Aiatark. Me oleme nüüd jälle Tallinna botaanikaaia selgel Liiventaal teie suures rosaariumis. Kas talv on botaanikaaiaroosidele leebe olnud? Ei ütleks, et leebaga ütleksid halastav muud ei oska selle kohta öelda. Üldiselt ega neile see talv ei meeldinud, sest väga pikka aega oli väga soe ja siis nad tahtsid väga kasvada sponga. Nad olid väljas näiteks kodus, aias oli mul isegi kolme sentimeetri pikkused võrsed välja kasvanud ja kui siis ikka selle peale üks korralik paarikümnekraadine pakane tuleb, ega siis ellu nagu hästi ei jäta. Aga ta ei kahjustanud põõsast täielikult, sest ega maa tegelikult ära ei külmunudki. Või kui külmus, siis õige natuke, kui katet oli, peal jäi maa sulaks ja taimele eriti hullu midagi olnud. Eluvaim on sees, muidugi on väljaminekuid ka. Ega me selle vastu ei saa, sest kui arvestada kahte üsna lähestikku väga-väga ränka külma talve, siis tavaliselt toimub selline järelminek. Ja siis need õrnukesed, kes eelmisel aastal veel kuidagi hinge sisse jätsid, eks need siis need olla selleks aastaks läinud. Midagi ei ole teha. Missuguseid sordid nendele kahele külmale talvele paremini vastu pidasid ja missugused olid nõrgukesed? Ütleks, et kõige paremad on ikka need laisa inimese roosid. Need on need pargiroosid, mille seas kõige tuntum Ma toon kurdlehise kibuvitsasordid. Need on vast kõige tugevamad. Aga peab ütlema, et ka teiste seas on väga tublisid mõningad põõsasroosid on väga tublid siis polüante flaribunud roosid ja samuti üllatavalt hästi on need väga külmad talved vastu pidanud miniroosid. Need, mis me tavaliselt loeme ikkagi kõige armetumateks ja tavaliselt ongi nii olnud, et sellised soojemapoolsed talved on neile hukatuslikumad olnud, kui see päris krõbe pakane ei tea, kas sellepärast, et me hoolega katame või on lihtsalt kuidagi neile soodsam. No nüüd on siin botaanikaaias teie juhtimisel hakatud seda talvekatet ära võtma ja juba laianurgas ka suured koormatäied, seda katet aga, aga päris lagedaks ei ole veel kraaminud. Kas kardate, et külma tuleb veel? No tavaliselt ei, oleme võtnud ennem kui aprilli lõpupoole. Nii vara, kui me tänavu aasta võtame katet pealt ära, seda ei olegi nagu olnud, aga Ma pean ütlema, et oleks võinud isegi natuke varem võtta isegi siin aprilli algupoole, kui olid veel soojemad ilmad, ainult et siis oleks muidugi olnud see päike. Päike on väga särav ja kõrvetab edasi. Väga kuivan, kui vihma oleks olnud, siis ma läksin varemgi võtnud. Aastad ei ole vennad, nii et päris selle reegli järgi ei saa talitada praeguseks juba osa väikeseid võrseid on välja kasvanud ja taim tahaks nagu edasi kasvada, aga aprillikuu on ju teatavasti hästi heitliku, nii et eks siin ole külma ka veel tulemas. Ainult eriti seda ei karta, kui just ei ole väga tugevaid miinuseid, sest päike siiski käivika kõrgelt ega kauaks ei jää, kui see külmakenega tuleb. Ja ega üks väetise lumi võiks vaid ka tulla veel? Jah. Ütlevad, et aprillikuine lumi on väetise eest, mina küll olen päris paljaks kraapinud, oma roosid talve katkes, sest mulle tundus, et kui ma veel natuke kauemaks jätan, siis lihtsalt need noored võrsed saavad. Aga kui ma hakkan seda kuuse okslaselt pealt rebima, aga maja lõunapoolses küljes, nagu nad kasvavad, eks päikesekahjustus võib ju tulla küll. No kui tal ikkagi niiskust on mullast võtta sisse päikesekahjustus ei ole nii suur, kahjustus tuleb tavaliselt siis, kui vahetult kate on pealt võetud, nii et need esimesed päev päev kaks, on need misse taime nagu niimoodi kiusama kavad. Kui seda niiskust on, siis see ei ole