Oleme praegu Raplamaal Mahtra jahimajandis  ja hakkame kohe metsa minema metsloomade jälgi vaatama. Ja, ja mismoodi see süsteem nüüd käib? Siin on ruudud joonistatud Raplamaa kaardi peale. Need on nüüd jah ruutloenduse ruudud, mis Raplamaal paiknevad. Need paigutati siia aastal 2002, millal korraldati  ka esimene ruutloendus Raplamaal. Ruudud on paigutatud siis jahipiirkondadesse väiksematesse  üks ruut suuremates se kaks ruutu. Ruudu külje pikkus on kolm kilomeetrit. Nii et ühe ruudu loenduse käigus läbitakse 12 kilomeetrit  ja kokku neid ruute on Raplamaal 27 Raplamaal on ruutloendus läbi viidud küll juba viimased paar aastat,  kuid sellest talvest peaks kogu Eesti jahimeeste poolt  ruuthaaval läbi käidama. Kuidas jahimehed viitsivad ikka käia neid ruute läbi? Tähendab, pean tunnistama, et jahimehed on sellesse  loendusmeetodisse siiski suhtub üllatavalt positiivselt. Eestis on üle 250 loendusruudu ja talve jooksul läbivad  kokku käivad jahimehed looma jälgi lugedes 3000 kilomeetrit. See on päris pikk maa. Sama palju kui minna Tallinnast Madriidi. Meie sõitsime loendamist jälgima Hageri loendusruudule. Kuidas tänased lumeolud on selle loenduse tegemiseks? Kõige paremad ei ole, sest praegu on kahetöised,  jäljed on ja, ja täna hommikul oli, tähendab 15 kraadi  peaaegu külma ja ja see jälg on üsna selline ärmas,  aga no selle selgitab ära ikkagi, et, et  kus on lumi sisse sadanud, et me varasemaid ei loe,  kuna see lume ega lumeolud on üsna kehvad. Eelmine aasta ju. Meil jäigi Raplamaal see loendus ära tänu sellele,  et, et ei olnud. Esimesele jäljereale jõuame üsna kiiresti. On väga selgesti näha, kus, Kus poole ta on suundunud ja? Kuidas ta astub ja kuidas ta loha veab. Kui teil on looduses niisugune lohakas käia,  ei astu ilusat puhta puhast sammu, ta veab nagu sõnaga loha kaasa. Aga saad sa jälgede järgi aru, kas on põdrapuldi  või vasikad? Põdra siin on antud juhul tegemist lehm,  lehm kahe vasikaga kaks on väiksemad ja üks on  siis täiskasvanud looma jälg, aga. Pullijälg on tömp, võib olla la koheva lumega on seda raske eristada,  aga, aga. Kui on Kõva kõva lumega või sulalumega või tavamaa peal on ikka  väga hõlbus sugu ja varust enam-vähem selgeks teha. Iga loendusruuduga ristuv jäljerida läheb kirja välitöö kaardile. Siia läheb nüüd kirja. Ütleme siit on ta läbinud ja kolm lühendiga põ. Et kolm põtra on siit läinud, see ei ole määrav,  kus suunda enne varem pidime määrama ka noolega suunaga see  enam ei ole tähtis, et see. Ja nüüd märgime taga ühtlasi siia märke lehele. Selliselt teeme kolm täppi, see tähendab kolm põtra pärast,  kui on. Saame teha kasti, siis on teada,  et 10 looma jälge on olnud. Ja niimoodi nüüd läheme edasi ja. Ja. Loeme edasi. Kaardile märgitakse üles kõik ulukid alates kanalistest,  lõpetades suurkiskjatega. Siin on nüüd ühe hoopis haruldasema tegelase jäljed,  kes need on? Päris korraliku käpajäljega Ilves ristub meie meie ruuduga  ja samas, ega see, see koht ei ole ka juhuslik,  et et ta siin ristub, sellepärast et siin on üks raielank ja,  ja teada ja nagu näha, ka on väga