Aiatark. Tere kõik aia sõbrad. Maikuu on kõige tõhusam aeg tõrjuda kõikvõimalikke kahjureid, kes meie viljapuid, marjapõõsaid ja ilutaimi ründavad. Aiatargad, Väino Eskleja, Jüri annist annavad nõu. Feromoonpüünised on üks selline toode, millest tasuks natuke rääkida. Feromoonpüünised on mahetaimekaitsevahend, millega saab liimile meelitada teatud taimekahjurite. Ma mõtlen eelkõige viljapuude, kahjurite, isas putukaid. Selle tulemusena jäävad ära järgnevad põlvkonnad ja see kahjur jääb aias arvukuselt väiksemaks. Nii saab ilma keemiat kasutamata taimi kaitsta. Feromoonpüünised kujutavad endast selliste majakest, mis riputatakse viljapuu otsa ja sinna sisse pannakse liimi põhi ja liimi põhja külge kinnitatakse selline kapsel, kus on see lõhnaaine sees. Ja nüüd, kui Lukate lendlus algab, siis isasputukate lendavate puude ümber ja selle lõhna peale lendavad sinna püünisesse püünismajakesse ja kuna see põhi on liimiga kaetud, siis nad laskuvad sinna ilusti rahulikult maha, teadmata, et nad nüüd enam sealt lahti ei pääse. Kunagi. Teie käes on nüüd feromoonpüünis õunakoile, ploomi mähkurile ja kolmandaks õuna mähkurile. Kas see tähendab seda, et näiteks õunapuu otsa peaks kohe kaks niisugust majakest rikkuma? Tema ei pea üks õunapuu feromoonpüünis on ette nähtud ühele suurele viljapuule või kahele väiksele noorele viljapuule ja neid siis vastavalt sellele, kui palju aias puid on ja kui suured need kahjustused on eelnevatel. On teil olnud siis vastavalt sellele pannakse lisaks sellele, mida te mainisite, et need kolm tükki on olemas veel õunapuu võrgendi koi jaoks ka püünis põrgendi, kui on selline kahjur, mis on sarnane toominga võrgendi koile. Paljud inimesed teavad, kuidas toomingad olid eelmistel aastatel lausa hõbedased ja lõpuks täiesti, kus samasugune pilt tapab teatud aastate tagant ka õunapuid. No siin on miks selles, et ei ole sugugi ükskõik, mis ajal ma selle feromoonpüünise majakese õunapuu otsa riputan, see peab olema väga täpselt ajastatud. Feromoonpüünised riputatakse viljapuude külge õitsemise keskpaigas, umbes põhiline on see, et nad oleksid üleval õitsemise teises pooles, kui see kahjurputukate lendlus toimub. Ja sel ajal on liimipüünised olemas. Kas need liin püünised, mida varem kasutati, kas need on nüüd moest? Liimpüünised on ka teistsugused olemas, need on sellised, mis kleebitakse puutüve alaosa külge ja põhimõte on selles, et seda liimi kasutatakse kolm korda aastas. Esimene kordan siis ka kevadel, kui kahjurid hakkavad talvitumas tulema ja ronivad üles puude otsa, siis nad lähevad mööda tüve üles ja jäävad sinna liimi külge kinni. Teinekord on õitsemise eel, kui järgmine sats putukaid üles läheb, siis on jällegi püünis olemas ja kolmas, kordan siis sügisel, kui putukad hakkavad talvituma minema, ronivad maapinnale ja siis on jällegi neil püünis olemas. No siin näeb nüüd pakendina välja nii nagu tavaline värvipotsik ja pildid on peale, et ma võin laia maalripintsliga seda siis puutüve peale pintseldada. Jah, selline püünis on tõesti plekkpurgis olemas ja seda saab kasutada, ehkki ta ei ole praegu veel laialt levinud. Aga tundub, et ta on üsna otstarbekas. Nimi on demootsiid. Siis