Aiatark. Tänane aiatark on Ülle Michelson, jutustage meile, kui kaua te olete aiandusega tegelenud ja millega te täpsemalt tegelete? Aia juurde olen ma jõudnud tegelikult ikka lapsena juba, kui ema mind peenraid sundis rohima ja see, see asi mulle kohe sugugi ei meeldinud tookord. Sest igasuguseid muid põnevamaid asju oli teha. Aga ometi oma iseseisvasse ellu astudes oli mu kohene otsus see. Mul peab olema vähemalt üks sibulapeenar ja mul on sellest ka üks väga vahva foto sellest nagu vist siis kõik algaski. Aed on mul kogu aeg olnud. Ja kui te tänaseks olete välja jõudnud, ma olen tegelikult pidanud väga pikki aastaid sekretäri ametit ja siis 80.-te keskel läksin ma kaugõppes õppima Räpinasse ja lõpetasin siis abiaedniku eriala. Ja sealt sain siis kinnitust oma tulevasele kutsumusele, nii et hobist ongi saanud mu elustiil ja firma. Minu osaühing on siil ja on siis tegutsenud juba 97.-st aastast ja tegelebki põhiliselt väikeaedade kujundamisega, sealhulgas ka kalmistute aiad. Ja talviti, kui aiatööd ei ole, siis ma tegelen sotsiaaltööga vallas ja pean pisut ka aiandusalaseid loenguid. Aga tänavusel suvel on on võimalus ka praegu, näiteks aiast ma tulen just Pirital riisumust, reisijate mahalangenud puulehti, just meil on siin mitmesuguseid küsimusi tulnud, katsume nendele siis teie abiga vastuse leida. Siin on üks inimene kirjutanud sellest, et ta tahaks teha suurte puude alla lillepeenra. Aga samal ajal ta on kuulnud, et puude juured võtavad lilledel, et selle jõu mullast ära ja kas on otstarbekas ja ka ma ise tean, et näiteks kasejuured rikuvad ära tõeliselt ka muru lihtsalt sellega, et murul nagu ei jää suure põlise kase olla kasvu üks valgust ei ole küllaldaselt toitaineid. Nii et kas puu alla on üldse mõtet iga hinna eest rajada lillepeenar? Igal aednikul on muidugi omad seisukohad, aga minu seisukoht on niisugune, et suured puud nagu püügid, vahtrad, tammed Nende alla siiski lille veenot mina küll ei soovitaks rajada, sest nad on ju eelkõige pargi ja laanepuud, mis pääsevad mõjule just oma kaunis üksinduses just laanes ja pargis, nii et neil oleks ka ruumi kasvada ja võra kujuneks kauniks. Nii et mina küll ei soovita, aga näiteks suurte mändide alla saab väga edukalt turbaaeda rajada. Ja seal siis kasvaksid eriliselt hästi rododendronid, kuna seal on väga hea kasvupinnas nende jaoks samuti igasugused tarbikulised e rikkad ja mitmed teised happelise keskkonnataimed Nende lillepeenart ega ei peaks nagu üldse liialdama, olgu need siis aias kas üks või siis kaks. Aga olgu nad siis perfektsed, tavaliselt tahetakse neid hästi palju teha ja siis on need peenrad, umbrohus ja mida iganes. Ja üldse lilled armastavad nagu rohkem päikesevalgust ja nad ongi seal päikesevalguses just kõige kaunimad. Nõnda kui suured puud omas keskkonnas niga lilled oma peenras. Te olete öelnud, et väikeaeda ei tohiks üldse suurt puud panna kasvama ka midagi ei ole teha, puu lihtsalt kasvab suureks. Ja vot see ongi tegelikult puudest algabki aed. Ma isegi peaksin olulisemaks veaks puu istutamist, kui selle maha võtta, mis sest, et mahavõtmine on väga raske, tuleb ikka panna käsipuu peale ja küsida nii endalt kui puult. Ja et see ei oleks nii raske, siis tuleb paremini läbi mõelda puu, istutamine. Läheme puude juurest võsa juurde. Millal oleks kõige parem aeg võsa maha võtta? Oma kogemustest ma oskan küll kinnitada seda, et kesksuvine aeg oleks nagu kõige parem, sest et siis on taimejõud on kõik üleval. Kui me võtame nüüd sügisel või talvel seda võsa maha, siis, siis on see jõud kenasti seal mulla all ja seda lõbusamalt ta järgmisel kevadel meid üllatab. Tema pole nagu millestki ilma jäänud. Et selles suhtes on nagu mõtekas ikka ikka seda teed suvel teha, aga kindlasti tuleb jälgida seda, et lindude pesitsemise ajal mingeid metsatöid ei tehta, et nende rahu ei tohi olla rikutud. Oma kogemusest võin veel öelda, et mina sain võsast kahe aastaga lahti aga naabrit pusivad vist juba 10 aastat, jätkuvalt. Näiteks meil on pangaküljel, on hästi palju magesõstart ja igasuguseid muid, jah, niiet suvine suvine aeg on see õige aeg. Ja vanarahva tarkus muidugi ütleb veel