palju metskitse jälgi raielankidel. Et, et kuna kits on talvel ikka suuremalt  ja pungatoidul, siis nad kogunevad raielankidesse  ja Ilves tuleb jälle kitsele järgi, nii et et praegu me  oleme jah, sattunud mõlematele jälgedele korraga. Ruudu küljed, mis jõgesid ja kraave läbivad,  annavad infot ka loomade kohta, keda muidu metsa vahel  kohata ei pruugi. Tähendab osa need ruudud on ka niimoodi paika pandud,  kas mööda veekoguääri? Mingi maa käivad mööda veekogu ääri, muidu ei saa me  ettekujutus jälle veeloomadessee, tähendab Saarmas kobras,  kus nemad tegutsevad ja see, see on. Neile suuremalt jaolt ja, ja kindlasti satub. Kindlasti satub neid neid jälgi sinna ruutudesse. Nii nagu inimesed armastavad ka loomad käia mööda neile  tuttavaid radu. Kellega meil nüüd siin tegu on? Siin on nüüd tulnud Rebane. Siis on kitserada ja ja paralleelselt meiega läheb põder. Aga siin on rebane tulnud mööda kitsejälgi,  kas loomad käivad üksteise jälgedes ka, et kas see pakub  neile huvi, et. Noh, antud juhul ei tea, võib-olla sattumus,  kas tal nüüd selle praegusel hetkel mingit põhjust seda  kitsejälge käia on, aga tavaliselt on. Need kindlad rajad, kus loomad kulgevad üle,  need on küll ikkagi olemas, et et need on jahimeestel teada. Kui, kui jääb küttimiseks, siis nagu öeldakse ikka,  et radade rajad tuleb kinni panna. Et need on ikka. Kindlad kohad, kus loomad kulgevad alati läbi Jahialadel kokku kogutud välitöökaardid rändavad maakonna  jahinduse spetsialisti kätte ja sealt edasi Tartusse  teadlaste juurde, kes jälgede rägastiku kokku võtavad. Siin on nüüd lausa mets ja jälgede rägastik,  et mismoodi te siit aru saate nüüd, et kes läinud on  ja kui palju? Noh, seda sea puhul on ikka tavaline, on jäljeread,  et, et siis peaks natuke kas tagasi minema või,  või edasi vastavalt, kus ta laiali läheb,  et siis enam-vähem selguse saab, kas nüüd päris ühe sea pealt,  aga, aga noh enam-vähem ikka jagab välja,  mitu siga on tulnud, et et nagu siin kõrvale praegu vaadates,  siis näeb juba nad argnevad ära. Et sealt saab juba välja lugeda ja kui jälge hakkab ikka  väga tihedaks minema, nii kui siin ongi,  siis on selge, et mingi söödaplats on hästi lähedal  selle ruudule sattunud ja siin ongi, et oleme praegu  söödaplatsi äärest läbi minemas ja siin on seda sea jälge ka,  aga aga siin ei tohiks ka üle pakkuda, et siin peaks,  peaks nagu, aga tavaliselt, kui, kui jahimehed ise seda seda söödavad,  seda paika siis küll ad ikka enam-vähem ära teavad  ka selle arvu Ruutloenduse metoodika on välja töötanud Tartu Ülikooli ulukibioloogid,  kes kunagi Venemaal kasutusele võetud transektloenduse Eesti  olude jaoks ümber kohandasid. Sel meetodil on nagu pikk ajalugu juba ja,  ja see on nagu tunnustatud tunnustatud meetod,  kompleksne meetod, mis annab siis võimalikult palju liikide  kohta mingisuguse. Suhtelise arvukuse ülevaate meile ja, ja,  ja praeguse seisuga on ta soovitatud ka niisuguseks  standardseks seiresüsteemis, Lätis ja Leedus. Ja, ja Põhjamaades on ainsaks takistuseks mägisus. Liiga ütleme Norra ja Rootsi ei tee sellepärast seda