Aiatark. Maalehe lisa targu talita lubab laiskadele iluaednikele. Tulbisibulate istutamisega pole tänavu kiiret, sest sügis on olnud väga vihmane ja liiga vara ja maha pandud tulbisibulad võivad märjas mullas lihtsalt ära mädaneda et uurida, millal siis tänavu sügisel see õige aeg on. Oleme helistanud Ilmatsalus aiendit pidevale Lembit Kaarnale. Mida te ütlete, millal kevadiste sibullillede sibulad maha panna? Väga väga õige küsimus, aga ütleme sellistes klimaatilistes tingimustes ja sellises olukorras, kus nüüd ilmastikuteadlased avaldavad artikleid, stiilised liblika tiivalöök, võib muuta Golfi hoovuse suunda, on on nüüd keeruline pakkuda mingit mustvalget retsepti, et vot nüüd pange nüüd ärge pange, aga arvestades seda, et meil on juba oktoober kätte jõudnud ja pinnases on tõepoolest piisavalt niiskust ja muld on juba jahtunud ka, nii et ma arvan, et praegu võiksid juba olla maha pandud näiteks nartsissid hüatsint-ide sibulad, sest nemad kasvatavad oma juurestikku nüüd kauem natukene kui võib-olla seal tulbi ja krookuste sibulad. Aga tulbisibulate mahapanekul no kindlasti praega võiks panna neid. Aga kui kaua veel see mahapaneku aeg võib kesta, seda võib umbes arvata selle järgi, et olenevalt sordist jaa, tulbitüübist kas on seal tegemist näiteks Fosteri või Kauhmani või Kreigi tulpidega, mis on sellised evitaalsemad ja kasvatavad oma juurestikku kiiremini, siis üldiselt loetakse tulbi piisavalt tugeva juurestiku kasvuks, on vajalik kolm- kuni kuus nädalat enne püsivate külmade saabumist. Nüüd iga aiapidaja peaks püüdma ise natukene ilma tark olla ja püüdma seda ilma niimoodi näha või ennustada või tugineda oma kogemustele, et mõistatada, kuna kuna need püsivad külmad tulevad, et vastavalt sellele siis tuleks selle tööga nagu sibulat võtame, sellega hakkama saada. Peaks arvestama ka sellise asjaoluga. Need tulbid, mis kannavad eksklusiivsemad õisi, need on siis igasugused täidisõielised lõhnavad õitega täidisõielised, papagoi, tulbid, narmastatud kroonlehtedega, tulbid, mis on sellised uhkemad ja aretatud, need on ka kasvutingimuste suhtes nõudlikumad, need nõuavad paremat viljakamad pinnast, et ja pikemat kasvuperioodi paremini talveks valmis olla. Selliselt tuleks muidugi varem panna või püüda neid varem võimalusel panna maha. Aga kui jah, tõepoolest nüüd alati ei ole võimalik panna maha ja istutada aias töid teha siis kui selleks väga sobiv aeg on, vaid on ka noh, vahel tuleb arvestada oma töise tegevuse ja igasuguste muude eluasjadega, et ei saa lihtsalt sel ajal aiatöid teha. Sibulate mahapaneku osas on ka selline väike õpetus lisada, et kui jäädakse hiljaks, noh, ütleme seal novembris teinekord, kui ilma on, saab veel teha aiatöid, et siis tuleks istutada need sibulad sügavamale. Üleüldse sellist sügavamat istutust ei, ei peaks väga kartma, kui tavaliselt poes, kust sibulaid on võimalik osta lillesibulaid müüjad soovitavad, et pange kolme sibula suurus sügavusele, siis noh, mina ütleks küll oma kogemuse põhjal, et kui on kergem pinnas, võib see sügavus olla ka viis, kuus. Eriti sel juhul, kui jääb väga hilissügise peale sibulate maha panema tuleks viis, kuus, võib-olla isegi seitse sibulasuurust istutada sügavale sest sügavama istutuse korral on see sibul see noor Timesis nagu paremini kaitstud ilmastikutemperatuurikõikumiste eest ja on ka seal niiskust võib-olla rohkem. Võib-olla on see niiskuse tase ühtlasem ja sellised esimesed külmad lasevad ikkagi veel sügavamale pandud sibulatel juuri kasvatada, et nad oleksid paremini talveks valmis selle targu talita. Soovituse kommentaariks võib-olla nii palju, et ega seal midagi nüüd valesti ei ole öeldud. Siin on