Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Täna helistame Valgamaal elavale taimetargale mal värvale, et kuulda, kuidas kevad Eesti kagunurgas on edenenud. Neil on tänavu hästi tore kevad, selline põllumehe sõbralik ja, ja laisa põllumehe kevad on olnud hästi pikk, jahe ja vihma, praegu seal tilga vihma, mujal Eestis pistan teda vähem tulnud. Niisugune, et kõiki töid jõuab teha ja kõik seemned, vili, mis nüüd teravili tõuseb, et hästi tugevad jõulised taimed tulevad jahedaga ja niiskust parasjagu, et selline hästi ilus kevad. Nii et talv niisugune vähese, peaaegu olematu, lumega suhteliselt soe, see on olnud siis kõikidele taimedele väga meeltmööda. Kusjuures, ega meie ei saaks ütelda see Lõuna-Eesti nurkse Kagu-Eesti nurk, et meil pole talve olnud, et meil oli seda lund heal mitmel korral ja kui ma õieti mäletan, siis sahkajas meie tee neli korda vähemalt mida võib-olla põhjaeestlane või lääne-eestlane hästi ei usu. Aga imelik oli ainult selles suhtes, et maa hoidis külma tohutu kaua kinni, et talvel juba, et lumi, mis meil tuli ütleme, metsa vahelt see lumi praktiliselt sellisest, kus sahk oli lükanud need valli, need lumekamakad ja need ei sulanudki ära, et hästi kaua see mets hoidis külma kinni ja samad maaga ka praegu, et ütleme, muld on veel praegu, praegusel ajal on veel muld jumala külm, see külm ja jahedus, et see kuidagi maa sisse on läinud tänavu. Et hiljaks ei ole mitte midagi jäänud, kevad edeneb aegamööda. See tähendab ka seda, et külvamine ja istutamine võiks veel pisut oodata, sest ei ole ju mõtet seda seemned sinna külma mulda panna. Külvamine kindlasti, aga istutamisel praegu on niimoodi, et on ideaalne aeg minagi, see on praegu, et minna põllu peale, kui vihm üle jääb, kapsaid kükitama, et nonii, ilusat istutamisaega ei olegi olnud. Aga kartuliga on küll niimoodi, et enda kartul on meil panemata veel ja hoian õues selles mõttes, et las ta näeb valgust ja saab natukene päikest. Ei ole sinna mõtted külma mulda seda külmetama panna. Mis te teil viil on tehtud ja mis ootavad alles tegemist? Minul on, sinul on kõik pooleli korraga, et et siin ja seal, et ravimtaimede vahel on tegemist veel natukene lõpetada ja jälle on hea mainida, et nii ilusat kevadet, kus muld ei lähe kuivaks ega paakko ära, ei mäletagi mina, et, et kogu aeg on niimoodi, et kõike saab pikkamööda teha ja mõnuga ja korralikult ja ja samastavad selliseid imelikke asju. Ja pühapäeval ma istutasin peale vihma, kasvuhoones oli tilliseemned, olid ise üles tõusnud ja paljunenud seal ja nii ilusad taimed olid. Istutasin lihtsalt ühe jupipeenart küll, mida ma ei ole elus teinud ja kõik klassid kastava, ilma katmata. Kas te ise külvata või istutada endale, kaeda ravimtaimi? Enam ei külva peaaegu, võib-olla siis ainult üheaastaseid on tänavu plaanis on panna mõned, mis on ära kadunud, muidu on nii, et isegi need üheaastased need tavaliselt külvavad ennast ise järgmiseks aastaks ja ei ole vaja külvata. Aga nüüd vaatan, et mõned maitsetaimed ja need külvanaga istutamist ei ole ammu või ettevõtte olnud, sest pigem on tegu, et neid laiali jagada, et mis on nüüd liiga suureks kasvanud või paljunenud või laienenud. Kuidas te oma ravimtaimi ja muid tavalisi aiavilju väetate? Ausalt öeldes on mul väga palju selliseid taimi aias, mis on looduses kasvavad näiteks käokuld on pune naistepunaniimoodi, nad on jäänud sellest aegadest, kus inimesed käisid neid taimi tundma õppimas ja on seal teisigi metsataimi. Mul on isegi harilik Mailane kuskil peenraservas kassi