mingisugune probleem seal edasi võidelda. Kui need roosid on talvekattest välja võetud, siis mis on esimene asi, kas kohe minna kääridega kallale ja ja neid külmunud ruun oksi maha lõikama? Ei mina annaksin ennem pihude väetist, kõigepealt turgutaks neid natike. Annaks ühe pihutäie, Ammaniumini traati või midagi niisugust hästi kiiresti mõjuvat lämmastikuväetist, mida taim ütleme soojema ilmaga vastu võtta paremini ja siis vaataks sellepärast, et kui me hakkame siin uisapäisa lõikama kohe mõnel pool ei ole pungad välja arenenudki veel. Me võime natuke liiga teha, võib-olla mõni taim on selline, kes on rohkem kannatada saanud lasta, siis mõtleb veidikene ja annab endast märku. Siis me teame, kui palju lõigata, kui palju seda elujõudu seal sees on. Ja seda Moniuminitaatide annate vedelväetisena. Ei, see on poiste Lätis tilluke peotäis ruutmeetri peale. Seda võiks siis anda. Ja kui nüüd püsib kuiv, siis ma ikkagi soovitakse kastke ka ilma selle kastmisetada ikkagi praegu ei mõju, tähendab, väetis tuleb kõigepealt mulda siblitav, muidu ta lendab niisama õhku. Ja siis kui ära kastate, siis ehk jõuab taimeni ka ja siis ta ütleb teile ruttu, mis ta teeb, kas ta elab või nukrutseb. No mis seal veel esimesed tööd peale kastmise ja väetamise, kui tahad oma roosipeenra vastu eriti kena olla. Muidugi, esimene asi on see, et vaadata talle ikkagi see püsisööka. Püsisöök on selline, mis paneb võrsed normaalselt arenema ja õiepungad moodustama ja annab õigel ajal ilusa, õitsva põõsa, nii et ikkagi, kui on vaja anda siin orgaanilist väetist, Sist võiks hankida sellist hästi kõdunenud laudasõnnikut. Kui seda on nii ämblikese täis ruutmeetri peale, võiks olla seal taimede vahel, kui seda ei ole, siis võib osta sellist asja, nagu on kanakaka, selline kui puru pakitud, ilusti kilekotid sisse ja seda võiks siis panna liitrit kuni kaks ruutmeetri kohta sinna taimede vahel natukene nihukest turgutust. Kui on värskelt istutatud taimed, siis muidugi kohe vaja ei ole. Aga kellel ei ole seda orgaanilist Lätist võtta, see võiks siis osta sellist aiaväetist, kus on sees fosfor ja kaalium, lämmastik ja mikroelemente ka natuke siis taim saab sealt võtta omale kõike, mida ta eluks vajab ja vastavalt siis õpetustele, mis on igal väetisel omamoodi vastavalt sellele tuleks siis neid ka kasutada. Nüüd ma tahaks natuke hoiatada nende väetisepakkide eest, mis on spetsiaalsed roosi väetised. Mõnel pool on öeldud, et panna kaks korda aasta jooksul kevadel ja teist korda peaaegu et sügisel, tähendab need on siis need väetised, mida Eestis ei toodeta või siin põhjamaades ei toodeta. Need ei ole nagu päris meile mõeldud, need sisaldavad küllalt palju lämmastikku, nendega peaks natuke ettevaatlik olema selle teistkordse väetamise ajal. Et mitte panna seda enam siis juuli teisest poolest alates. Kas kevadel võib Caroose kogematagi üle väetada? Võib ikka, sellepärast ma ütlen, et vaadata iga paki pealt järgi, palju seal on ikkagi kästud ja soovitatud pigem võib panna natuke vähem ja tihemini, aga üleväetamine, tulevik, eriti nende väetistega, kus mikroelemendid ka sees need kipuvad kuhjuma sinna mulda ja siis on juba natuke raskem taimel. No millal siis õiged tagasilõikusaeg tuleb? No siis, kui pungad liiguvad, võib-olla tänavu aasta saab natuke varem alustada aprilli lõpupoole, aga tavaliselt on siis mai algus olnud see, kus me hakkame lõikama tagasi. Selleks tahaks, näitavad nii pargiroosid kui peenraroosid kõik oma nägu. Kui Türi lillelaadal ja. Hotell laatadel märkame väga ilusaid ja haruldasi