Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele. Aednik ja haljastaja Ülle Michelson annab taas nõuaeda sobivate taimede leidmiseks ja kalmistuplatside haljastamiseks. Kõigepealt on küsitud, missuguseid kasvutingimusi vajab põõsas Maran ja kuidas seda põõsast hooldada ja väetada. Põõsas Maran on ju üsna looduslik, mitte aretatud liik. Kas ta siis vajabki mingit erilist hooldust põõsasmarana on üks tõesti üks, võib kahelda lollikindlamaid taimi, kellega ei ole peaaegu mitte midagi vaja teha midagi. Kuigi need aretatud sordid on, muidugi võib juhtuda, et nad on ka külmaõrnad, mõned aga üldiselt on nad hästi lihtsad ja, ja tõesti, meie paepealsel onju onmarana kasvukolooniat täiesti olemas, kus nad väga ilusti ja väga kaunilt õitsevad väga kaua, nii et seda taime soovitaks kohe-kohe väga eriti kus ei ole väga palju aega aias toimetada, seda siis see on üks taim, mis on tänulik ja rõõmsalt. Ta õitseb ka siis, kui me ei ole seal väga palju ümber askeldanud. Aga mis nüüd puutub Maranate lõikamisse, siis üldiselt on ta tai, mida ei pea eriti leid hakkama, küll võib need õitsenud õienupud ära näpistada väikeste kääridega. Ja kui on nüüd väga välja veninud, siis võite aga natuke kujundada, et midagi ei juhtu. Aga kindlasti tuleb vanad vanad oksad lõigata maani maha, et ilma tüükaid jätmata, et haigused ei leviks. Niiet jaamaranaid vaibub, võib kindlasti aeda tuua see niisuguse mugava aiapidaja lahendus ja kindlasti päikese kätte. Kui nüüd peaks olema soovi sellest põõsasmarana stril tüvivormi ajatada, siis kas oleks raske ettevõtmine? See on jah, pisut keeruline, see on võimalik, aga ma arvan, et ilusast põõsast ei ole mõtet venitada, mingid puud kasvama panna. Las ta olla ilus põõsana. No te siin ühes eelmises vastuses juba ütlesite, et iga aiatöö omal ajal, aga kui nüüd ikkagi on see maa suhteliselt sula, et kas võib juba alustada esimese väetamist ööga, kui me siin peame silmas kas sibullilli või okaspuid? Ilupõõsaid? Ma arvan, et praegu ei oleks siiski vaja sellega kiirustada ja teha seda siis õigel ajal, aga kindlasti okaspuudele on see okaspuuväetis väga vajalik, aga siis aprillis ja okaspuud kasvavad siis eriti hästi hooldatud pinnal umbrohuvabal pinnal. Et tasub kõplaga natukene nokitseda seal ümber muidugi siis õigel ajal jälle mitte praega. Et las nad olla rahus. Ja sügisel võiks siis jälgida kindlasti ka, et kõik puud ja põõsad saaks oma vajaliku veevaru talvekülmale paremini vastu panna. Aga midagi ei juhtu, koha, kui need okaspuud on muru sees. Jah, aga ma olen tähele pannud, et siis on nende kasv tunduvalt aeglasem. Mul on omal kodus on üks hästi-hästi pikk segahekk nii-öelda erinevatest sortidest nii elupuudest kui ebakübressidest ja see on väga kaunis ja nad on nii hästi kasvanud seal, sest et nendel on vaba pind vabapinnas keegi, sega nende juuri. Nii et kui nad olid väikesed, siis kasvasid seal ka mitmesugused suvelilled. Aga et nende juurestikku mitte häirida, siis kaevamine tuli ära lõpetada ja nüüd on seal siis ainult sibullilled ja nii nad seal siis koos nüüd rõõmsalt kasvavad. Ja võib-olla nad kasvasid veel ka sellepärast nii hästi, et selle vabakujulise heki all ei olnud mingeid veesooni või maaväljade jõujooni, mis teie arvate? No nende veesoontega on nii, et ma arvan, et ega kui aiaplaani tellida, siis ega see aiakujundaja vist väga suur spetsialist ei pruugi olla selle veesoonte ja, ja igasuguste jõuväljade määramisel, et kui on selle vastu tõesti väga mingi eriline huvi ja vajadus, siis võiks seda ise õppida või siis kasutada tõesti tunnustatud määrajate abi. Üldiselt loodus nagu saab oma soonte ja väljadega ise hakkama. Aga ma olen tähele pannud, et näiteks kirss veesoonele ei kasva. Ja kui on arooniahekk, sinna jääb mingi tühik pidevalt. Me muudkui aga püüame sinna uut taime istutada, siis tegu veesoonega. Ja sinna ei aita mitte miski. Tundub küll ja selle hambaauguga hekist tuleb lihtsalt kas leppida või siis lihtsalt, et kõrvalt kasvab nagu juurde täis, aga et selle koha peal vot ei, pat ei taha mitte kasvada. Igal juhul aroonia mitte. Nüüd läheme selle kalmistu teema juurde, kus on istutatud hauaplatsile igihaljas, ilusa siniste õitega ja tõenäoliselt igihali, isegi hali ongi see taim. Kui talv on selle nüüd külmaga eelmisel aastal ära võtnud, siis kas