Rootsi  natuke teeb isegi juba et seal on liiga palju mägesid  ja üle mägede ei saa seda neid trassi panna. Siiamaani saadi ülevaade ulukitest vaid üldloendusega. Üldloendus ei ole loendus, see on hinnang,  lähimehed istuvad maha, võtavad õlled kõrvale ja,  ja hindavad, palju metsas loomi on. Noh, kui on teatav kogemus olemas, siis võib muidugi  ka pihta panna, aga aga paljude ulukite osas pannakse  jubedalt mööda. Aga vähemalt see meetod annab siis vähemalt sellist  objektiivse ülevaate, eriti mis puudutab neid väikseid loomi,  keda üldse nimetatud üldlevi. Loendusruudud on maastikule paigutatud niimoodi,  et läbitud trassi peale jäävad maastikutüübid oleksid  proportsioonis jahimaaga. Nii katavad paljud loendusruudud lisaks metsale  ka rabasid ja põlde. Oluline on see, et et leida jälgi iga loomaliigi kohta,  kes siis vastavas piirkonnas elavad ja on selge,  et kõik loomad ei ela metsas, ehk siis metsahelled ei pruugi  kajastada siis tegelikku olukorda. Sellepärast siis üritame leida kompromissi niimoodi,  et uluki ruudul peegelduks nii palju metsa protsentiaalselt,  kui seal tegelikult on. Erinevalt üldloendusest ruutloendus metsloomade absoluutarvu  ei anna. Küll aga võimaldab ta määrata, kas mingi liigi  arvukus on kasvamas või kahanemas. Reeglina me isendeid üldse ei loe. Me loeme ainult, me loeme ainult jälgi, nii et me,  me nagu ei väida, et meil selle põhjal oleks  nii ju nii palju isendeid. Me väidame ainult jälgija jälgede põhjal,  me saame vaadata trende, ütleme kas on loomi rohkem  või loomi vähem, on võimalik muidugi, kui on tehtud näiteks  selline ööpäevane jäljepikkus, keskmised jälje pikkuse,  palju see loom jälgi teeb, selle mõõdud on,  kui, kui see on ära mõõdetud, ütleme näiteks loom teeb iga  talvel iga päev keskmiselt kõnnib 0,5 kilomeetrit  siis saab minna ka põhimõtteliselt isendite peale. Aga kui me seda teame, siis põder kõnnib päevas 0,5  kilomeetrit talvel. Siis me saame välistada selle, et see saab olla üks seesama isend,  kes läbib kaks ruutu. Aga me peame seda pikkust teadma, siis me saame minna  ka isendite peale üle. Lähiaastatel loodetakse jõuda ka selleni,  et määrata erinevate liikide talvised päevateekonnad  ja sealt edasi absoluutarvukused. No tavaliselt oodatakse absoluutarvukusi,  oodatakse põtrade, kitsade, sigade ja huntide numbreid  ja ja vot peab ütlema, et need absoluutarvukust vajavad  lisauurimist on nagu ma ütlesin, vaja vaja on teada neid päevapikkusi,  päeva, teekondi või kodupiirkonna suurusi  või midagi, et saaks just öelda, et vot see hunt ei saa olla  seesama hunt, kes siin teises ruudus läbis neid,  need on, need lähevad valemisse sisse ka need numbrid,  et kui me need ka veel teada saaks, siis me saaks minna  ka absoluutarvukustele üle ja tõenäoliselt seda  ka paljud ootavad ja jahimehed ka ootavad seda,  et see oleks nagu siis ka veel üks etapp,  mida võiks siis juurde teha. See on üks külm hommik siin Peipsi peal. Vaatame, kas kohalikel siin kala võtab? Üsna paljudel inimestel on talvine kalapüük Peipsi peal  saanud teiseks elatusallikaks. Aga samas