Täna saates väike troopilise välimusega jäälind köitis mitu  aastakümmet legendaarse loodusuurija Erik Umari meeli. Osoonile on jäädvustanud jäälinnu looduses Remek Meel. Kas rändlindude saabumisega on oht ka linnugripi levikuks Eestis? Veealuste piltide näitus vee alt? Siin taevaskojas olen ma istunud aastate jooksul mitmeid  tunde et vaadelda ühte väikest lindu. See lind on jäälind. Jäälind on, kui, kui põhjamaine teemant Ilmselt on see lind kõige kõige värvikirevam ja,  ja ilusaim, kes, kes meil Eestimaal elab. Jäälind levib Eestis põhiliselt kagu ja põhja piirkonnas. Ja ta on harva esinev audelind, keda on Eestis 200 kuni 500  paari mida on küllaltki vähe. Jäälind on väike värvikirev lind, kes toitub põhiliselt kaladest. Loomulikult sööb lind ka igasuguseid muid putukaid kuid põhiline,  põhiline, millest ta toitub, on kalad. Sellise kiirevoolulise jõekese ääres on tüüpiline jäälinnu  kalastamise paik. Üle jõe kooldunud puud on väga heaks varitsemispaigaks. Lind istub vahest tunde liikumatult puu peal  ja varitseb kala. Ja kuna jäälind on pealt sinakas, siis on ta  ka samas märkamatu röövlindudele, kuna, kuna all vesi on  sinine ja ja ja lind on pealt eresinise värvusega Jäälinnu toiduks on põhiliselt kalad. Ja, ja nagu te võite arvata, eriti suuri kalu,  ei suuda jäälind ära süüa. Et see kala on maksimaalselt 60 millimeetrit pikk,  mis jäälind sööb. Kui jäälind kala sööb, siis ennem tuleb tükk aega seda kala. Raputada ja, ja, ja peksta vastu puud, et  siis pea ees see alla neelata. Ja, ja vee alt läheb ta nagu süstik uuesti üles kala kalanokas,  nii et see on fantastiline, kiire ja osav kalamees. Ilmselt on ta üks kiirema liigutusega linde üldse Eestis. Jäälinnul on küllaltki tavapäratu pesitsemisviis. Jäälind teeb. Pesa pinnasesse ehk siis sellisesse järsku kaldasse uuristab,  kuni meetripikkuse käigu, mille lõpus on pesakamber,  kus on kalaluudest matt. Mille peal asub kuus-seitse portselanvalget muna? Jäälinnul on väga võimas nokk ja sellega on võimalik teha  sellist asja. Paljud linnud ilmselt ei saa omale lubada,  et teha meetrit käiku kuhugi pinnasesse. Ja siin taevaskojas ongi selline ideaalne koht,  kus on piisavalt pesitsuskohti jäälinnul ja,  ja pesitsuskoht on just niisuguse põõsa all põõsa all  varjatud varjatud kohas, et, et see auk,  auk ilmselt ei ole, ei ole kuskil kõigile näha,  et see on, see on ikka varjatud. Ja, ja mune haudutakse 21 päeva. Mõlemad vanemad aga toidab eranditult emalind. Jäälinnud võivad aastas, kui on hea aastaga kaks pesakonda anda. Et võimalik, et mujal, mujal Euroopas ka kolm,  aga, aga meil ilmselt üle kahe nad ei anna. Siin taevaskojas istudes tunde ja jälgides jäälindude  tegevust Jõudsin ma tõdemusele, et et linnupaari vahel valitseb ülim  harmoonia ja, ja, ja, ja linnud suhtlevad üksteisega,  kui üks lendab kaugelt kasvõi mööda, siis juba juba teist  lindu jälgides näed, et ta ajab ennast püsti  ja häälitseb ja, ja tervitab ja see on väga-väga südantsoojendav,  on sellist asja vaadata. Kuid paraku, paraku on ka siin taevaskojas probleem et,  et palju, palju inimesi käib. Ja palju häiritakse linde. Et kui te näete istumas suve lõpus rohkem kui kahte jäälindu  seltskonnaga kuskil oksa peal, siis teadki,  et tegemist on pesakonnaga. Jäälind jäälind on küllaltki varane rändaja. Augustis hakkavad linnud juba liikuma. Aga mõned mõned üksikud