omakorda, et vanal kuul on siis igasugune kasvu pidurdamine, nagu ma ei ole küll seda katsetanud, aga aga vanarahva tarkus ta sobib ka meeles pidada. Kui nüüd on tegemist niisuguse paese pinnase või mereäärse alaga, nii nagu siin meil uusi elamurajoone armastatakse rajada, siis missuguseid puid või põõsaid võiks sellesse vaesesse pinnasesse püüda istutada ja missugused rikkamad alati tasub lahtiste silmadega ringi käia. Meil siin Põhja-Eestis on ju läbi ennast hästi palju ja inimesed käivad, jalutavad ringi, aga tuleb ka vaadata, et mis taimed seal tegelikult looduses kasvavad ja, ja vot nendest liikidest nagu tulebki lähtuda ühte asja, võiks nagu veel öelda, et inimesed ajavad tihti sassi muldade erinevuse mõisted ja üldse on raske määrata ja seda muldade erinevuse taimede sobivust omavahelist aga hästi lihtne on niiviisi meelde jätta, et on olemas happelised mullad soo taimedele, siis eelkõige ja aluselised mullad on siis nagu vastandiks ja seal vahepeal on siis neutraalsed mullad ja seal siis tavaliselt kasvavad siis enamus taimi, arvan, et peliste muldadel kasvavad taimed on siis nagu kõige kapriisemad, et näiteks kui sootaim panna nüüd aiamulda või siis sinna pae peale, siis ta ilmtingimata seal ei kasva, küll aga vastupidi, tihtipeale taimed võivad ka kasvada. Nii et pae peal, siis järelikult happelise keskkonnataimed ei kasva, seal ei kasva kindlasti rododendronid, ei kanarbikud ega Erikad nendega. Sa ei ole mõtet nagu katsetada, aga kindlasti kasvavad seal Maranad ja mul on omal tehtud kodus paeterrassid ja seal kasvavad ka suurepäraselt, näiteks üllatus-üllatus, aedmaasikad ja kurgid täiesti ilma igasuguse poputamisetena kasta, muidugi tuleb kindlasti kadakad, puud, igasuguseid männid ja enamus kiviktaimla taimi olenevalt siis, kui sügav see pinnas on, et, et juured saaksid areneda. Ja väga hästi tunnevad ennast paesel pinnal ka igasugused igihaljad väikevormid. Nii et julgelt võib peaaegu kõik võib seal kasvada, välja arvatud siis niuksed, püsililled, mis tahavad hästi viljakat ja sügavat pinnast kasvamiseks ja mõni taimi armastabki, seda tema juure peal on niisugune kivi, mis päeva ajal kogub soojust ja annab sellele ööselgi ja jahtub suvel harva maha, et ta armastab niisugust keskkonda. Aga räägime nüüd ilupõõsastest, kuidagi tahaks ju ka seda maja põhjapoolset külge haljastada. Sageli paistab sinna ainult õhtupäike või, või mõnikord mitte sedagi, kas on mingi teine ehitis vastas, et mida te sinna soovitate, niisugusesse pimedasse, põhjapoolsesse külge, mis võib-olla ka kevadel on kaua aega külm ja vesine. See on kindlasti selle aasta puuks, onju. Maalehes oli just hiljuti kena artikkel, et selle aasta puu on jugapuu ja vot jugapuu on üks niisugune ilus puu mida võiks siis sinna põhja poole istutada ja seal on ka palju erinevaid vorme igasuguseid. Nii et jugapuud juba selle aasta pärast võiks kindlasti soovitada. Aga neid taimi on tegelikult veel ilusamad, külge soosivad, on siis igasugused hortensiad, näiteks ruuni Fortensa väga, väga kaunilt võib kasvada täiesti vilus samuti igasugused igihaljad vormid ja isegi kadakas, vaid tegelikult seal kasvada. Kuigi kadakas eelistab pigem päikesevalgust, aga oma kogemus ütleb mulle, et väga hästi ka saad varju eelistada tahad ka näiteks kevadpõletuse pärast rododendronid siis ma hooniat iileksid aga muidugi nendele radadele siis ja ka pensiatele tuleb siis happeline keskkond luua lisaks sellele, et seal on vilu. Nii et tegelikult on päris palju taimi ja kindlasti tasub põhjapoolsed maja servad ka kenasti kujundada ja haljastada sellest jugapuust, millest me alustasime. Seda vastust on ju ka kerge Hicki kujundada ja jugapuu on üks paremini pügada David taimil. Hekilist ongi järgmine küsimus, et kui heki rajamiseks on kaalumisel koer-kibuvitsakasutamine? Ma küll ei tea, kas see on mingi täiesti eriline kibuvitsaliik, kui kena ja ja vastupidav Ahikeselest saab, tegelikult on kibuvitsahekk, on väga kena, aga see antud kibuvits roosaga Niina on pisut, et keeruline selles mõttes, et ta ajab väga palju võsusid. Kui nüüd on tegu just nimelt näiteks metsloomadega metssigade ja kitsede