on ka paljud, kes käivad siin puhtalt oma  meelerahu ja ja harrastuse pärast. Mis on siis see, mis ajab mehe talvel jää peale? No ma arvan, et see on kõige parem puhkust. Tuled siia nagu täna on tuul ja, ja päike  ja ja, ja tuled lülitad telefonid välja ja,  ja lihtsalt oled värskes õhus. Täna ei võta, eile võttis. Eile võttis väga hästi 16 kilo ja sinna kanti. Ja mis te teete nüüd ahvenatega? No mina võin koju, panen suitsu? Kuuldavasti mitte igaüks ei tee niimoodi. Noh, ma arvan küll, jah, et kolmveerandil meestel on see  rohkem nagu elatusallikas, et et, et, et maha müüa,  mis vist vist väidetavalt on küll keelatud,  eks ole, see ost, aga tõenäoliselt ka toimib. Alates eelmise aasta märtsist ei tohi harrastuskalamehed  enam kala müüa. Püügiõigus annab kalameestele loa püüda ainult oma tarbeks. Kas sellel talvel on ebaseaduslikul äril lõpp tegutsevad  ikka edasi ja katsuvad ikka kuidagi niivõrd müüa seda kala  ja ega see suurt vähemaks ei ole jäänud. Paljud nendest kalameestest, kes siin Peipsi peal on,  on peamiselt raha peale väljas. No ma usun, et üks kolmandik Ja eks te kontrollite ka neid nagu võimalused on,  nii kohe ja samamoodi kala kokku ostes ikka neid juhtub ka,  et. Iga kuu ikka paar tükki juhtub vahele jääma. Me põhimõtteliselt küll tegeleme kutseliste kaluritega. Kas kutseliste kaluritel on palju võrkusid,  mis on märgistamata ja pandud salaja? On ikka, ma võiks öelda, et kaks korda rohkem. Ja need, mis on üle liia pandud, siis need on nagu märgistamata,  sellised salaliinid. Mis on sellised, ütleme, keskmised karistused,  mida nende rikkumiste eest võib saada. 1200 kuni 6000 ja isegi kuni 18000. Ja neid reaalselt jagatud päris palju reaalselt jagatud on omajagu. Järvel kontrolli tagamiseks peab keskkonnainspektsioon  tegema tihedalt koostööd piirivalvega. Piirivalveradar annab meile andmeid, kus keegi paneb võrke  ja nii edasi ja siis me saame koordinaate. Järgi minna meie poolt avastatud keskkonnaalased rikkumised. On üpris sageli üle antud neile kui eriti kui asi puudutab  keskkonnakahju menetlemist. Kuna väljanõudeks on keskkonnainspektsioon. Talvine võrgupüük on Peipsi kalurite jaoks higivana traditsioon. Siiani võisid rannakalurid käia järvel kolme võrguga oma  tarbeks püüdmas. Samal ajal oli see ka väikeseks lisateenistuseks. Sellel talvel tehti järjekordne seadusemuudatus. Oma tarbeks. Kalastamiseks tuleb taotleda ühe võrguluba,  kes soovivad püüda kahe või enama võrguga. Need peavad ennast registreerima ettevõtjatena. Keegi ei lähe ju järvele kahe-kolme võrguga ikkagi pannakse  neid 10 sisse, tähendab, kahe-kolme võrguga ei ole lihtsalt  võimalik kalapüügist ära elada ei ole võimalik,  noh, kui te vaatate, kas või seda tänast ki saaki,  siis see see kütus juba siia järvele sõitmiseks maksab  rohkem kui see viis koha, eksju see ei ole võimalik  kahte-kolme võrku ja ennast ära elatada,  nii et noh, on tahtlikult või tahtmatult on tekitatud  niisugune kontingent püüdjaid, kes on pandud nagu. Röövpüüdja olukorda, õigem oleks välja mõelda mingisugune  mehhanism ikkagi, mis, nagu koondaks