga siis nad õitsevad nii viletsalt ja nad lähevad lõpuks välja. Niimoodi mulle järjepanu kõik välja läinud. Vanad roosid ongi natukene selle jahukaste hellad, floksid, floksid just ja tegelikult tuleks mõelda nende kasvukohale natukene päikeselisem ja tuulisem koht aitab seda, seda häda kindlasti leevendada. Aga kui see nüüd niisugune väga põline häda, siis võiks nagu neid Kloxi sorte natukene uuendada ja kohtaga vahetada. Praegused uued sordid on jahukaste kindlamad või päris kindlad. Soovitan siis natukene mõelda vaheldusele ja ma tean, et floksid on ju ka väga erivärviliste õitega, et kui me oleme harjunud, et on üks sort valgeid ja teine sort Pehk roosasid, siis on juba tekkinud ammu lillad ja helelillad ja Violletsed ja tumepunased ja helepunased ja roosad, nii et. Ja floksid on paljude lemmiklilled ja nende lõhn on võrratu. Urmas Laansoo näiteks kollektsioneerib flokse, ma mäletan ühest raadiosaatest ja meie vanaemadeaedade lill on ta nii et igal juhul tasub, tasub neid tundma õppida, ma mõtlen. Te tahtsite. Tegi Ülle Michelson rääkida meile niisuguse vana aia taastamisest ehk võib-olla ei ole mõtet minna aienditesse otsimas selle kevade moelille või moe? Taime vaid püüda taastada vanadest taluaedadest pärit lillede ja ilupõõsastega aeda. Just nimelt ja näiteks, kui on küsitud, et kuidas üldse ka taluaeda näiteks rajada, siis tegelikult tuleks mõelda oma põliste taluaedade peale ja kõigepealt saab seda informatsiooni muidugi oma pesi vanematelt ja meenutada ja vaadata fotosid, missugused üldse nägid vanad talu hoiad välja niipalju siis natukene tena taluaedadele aga sealt siis saab meenutusi ka nende taimede kohta, mis seal kasvasid ja ma mäletan küll oma vanaema aeda, väike lillepeenar oli ikka akna all. Ka selle suure raske töö juurde jäi aega ka lillede jaoks ja, ja floksid ja pojengid olid siis kindlasti need lilled, mis seal alati õitsesid. Ilupõõsastest muidugi sirelid kindlasti ebaja Smiinid, mis väga hästi lõhnasid ja kõiki neid lilli, mida me siis oma vanaemade aedadest mäletad, võtame need kindlasti peaks soosima ka meie tänapäevastes uutes ja moodsates aedades, nii et seda loetelu võib siis hästi pikalt siin jätkata ja, ja sinna kindlasti kuuluvad igasugused käokingad, samuti ka Malvad, samuti kindlasti ka kibuvitsa alised, näiteks mingisugused Need on need lilled, mis kuuluvad meie nii-öelda kultuuripilti eesti aeda. Te ütlesite, et mulla kaevamine ja maakaevamine ei ole ka niisama lihtne, et hakkasin mõtlema, et mis eripärast või imelikku seal siis on, et vajutan jalaga labida mulda, tõstan uuesti üles, keeran teistpidi ja nii see kaevamine jõge. No eestlane on küll põline põllumees olnud, aga aeg-ajalt on mul tunne, et on vaja õpetada ka noortele tulevastele aednikele kasvõi kõige lihtsamaid töövõtteid, olgu see siis kaevamine või lehitsemine või kõplaga töö. Tegelikult tasub teada, et kaevamisel on ka omad nõksud. Nii et kõigepealt nüüd peab olema õige labidas, kui murukamarat läbi kaevata, siis peaks olema see terava otsaga labidas ja labidaid tuleb teritada selleks igal aastal. Kevadel kui kuurist välja võtame, siis viiliga siuhti üle ETK kamarast läbi läheks, see kergendab tunduvalt murukamara läbikaevamist ja siis võiks niiviisi kamar läbi hakkida ja labidalaiuselt siis sellised vastavad nii-öelda suutäied kaevata, et oleks siis lihtne neid labidatäis ümber keerata. See jälle teeb hulga lihtsamaks selle töö, et ei pea siis tervet kamarat hakkama sikutama niiviisi, et kui ainult ühest otsast kaevata. Ja siis kui visata nüüd see murukamar teisipidi, siis siis jälle teise ringiga edasi ja vahepeal siis võib hargiga seda saputada ja kui kuivan, et kaevata ei maksa kunagi märja ilmaga ja niiske ka, siis on see see kamara hästi raske. Ja siis muidugi, kui on läbi saputatud, see on ka omaette suur töö siis tuleb kõik need umbrohujuured ilusti välja korjata ja jääbki puhasid kasutusala. Edasi on siis nii, et kui labidaga on kord läbi kaevatud, siis rohkem enam labidat ei peaks sellel alal kasutama, vaid edasine töö on siis juba hargiga, nii et siis lööme selle mulla veel korra korrahargiga teisipidi ja siis ta saab hästi sõmer istutamiseks ja kui on vajadus ka lisada mingisuguseid kas teisi muldi, tõsi, et siis enne hargiga läbikaevamist, siis need kas siis mulda visata istutusala kui niisugune, mis on siis sama, mis peenar tulebki väga korralikult läbi kaevata ja väga korralikult puhastada. Ja see ongi