lisatud Velet tulp kasvab pigemini neutraalses ja aluselises kui happelises mullas. Näiteks rododendronid all elab tulp vaid lühiajaliselt. Öelge Lembit Kaarna, kas näiteks silma järgi saab hinnata, kas muld on aluseline või happeline? Silma järgi saab hinnata nende taimede järgi, mis seal kasvavad, happelisel pinnasel kasvavad igasugused eerikat kanarbikud näiteks mägi-võlupõõsas jõhvikad, mustikad, sellised hapulembesed taimed ja ega nüüd tulp tõepoolest mingi selline turbaaiataim ei ole. Küll see sibullilli ei ole mõttekas turbaaeda istutada, pigem ikkagi sellisele kas siis neutraalsele mullale, noh, siin ütleme lubja, mis on väga sellised lubjarikkad, pinnased näiteks, mis on sellistele kipslilledele head ja seal minu praktika järgi nüüd isegi isegi saab täitsa kasvatada krookusi näiteks ja siis ka tulpe ja. Kui nüüd on veel tulbisibulad maha panemata ja maaettevalmistamise käigus, mida võiks mullale lisada, kas pisut kustutatud lupja või lehtpuutuhka või mingit väetist, mida te soovitate, mis teeb tulbi sibulale head? Kui on tavaline keskpärane aiamuld ega põle tarvis midagi nii väga kiirustada sinna lisama, muidugi puutuhk sisaldab palju mineraalaineid ja, ja seda on alati hea nagu panna, aga ta muudab pinnase reaktsiooni pikkamööda, kus ta pidevalt panna muudab leelisemaks ja kas seda nüüd nii väga ilmtingimata teha vaja on? Ei, ei ole mõtet. Ka see asjaolu on, et sibullilledel tavaliselt on oma stardivarud sibulaga kaasas ja siin on reklaamitud palju, et pange sügisväetist, pange vähese hästi vähese lämmastikusisaldusega väetisi sinna istutusmulda. Noh, see on nüüd jälle selline asi, et võib ju panna, kui on tegemist mingisuguse sellise lahjema pinnasega, aga sibullillede puhul võiks väetamine tulla kõne alla ikkagi kevadel, kui taimede kasv on hoogsalt alanud just enne see, mis näiteks oleks, oleks väga mõttekas panna mingid kevadväetiste, millel siis lämmastikusisaldus on seal juba üle 10 kuni 15 16 isegi ja võiks kasutada täisväetist, et seal oleks siis lisatud juurde väetise koostisse erinevaid mikroelemente siis nagu on sellest sibul lillele kasu, justkui ta saab neid aineid enne õitsemist. See tagab sellise tordi omasema kasvu, sordi omasema õie parema õie värvumise ja võib-olla ka pikema õitsemise ja samuti annab võimaluse kasvatada taimel tütarsibulaid, mida siis pärast õitsemist mõne aja möödudes võib jälle nagu üles võtta, kuivatada, et uuesti sügisel istutada. Meil on teile veel üks küsimus ja see tuli algselt huvitaja saate telefonile. Tere, huvitaja eile soovitasite hakata kasvatama ingverit. Mina panin aprillikuul maha, sügisel ostetud ja talv külmkapis olnud juurikale tuli pungakene ja umbes sentimeetri suurused tükid. Mulla sisse. Ja nüüd Homeetrid, Virkused arusid peaaegu viis tükki. Bot 10 sentimeetri mõõduga läbimõõduga on kuhjaga mulda täis ja kolm mugulat seal mullahunniku otsas. Vajuvadki pele potti, Reijaga eestikud, pistikud tulevad pääle. Kas ma saan sealt nüüd juurikat, endal mõistus otsa, andke palun nõu, kuidas edasi, mis ta söök, jook ja millal ta puhkab. Kui on tegemist ingveriga, siis sellise ingveriga, mida kasutatakse maitse- ja ravimtaimena siis on see ilmselt mingi troopiline taim, mida kasvatatakse näiteks troopilistel aladel aedades, pinnakattetaimena ja põldudel, siis mugulate ja juurikate saamise eesmärgil. Kui on tegemist sellise ingveriga, On ta talvisel ajal kah igihaljas, tuleb teda ikkagi kasta. Puhkeperioodiks võiks ta panna võib-olla jahedamaks see kohta, kus temperatuur oleks mõne kraadi võrra jahedam kui tavaliselt, kus ta nüüd nagu suvel on olnud ja kasta võib-olla sutsukene vähem. Aga mingil juhul ei tohiks lasta