Kui lapata kalendrit, siis on siin alles päevi täiesti  tavalisi ja ka tähtsamaid tähtpäevi. Homset jüripäeva oleme me aastasadu juba pidanud selleks  päris kevade alguseks ja ka uue tööaasta hakatuseks  ja ööl vastu homset jüripäeva ehk Jüriööl on meil tavaks  olnud teha ka Jüri tuld. Täna leiame aga kalendrist, et on maapäev. Kõlab küll ürgselt, kuid tegelikult on tegemist üsna uue asjaga. 43 aastat tagasi aastal 1970 tulid USAs tänavatele miljonid ameeriklased. Et avaldada meelt keskkonna saastumise vastu. Sellest ajast Ongi ÜRO juhtimise all maapäeva tähistatud  kogu maailmas ja ikka on üritused olnud seotud looduse  ja keskkonnaga. Et osoon on keskkonnasaade, siis on täna justkui  ka meie päev. Kuid meie ei lähe selle puhul kuhugi meelt avaldama,  vaid Läheme maapäeval hoopiski veele, täpsemini küll jääle. Rein siin pildil oled sina ja üks hirmatuma suur elukas. See on karp kala, millal see pilt tehtud on? Aasta tagasi. Ja sa püüdsid selle kala mõrva ga, mis tunne sind valdas? No pahviks lõi. Suurim suurim karpkala, mis ma olen võrdsust püüdnud 17,1 kilo. Ei rohkem ega vähem. Lima teadlase määrasid 20 aastat. Rein Puurits on Võrtsjärvel püüdnud kala juba 30 aastat. Kas ka täna on tema püünistesse takerdunud,  mõni rekordkala saame näha õige varsti. Võrtsjärve lõunaosas püütakse talvel jää alt kala,  nii mõrdade kui nakkevõrkudega. Selle mõrra siia siis sisse panite juba,  ma saan aru, et mitte jääl sügisesel jää. Seisab siin niikaua kui. Ja noh, meil saab siin Võrtsjärve lõunaotsas saab niimoodi püüda,  siin ei ole kevadel liikuvat jääd, siin sulab enne jää ära  seal taga suures järves, seal on hullem,  seal hakkavad, hakkab jääpankadena liikuma  ja seal ei saa niimoodi. Seal lõhuks ju murrad ära tee. Seega talvel on mõrd pigem haruldane püügivahend siinsamas  meie jalgade ja jää all on peidus kalade lõks,  mille tööpõhimõte on lihtne. Tal on lipp. See on see lipp sealt, kuni meieni tuleb mõra juhtaed. No selle pikkus on umbes 100 meetrit Nii ja siin otsas on siis see mõrd. Ühepäraline ehk kalakotiga mõrd on püünis,  mis suunab kalad mööda juhtaeda mõrra tiibadeni. Kariaia ja tiibade vahel on umbes kahe meetri laiune,  avatud osa, millest kalad pääsevad kariaeda. Kariaed moodustab tagasilööginurgad. Piltlikult öeldes põrkub siin kala mööda seinu tagasi. Väljapääsu leidmata suundub kala edasi mõrvakere poole. Ja siis hakkab siin niimoodi tiirutama, siit ei saa välja,  sealt ei saa välja. Nii. Siit edasi. Tuleb mõrrakere. Mõrrakere algab mõrasuust, mis on umbes kolmemeetrise  läbimõõduga rõngas. Sama kõrge on ka põhjast veepinnani ulatuv juhtaed  ja kariaed. Alates mõrasuust muutuvad rõngad üha väiksemaks. Siinjuures kitsendavad kalade tagasiteed spetsiaalsed koonused,  mida nimetatakse pujusteks. Mõrakere kõige kitsama osa moodustab kalakott,  kus rõngaste läbimõõt on kõige väiksem. Siit ujub siis kala sisse ja lõpetab siin sopis. Miks kala ei uju siit tagasi, siin on ikkagi selline väike auk,  ei no, kus ta sisse tuleb, miks ta välja ei lähe. Osa kalu ujub välja. Pärast. Et muidu, kui, kui mitte ükski välja ei