linnud olenevalt aastast 25 kuni 100  otsustavad Eestisse jääda. Ja, ja talvituvad nad siis sellistel kiirevoolulistel veekogudel,  kus, kus talve läbi on lahtist vett ja piisavalt madalat  vett ja, ja toitu sobivates talvitumispaikades võime  tihtipeale näha väga mitut jäälindu. Mina isiklikult olen kuni viite näinud ühes kohas  ja väga lähestikku tegutsemas sõbralikult puu peal istumas kõrvuti. Ilmselt külm ja nälg lahendavad neid. Jäälinnu häälitsus on väga vali ja tugev häälitsus,  see ei ole just. See ei ole just ilus lauluhääl, aga, aga see on väga võimas ja,  ja kui sa seda juba kuskilt kaugelt kuuled,  siis sa tead kindlasti, et varsti võib sinu silme eest  vurinal kiiresti läbi land, jäälind ja sageli inimesed  nii just seda näevadki. Et lind tuleb kuskilt suure hooga mööda jõe jõe seda kanalit  ja lihtsalt möödub sinust. Aga kui te sellist asja näete, siis alati teadki,  et kuhugi, kuhugi jättis ta ennast istuma,  et kala varitseda ja, ja alati tasub silmad lahti hoida  ja ja loota, et äkki äkki leiate sellise koha,  kus te saate teda jälgida. Märgates jäälindu, näeme me alati, et, et on väga puhas ja,  ja särav. Ja loomulikult tuleb selle jaoks ennast pesta,  võiks ju arvata, et kuna ta niikuinii vette sukeldub,  siis juba ta saab seal puhtaks, aga ei jäälind läheb ühe  väikse oksa peale ja siis hakkab pendeldama veeoksa vahet  veeoksa vahet, eeoksa vahet, et, et see on,  see on väga äge vaadata ja muidugi vahepeal soputab ennast,  aga ta võib minuti jooksul mitukümmend korda niimoodi  tihedalt veeoksa vahelt veeoksa vahet käia. Et sealt see ilus särav sulestik tuleb, sest loomulikult iga  lind peab ennast hoidma. Sest linnusulestik on ju see õhuke kiht,  mis lindu lahutab külmast välismaailmast ja,  ja, ja linnud, kes veega kokku puutuvad ja üldse linnud  hoiavad alati oma sulastikku korras. Taevaskoja rahvas on juba Ammust ajast nimetanud tabavalt jäälindu sinilinnuks. Et kui sa seisad siin vaikselt voolava jõe ääres  ja ja näed möödalendavas kiiresti-kiiresti mööda lendamas  ühte väikesinist linnukest, siis tekib niisugune niisugune  imepärane tunne ja, ja sinilind sinilind seostubki ju mingil  määral juba mingi müütilise taustaga. Jäälind pakub huvi enamik inimestele, kes liiguvad vee ääres  ja selge, et temast on huvitatud ka teadlased. Ja siin taevaskojas. Uuris jäälindu üks Eesti legendaarseim linnumees Erik umari. Kes jälgis seda lindu aastakümneid mis on üsna kõnekas fakt,  et, et lind on põnev ja, ja väärib, väärib uurimist,  väärib vaatamist ja, ja väärib hoidmist. Jäälinde filmides mitmete aastate jooksul on tekkinud mul  nende lindudega. Väga-väga lähedane suhe. Mis ilmselt on küll ühepoolne, aga aga, aga lindu lindu  jälgides pead, sa pead sa aimama ette seda tegevust,  kui sa tahad teda filmida ja saada peale mingisuguseid väga  väga olulisi tegevusi. Ja ja jäälinnu puhul on üks väga huvitav. Eitav tegevus on vettehüpe kala püüdmise jaoks. Kui lind istub oksa peal ta on kohe vil külmast ja,  ja ta jälgib teraselt vett. Tal on ülihea nägemine. Ta näeb läbi vee väikese kala ära ja, ja kui sa üritad  tabada seda hetke, kui ta vette hüppab Ja sa jälgid seda lindu, kuidas ta sirutab välja ennast,  nagu ta midagi märkab, sest enne vette hüpet sirutab ennast  välja täiesti ja suled tõmbavad kokku. Ja kui sa suudad selle hetke ära tabada,  kui ta hüppab Sinna vette ja siis