see kõige raskem töö aias üldse. No praegu on selleks just paras aeg. Linnapreilid ka, võtke oma kleebitud küüned maha ja minge aeda ja, ja näpigi natukene maad ja mulda ja taimi ja tundke, kuidas nad teiega suhtlevad. Veel keegi on tulnud aiast tuppa ja helistab meile. Tere päevast. Teate, mina elan nõmmel, meil kasvab ju väga palju mände. Ja väga palju on sihukeste oksad lähevad juba ülespoole. Vot mul on selline küsimus, võib-olla maitse väärastunud, kui näiteks sinna alla istutada midagi omale või mõnda ronitaime, mis te selleks arvad seda kuidagi seda tühja tüve kuidagi rikastada, täita? No ronitaimi sinna mändide juurde võib tõepoolest istutada ja ja näevad siis ka nii üks kui teine rõõmsam välja. Ja männimetsa alune on üldse üks väga vahva kooslus, seal kasvavad ju kõik turbaaiataimed, aga no alates rododendroni test ja lõpetades Eerikate kana arbikutega ja aga samahästi võib panna siis tüvele kasvama alates viinapuust ja lõpetades akti nyyd ja, ja miks mitte ka mõne elulõngaga. Nii et jah, seda, seda võib kindlasti teha. Tahtsin küsida niisuguseid asju, võib-olla ei ole veel täna jutuks olnud, kuidas võidelda naabriga kui vaarikate sees. On teil, Ülle Michelson, mõnda head nõu on? No naatide vastu saab siis kõigepealt nõndaviisi, et kui istutusala rajada, siis tuleb vot väga täpselt see kõik korralikult läbi kaevata Ta ja läbi puhastada. Nii et see on see esimene võimalus. Aga kui ta on nüüd juba näiteks lillepeenras ja kui ta on nüüd püsi lillevahelt läbi kasvanud risti-rästi, siis tuleb see lihtsalt välja võtta kõige sellenaadiga ja siis sellega nagu eraldi tegeleda, sest ega sellest muidu lahti saa. Mul oli ka omal kogemus ja ma loobusin sellest lillepeenrast ja panin muru peale ja naat muruses, muidugi kui seda niidetakse, siis ta kaotab oma oma esmatähtsuse ja, ja võib ka kaduda sealt. Aga lillepeenart ess praegu, niipea kui te näete mõnda väikest ginaadi pulgakest kusagil ja väikest lehekest, siis tuleb kohe väikese hargiga see välja võtta ja, ja tõesti naabritega piirnev ala tuleb väga korralikult läbi kaevata ja mingi piirdelauaga. See võiks isegi laiem immutatud piirdelaud olla, et piirata naabrite juurest seda juurdekasvu. Aga jah, põõsaste ja püsilillede vahel. Ta on see peaaegu et lootusetu, tuleb lihtsalt see taim välja kaevata ja otsast peale alustada ja helistaja ütles, et tal vaarikate vahel kasvavad, et kui seal on ikka suurem vaarikaistandus, siis ega see võitlus kerge ei ole. Ei ole jah kerge, nii et siis tuleb nendega leppida. Aiatark. Tere, Mialine hädas muttidega. Külvasin ilusa muru ja nüüd on ta kõik rikutud ja nii palju neid hunnikuid. Vaat mis teha. Aga olete proovinud juba ka millegagi väga? Paljudega juba enam ei oska mõeldagi, millega tohiks teha võib-olla mõni imerohi olemas. Seda mutti gaasi olete proovinud ja mutilõkse? Olenega muti gaasiproov lõkse proovinud ja ei näita, nad ei karda midagi. Kui ühest kohast natuke lähevad, teise koha peale tulevad jälle. Ja, ja mul on ka üks tuttav proua, kes ütleb, et kui vaevalt ta jõuab aia ühest nurgast mutid ära tõrjuda, kui nad kolivad kõik teise aianurka ja ja see võitlus on lõputu. Nii aitäh teile küsimuse eest ja vaatame, mida Ülle Michelson vastab. Mina arvan, et mutid on põlisasukad ja täiesti kohased meie aedades, nad on kindlasti milleski väga vajalikud, aga tänases tarku talitas ja Maalehe lisas oli, oli üks aiapidaja väga head nõu andnud, et andke aga pipart aasta peale paar pakki pipart, jahvatatud pipart mutiaukudesse mõned korrad korrata seda protseduuri ja rebi tampi, part sallima, nii et seda võib siis proovida, kuigi mina ise olen nendega leppinud ja hakkama saab muttidega sel moel, et kuna mutil on käik mulla sees, siis tema on niisugune korralik elanik seal mulla all, et ta hoiab oma käigud puhtana ja siis selle üleliigse mulla ta lükkab siis meile aeda ja see tuleks siis labidaga lihtsalt kergelt ära võtta ja panna siis multikas põõsaste Allawi kompostihunnikusse ja kindlasti ei tohi seda mutikäiku kinni vajutada. Siis ta hakkab uuesti seda tühjaks ajama, nii et see on üks variant, et leppida selle kooslusega koos elamisega, ta on meie naaber, mitte ainult naaber, vaid Ma arvan, et on veel tähtsam, kui meie seal aias oleme. Kuulajate küsimustele vastas Iluaednik Ülle Michelson, kes saab internetti kasutada, siis veebilehe aiandusfoorumis on palju kasulikke nõuandeid. Järgmisel pühapäeval räägime maheaiandusest kuulmiseni.