on meil siin kolm vahendit, millega viljapuutüve ja ka okste lõikekohti pritsida ja needki on täiesti uued. Jah, kuigi nüüd juba pikemat aega on olnud müügil nimetatud pookevaha, siis nüüd on selle kõrvale ilmunud ka veetsid või siis haavamastiksid, siin on praegu nüüd olemas Arbakol mastiks haavadele mis puudel võivad tekkida. On olemas ka veel peitse, mis on siis natukene vedelamat oma konsistentsilt võrreldes nüüd pooke vahadega? Ma kohe huviga nüüd lugesin ja vaatasin, et mis nendest siis erinevus on sisu, nii-öelda see koostis on tal üsna sünteetiline niiehknaa. Aga see on valitud niiviisi ta taimekudedele ei ole kahjulik, vaid vastupidi isegi nagu järgutaks vananemist. Ja põhiline erinevus nüüd võrreldes pookevahaga on see, et nad on värvitud väga osavalt selliseks rohekaspruuniks või pruunikas roheliseks niietkonnana kanname lõikekohale haava kohale, siis ta jääb selle puutüve korraga nii ühte värvi, et see vigastatud koht ei ole enam märgatav ja ei riiva meil silma peale, kantakse neid siis kas siis pintsliga või siis peitse saab ka lausa pihustada, ma olen näinud ka pihustatavaid variante, aga noh, eks nad on muidugi hulka kallimad. Kui nüüd on kooke, vaha, mida kantakse siis peale kas polgakesega või näpuga. Aga vajalikud on nad ikkagi selles mõttes, et kui on tegemist meil suure lõike, aga või siis suurema tüvevigastusega, siis on igal juhul mõistlik segada mingisuguse vahendiga et tekitada siis haava pinnale selline kaitsekile või kate, mis siis ei lase tõdestavatel haigustekitajatel tungida puusse ja niimoodi soodustavad haavade paranema. Ja kaaliumi seep see on siis samal otstarbel. No see on nüüd rohkem ja mitmesuguste muude taimehaiguste ja kahjurite tõrjeks mõeldud selline taimeõli baasil valmistatud kaaliumi teeb sind, mis siis aitab mitmesuguste väikeste hädade korral, mis võivad tekkida seal neid on lehetäide puhul soovitatud on soovitatud ka jahukaste puhul kasutada. Kuivõrd nad nüüd väga tõhusad, on raske nüüd ütelda, kui see häda nüüd tõsiselt kallal on, siis võib-olla tuleb ka natukene rängemaid vahendeid kasutada, aga profülaktikaks selleks, et nad üldse meil ei tuleks kallale, need täid või siis hallitusseeneosed ei satuks sinna taimele, selleks sobivad nad imehästi, nad ei ole nii mürgised ja nii ohtlikud, aga samal ajal hoiavad meil kahjurid siiski eemal. Floksid on tavaliselt need, mis kannatavad sügisel jahukaste all. Sinna ta aitab nüüd igal juhul kaasagune varakult nas Vaksid sellise seebilahusega üle käime siis ta vast ikkagi hoiab tagasi selle jahukaste levikut mingil moel. Siis on meil siin ka pudelites taimekaitsevahendeid täiesti uusi. Millisele tahaksite tähelepanu juhtida? On tekkinud terve põlvkond selliseid vahendeid, millega siis tõrjutakse sammalt ja kui siiamaani oli nagu probleemiks sammas roos ja selle tõrjumiseks oli siis põhiliselt nagu kaks vahendit, oli siis sammalpois, mis oli raua vitro oli baasil valmistatud samblatõrjevahend ja on olemas ka selline vahend, mille nimi on samblanäks, kus toimeaineks teen siis on poodidesse siginenud veel ised samblaeemaldus, vahendeid, mis on siis vedelikud ja mis on mõeldud niisuguste kiviste pindade