roosiistikuid. Kui kaua neid roosiistikuid võib istutada, et kas on mingi kindel ajavahemik, kui seda võib teha, et ta tõesti kõige paremini kasvama läheks? Vaat see sõltub nüüd sellest, milline see istik on, kui tema on istik, millel on lehed peale õied ka juba küljes, siis see on talvel kasvuhoones poogitud roost ja tema on nüüd selline, mida võib istutada kauem. Teda võiks istutada praktiliselt suvi läbi. Ainult et muidugi tuleb valida sobiv ilm korralikult kasta, vajadusel varjutada siis saab tema päris ilusasti hakkama, terve suvi läbi istutatuna. Aga need, millel ei ole pungad välja arenenud, eriti midagi praegu müüakse, on sellised, mis on, võrsed on vahatatud ja juured kõvasti-kõvasti kinni kruvitud millegi. Ja siis need roosid võiks praegu juba maha istutada, sest kui neil võrsed välja kasvavad, siis peaks nad õigupoolest panema pott. Ja ootama siis kuni see sobiv aeg tuleb, kui ta kasvama on läinud, aga praegu võiks panna siis jah need maha, mis on puukoolis kasvanud istik, avamaal kasvanud istikut ja millel ei ole pungad lahti. Need ikkagi, mis on kasvuhoonetaimed, neid peaks ennem harjutama välisõhuga hoidma nädalapäevad, nii et kas haaval väljas kuningad võivad terve öö läbi väljas olla ja siis istutada paigal. Aga ikka kindlasti varjutada pärast. No ma usun, et nii nagu istutustingimuste suhtes roos on ka kasvukoha suhtes nõudlik, kas on olemas kasvukohti puhul roosi mingi hinna eest ei tohiks istutada, või kus ta keeldub kasvavast No ütleks nii, et inimene paneb ta ikka sinna kasvama, kus ta nii kangesti panna tahab, hoolimata sellest, mis seal on. Tavaliselt ta siis parandab selle koha ära, teeb roosile sobivaks, kuhu ei tohiks roosi istutada, see oleksid Täisvari. No seal ta võidab kasvada, aga seal ta ei õitse seal tunda. Kas ja seal tulevad haigused ja kahjurid külge, nii et sinna pole mõtet teda piinlema panna. Ega ta ei taha kehva mulda ka Roosta nisukest natuke raskemat ja hästi viljakat mulda, väga hea aiamuld, sobib talle siis kestmise või veidi raskema lõimisega savili mullad sobivad, et kui on kehvakene liiv, muld, seda annab parandada ka muidugi kõige õigem oleks see, et teete talle kohe oma pesa, panete sinna peenravaiba põhja ja panete sinna talle sobiva mulla, kus tema siis ennast hästi tunneb. Aga noh, see peab olema suur, sügav ja lai. Nii et kõik see hea mahub sinna sisse ära, et roosil oleks hea, roostab Päikest hästi palju päikest, nii et vari peaks olema põhja ja kirde ja ida suunal. Et külmad tuuled tiheseks teda kiusama ja lõuna-läänepoolne kant, see talle meeldib. Väike kallak võiks olla roosipeenral lõuna suunas, et vesi jääks pidama, jääd seda valget soojad oleks hästi palju. Siis ta õitseb teile ilusti. No te ütlesite, et kui roos on varju istutatud, siis tulevad haigused ja kahjurid kallale, eks nad tulevad ka siis kallale, kui roos on ideaalsetes kasvutingimustes. Kui te nüüd vaatate eelmist suve ja tänavust talve, mis on need põhilised haigused ja kahjurid, mis just nendes tingimustes roose ründavad? No alustaks kõigepealt kahjuritest, ega kahjuritega nüüd kõige hullem häda ei ole, tavaliselt on lehetäi ja võib-olla mõni röövik, kes hammustab siit ja sealt nendega saab ikka hakkama. Hullem on see, kui on väga põuane suvi ja kipub kiusama Cedric lest. Cedric lest on nüüd selline, et temale niisugust päris head kahjuritõrjevahendit Polegi sete ligi, see oli vahepeal müüa fütofermi, ma ei oska öelda, kas seda nüüd on või ei ole enam. See oli nagu üks selline vahend, mida võis kasutada ja siis samuti oli