kohe veest välja, mingi oksa peale,  siis see nõuab päevi ja päevi istumist ja  selle linnuga tõtt vaatamist. Ja kui see lõpuks õnnestub sul filmida, siis see tunne on kirjeldamatu. Et jäälind saab kätte oma kala. Ta on väga õnnelik selle üle ja kui mina sain kätte  selle vette hüppe, siis kõik see külm ja kõik see nälg,  mis ka minu kõhus oli, kadus. Et õhtul kodu poole minnes ja seda pärast üle vaadates oli  emotsioon väga võimas. Linnugripi võimalik saabumine Eestisse on endiselt päevakorral,  seda eriti nüüd, kui rändlinnud leiavad oma tee meie lahtedele,  järvedele ja poldritele. Osoon palus asjast rääkida kahel loodust hästi tundval mehel. Tartus elav ornitoloog Aivar Leito oli üks neist linnuuurijaist,  kes koostas linnugripi kohta põhjaliku kriisianalüüsi. Uurisime, millised olid raporti peamised järeldused. Peamised järeldused on sellised kõigepealt linnu enda poolt,  et meil Eestis tõepoolest kontsentreerub ikka väga suurel  hulgal veelinde ja siis neid niinimetatud riskiliike haned,  luiged, pardid, kajakad ja on piirkondi,  mis siis ka kattuvad nii-öelda ruumilised asustatud aladega,  noh, kas või Tartus me praegu oleme. Ja isegi Tallinna ümbrus, kus on inimeste kontsentratsioon  ja suhteliselt lähedal nendele lindude rändepeatuspaikadele. No Tallinnas näiteks Ülemiste järv, kus on eelmine aasta Loendatud kuni 15000 hane kevadel peatumas  ja Tartus kuskil Tartu ümbruses 10000 hane  ja selliseid piirkondi on Eestis veel teisigi. Matsalu ja Väinameri on loomulikult kõige suurem lindude  koondumisala kuid seda vaid lindude poole pealt. Inimasustus on Läänemaal hõre ja rändlindude võimalik  kontakt kodulindude või inimestega on Leitu arvates minimaalne. Kust aga ohtlikud linnud meile saabuvad? Nimetame ikkagi potentsiaalselt ohtlikud. Kes siis võivad teoreetiliselt seda linnugrippi meile tuua,  on ikkagi luiged, eriti kühmlakluik, paistab praegu silma  siis haned ja ujupardid. Ja põhiline osa nendest liikidest tuleb talvitub,  tähendab Lääne-Euroopas, Saksamaal, madalmaades,  Taani väinades kuni Inglismaani välja. Ja siis teine osa. Eriti osa ujupartidest tuleb ka otse lõunast Vahemere  piirkonnast ja ka Aafrikas talvituvad, nii et kaks  põhisuunda on lõunast ja edelast. Linnugripp ei ole kaugeltki uus asi ja isegi see kurikuulus tüvi,  millest põhiliselt räägitakse ja noh, on hästi letaalne,  kõrge. Suremusega ka see ei ole mingi uus. Uus tüvi, aga miks just praegust nii-öelda leitakse  ja ärevus on, on see, et loomulikult nüüd on hakatud väga  palju analüüse tegema nii teistes piirkondades kui  ka Eestis. Ja selge see, et kui foonis on alati olnud gripi  linnugripiviirus ja ka seda H5N1 tüve, siis nüüd mõnedes  piirkondades saadakse ta nii-öelda analüüsil kätte  ehk teiste sõnadega tõestatakse ära, et ta tõepoolest esineb,  aga seda me praegust hetkel ei tea, et kas see nii-öelda foon,  see levik on kasvanud või mitte, nii et võib-olla on see  tavafoon hoopiski ja minus kinnistus küll positiivne mõte  ja reaktsioon selle linnugripile meie Eesti tingimustes  vähemalt et ega see oht õnneks vast nii väga suur ei ole,  et meil siin inimesed linnugrippi haigestuksid  või veel hullem ka hukuksid nagu Kagu-Aasias on mõned  inimesed kahjuks surma saanud. Ja uurides veel samaaegselt taustinformatsiooni  siis selle gripi enda olemuse viroloogilise poole kohta  ja võimalike levikuteede