puhastamiseks seoses kivikatuste, liivakivide, skulptuuride ja aiateede plaadistuse puhastamiseks. Sinna nüüd sammalpois ei sobinud selles mõttes, et see rauavideol jättis peale kasutamist kivi pinnale, inetuid roosteplekke, aga samblanäks sobis ainult ta sisaldas väetist ja oli seetõttu põhiliselt mõeldud siiski sambla tõrjumiseks murust. Aga nüüd Need, uued preparaadid, siin üks on siis nimetusega samblaeemaldi kontsentraat ja teine on üks puhastusvahend Remm. N 19. Või MI üheksa, ei saagi praegu aru, nemad on nüüd mõeldud just nende kiviste pindade puhastamiseks, aga samal ajal vii pritsimiseks murule, sest ilmselt nad teevad kahjuga kõrs taimedele nii et nad on ikkagi puhtalt ainult kivide puhastamiseks mõeldud vahendeid. Ma olen kuulnud, et tänavuse talvega on murusse hästi palju tekkinud sammalt mitmel pool, mis siis on kõige tõhusam, et ikkagi muru seest sammalt välja saada. Või lihtsalt ootame, et kevad edeneb ja murutaimed saavad ise nii palju jõudsaks, et samal kaob. Ei reeglina nad ise ei saa nii palju edeneda, et nad lämmataks sambla ikka pigem on vastupidi, samal lämmatab selle vähesegi muru, mis seal veel olemas on. Ja tänavu on see tõesti tõsiseks probleemiks, paljudeni inimesed on pöördunud, et mis siis teha. Aga ilmselt aitab ainult väga kompleksne lähenemine, et tuleb alustada sellest, et murualust pinnast tuleb õhustada ja selleks on meil olemas mitmesuguseid abivahendeid. Sellised naeltega trumli moodi, mis siis mööda muru veeretades siis need naelad tungivad sinna pinnasesse, jätavad sinna aukusid niiviisi õhustavad või siis mingid teradega arvustatud trumlid, mis lõikavad nagu seda murupinda lahti, jättes sinna selliseid lõike juhuseid, kus siis õhk saab tungida pinnasesse. Ja see on väga-väga oluline, sellepärast et sammal tunneb ennast hästi just nimelt õhuvaesel kohal kasvades. Teine mõte, mis tuleb teha, on see, et muru tuleb väetada kevadeti, siis lämmastikku rikastav lätlastega sest need väetised ergutavad just murutaimede kasvu. Aga Samlane, nad isegi nagu pärsivad, sest nende kontsentratsioon on sambla jaoks liiga suur last. Ja kolmas asi, mis on, et tuleb veel vaadata üle pinnase happesus ega seda silmaga on raske teha. Võib-olla on ikkagi mõistlik võtta mulla soov viia see mullalaborisse ja lasta määrata siis ära mulla happesus, selle saadud PH näidu järgi saame siis toimetada, tõenäoliselt on pinnas liiga happeline. Meil, kui sammal on väga vohama pääsenud ja meil tuletada natukene neutraliseerida ja selliselt kompleksselt lähenedes, siis me saavutame ainult edu ja nüüd selle lühendamise lõpetuseks siis tuleb muidugi sammalt otseselt püüda tappa nii-öelda ja selleks siis nagu ma juba nimetasin, on siis spetsiaalsed preparaadid, mida siis murule kas puistatakse sammal, poisi on pulbrina, teda lihtsalt raputatakse murule. Või siis sambla näeks, mida siis pritsitakse murule ja see siis pead selle meie protseduurid siis lõpetama. Mis siis veel sinnamaani on ellu jäänud, saab viimased samblad ära kustutatud. Mitte ainult samblale pole talv olnud soodne vaika tigudele, nii et kui praeguste vihmade järel aias ringi kõndida, siis ikka paks ja praks jala alla jääb see pragunev