ära kuivada sellel mullal läbi ja püüda teda niimoodi hoida kuni näiteks märtsikuuni. Kui päevad on pikemad ja on taim jälle valmis kasvu alustama, et siis tuleks ta võtta sellest potist välja terava noaga, võiks seda juurikat tükeldada. Soovitav on vaadata veel, et igale tükikesele jääks jääks ka mingi punga osa külge ja istutada siis kas erinevatesse pottidesse. Teine võimalus istutada see taim terves tükis suuremasse potti ringi tahab tema hästi sellist niisket õhku tarbeks suhteliselt palju vett. Kastan vaja hoolikalt, valgustingimuste suhtes ei ole ta väga nõudlikke, talub ka selliste hajutatud valgust ja varju muidugi mitte väga tugevat varju. Päikeseline, kuid kergelt varjutatud koht on talle siis sobiv Eesti oludesse teda kasvatada toataimena. Aga kui nüüd peaks olema tegemist käpp ingveriga, see on üks selline taimeperekond, seal on nüüd 18 erinevat liiki, enamik on kasvatatav aiapeenral, püsilillena meist natuke lõuna pool võib-olla Riia linnast lõuna poole või ka siis Lääne-Eesti saartel, sisemaal siin, Eestis jääks ta natukene külmaõrnaks, et kui nüüd tegemist on sellise taimega, siis oleks oleks oluline seda taime viia suviseks ajaks aeda. Nüüd see kasv on nii suurmeetriseks kasvanud, võib-olla, kui ta on nüüd see aias kasvatatav, siis võib-olla ta toatingimustes lihtsalt veninud suureks. Siin oleks nüüd vaja natukene rohkem teada selle taime kohta. Aga praegu on nii, et see ingveri jääb ikkagi talveks puhkama, sellepärast ei ole mõtet teda praegu ümber istutada, vaid lükata see kõik kevadeks natuke vähem kasta natukene jahedam temperatuur ja kindlasti mitte väetada talvel. Jah, just täpselt, see oleks küll õige, nii et kui tegemist on selle teada-tuntud toidu- ja ravimtaimega, siis tuleks niimoodi toimida. Ei tasuks teda praegu küll väetada kuidagi, aga samas ei tohiks lasta ka kuivada niimoodi läbi sellel potil ja mullal, et ta nagu tuh, kuiv on troopilised taimed, enamjagu neist vajavad talvisel ajal puhkeperioodil niiskust ja tunnevad ennast siis niimoodi hästi. Igal juhul proua, kes on ingveri juurikapotti pannud ja endale ilusa toalille sellest kasvatanud. Ma arvan, et me kõik võime temast natukene eeskuju võtta. Ja kindlasti see on selline huvitav kogemus ja enne seda intervjuud helistasin ka botaanikaaeda, Tartu botaanikaaeda uurisin, et kas nendel on see taim seal kasvamas, aga selgus, et ei ole, aga väideti, et nad ka kindlasti tahaks võta endale panna, et ongi jäänud nagu selle taha, et keegi pole selle peale tulnud, et võiks ka ingverit proovida seal kasvatada. Ja kindlasti on see põnev. Aitäh Lembit Kaarna teile selgituste ja nõuannete eest. Ja aitäh teilegi. Ja lisame lõpuks veel, et kolmapäeval, kaheksandal oktoobril pärastlõunal toimub Harjumaal laagris veskitammi kultuurikeskuses sõstrakasvatuse õppepäev aiandusspetsialist puuviljanduse agronoom Väinoiskla räägib musta-punase ja valge sõstra kasvatamisest, neid kimbutama haigustest, tõrjest ja uutest sortidest. Õppepäev on ajendatud aiapidajate viimasel ajal suurenenud huvist mustasõstrakasvatuse vastu. Sügis on selle taime istutamiseks just sobiv aastaaeg. Seepärast keskendutakse Ki valdavalt mustale sõstrale, tema hooldamisele istutamisest kuni saagini ning oluliselt suurenenud sordivalikule. Peaaegu igas Eestimaaaias kasvatatakse musta sõstart, kuid paljud põõsad on üsna kehvas seisus. Näiliselt Ta on seda kultuuri lihtne kasvatada. Ometi vajab põõsas iga-aastast hooldust, lõikamist ja pahklest astab andunud pungade ära noppimist, regulaarset väetamist, kahjurite ja haiguste kontrolli all hoidmist. Täpsem info on internetileheküljel aiandus-e ja jääme kuulmiseni tuleval pühapäevani.