osas. See tundub nii, et tõepoolest praegust lindude rändlindudega  ta üldjuhul ei levigi mitte vaid see on ikkagi Inimlevi. Linnufarmid ja siis käitlustöötlus ja importeksport. Kui me näeme tihti, et inimesed armastavad luikesid parte,  teisi linde täiesti käest toita, on see ohtlik. Niikaua kui linnugrippi meil ei ole, ei ole ta ohtlik  ja loodame, et ei tule. Aga et seda täielikult välistada, siis mina muidugi soovitan  näiteks Tallinnas neid luiki mitte käega katsuda,  vaid kui toita, siis visata see toit eemale,  ei pea ju tingimata lindu puutuma ja seal väljaheidete sees  ka nii-öelda patseerima. Aga lugege rahulikult neid instruktsiooni,  mis on ju minu meelest ka igale ühele postiteel kätte jõudnud. Ka minul on jõudnud sellised lühikesed informatsioonilehed,  kus on kõik see kirjas, et tegelikult ei ole paanikaks  mingit põhjust. Eriti kui te täidate elementaarsed hügieeni nõuded veske käsi,  ärge torkige surnud linde ega laipu, ärge käperdage neid  ja siis on see nakkusoht ju välistatud. Linnugripist on väga palju räägitud, härra Laanet,  milline on teie arvamus? No minu arvamus on väga lihtne, tähendab,  et kui millestki räägitakse, rahvast väga hirmutatakse. Ja kui sellel ei ole väga sügavat põhjust,  aga kaugem taust on olemas, aga hirm on põhjendatud. See on ikkagi, et kellelgi ametkonnal, firmadel on vaja raha  ja see on loomulikult farmaatsiatööstuse vesi nende veskitele. Aga selle kohta öeldakse nagu Armeeniaski,  me oleme teid hoiatanud. Ja ja inimesed peavad olema väga valvsad ja,  ja tegelikult see, see, see hirmupaanika,  mis on nüüd läinud lahti, siis siis selgelt see,  et, et Poola mõnes linnas suri neid ühe külma lainega rohkem  olulised kui nüüd, mitme aastaga on sinna grippi surnud. Ja ma jagan selle viroloogi mõtet, kes ütles niimoodi,  et, et noh, kui tahab miljonit võita, siis  või viiruse jääda, siis peab olema miljoni puhul kuus. Numbrit pihta panema, et sellel viiruse puhul peaks 20 panema,  et see on tõepoolest nii, et see suhteliselt väike võimalus  meil meil nakatada. Aga see, et, et, Me peaksime, inimene peaks tegelikult teadma  või õigemini viroloogid, kes sellega tegelevad linnugripiga  peaks inimestele ära seletama. Ei ole vaja külvata, külvata mõttetut hirmu selles mõttes,  et me elame kõik edasi. Ei ole mõtet hakata linde tapma. Teatavasti viirused levivad seal, kus on  selle tema peremees organism. Kõrge arvukusega või asustus, tee kõrge ja noh,  ütleme et Lähis-Idas, kus neid kanu on iga nuka peal igal pool,  siis seal võib ta olla ja reaalselt viirus  ja viirusgrippi võib ikka nakatuda väga haige inimene,  kellel immuunsüsteem ei ole toime, ei ole võimeline toime  tulema isegi võõra võõra viirus liigiga ja teatavasti grippi  haigestuma meie ka siis, kui meil organism nõrk,  mõtlema paneb see, et et külvata aastaid sellist paanikat  elanikkonna suhtes, see oleks nagu ettevalmistus selleks,  et oot-oot, -oot, kohe tuleb see pandeemiline viirus ja,  ja, ja mind hämmastab see, et, et kui mõni riik on juba  eraldanud sellise viiruse vaktsiini tootmiseks tohutud rahad,  see tähendab, et see viirus tuleb ka toota. No kujutage ette, kui mul oleks selline potentsiaal,  et mul on See vaktsiin, Ma vaktsineerin end ära, mul see pandeemia  viirus ja ma lähen siis külla. Ja noh, hiinlastel näiteks ja korra köhatan  ja kui see hakkab levima, ma võin öelda,  