käpad ja vot need on niisugused tiiva maa, kehva maa taimed, et neile kunagi ei pea midagi väetist panema ega väetagi neid. Aga siis mõned niisugused kultuursemalt taimed, need on, need juba juba tahavad väetada ja kuna mul enam ei ole loomi ja sõnnik on ka otsa saanud siis olen ma ostnud seda suurepärast väetist, mille nimi on kanakaka-eestlane, ütleks küll teistmoodi, aga, ja see siis on selline, et et paned sinna riputad ja vihmase ajaga natukene sinna pealispinnale peale segad mullaga ära ja jätkub pükslilledega sama lugu ja kasutada. Te korjate praegu ravimtaimedest nurmenukku, mida veel? Ja ausalt öeldes ei olegi jõudnud muud selle muu töö kõrvalt korjatud. No on küll, kavatsus, on nüüd viimane aeg korjatakaselehti ilmselt noori lehti. Ja missugused ravimtaimed veel sobivad just maikuus korjata? No kellel on tarvis, siis on kuusekasvud, on praegu männikasvud, on vist juba ära õitsenud, aga põhiline maikuus sega maikuud neid enam eriti ei olegi, et seesama kaseleht ja, ja siis muidugi, kes tahab korjata, on metsmaasikas, kes õitseb praegu, et siis terve taim, paar pihutäit võiks olla. Kus on see juure jupikene kaal, raua sisaldus ja, ja kevadel eanizuna kosutus, vahend ja muidugi kõrvenõges õisaeg. Kas inimesed ikka on säilitanud selle oskuse ravimtaimi õigesti kuivatada ja säilitada? Suudavad ikka üllatada veel selles mõttes, et et mõnel on jah meelest ära läinud minu tuttavatest ja mõnigi ajalehe peale parem, aga aga ma ikka ütlen, et kellel vähegi saun on olemas, et siis eestlane on ikka saunas oma oma taimi eluaeg kuivatanud ja saun selline püha kena puhas koht, et seal lava peal hea neid kuivatada ja minul on ka see saun on ikka see kuivatamise lemmikkoht, ütleme nurmenukku ei saagi mujal kuivaks, et tema ikka tahab vähemalt 60 kraadist sooja. Tal on need mahlakad õietupsud seal, et kui seda nüüd hakata kuskil selles nagu igal pool öeldakse, tuulevaikses õhuri, kes ja, ja pimedas kohas kuivatada pööningu peale ei kujuta ette, et seal tema küll ära ei kuiva. No aga sinna saunalavale peaks ju ka midagi alla panema, enne kui kaselehed või nurmenukuõied peale panen. Minul on üks vana, viledaks kulunud laste lina, selline sitsi, lina ja õhuke laseb õhu läbi ja, ja seal ta siis on ja neil on küll hea selles suhtes, et mehed käivad tööl poisid põllu peal ja siis iga päev on vaja sauna kütta ja siis ongi hea, et mõned vaikselt tule alla ja siis saad hoida seda kraadi päris hea, mitu tundi ja pärast korjad ära, kui sauna lähevad ja kui maha jahtub jälle peale panna. Saunalaval, et üsna mõnus kuivatada. Kuidas te ravimtaimi säilitate? Säilitan ikka endistviisi paberikottides. Nüüd ei korje küll enam nii palju kui vanasti, muidu mul oli padjapüürid võetud selle jaoks kus ained panna, aga, aga jah, need põhilised paberkottides, mida nüüdsel ajal on väga raske saada. Ja padjapüür sellepärast, et see on ikkagi linane või puuvillane riie. Jah, ja siis on mul nii, et on elutoas, on üks kapp on selle jaoks, kus nad siis seal on, et talvel on päris mõnus, et õues on külm ja, või niisama pimed, tõmbad ikka kapiuksed lahti ja siis nuusutad seda. Lõhnav suvelõhna. Pärsib tervistav, et võib-olla polegi juua vaja. Jutustage mall värva, palun, mis teil aias õitseb? Õitsevad põnevad asjad, vähe, õitseb tänavu selles mõttes, et kevadel hiljaks jäänud Himaalaja leht õitseb. Siis leiti, et mul ei olegi ravimtaim, aga väga ilus taim on laudleht. See on selline taim, kes õitseb, enne, kui lehed kasvavad. Siis õitseb kortsleht. Muidugi karulauk juba