ikka teed siis mida võis kasutada Cedric lesta tõrjeks. Aga ega neid vahendeid jah praegu veel võtta ei ole. Aristet maast lahti aitaks saada, aga kõige parem on see, et kui siis neid taimi niimoodi korralikult kasta põua ajal ja ka võib-olla veidi piserdada lehed märjaks hommikul kestnud päeval ei või, siis tekib päikesepõletus ja õhtul ka ei või siis tulevad haigused. Nii et nendega on päris palju tegemist haigustega nüüd nii et tavaline talvine haigus on roosivarrepõletik, see tekitab siis sellised pruunid lillad randiga laigud roosioksa peale ja sinna ei aita muu ravim kui käärid. Nii et kui neid like on palju ja nad on terve selle oksa hõlmanud ümberringi, siis tuleb ikka kääridega lõigata niikaua, kuni jääb Pääle ilus puhas roheline kooria, koorealune ka terve on. See on siis selline tõbi, mis tuleb talvel roosidel kallale, õigupoolest ta nakatub juba sügisel, esimeste külmalõhede kaudu läheb see nakkustaime sisse ja hakkab seal siis mõnusal talveilmal arenema. Aga teised haigused on nagu ikka sellise sooja ja niiske. Seega on meil palju tegemist roosida laiksusega jahedama kevade korral kipub tulema kallale rooste ja nüüd paar kevadet ongi olnud selline rooste levik. Kui meil tavaliselt oli üks kaks sorti, mis haigestus siin roosi roostesse, siis eelmisel aastal oli siin juba neid üle 160 neid sorte ja nüüd tuleb kindlasti katsuda neid kuidagiviisi tõrjuda neid hädasid. Laste vastu ka, ega suurt midagi võtta ei olevast, vaskoksiidkloriid natukene aitab, ta aitab teiste haiguste puhul ka 0,3 protsendini, asi on siis 30 grammi 10 liitri peale. Siis taas topaas on nüüd sobiv nii roostele kui jahu kastele. Jäädop baas võiks siis olla 0,0 viie protsendini. Nii et viis milliliitrit 10 liitri vee kohta võtta, siis seda preparaati, aga ega suurt midagi võtta ei ole, sellepärast et need mürgid on ka nii, et mis me arvame, et kõik sobivad, on need keelatakse ja sest neil ikka leitakse mingi selline paha omadus ja vahetatakse neid ja nii et ega, ega otseselt soovitada ei oska, aga vabiga kodustest vahenditest natukene võiks siis kasutada näiteks vana tuntud rohelist seepi teha temast siis selline lahus võtta 100 kuni 150 grammi 10 liitri vee kohta hästi ära segada ja sellega pritsida. Ega ta muidugi haiguste ära Hävita, vaid natukene paneb nagu piiri siis puutuhk on väga hea, seda võid puistata nii maapinnale kui otse taimedele, mõjub nii jahugastele väga hästi ja, ja sobib ka teiste haiguste vastu, kellel on veel vana kaalium, permanud granaati natukene kodus, sellest võib ka teha ühe sellise sihukese lahuse, see on siis kolm kuni viis grammi 10 liitri peale, nii et 0,0 kolme 0,0 viie protsendine lahus võiks siis olla muidugi sellised lihtsamad vahendid nendega võiks siis pritsida natukene tihemini kui päris mürkidega, kuid nendel mürkidele on seal 10 kuni 14 päevapritsimise vahe. Sist kodusemad vahendid võiks võtta kasutusele tihemini seal kolme kuni viie päevaste vahedega, aga, ja pidevalt neid pritsida ei või ühe ja sama asjaga ikka peab vahetama muitud haigus muutub resistentseks, talle lihtsalt enam ei mõju. See veel on üks, mida rahvas on katsetanud jamaga, eelmine suvi proovisin jahukaste vastu on tavaline nõudepesuvahend heeri. Eriti hea on muidugi see variant, kus on need männioksakese peal, see sobib nagu kõige paremini ja sellega sai väga edukalt jahukastet tõrjuda protsenti. Ma ei julge öelda, sest ma lihtsalt proovisin, mina panin kaks supilusikatäit 10 liitri vee peale ja aitas ka. Nõu, andis aiatark Ilze leeven tal Tallinna botaanikaaiast.
