Kui hakata Kreitsima ja PA Kreitzi laev olema, et rutem Amazonase jõevooludes jõude edene, madalat vett Santa Anna tuletornil lähedusse jõudes, kui madal vesi hakkab tõusma, siis kõva vool viib laeva Amazonase jõkke. Seal on raske platsi leida. Niimoodi ühel aastal läks Lätti purjetada kõvavooluga jõkke ja Sänna tema jäigi. Ainult meeskond pääsis paatidega. Kui olime Santana tuletornil läheduses, saime ilusa süütavast passaadi tuule ja kursi pidada. Demerrarasse võtsime Pramstenga ja raa üles ning umbes nädala pärast purjetasime demeraar jõkke Georgetowni linna alla ankrusse ja panime purjut kinni. Järgmisel päeval tulid tollimehed ja klaarisid laeva sisse. Mina sõitsin maale, kus sain firmas brastonilt orderi sõita, Wismari. See on umbes 100 miili jõge kaudu üle spordidžunglisse kus nende käest neid raskeid Greenhardi palke laadida. Peale laadimist seesama pukseerbidiga tagasi vedama Georgetowni allar reidil, kus sai välja klaarid. Niisiis sõitsime Empukseeriga jõge mööda üles džunglisse, kus elasid ahvid, metssead, hirved, papagoid, krokodillid, kaimani ja suured boamaod, püütu neid niisama oliga laialt troopika fruhte saada nagu kookospähkel veid, banaane ja ananass. Seal elasid džunglis rändavad inka indiaanlased, kes pidasid veiseid, karjatasid neid ning elasid ka jahist. Tihti käisin ka mina jahil, kus sai maha lastud ühe hirve. See liha tuli kohe soolveega keeta, sest seal troopikas soojas värske liha läheb paari tunni järel haisema. Seepärast kahte hirve kõmmutasin maha väga harva. Metssigu sai ka vahel maha tõmmutatud, kuid need laeva meeskond ei huvitanud näitseiga, harvem tapetud ühe suure püüton ja mis oli 18 jalga. Pitk tõmmutasin ka maha. Lasin neegritel ära nülgida ja liha omale jätta. Kui neegrid seda liha keetsid. Maitsesin ka, kuid oli kuiv ja maitsetu. Kuid nahk oli paks nagu tallanahk. Kahju, et seal troopikapalavuses sai kuivatud. Oleks pidanud soolama. Kui tõin kodumaale ja tahtsin parkida, ei saanud kuidagi park ja tal oli liiga kõvaks kuivanud. Kinkisin selle nahariigiga kaptenite seltside, kus tema sai seltsi saali lae alla paigutud. See väiksem ussina sai ihklasse isakodu seina peale. Kui tegin oma jahirännakuid, olin tihti inka indiaanlaste külades. Mehed rääkisid heast inglise keelt, kuid naised vähe. Seal võeti mind lahkelt vastu ja kostitati nende rahvuslike toitudega. See on pipraliha, mis on kõvasti vürtsetud. Enamlaste metssea või ahviliha. Noolega saab ahve kõmmutud ehk mõnda lindu lastud jahilooma ehk linnuliha pandakse tuledel asuvasse, et see seal aurab ja keeb päeva läbi ja on väga maitsev. Hiljematel aastatele, kui rändasin Ameerikas ja Inglismaal, oli see indiaanlaste Päpat toredate hotellides söögikaardi peal ka märgitud, tähendab, lugupeetud toit. Indiaanlastel sain mälestuseks ühe toreda jahipidamise vibu, mis on väga painduv ja on tehtud teraspuust pool tosinat lahingunoolt terasotsustega, millega nemad tapavad ahve ja suuremaid loomi nagu metssigu ja tapiire. Säinga kala tapmise nooli, mis olid ligi süld, Pitkad kaks naisterahvalt leib eriti, mis olid kaheksa kuni 10 tolliruut. Muud riiet naisterahvad oma asulas ei kanna. Mehed kannavad õhukesi sitsipüks. Saidki mõned krokodillide kaimani maha lastud ühe sipelgakaru ja ühel leo. Koer läks temale liiga lähedale, nähes, et mina tulen püssiga järel. Leopard andis oma suure küünilise käpaga ja välistas koera rinda. Koer tuli maha lasta. Indiaanlased on väga osavad vibu ja nooli tarvitamas. Indiaanikülades on näha viie