need püügiload nagu  tugevate firmade kätte ja võib-olla siis on nagu  professionaalsel kalapüügil rohkem tulevikku. Püügipiirangute kehtestamisel peab teadma kalavarude hetkeseisu. Sellega on Eesti mere instituudi teadlased tegelenud juba  kümmekond aastat. Aastaringsete katsepüükidega saadakse erinevate  populatsioonide tugevused. Kõik kalad analüüsitakse, mõõdetakse, kaalutakse,  kogutakse soomuseid ja lõbusa gaasi, et siis kalavanust määrata. Olulisemad püügikalad Peipsis on aga koha latikas  ja ahven. Koha töönduslike saakide kohta saab niisuguse täieliku  täieliku pildi. Ja kui aastast aastast seda jälgida, siis noh,  esiteks saab teilt töönduspüüki töönduspüükidega neid  võrrelda ja järeldusi teha, kuidas need kalurid püüdsid see  talv ja palju nad püüdsid, püüdsid hinnanguid anda. Ja teiseks saab Erinevate kohapõlvkondade tugevust täpsustada nende püükide  alusel ka kohapopulatsiooni tugevus sõltub,  ütleme, saakloomade arvukusest ka. Ikka. Jah, see Peipsi tint on. Peipsi tint on siin koha jaoks suur, suur õnnistus,  et kui seda ei oleks, siis ei oleks, need ei oleks need  kohapõlvkonnad sugugi nii tugevad ja koha ei oleks järves  üldsegi nii arvukas. Et just esimesel eluaastal sügisel hakkab see väike kohamaima,  hakkab tinti sööma. Ja, ja siis ta kasvab nii suureks, et ta Peipsis nagu  talvitumisega probleeme ei ole, aga osaliselt tuli,  tõusis kohe arvukus ja saagid ka seetõttu,  et 70. aasta keskpaiku siin vähendati põhjanootade arvu  tugevasti ja ühtlasi tõsteti nende silma suurust üha rohkem  ja rohkem. Need väiksemad kohad pääsevad püünisest läbi. Mitme aasta kohad. Need on nüüd 2001. aastal kohad, et. Sisuliselt on nad nelja aastased kohad. Vatiaga on ka kõik korras, ta nagu kohagi soojalembeline  liik ja ja Peipsis üldiselt ongi nii, et külmalembeliste  kaladega on halvasti ja soojalembeliste kaladega on hästi. Hoolimata soodsatest kasvutingimustest mõjutab inimene tihti  kalavarusid loodusest rohkem kui suur osa selles on harrastuskaluritel. Mõne liigi puhul on näiteks ahvena ja ja natuke  ka särje puhul on nad päris päris olulised varukasutajad  need mõne mõnel aastal näiteks. Meie hinnangute järgi nad võivad välja püüda sama suure  koguse ahvenat kui professionaalsed püüdjad. Aga see on ainult mõnel aastal, see ei ole alati niimoodi,  aga. Midagi katastroofilise, küll Peipsi peal,  praegu eile Peipsis kala on. Selleks, et ka tulevikus järve peal kalapüük toimuda saaks,  tuleks varusid targalt majandada. Mis teie pakuksite välja siis lahendusena? Poolne abipesu olema selles suhtes, et saaks ära piirata  ja keelata. Kalaturg sellisel moel, et teda ei saaks tõesti niimoodi  faktiliselt kokku osta ja salaja müüa ilma päritolu tõendamata. Kui kaob ära turg, siis kaob ka sala kalavedu ära  ja kalapüük. Kõik saab alguse turbast. See raba siin on, ei tea, kui vana keegi pole uurinud Tartu  halduskohtu otsusest, sõltub, kas see raba  ja need sookured ja orhideed jäävad püsima  või saab sellest sarnane tühermaa. SO on väike soo Võrumaal. Nõukogude Eesti ajal kaevandati siin turvast  ja sellest ajast