tigu. Kuidas nendest lahti saada? Jah, need teod on nuhtluseks kogu aeg olnud ja pealegi on meil praegu see oht, et taimed alles tõusevad, rahast on nõrgukesed, ma mõtlen nüüd ütleme püsililli ja kui nüüd teod kohe need ründavad, ära söövad, siis võib see saada lausa hukatuslikuks. Mis me siis teha saame, eelkõige muidugi tuleks ära korjata lausa lihtsalt käsitsi kõik nähtavat suuremat jäävad, sest just need on need paljunemis võimelisemad ja need hoolitsevad meile järglaskonna eest, kui need saavad aiast ära korjatud, siis on ja suur tõenäosus, et järglaskonda tuleb vähem ja edaspidi on meil hoopis kergem tigudega hakkama saada. Muidugi öeldakse, et see korjamine on jama ja see on vastik ja aegaviitev ja väsitav. Nii see tõesti on, kasutatakse veel mitmeid teisi võtteid, kõige lihtsamaks on selline võtet pannakse pinnale nõmedaid mingisuguseid lehtmaterjali, nii-öelda plekktahvleid, eterniiditahvleid, ükskõik milliseid vineeritahvleid jäetakse lamama lauatükke. Ja siis, kui õhtul minna ja vaadata alla, siis päevase päikese eest on sinna peitu roninud hulgaliselt tigusid ja me saame neid seal laevaga ära korjata. Veel on selline mittemürgine võimalus tigude hävitamiseks panna neile peibutusvedelikke tühjadel nõudel mingitel taldrikutel või siis niisuguse tegelikult natukene järsema servalise nõuga aeda selle vedeliku peale nad siis omavad kokku, ronivad sinna sisse ja sisulised upuvad. Vedelikena on põhiliselt kasutusel ja ka piima olen kuulnud, et pannakse jaga mahlaseid, pannakse käärinud, lõhnad meelitavad need ligi ja siis nad uputavad ennast sinna vedelikku. Hiljem nüüd natukene, kui juba niitmiseks läheb, siis võime kasutada sellist võtet püüame niita õhtul hilja, siis kui juba hakkab kaste nagu maha tulema, et teod roomavad siis meeleldi muru peale. Ja siis, kui me liidame, siis lihtsalt niiduki pöörlev tera purustab neid massiliselt. Samuti võib siis niita hommikul ainult et häda mõlemal juhul see, et tuleb kuidagi naabritega kokku leppida, et niiduki müra ei segaks unerahu. Ja viimaseks siis selliseks radikaalseks meetodiks on muidugi siis mürgi kasutamine ja müüakse siis tigudele mõeldud mürkgraanuleid mille toimeaineks on siis metall. Nüüd need on sellised sinakad, rohekad või roosakad, väikesed graanulid, mida siis raputatakse eelkõige sellistesse kohtadesse, kus me eeldame, et teod kogunevad, see on siis näiteks nüüd ostad ümbrusse või päevaliiliate ümbrusse või kuhu iganes nad siis püüavad eriti koonduda. Ja siis teod tunnevad nende graanulite lõhna ja nad asuvad neid graanuleid sööma ja Veedustuvad selle tõttu. Ja kui nad nüüd vett juurde ei saanud ja sina tõesti hukkuvad. Põhimõte on siis selles, et neid graanuleid ei tohiks kasutada enne vihmasadusid, sest sellisel juhul tigu imab ennast uuesti vett täis ja nii-öelda peseb ennast sellest mürgist puhtaks ja kraanulites ei ole kasu. Aga muidu on nad igati tõhusad juba väikene ultra Anulaid tapab massiliselt tigusid ja kasutus Harmon pakenditel kirjas ei tasu seda normi suurendada etteantud graanulite paigutamise tihedusest sinna maapinnale piisab täiesti minu kogemuste põhjal. Nõu andsid Aia, targad Väino Eskla ja Jüri annist.