läheks,  ei oleks enam meil kalu, me oleks need kõik välja püüdnud. Ja kindlasti kindlasti on kala palju targem,  kui inimesed arvavad. Ma arvan seda, et isegi kui mõni kala on korra siit välja  läinud siis seda juba edaspidi püüda on palju raskem. Ta lihtsalt ei ole nii, nad õpivad, õpivad täiesti. Teine mõrra Viimane ots seal, kus kala on, see on seal kinni,  see tuleb ka lahti lasta. Nüüd läheme jälle sinna otsa siis peaks juba hakkama nägema kala. Alamõõdulised ja lähevad tagasi kõik. Noh, need kolm tükki niimoodi, et kolm, kolm auge saimegi siis. Kevad. Ja mari jookseb? Jah, seda nimetatakse jääaviks. See, mis koeb isegi mõnel aastal jää all. Ja. Kas see on nii tavaline, et et ühe mõrra kohta  nii vähe kala ongi? See on aasta selline aasta möödunud aasta oli ikka korraga  sai 50 100 kilo, auge, tänavu aasta kolm tükki. Paneme siis auku tagasi, las läheb. Äkki hakkab kunagi rohkem kala tulema? Kalade rändeteid on juba aastaid uurinud Eesti  loodushoiukeskuse kalateadlased. Uurimistöö tulemusel võib öelda, et kalad on tõepoolest õppimisvõimelised,  sest niisama lihtsalt nad teekonnal seatud püünistesse ei satu. Me oleme märgistanud siinsamas, mitte väga kaugel Emajões,  oleme märgistanud kudema rändajat, latikaid pikki aastaid  ja kudemaa rändava Emajõe vanaegadese, kus me märgistame  Peipsist enamasti ja ja Peipsis seda, Emajõe lõiku on 80 kilomeetrit,  nii et ta oma, ütleme, kudemis, rändel ta läbib,  võib olla või väldib võib-olla kümneid ja kümneid võrke. Ja paljusid mõrdasid ja Need, latikad, keda me seal oleme  püüdnud suured kudulatikad. Nad on nii 15 20 aastased olnud. Me saame ta jälle kätte. Registreerimine märgise, vaatame ahhaasama,  kala mõõdame ära. Palju ta kasvanud on, paneme vette tagasi  ja peale kudemist ta rändab Peipsisse, on terve aasta,  Peipsis liigub ringi ise teate, palju seal püüniseid on. Ta kindlasti ei elaks nii vanaks ja ei oleks seal igal aastal,  kui ta püüniste suhtes mingit kogemust tal ei oleks  või mingit ettevaatustunnet. Enne järgmise mõrra nõudmist teeme peatuse kohas,  kus asuvad Reinu ja tema paarimehe Bruno nakkevõrgud võrgud  said vette alles eile. Võime ette kujutada, kui tõsist tööd tuli kaluritel teha  jääkaane lõhkumiseks. Parem tegelikult jälgida seda, kui paks on jää. Päikese valgus näitab meile täpselt ära,  mis ta siis võib-olla oma pool meetrit vist. Nüüd, 60 kuni 65 sentimeetrit ja mis meil on aprilli keskpaik,  aprilli teine pool. Mäletate, sellist talve? Mina ei mäleta. Kui enne nägime, kuidas Rein püüab kala mõrdadega,  siis siin sa teed võrgupüüki mis neid praegu eristab  mõrrasaaki ja, ja siis võrgusaaki. No. Mõrra mõrd on sügisest ühe koha peal püüdnud. Need võrgud said püügile pandud eile. See tähendab seda, et püüame seda kohalikku kala Siin jää peal näeme me praegu vingerdavaid väikseid  ussitaolisi tegelasi, kes tegelikult on üldse kalakaanid  ja talvel, miks neid nii palju kalade peale satub,  on see, et kalad on ise väga vähe liikuvad  ja kaanidel on lihtsam neile ennast külge haakida. Kalad on praegu väheliikuvad, et säästa energiat  ja vähendada