soovitate uuesti sama väikese igihalja ka katsetada või, või mõnda muud külmakindlat taime istutada kalmistu platsile? Mina soovitan kindlasti seda igihali, et taastada ja praegu on ka väga palju uusi sorte toodud meie aiapoodidesse on valge, Õialisi ja ja isegi punase jälisi tasu taimepoodidest küsida, sest et igihali on tõesti üks taim, mis surnuaial väga hästi kasvab ja ta on väga ilus. Ja üldiselt ei karda taga külma, et see talv, kui ta nüüd ära külmas oli, siis nüüd ülemöödunud aasta vist oli erakordne. Nõnda nüüd ka, kui sellel aastal võib juhtuda, kui lund maha ei tule ja tuleb suur külm, siis noh, siis on see väga halb taimedele ja nii juhtus ka tookord selle igihali. Arvatavasti. Aga missuguseid taimede kalmistu platsi kujundamiseks üldse soovitate, sest ütlesite, et teie firma tegeleb konkreetselt ka kalmistuplatside kujundamisega ja oleneb siis need kalmistust, et kui on männimetsa alune kalmistu, siis on väga lihtne, siis on need happelise keskkonnataimed, nendega ei ole mingit muret ega vaeva, et rododendronid ja hortensiad kasvavad seal väga hästi ja nad on väga ilusad. Aga üldse, kui kalmistust Kalmade kujundamisest rääkida, siis ei maksaks nagu väga üle pingutada nende taimede valikutega, et mida lihtsam on see kalm, seda kaunim ta on. Ja siis, kui nüüd on kalmistu niisugusel avatud alal siis tuleb vastavalt siis päikest, armastavaid taimi, sinna võiks muretseda. Ja muru on siis ka üks alatine küsimus, kuidas selle muruga kalmistutel toimetada, et selle kohta ma võin öelda, et niisugune ilumuru on kalmistul väga pretensioonikas, kuna tavaliselt on pinnaski seda muru peab väetama kindlasti ja seda peab siis ka pügama hästi palju, niiet tööd on siis palju, et see oleks kaunis ja suvel kastma just ja et see on niisugune kahe otsaga asi, kes, kes nüüd tahab iga nädal või üle nädala käia, jõuab käia, siis võib ju selle muruga mängida, aga üldiselt on näiteks metsakalmistul, kus on looduslik muru. Et jätagi Kalm niiviisi lihtsalt kujundatuna, siis ei ole seda muret nii palju, et siis rohkem liivaga kas mingite plaatidega kujundada mingi ilukillustikuga. Killustik on ka, et kuhu ta nüüd sobib ja kuhu ta ei sobi, et siin ei saa nagu üheselt vastata ja kaan kõik kalmistud on väga erinevalt, et näiteks metsakalmistul ei lubata valada mingisuguseid betoon ääriseid, samas jälle Liiva kalmistul on hästi palju betoon, äriseid ja igasuguseid siukseid betooni hästi palju, mis muidugi ei ole väga ilus. Aga kõige lihtsam kalm on siis lihtsalt on liiv ja siis on üks kas siis ümmargune või mingi betoonvaas, mis on siis ilmtingimata kaevatud maa sisse, et ta ei oleks nagu üleval maapinnal. Siis ta hakkab siis konkureerima selle hauakiviga või ristiga või ta peaks olema kindlasti maa sees ja siis võiks sinna vaas istutada erinevaid Lillija ja kõige ilusamad muidugi looduslikud, aga oleneb jälle, mis, mis kontekst ühel või teisel kalmul on. Aga mina olen nagu hästi palju kasutanud seda varianti, et panen sügisel sibullilled sinna faasi põhja siis hästi korralik muld ja siis Kazbekooniaid või mida siis keegi on, inimesed on tahtnud. Ja mis on siis parasjagu sobinud, nii et kevadel on kõige ilusam hetk see, kui sa lähed kalmistule, ta on puhas ja seal on esimesed sibullilled oma nina välja pistnud. Ja kui nad ära õitsevad, siis nad jäävad sinna nendega midagi tegema. Ja siis tulevad juba suvelilled sinna faasi, nii et, et ülejäänud kalmupind on nagu liivane või siis mis ta siis on parasjagu, et on hästi lihtne hooldada sedasi ja muidugi tuleb ka kivid hoida puhtana ja mis seal siis küünal tuleb, siis ei olegi tegelikult väga keerulist seal midagi, aga kindlasti kalmistutel võib kasutada veel jugapuid igasuguseid Lubu vorme. Üks naljakas asi juhtus möödunud talvel. Rododendroni oli mul ühel kalmul pandud ja oli ka jugapuu ja lähen ja vaatan, et ainult ainult varred on külmas. Mõtlesin, et mis nüüd juhtunud on selle taimega. Äsja sain aru, et seal käivad siis kitsed ja jänesed. Nii et kui on karta, et on palju lund ja külm ja metsloomad saavad kalmistule, siis tuleks nagu võrka panna nendele taimedele peale. Minu taimed küll taastusid, aga võib juhtuda, et ei taastugi enam. Küll oleks kena, kui nende inimeste kalmul, kes oma eluajal iseseisvat Eesti riiki kalliks pidasid põleks täna küünal. Kuulmiseni.