kuni seitsmeaastaseid poisikesi ja plikasid päev läbi vibutamas ja alatasamärki laskmas. Just niisama kui viie aastased poisid ja plikad on talvel, kui on küll vähe lund, kuid ikkagi on emad suuskade peal. Indiaanlased ehitavad kiikama majad, käevarre jämedust, pillirookeppide või portide ots. Seal on pilliroost või bambusest põrandad kaetud kookospähklilehtedega katus ilusast kaetud kookospähklilehtedega, et vihmavesi hõlpsasti maha jookseks. Lehtede kaudu. Enamasti kõik majad ehitatakse jõe kallastele. See on seepärast, et hommiku kui ärkab kohe jõkke, külma vette suplema. Seda teevad nii mehed kui ka naised. Ka lapsed kastetakse hommiku vara jõkke, külma vette küsimata kisast. Indiaanlased elatuvad loomapidamises jahist. Minul oli laevas päris kena orkester, kus viis meest mängisid mitmesugustel pillidel, nii et neegrid ja valged tulid alaliselt õhtu peale tööaega laeva kuulama. Seal oli ta šotlane McLeod saeveski omanik, kellega mina tihti seltsis jahi peal käisin. Ükskord enne jõule, kui olime jahil ära olnud, tulime minu laeva juure. Tegime oma veski sooda ning arutasime, et on tarvis väikene pidu teha. Tema ka teadis, et minul on väikene orkester arvas, et see sobiks küll tema saeveskitöölistel ja teistel kohalikel elanikel. Temal on saeveski peal, kordas suur laude praaksaal. See tuleks tühjaks teha ja seal sobiks küll tantsu lüüa, arvas ainult, kui minu Moose kandid liiga kõrget hinda ei nõua. Rahustasin, meie muretseme napsud ja kui pidu on käimas, teeme korjanduse ning sellega lepivad. Seal oli nii suured 12 või rohkem paari mahtusid korraga tantsima. Rahvast kogunes murdu, seal oli valgeid, neegreid, kreooli ja indiaanlasi. Pidu oli kõigil maksuta, kuid moosekant pidublised kinkisid, kes poolkest dollari napsud veski, rummi, meie Mclioodiga varusime varem George Downest. Õlut ei saanud, see maksis üks dollar pudel. Tuba sealne pintsel, tõsite puuderdasid ennast nägu ja oma musta ihu paksu valge puudriga. Mulle paistis, et neil vist ei meeldinud nende must ihunahk, seepärast tegid end valgeks. Tere. Olid olid päris valged inimesed, kuid neid võis ära tunda, et nad on kreooli, nende sõrmede vahedest. Need on tõmmud. Seepärast kandsid nemad tihti Pitki valgeid kindaid kuni küünarnukini. Seega peitsid oma tumedaid sõrmevahesid ja värvi. Kuid higistasin kreooli hirmsa mini, kui neegrid. Kuid kahju, et nemad on lühikese kasvuga, muidu olid väga vahvad minule, kui Pitka kasvu inimesele ulatas nende pea kaenla all tantsides tuli minul käed nende õlgadele panna. Vanade indiaanipealikul Petersell oli kaks tütart. Nendega käisin mitmed korrad oma laevapaadiga kalal. Kala ei saanud mitte õngega ega võrguga püütud, vaid indiaaniplika seisis vibu ja ühe pika noolega paadi ninas, kuna mina paati tagant pretlesin ühe aeruga kuulsin võhinat häält, kui nool lendas, silmasin noole täht suletutti vee peal, brikasin paadi sinna juurde ja tõmbasin noole ühes kalade veepinnale ja ka kohe paati. Kala kaalus oma viis, kuus naela. Nii sai igal kalapüügil oma paar kala kätte. Rohkem polnud seal troopikasoojusest tarviski kalla tulid väga maitsvad, väga tugeva soomusega. Et peterselli tütred olid euroopalikult riietatud ilusates õhukestest sitsikleitides olid isegi inglise koolis käinud, rääkisid vabalt inglise keelt. Mõned olid isegi kaks jalga kantis ja 45 jalga Pitkajad Nedweedee raudteevaguniga, neli palki korraga laeva lähedusse. Kalda pealt neid kangutati ja kaaluti, kuhu nad ka pahvatasin, uppusid seal jälle neeger. Ketist