lõpetas. Ja siis mis meil veel õitseb? Siberi Brunner, aga seda see pole õieti ravimtaim. Seal mõned niisama kaugelt toodud taimed ka pähe, õitsejad on praegu. Muidugi hakkas õitsema, eile juba ma nägin tedremarana. See on samuti ravimtaim, väga hea ravimtaim. Ja siis kevadel soovitatakse veel põdrakanepi võrseid korjata. Jah, aga need peaks peaks rohelisest peast ära tarbima, et süüa nii palju, kui jaksad või kui tarvis on, eks ole, see periood praegu ta on, tänavu aastal on põdrakanepit võimalik hästi kaua olnud tarvitada, sest ta tuli selles aprillis tuli soojadega ruttu üles ja nüüd nüüd ei lähedal sugugi, ei edene see kasv, et ühtemoodi mahlakad ja niisugused head krõmpsuvad võrsed on kellel on tarvis teed teha, et võib nendest värsketest teed teha ja muidugi salatite sisse lõigata ja, ja süüa. Mis teie aias siis veel on juhtunud, tänavu kevadel? Tema üle, mulle on alati hästi hea meel, niisugune kummaline linnuke, vähesed teda näinud on selline turnis punase tukaga pisikene linnukene, kes laulab imehästi ja fetish ütles kunagi, et tema laul igal linnul on oma laule, see tema laul on siis selline fraas, et eks sa ise tea et see kõlab küll väga hästi. Tema saabus meile eile. Ma arvan, et mu enda Kunjokad võinud meie enda maja kuldnokad on tagasi sest nii kena mõelda vähemalt, et need on ikkagi needsamad, kes käivad siin tegutsemas. Siis ma ei ole kuskil mujal kuulnud. Või kunagi varem kuulnud kuldnokka, kes nii laialdase repertuaari kehvineb, et tema. Ja väga hästi kana kaagutamist hiireviu häält kajakakisa. Et kui aias töötades seal terve galerii seal kõrvus kogu aeg Ja lõoke ja pääsuke ja kägu on kõik juba ammu kohal. Ja, ja kõik, muidugi ööbik. Etnikuid on meil hästi palju. Toomingad on juba teie kodupaigas, õitsemise lõpetanud? Ei ole. Sellepärast ei ole kartuli panevad ühendateletajatele panete toominga õitsemise ajal ja ma tean, et Lääne-Eestis mul õed on öelnud, et neil on toomingas lõpetanud. Ja meil on toominga täies õies. See on imeilus aeg, kui toomingad õitsevad ja ööbikud laksutavad. Jah, aga, aga seal on ka omad nüansid, sest kui soojemad ilmad, oliku toomingad õide lekt siis ta lõhnas, toominga, lõhn tead kevade juurde kuuluvaid selline. No nii, hea, et ei ta tuppa üldse minna, ta kogu aeg seal lõhnades olla, nüüd naine kohe spetsiaalselt uurisin, näen, pistan lina põõsasse. Lõhna toomingapõõsas taipasin sooja ei ole, et noh, 10 kraadi juures ei ole vihjatoomingel põhjus. Vaata aga, vähemalt õitseb. Mida arvate missuguseks suvi kujuneb? Ei oska midagi arvata. Ma arvan, et loodustad ise hakkama, et küllap meie inimesed hakkama saame. Tuletan, milline tuleb, et siis seal on rahul. Mina olen küll rahul. Ma arvan, et kui maikuu ongi niisugune jahe ilm ja mitmel pool vihmane, siis juunikuu tuleb soojem ja kuivem. Viimased aastad on näidanud, et ta on kuidagi, ütleme, 20 aastat, 30 aastat tagasi oli niimoodi, et talv oli talv ja suvi oli suvi, aga et et nüüd on täiesti vaheldusrikas, et need soojaperioodid vahelduvad jahedaga ja minu meelest igale ühele midagi nii puhkajale kui põllumehele ja inimene on rahul olla. Soovin teile siis ilusat kevadet ja võib-olla suvel helistame jälle ja küsime, kuidas teie aed ennast pärast jaani tunneb ja, ja kes seal kõik õitsevad. Aitäh, ja soovin minagi kõigile kena kevadet ja rõõmsat meelt ja linnulaulu ja et seal aias liiga ei saaks tehtud, et vahepeal ikka selg sirgu ja ja kuula Kööbikut ja naeratage kuldnokale ja selline kena aeg ju meid. Kõneles taimetark Mall värva kuulmiseni.