et vaadake teid, on nüüd nüüd 10 miljonit  või 20 miljonit ära surnud, et. Et kui te hästi maksab, siis ma saan ju. Teid aidata ja, ja, ja tegelikult on see,  see, see väga ärevat tekitav noot. Miks me siin prügimäel just nüüd oleme, me oleme prügimäel sellepärast,  et näidata tegelikult ära üks selline kokkupuutepunkt. No teatavasti. Ta levib, noh, meie meile seletas, ta, levib merelindude ja,  ja nende sukelpartide ja, ja luikede kaudu. Teatavasti kui need surevad, siis hõbekajakas on üks liik  ja merikajakas ka, kes tegelikult kohe on nende laipade  kallal maiustamas. Nüüd need linnud tulevad nii, meie prügimägedele on teada,  et Matsalu kajakad lähevad Helsingi tobina prügimäele. Nende liikumine on väga suur ja, ja, ja sellega tegelikult Kajakas ei või ei tarvitsegi see surra ega nakatuda sellesse,  võib-olla ta on, ongi see, see kandja resistent,  me ei tea seda. Ja kui ta, kui ta oma ekskrementidega levitab  ja juhtumisi siin ta saab kokku hakkide varestega need  viivad kenasti seda linnadesse ta teatavasti Tartus peatub  või ööbib noh, ligikaudu kaheksa kuni kuni 10000 hakki,  eks ole. Suvel ta hajub muidugi laiali, siis tegelikult on  reaalne oht, et kui, kui nüüd linnugripi viirus levitada,  siis tegelikult suurtes kogustes ekskeremente ja,  ja, ja ka räppetompe. Tegelikult ta väljutab parkidesse, kus nad kuivavad  ja kui need säilivad ühel või teisel moel,  siis tegelikult on, on, on see levikuks üks parimaid piirkondi. Oleme siin Tallinnas Kalevis, KV keskuses  ja 25 meetrise basseinis on näitus, mille on üle. Pildistanud fotograaf Koit Kaido Haagen. Kuidas see näitus sündis? Sõbrad-tuttavad, kes teavad, et ma vee all pildistan,  kõik kogu aeg küsivad, et kus ja kuidas neid pilte näha saab. Ja siis ei jäänudki muud üle, kui pildid suureks teha,  sellepärast et väiksed väikeste piltide peal  ja palju asju nagu arusaamatud ja kuhu nad üles riputada. Kõige loogilisem tundus, et sinnasamasse,  kus nad tehtud on, ehk siis vette. Tunnustatud fotograaf Kaido Haagen on Kalevi spaas vee alla  riputanud näituse, kus võib näha kalu, kes on tema  objektiivi ette jäänud nii Egiptuses, Mosambiigis kui Kambodžas. Et siin on nüüd üks kala, inglise keelne nimetus on tal  krokodallfis ja mispärast ma enne ütlesin,  et väikeste piltide pealt ei ole paljusid asju näha,  siis siin see on nagu väga hea näide, et siin on tegelikult  kaks krokodallfisi, kes kellest üks on praktiliselt liiva  alla peitunud ja on ainult suu näha talle,  et ta on nagu väga ära maskeerinud, et väikese pildi pealt  selliseid pisiasju ei pane üldse tähele. Ja sellepärast on ka see üks põhjus, miks ma nagu pildistan,  et pärast piltide pealt on palju rohkem asju näha,  mida sa nagu tegelikult vee all ei jõua tähele ei jõua märgata. Siin on jälle üks huvitav kala, ingliskeelne nimetus on tal frogfish. Ja see on selline. Omapärane kala, kes roomab mööda põhja, et ta nagu ei uju  ja ta on hästi vaikne kala ja siin selle pildi juures on ta  väga sarnane koralliga, nii et esimesel hetkel ei pane nagu tähelegi,  et kus maalt lõpeb kala ja kus maal algab korall. Et ta nagu kahe koralli vahel, mis on täpselt temaga ühesugused. Ja konna kala siis? On kala ilmselt siis jah, aga eesti keeles ongi see probleem,  et väga paljudel kaladel ei ole üldse eestikeelseid vasteid. Et sellepärast ma kasutan põhiliselt ingliskeelseid  ja ladinakeelseid