konksuga stroopiembri sain laevas pilliga veepinda hiivatud laevapoolne ots laeva eest last portist laevaruumi juhitud ja selle otsa külge said tagant tekist vintsi pealt umbes kolme neljandik tolline terastross pandud vintsiga ruumi veetud ja paigale pandud. Kuid enne sai Luibu ree moodi palgiots maha saetud, mis läksid kokale kambüüsis. Toidu keetmiseks põlesid Easte ruumist töötas surneegressaaemm oma kaheksa või 10 neegriga. Need Greenhardi puud on väga vanad, oma paar 1000 aastat ja hirmus kõvad. Neid kasutatakse Euroopas tokki väravate tegemiseks, suurte laevaehituste reedingutel laeva põhja alla tehtava tee jaoks, sest need on kõvade libedad ja kui on heast rasvad siis suur raske laev lendab suure kiirusega vette. Isegi ookeanides elutsevad väikesed ussikesed, ei saa neid läbi süüa. Kui saime laadungi laeva jõest värske veega tangid täidetud, sai telefoniga Georgetowni teatatud, tulgu pukseeri järele. Järgmisel päeval oligi sealt pukseermeil järel bokseerisimeid jõge mööda alla Georgetowni kus said koonus mändide alla kirjutatud ja laev välja klaaritud. Purjuseid juurde löödud ning järgmisel päeval sai ankur üles. Riivatud. Algas reis Inglismaale Liverpooli. Meres purjutasime passaattuulega vest India saarte vahel kiiresti läbi, kuni jõudsime välja Kolstromis, kus saime tubli Südvest orkaani ja laev lippas hiigla laenete. Otseselt lust oli vaadata, kui suur laene murdus. Tekki tuli vett tekil, reilingust saadik. Laene oli vantest maha kiskunud, isegi Brassid ja Fallid ja need ujusid tekil vee sees. Meeste rohvist tuli tisler, kes pidi Roori meest vahetama. Rooris. Hüüdsin temale. Korjane trossid veest väljas jõunud vantide külge üles. Tema läks neid koguma. Hüüdsin veelgi, seo omale mõni tross ümber keha, muidu võiksin laene üle parda viia. Temaga lõi käega ja hüüdiselt kargab eest ära. Varsti tuli hiiglalaene paremalt külje Pardest üle reelingu, mis virutas tisleri jalgelt maha pikali tekile, kus suurveemöll viis tema üle parda. Õnneks suur laene vajutas laeva küljeli vasaku poolega sügavale. Olin tagapool tekkida, sain haarata tema turjast kinni. Kiskusin teda ühes teiste meestega pool teki peale. Ise oli tema kohkunud, näost valge. Kui kriit oleksin mina tema turjast kinni haarata, saanud laeva kiskuda, oleks tema jäänud hai kaladele söödaks, sest selle hirmsa Marmuga meil poleks olnud mingit võimalust teda päästa. Andsin temale klaasi osa, tuhange trummi sisakest temale tulemal loomulik värv näkku. Aga kaks aastat hiljem oli tema ühes teises laevas, teenides. Saime vastaseid, tuulesid ilusaid ning jõudsime kiirelt Liverpooli. Nagu mäletan, vist 36 päevaga. Kui olime juba dokis, saime laev ninaga vastu kallast pantud last port lahti võetud, et neid hiiglapalke väljaande. Selleks toodi neli suurt belgia hobust, raud kolkidega kohale, kes neid palke laevaruumis pidid välja sikutama. Vähemaid palliti. Kuni eemal seisvate raudtee vagunite juurde, kus need kraanaga vagunite peale tõsteti. Laeva juurdest veeti need kahe ja pooletolliste raud rullide peal kuni vaguniteni kuid üksiku rulli peale teda ei võinud kukkuda lasta, siis murdus kohe pooleks, oli küll kõva muu, kuid murdumise vastualdis. Sekrenhardi laadung tegi nüüdki odava Frahinnaga ilusa summa, umbes 1600 naela. Kuid varem, kui norralased vedasid saades üks neljandiku pialast, oli seda raha, mis hirmus. Liverpoolis sain ärav rahteda puulajaste Kanadast Euroopasse, mille kauplesin kolm päeva suurelt Kanada kaanon laeni Aurikute omanikega, kes