hapniku tarvet. Kuigi hapnikuolud on Võrtsjärve limnoloogiakeskuse andmeil  üsna kasinad, siis kaladele otsest ohtu õnneks siiski pole. Suure tõenäosusega laguneb järvejää enne,  kui hapnikusisaldus kriitiliseks muutub. Reinu esimene mõrd andis saagiks kolm haugi. Kohe näeme, millise saagi toob teine mõrd. Läheb hõlpsasti. No küll piisab, piisab väga hea. Paistab, et umbes sama seis. Seis on kehvem, aga liigiliselt liigiliselt on mitmekesisem. Kui tihti sulle luts satub mõrda niimoodi? Lutsu jaoks on vaja spetsiaalselt panna. Mõrd. Ta armastab kiviseid kohti ja see on seal põhjajärves rohkem. Et tema on praegu pigem juhus, siin ma saan aru. Rein, kas aitaksid mul kiire loodusõpetuse tunni teha,  paneme sarnased kalad kõrvuti. Ja sugulased nii. Väga hea. Roosärg. Veidi kaugem sugulane Latikas natikas. Säinas. Luts. Haug haug. Üks oli veel. Mille järgi sa mõrra koha valid ja miks on nii,  et mõnel teisel mehel on täpselt samasugune mõrd,  aga kala ei tule ja näiteks sinul tuleb ei tea,  see kogemus. Kui saak oli kesine, siis vähemalt andis meile liigiliselt  päris hea ülevaate, et kes siin üldse liigub praegu. Talv on pikalt ju kestnud ja järvest hakkab hapnik otsa saama. Kui nüüd tulevad esimesed suured sulad Väike Emajõgi toob sealtpoolt otsast. Värsket vett koos hapnikuga, siis hakkab kala liikuma. Aga ootame Peab sulle soovima edu, et see kõik juhtuks. Suured tänud. Paneme nüüd mõrva tagasi. Mõne nädala eest istusime sõbraga keset Peipsi järve  ja võdistasime oma õngekesi, aga kala tuli väga napilt  ja siis ütles mu sõber sügava ohkega, et eile ei saanud midagi. Täna pole sedagi. Ja nagu ta nii ütles, nii oli kohe pirakas ahven otsas. See tähendab, et peab ikka teadma neid õigeid sõnu. Muidugi, üht-teist tasub teada ka kaladest,  endist, et kuidas ja kus nad elavad. Üldjuhul elavad nad muidugi vees, aga vesi ise on üks väga voolav,  väga muutlik element. Uurivad veeteadlased ehk hüdroloogid ja Kristo uurib nüüd,  et kes nad on ja mida nad just teevad. Ilmajaamas töötavate meteoroloogide töö on mulle tuttav  ja ilmaprognoose on edastatud juba omajagu. Millega aga tegelevad hüdroloogid, sellest oli mul siiani  üsna vähe aimu. Seetõttu panin jalga kummikud ja läksin Vihterpalu jõe  hüdromeetriajaama kontrollmõõtmisele kaasa. Kas me nüüd teame, et see jää nüüd piisavalt tugevam,  et see meid üldse kannab? Selleks kasutame jäätuura liikudes jää peal edasi. Proovime tuuraga jää tugevust. Kui tuur peaks läbima jää esimese löögiga,  on edasiminek keelatud. Eriti tasub muidugi proovida just kaldaäärset jääd. Mis teinekord võib osutuda väga nõrgaks selle tõttu,  et. Ta on sageli õhus, nii nagu siin. Jõe keskel võib jää olla märksa paksem ja tugevam. Mulle anti kaela sellised jäänaasklid, et kui juhuslikult  peaks 40 sentimeetrine jää läbi vajuma, siis nendega saan  ennast välja aidata. Tundub, et talv on olnud korralik ja jää on ikkagi vägagi paks. Siin ei ole jääpaksus veel kõige suurem. Üks suuremaid jääpaksusi on meil Valge jõel praegu kaks seal jää. Ligi 70 sentimeetrit. Aga miks on mõnel jõel jää paksem kui teine