seisab osa rabast elutu süsinikdioksiidi  äritava väljana. Nüüd tahab osaühing ketal võruga alles jäänud raba üles  kaevata ja Võrumaa keskkonnateenistus on otsustanud seda lubada,  kohalikud elanikud mitte. Nemad asutasid seltsingu roheline Urvaste  ja andsid asja kohtusse. Otsustasime kohtusse minna, kuna kogunes tõesti  nii palju materjali, mis meie meelest räägib  siis kaitsjate poolt, et kohus siis võtaks lõpliku otsuse  selles suhtes, et kas need argumendid, mis on aluseks  kaevandusloa väljaandmiseks, et kas need tõesti on  nii tugevad? Neli aastat tagasi andis Urvaste vald kaevandamiseks nõusoleku,  kuid praegune vallavalitsus on turbatootmise vastu. Vald on andnud nõusoleku, et kaevandused võiks jätkata  selles vanas maardlas, mille, mida on alustatud kaevandamist  81. aastal. Aga nüüd selle nõusolekut on hakatud tõlgendama  keskkonnateenistuses ja ka selle taotleja poolt niimoodi,  et selle nõusoleku alusel võiks hakata kaevandama  ka siin kõrval asuvat maa-ala, aga selleks valdnõusolekut  andnud ei ole ja nüüd on vald sellises kummalises olukorras,  et, et kõik vaatavad vallale otsa, et miks me niimoodi käitusime,  kuna vallavalitsusel kahjuks võib-olla jätkunud tol korral  nii palju tarkust, et, et need kaardid ja kõik asjad täpselt  välja nõuda. Ja nüüd ongi see tõlgendamise küsimus. Vald tõlgendab seda üheselt. See luba on antud välja selle endise turbamaardla  kasutuselevõtmiseks ja tootmise taastamiseks. Vanas maardlas saaks kaevandada hästi lagunenud kütteturvast  kuid seda ei taha praegu keegi. Turbakaevandajat huvitab raba pealmine kiht,  seda vähe. Lagunenud turvast nimetatakse aiandusturbaks. Võrumaa keskkonnateenistuses nenditi, et Eestist jääb asuma  mulje küll, kui maavara Lääne-Euroopasse müüakse,  kuid protesteerima oleks pidanud varem. Antud juhul kahjuks jõudis see inimeste protest neli aastat hiljem,  kui see maandumisloa väljaandmise protsess hakkas. Nii et vahepeal on väga palju otsuseid, kooskõlastusi,  mida iganes antud kaevandamist taotlevale firmale,  nii et mingisugune juriidiline mõiste on nagu õigustatud  ootused neil saada sinna luba. Lisaks on see esose olnud Eesti kasutatavate seode nimekirjas. Tähendab, meie tegeleme ju looduslik kasutamise küsimustega ka,  mis võib-olla tõesti nii-öelda võiks vastu olla minna puhta kaitsega. Senikaua peame ootama Tartu halduskohtu otsust,  mis siis otsustab, kas positiivne otsus loa väljastamiseks  on õiguspärane või mitte. Turbafirma ketal võru esindaja ei taha O teemal rääkida,  sest küll kohus otsustab. Küsisime, kas ketas Võru on paberimajanduses kõik õigesti teinud. No minu arvates küll mina ei ole, kui midagi valesti teinud. Ja minu, minu juristid on samal seisukohal  ja kui, kui seal olekski midagi miks, miks ma peaks oma  juristi mitte usaldama? Vallale kaevandaja esitas kaevandusloa kava,  et nad hakkavad kaevandusluba taotlema, aga tegelikult  vallas ei ole mitte mingisuguseid materjale  selle kaevandusloa taotluse kohta, mis peavad vallas olema  kõik kaardimaterjal kaevandusloa taotlus ise,  et ei ole mingisugust alust ki