tõrjumiseks mõeldud hekiga, siis see nagu kõige parem variant ei ole. Mina soovitaksin igasuguste metssigade, kitsede ja sealhulgas ka kahejalgsete sissetungijate vastu, pigem näiteks viirpuuheki ja siis võiks tal lastega täitsa vabalt kasvada, et no nendest ogades nüüd küll naljalt ei tule keegi läbi ja just nimelt vabalt kasvada, sest viirpuu ehkki hooldada, no minu meelest on see lausa eluohtlik. Need ogad on ikkagi niivõrd teravad, et et las ta siis juba kasvab kusagil tõesti loomade kaitseks, kui on muidugi tegu suurema aiaga, aga kas viirpuu kasvab küllalt kõrgeks ja ta võib mitme meetri kõrguseks kasvada olenevalt siis sordist ja teda ei pea varakult hakkama kujundama hekiks. Et ta võib kasvada, tõesti, ta võib vabalt kasvada. Jah. Aga kibuvitsahekid on muidugi väga ilusad, kui näiteks muruniidukiga saaks piirata nende kasvude laienemist, siis ei ole probleemi. Järgmiseks küsitakse machoonia kaitsmist kevadpäikese eest. Ma olen ka ise olnud sellega hädas, et Mahoney elab talve väga ilusti üle, läheb kevadele vastu roheliste läikivate lehtedega ja siis kevadpäike kõrvetab ta nii ära, et kui sealt ükskord õied tulevad, siis on see väga kurb vaatepilt kõik kokku, et kui ta on istutatud just päikesepaistel, et kevadel õied ilusti õitseksid, oleksid nähtavad, siis kui põhjalikult seda mahuni põõsast peab neid kaitsma, enne kui algavad suuremad päikesepaistelised ilmad, et olekski aias nagu lihtsam toimetada, tulebki sellised asjad hästi läbi mõelda, et taimedel oleks nagu õige koht kasvamiseks ja et seda liigset tööd, sealhulgas ka igasuguste kate, võrk, kudega, ringi kõndimist ja mässamist oleks nagu vähem, tuleb siis mahuniale leida selline kasvukoht, kus ei ole vajagi tegelikult seda teha, aga kui nüüd on vaja teha, siis esimeste terava päikese ilmadega tuleb väga hoolas olla, sest see on ainult moment ja ongi hiljaks jäädud. Nii et parem see võrk peale panna ja praegu on vist küll viimane aeg seda teha, sest siis on tõesti väga kahju, kui ta on selle põletuse saanud. Selle võrgu äravõtmisega ei peaks ka väga kiirustama, sest et oleneb võrgust, kui palju ta seal laseb seda valgust läbi või mitte, aga võib juhtuda niiviisi, et kõik maa on juba ära sulanud ja mingil hetkel me võtame selle võrgu ära ja, ja ikkagi on vara, nii et see on nii ja naa kui tiheda silmaga see kate võrk peaks olema. Ta ei tohiks ka väga tihe olla, sest muidu ta jääb väga pimedasse ja siis on see võrguvahetus just seda äkilisem. See on niuke, jah, niuke tunde ja katsetamise küsimus, et ühel kevadel proovid ära ja siis on näha, mismoodi see toimib, aga mina olen jah, seda meelde. Selliseid sort Ta nagu aeda mitte tuua, et see on kõik puhas, liigne töö, mida saab vältida. Hästi lihtne on meeles pidada, et kõik hästi tumeda lehestikuga taimed on siis need, kes tahavad rohkem varju saada ja heledama lehega ja triibulised-valgetriibulised seal. Neid tuleks istutada ikka rohkem päikese kätte ja maksimaalselt päikese kätte. Kes need triibulised on? No on igasugused ilupõõsad. No näiteks kontpuudele on hästi palju värviliste lehtedega erinevate sortidega ja ka igihaljastel liikidel on väga erinevaid võrse värvusi. Need igihaljad liigid kannatavadki kevadpäikese käes ja saavad põletuse just sellepärast, et maal külmunud Nad ei saa, ise. Ei tea, kas see maan praegu väga sügavalt külmunud, mis teie ütlete, Ülle Michelson? No just kaevasin siin ükspäev nii, et õigupoolest ehitasin neid terrasse kodus ja kohati oli külmunud, aga tegelikult aias on maa täiesti sula. Nii vähemalt päikesepõletus ei tohiks ju väga tugev olla sellel kevadel. Jah, aga me ei tea, mis homme juhtub. Kui arvestada niidet. Eile oli viis kraadi sooja ja kui ilmateade kinnitaks, et nii jääbki, siis võiks ju kasvõi kartulimaad minna kaevama, aga ometigi pole mõistlik tegu nii, et igasugused tööd, mis on ette nähtud teha siis kui kui õige aeg on, ütleme aprillis, siis ei maksa kiirustada, et las ikka loodus toimetab omasoodu ja ma arvan küll, et ei ole meil ühtegi vabariigi aastapäeva veel ilmal lume tuisuta läinud mööda. Saame siis näha. Aednik Ülle Michelson annab nõu ka tuleval pühapäeval kuulmiseni.