teisel,  et kas ilm on lihtsalt olnud seal külmem ja. See sõltub Jões voolamise tingimustest, kui vool on aeglasem,  siis on tingimused paksema jõe tekkimiseks soodsamad. Kiire vooluga kohtades muidugi on jääõuke. Aga need tingimused võivad talve jooksul muutuda. Et automaatjaama kontrollida ja teada saada,  kui kõrge on praegu veetase jões, siis peame  ka mehaaniliselt kontrollima siinsed vaiad üle. Praegu otsime seitsmendat vaia siit jõe seest  ja siit me teda leidsimegi. Seitsmenda vaia kõrgus on siin 70 sentimeetrit  ja vai oli viis sentimeetrit jõest väljas,  ehk siis jõed. Veetase on praegu 65 sentimeetrit. Nüüd läheb vist kõvaks puurimiseks ja raiumiseks võtsime  isegi joped seljast ära, mida me tegema? Me hakkame praegu tegema vertikaalidele auke,  jää sisse, silla peal on märgitud meetrid  ja siis vastavalt enne mõõdetud veeseisule me teame,  kus jõgi hakkab ja kus jõgi lõpeb, teises kaldas,  ja siis on vaja sinna keskele teha auke,  et et saada korralikult mõõta. Põhimõtteliselt enne seda, kui me hakkame voolu hulka mõõtma,  siis tegelikult me peame mõõtma ära jääpaksuse. Sellepärast et siis me teame, kui palju tegelik nii-öelda  vee ristlõikepindala on, et mis osas vesi voolab. Vaatepilt, kus kolm täismeest jõkke auke raiuvad  ja kala ei püüagi, on küll veidi imelik. Aga täpselt selline hüdroloogiliste mõõtmiste metoodika on  pika ajaga välja kujunenud ja siin jalgratast pole vaja leiutada. Eeltöö on tehtud, augud on puuritud ja nüüd algab jääpaksuse  mõõtmine on nii. Jah. Märgime ära jõejaama täpsed kellaajad, lävendi jõeseisu  ehk siis see on täielik jääkatte siis siia lehe taha. Kuna meil lünkasi on natuke vähe siin paberi peal jää jaoks,  et jää ei ole sigine muus maailmas ka väga levinud asi  mõõtmise siis teeme siia vaba käega vastavad meetrid  ja kirjutame jääpaksus. Kõik need lahtrid täituvad tänase päeva lõpuks nendest  aukudest võetud mõõtmistulemustega ja päeva lõpuks me saame  ühe numbri, mis on selle jõe veevoolu hulk. Meil on siin kahte sorti mõõtmisvahendeid. Üks on siis tänapäevane. Ott on akustiline, voolumõõdu riist ja siis on meie  igapäevane voolumõõdu, ehk siis kiirusemõõtja,  mis on siis? GR. See tundub nüüd väga eelajalooline kast siin olevat  ja noh, eelarvema kuskil 80.-st aastast,  äkki vanemad on 52 aardekast? Just siin on meil siis see juhe ja siis põhitöövahend on tiivik. See tiivik läheb siis vette ja ta teeb iga 20 pöörde tagant,  annab signaali ja siis see kell hakkab siin helisema  ja meie hakkame põhimõtteliselt kellahelinaid kokku lugema  umbes 100 sekundi jooksul ja 80.-st aastast siiamaani töötab,  hästi hooldatud. Aga ma võin. See on nagu munakell või mingi sireen või  ja iga kord tuleb kontrollida, et, et vaba jooks oleks hea,  et kui ta kiilub kinni. Liiga järsku, siis, siis on asi natukene nässus,  siis tuleb hooldada, aga praegu ta käib ise juba väga hästi,  et hakkame. Hakkame sellega alguses mõõtma. Ja siis meil on. Teine. Relv. Mis on siis digitaalne? See ütleb sulle kohe voolukiiruse. Selliste mõõtmistega siin stopperiga saab teada lõpuks  voolukiiruse korras. Lõpp