varem purjetasid ise kaptenite purjekatel Kanadast puu Laadongeid eurooplase vedades, saades ise seitse naela standardist. Kuid nüüd ei tahtnud minule maksta kolme naela ehk kuutkümmet shillingit. Kuid lõppude lõpuks sain ikkagi kaubale. Maksid viis vähem kui nõudsin standardist. Seega sain 55. Olin väga rõõmus, et see aasta ei tulnud Arhangeli Pitka reisu teha. Ei huvitanud mind parlastis Kanadasse purjetada Janssen maakleri Juss minetsi kätte. Ära fraktide mingil laadung live bulist Kanadasse. Sain kaug. Kivi kivi, tsink, plekk, naelad, traatvõrgud ja nõnda edasi New Brons rikkiwi. See laadung küll suurt Frahhi raha ei andnud, kuid ei olnud laeva tarvis bar lasti võtta või osta, mis on iga suur pluss. Kui oli laev laetud provianti, joogivesi laevas ning laev välja klaaritud. Läks 1905. aasta juunikuus Reesko poole. Saime kogu reisu peaaegu ostja nord ost tuulesid paksu uduga. Andsime kõvasti purjeni, et reel raja murdusid, tuli raginal maha. Et lippasime kiirelt, olime varsti jäämägede rajoonis, kus iga poole tunni järel vee temperatuuri katsutud termomeetriga või sellest palju aru, Saises külmem mesi on siis märgata, kui oled juba jäämäe otsas, nagu hiiglasuur, uus passaseeri auriti Titanic 1912. aastal oma esimesel reisil jäämäe vastu kupates ja kadus hobuinimestega. Meremeeste keeles on Männan maos ning seal olid muidugist head mõõtmise instrumendid, aparaadid ja valve. Jäämägede rajoonis hoolsasti valvet peetud ja iga veerand tunni järel Vetka raaditud. Kuid meie õnneks oli ees paki peal vahis vanemmadrus pärn, kes karjus kõigest jõust. Suur valge karges enese Roori ratta külge ja tõmbasin Rory vasakule ning laev vööris ka üsna kiirelt vasaku poole. See oli ka viimane moment vasakule pöörata, olime jäämäele nii ligidal, et võisin kivisöetükid jäämäe pihta visata. Valge valge jäämäe kogu paistis läbi udu madrusel seepärast, et jäämäe läheduses on õhk külmem ja see kaotab udu ära. Kohe sai ka purjusid vähendatud, et laev oma suure kiirusega mõne teise jäämäe otsa ei jookseks sest uduga polnud mitte midagist näha. Varem oli veetemperatuur pluss 12 kraadi tsensust, kuid jäämäe läheduses veetemperatuur pluss kaheksa kraadi C see just nii umbes paari tunni tasase käiguga edasi purjetades pööras tuule söödi poole ning udu hakkas vähenema. Varsti võisime silmad oma ümbruses seitse suurt jäämägi. See mägi, millest meie oma laeva õnnelikult mööda purjutasime, paistis meie laevamastidest kolm korda kõrgem olevat. Meie laeva mastid ühest lõngadega olid ka oma 150 jalga kõrged. See on jäämäe peal veeosa, mis paistis. Ning see on kõigest üks kümnendik osa kogu jäämäe raskusest. Üheksa kümnendikku jäämäe raskusest on allveeseega, võite arvata, kui suur see oli, kui meie oleks tema vastu lennanud. Oleks meie elul lõpp olnud. Ilm läks päris selgeks, udu kadus ära ja tuule võttis vest. Vest läks ruttu tormiks ja meie ei jõudnud küllalt ruttu Tuburjusid vähendada ja kinni panna. See kõva torm lõhkus meie kolmanda või pesaanburyu puruks. See oli õhtul, kuid ööse jäi tuul vaiksemaks, võttis tuule nordvest nord, mis meile soodus tuul. Järgmise hommiku purjetasime edasi Sydney lahe poole. Kuni jõudsime selles suudmesse, kust sain ka lootsi. Selle juhatusel purjetasime sadamasse ning purjus, vähendades tasase käiguga. Jõudsime kai äärde, kus haige kinni Forteitud. Seega oli see reis Inglismaalt Sydneysse õnnelikult 18 päevaga sooritatud. Aurikud sõitsid seda maad 15 päevaga. Arhangli reisu sai ikka arvestatud 30 päeva ümber.