nimetusi, siin kalade määramisel. See oli nüüd päris värviline kala, see tegelikult ei olegi  päris kala, see on lopster ja see on üks selline huvitav lopster,  kes on võimeline maha käima kuni 500 kilomeetrit. Et neid kalade nimetusi otsides leidsin sellise huvitava informatsiooni,  et tema soo jätkamise tung on nii suur, et ta spetsiaalselt  ühes piirkonnas käib oma jalgade peal 500 kilomeetrit maha  ja pärast voovus kannab ta algelukohta tagasi. Ja siin oli samamoodi, on näha, kus on kui värviline ta on  ja millised millised silmad on, millised kaitsesarvekesed on  silmade peal, need on kõik need asjad, mida nagu vee all ei  saa näha, sest päris lähedale tal ei saanud minna,  kuna ta, need kaitsetundlad on kuni 50 sentimeetrit pikad,  nagu see seal siilikute taga koopas varjul. Siin on üks, ühe kalad on anemoon, pihid,  eestikeelne nimetus on nendel meriroosa ahvenad. Aga need on sellised huvitavad kalad, et kõik kindlasti  teavad kalapodneemofilmi. Ja seal olid nad hästi sõbralikud kõik, aga tegelikult on  nad sellised toredad tüübid, et neil käib ikka tõsine  olelusvõitlus seal ja nad on Hermafrodiidid. Need on selles mõttes huvitavad kalad, et nad vahetavad sugu  ja kes on nagu karjas kõige suurem või parves sellest saab  emane ja tema siis hakkab kogu seda elu seal anemoni ümber  kamandama ja juhendama. Ja see pilt on tehtud kambodras. See on nüüd manda rai ja need on. Minu jaoks nagu kõige-kõige huvitavamad sellepärast et nad  on ääretult rahulikult ja ääretult majesteetlikult,  kui nad ujuvad vees. Ja ja nende nii-öelda tantsu või mängu on ikka väga huvitav  jälgida veel ja see pilt on tehtud musambiigis. Ja nende nii-öelda tiibade siru siru ulatus võib tal ulatuda  kuni viie-kuue meetri, nii et nad on tõeliselt tõeliselt  suured loomad. See kala mees nüüd kõige rohkem sebra põhimõtteliselt. Ja tegelikult ei ole sebralaadne, aga ta on mureen  ja ta inglise keelne nimetus on anicom orea. Mis tähendab siis, et vabasta, kes Eesti  või vabas tõlkes meekärje mureen ja. Kui ma ei olnud enne, kui ma varem ei olnud näinud mureene  vee all, siis ma mõtlesin, et kõik need mureenid,  kes suu lahti seal on, et need on nagu sellised agressiivsed  või ründavad. Aga tegelikult on see mureenidele selline täiesti tava,  tavapärane ja rahulik olek, et neil lihtsalt ongi suu  aeg-ajalt lahti ja nad panevad seda vaikselt kinni vaikselt lahti,  nii et toote hirmuäratav välja näha, aga tegelikult on ta  hästi rahulik seal vee all. Oleme nüüd näituse ära vaadanud, mis on üldse sellise hea  veealuse pildi saamise eelduseks? Kõige olulisemaks eelduseks on hea sukeldumisoskus,  sellepärast et algajad fotograafi sukeldujad näiteks need  võivad väga palju kahju teha korallrihvidele,  et kui nad prantsatavad sinna korallide peale,  et nad lõhuvad ja lõhuvad seda keskkonda  ja hävitavad seda elu, mis seal on, et eelkõige hea  sukeldumisoskus ja, ja loomulikult ka vastav tehnika. Pildid on nüüd tehtud välismaa soojades meredes. Kas Eestis on ka kuskil võimalik sellist? Vahvat veealust kirevat elu pildistada. On küll, et Eestis on samamoodi olemas väga huvitavaid  ja põnevaid objekte vee all kaasa arvatud elusobjektid  või elusolendid, et aga tuleb nad lihtsalt üles leida  ja neid on muidugi märksa keerulisem pildistada kui soojamaa vetes,  kuna meil on nähtavus märksa halvem. Aga on täiesti võimalik.