lõpuaeg on 90 sekundit. Signaale on meil viis. Ehk siis kokku tegi tiivik 100 pööret 90 sekundi jooksul. Miks hüdroloogid seda tööd üldse teevad,  et miks ei võiks need jõed siin rahulikult voolata  ja miks neid mõõtmise peab üha üha uuesti tegema? Kui meil on teada kõik need vooluhulgad ja,  ja andmed siis saavad erinevad ametiasutused neid vajalikul  moel kasutada. Näiteks kui ehitatakse kuskil mingit uut teed,  et siis teada, kui suur hulk vett sealt teetruubist peaks  läbi minema. Et, et vältida siis üleujutusi samamoodi kui tehakse uusi elamupiirkondi. Kuhugile jõe kallastele siis teada kui kõrgele tuleks majad ehitada,  et, et need vee alla ei jääks ja keldrid vett täis ei läheks ja,  ja miks ka mitte näiteks kasutada neid andmeid kuskil  hüdroelektrijaamade sanitaarvooluhulkade mõõtmiseks,  et MH saab põhimõtteliselt kõik kätte? Suurvee ajal ulatuks mulle vesi siin silla peal Nabani,  selleks aga, et hüdroloogid saaksid voolukiirust erinevatel  veeseisudel mõõta, tuleb see sild vintsidega kõrgemale tõsta. See on tõeline kohtunikutöö, siin see meetod on kasutusel  olnud peaaegu 100 aastat. Muutumatult. Ja töötab väga hästi lollikindlalt täiesti lollikindel. See masin on hüdroloogide tulevik, Ferrari,  Ferrari. Ja võid põhja panna. 0,27 meetrit sekundis On see jõe kohta kiire aeglane vool. See on. Selle punkti kohta prognoositav, ütleme niiviisi,  palju neid jõgesid üldse Eestis on, mida te mõõdate  ja järvesid? Järvemõõtmisjaamu meil on viis. Ja jõge si on 56. Et 56-l jõel peab sellist mõõtmist tegema perioodiliselt. Jah, hea on teha niiviisi, et kuus-kaks korda käia voolu  hulka mõõtmas, siis see annab piisavad tulemused,  et teha üldistusi. Selliste jaamade tihedusega katab hüdromeetria võrk 73  protsenti Eesti territooriumist. Milliseks aga hüdroloogid meie riigi veeressursse üldse hindavad? Suurem osa meie vooluveekogudest on sirgeks tõmmatud  ja sügavaks kaevatud et vesi võimalikult kiiresti merre juhtida. Mõned üksikud looduslikud sängid on veel  ka säilinud, aga üldjoontes kui võtta näiteks 2012. Aasta, mis oli siis? Mõnedel jõgedel siis läbi ajaloo läbi selle 60 70 80 aasta  keskmine vooluhulk hulk oli siis rekordiliselt suur  siis see võib öelda, et läks hästi. Siin EMHi hüdroloogia osakonnas toimub välisvaatluse  ja automaatjaama andmete kokkupanek ja edasine analüüsimine. Märtsi lõpul Vihterpalu jõel tehtud mõõtmistel saime  lõplikuks veevoolu hulgaks üks kuupmeeter sekundis,  eelmisel nädalal suurvee alguses oli hulk juba kümnekordne. Selliseid andmeid on Eesti hüdroloogid kogunud järjepidevalt  juba pea 100 aastat. Seega on teada ka veerohked ja veevaesed tsüklid. Ja nii võib üsna täpselt öelda, kas vanaisa jõekääru  ehitatud sauna asemel on mõtet elumaja ehitada  või ujutab jõgi selle mõne aasta pärast lihtsalt üle. Põhi ei ole õige üksnes ülekantud mõttes vaikse loomuga  inimeste suhtes, vaid ka hüdroloogilises. Kõik, kes on jõgedel matkanud, teavad ju,  et võrendikel hauakohtades on vee vool aeglane,  kärestikes aga kiire. Sedasorti teadmised tulevad meile justkui iseenesest ei kuskilt. Nagu näiteks seegi, et palderjan mõjub inimesele rahustavalt. Kuidas on tegelikult tegelikult enamasti rahustabki,  aga mitte alati? Vahel mõjub ta inimesele nagu kassile et läheb pöördesse  või siis sellisesse mõnusasse äraolemisse. Mis pärast, mis on palderjanis nii erilist. Meie küsimusele vastab teadlane Meie kassisõbrast režissöör Mihklil tekkis küsimus,  miks ajab palerjan kassid hulluks. Mul on hea meel teatada, et leidsime inimese,  kes oskab sellele küsimusele vastata. Palder jan võib väga oluliselt muuta kassi käitumist kuna  palder ja pallergitilgad ja palderjani tinktuur sisaldab  väga erinevaid aineid. Seal on rahustav toimega ained, miks inimesed seda tarvitavad. Aga seal on ka üks selline aine, nagu aktinidiin. Mis on väga sarnane kassiühe feromooniga  ja kui ta meenutab oma lõhna alt kassiuriinis leiduvat ühte  teist feromooni ja, ja, ja kast põhimõtteliselt kast tajub  palderjanitinktuuri või palderjanitaime kui teise  kassiuriini ja seetõttu ta seda käibki nuusutamas ja,  ja see talle tohutult meeldib ja ajab ta ajab ta hulluks. Kas palderen võib olla kasside jaoks ka mõnuaine? Ma arvan, et seal on teatav selline naudingukomponent  kindlasti sees, seda raske on neid katt,  kassi motiive nüüd öelda. Ta ei ole arvatavasti seotud sellise klassikalise feromoni funktsiooniga,  mis on vajalik siis paljunemiskäitumise jaoks,  kuna kuna nii emased kui isased kassid mõlemad lähevad  selle fenomoni peale hulluks. Seega ma arvan, et seal võiks olla teatav nauding,  motiiv ja palderei toime. Ei ole tegelikult väga pikk ta suhteliselt lühikest aega ja,  ja kassil tekib teatud resistentsus sellele järgmine  palderini doos, mis tema sellise naudingu esile kutsub. Selleks läheb aega umbes tund kuni kaks peab olema nende  dooside vahel. Palderjani on ainena tuntud kui kui kassi atraktante,  kassi ligimeelitav aine Lisaks palderjanile on teada ka näiteks naistenõges,  mis sisaldab ühte teist samasugust ainet. Ja, ja ka on veel mõned taimed, mis sisaldavad aineid  mis meenutavad siis kassiuriinis oleva olevate feromoonide  toimet või nad meenutavad neid feromoone  ja seetõttu kassid käivad neid söömas ja  ja nautlemas nende taimede juures. Kas võib öelda, et kassil võib tekkida palderjani vastu sõltuvus,  ehk siis ta hakkabki tahtma palderjani manustada  või nuusutada. Ja seetõttu ma arvan, et sellel ainel on potentsiaali  muutuda ka või tekitada sõltuvust kastis  ja ta ja ta ka mingis faasis tekitab seda. Kuid kas ta nüüd päris sellise narkomaania mõõtmeid võtab,  nagu nagu me teame seda inimühiskonnas, siis seda on nagu  raske ennustada siin. Valgevenes olla kurikaelad kasutanud kaasosalisena siiami kassi. Nad ostsid rikastelt inimestelt midagi hinnalist,  aga raha, millega tasusid tegid kokku Balderjaniga. Hiljem hiilisid salaja majja, lasid kassi lahti  ja kass leidis kähku üles rahapeidupaiga. On see nüüd näide inimese ja looma harmoonilisest koostööst  või hoopiski hoiatus, et raha enne ära peitmist kindlasti  üle nuusutaksite, seda ei tea ma isegi. Seda, mida ma ei tea isegi, räägin taas nädala pärast. O kolm.