vallal anda seda nõusolekut,  kui ei ole materjale. See ala, kus me praegu oleme, see ei olnud mäetööstus maana  kirjas ega ka aktiivse turba tarbevaruna. Möödunud kevadel muutis vald maa sihtotstarvet. O sai mäetööstus maa. Kui vald pole uue kaevandusega nõus, miks ta  siis maa sihtotstarvet muutis? Tõepoolest selline taotlus keskkonnaministeeriumi poolt tuli ja,  ja seal me nagu vastu olla vastu olla ei saanud,  sest riik oma oma maa sihtotstarve võib selliselt muuta. Aga see ei tähenda seda, et kui sihtotstarve on muudetud,  et see on ka automaatne kaevandusloa taotlus. Juba taotlusmaterjalide saamisest alates kõik dokumendid,  mis on meie käsutuses, kõik uuringud, mis on meie käsutuses  ei ole seal selgitanud sellist looduskaitselist väärtust,  mida võtta kaitseala. Eelmisel üle-eelmisel aastal olid üle Eesti väga suured  Natura 2000 valikud. Inventuurid ja ka need inventuurid ei selgitanud seda ala  väärtusliku alana. Võib-olla sellepärast, et SOs on juba selline rikutud ala  olemas ja siin ma ütleks seda, et Võru maakond on  aastakümneid jälginud seda reeglit et turba kaevandamisega  ei ole mindud nendele aladele, mis on puutumatud sooalad. Keskkonnamõjude hinnang Nende suurusjärkude juures,  mida selle loa taotleda ütluses? Kavandati ei olnud kohustuslik ja kuna seal ei olnud  loodusväärtusi ei saanud me seda noh. Ei olnud põhjust seda. Noh, tegelikult sellelt taotlejalt küsida Roheline Urvaste loeb seadusest välja, et keskkonnamõjude  hinnang siiski on vajalik. Ka looduskaitseliste väärtuste osas ollakse eri meelt. Ja kõigepealt ma tahaksin öelda seda, et tegelikult ei ole  sod üldse uuritud, et küll on teinud professor Jaanus Paal  97. aastal märgalade inventuuri raames väikese inventuuri  ja see on klassifitseeritud seal raamatus kui õõtsik madalsoo. Aga ülejäänud sooala ei ole absoluutselt uuritud  ja nii palju, kui me ise siin suvel oleme käinud  ja meie palvel on käinud teised spetsialistid,  me oleme leidnud paar kaitsealust taime nagu Rooma vöövilge  ja karukold, et tegelikult on see kõik töö tegemata  ja kuidas saab anda niimoodi välja kaevandusloa ala peale,  mida ei ole enne uuritud tutki. Et kas siin on kaitsealuseid liike ja kui palju neid on. Ja tegelikult ei ole ka vaadeldud selle vana kaevanduse vana  Mart keskkonnamõju, et puuduvad andmed selle kohta,  et, et kui palju siis ta tõesti eritab süsinikdioksiidi,  ta on seisnud siin aastakümneid ligi 20 aastat,  lihtsalt niisama ja ei ole kraavid täis lastud. Ta seisab ja ta reostab keskkonda. Vana kaevanduse mõju pole keegi uurinud,  seega puudub ka keskkonnateenistuses igasugune info,  kuidas uus kaevanduselanike võiks mõjutada,  sedagi ei oska keegi öelda. Peaks ütlema, et väga tõsiselt määral on see omaaegne  kaevandamine kindlasti muutnud. Üldsoostikku sarabasoostiku. Kuid samas midagi katastroofilist nüüd ei ole me kuulnud,  et ümbruskonna inimestel või oleks selle tõttu juhtunud,  et kaevud tühjaks või midagi sellist. Siin on vana probleem, et veetase on väga madal ja,  ja tavaline salvkaev ei, ei pruugi üldse nagu õnnestuda. Et siis on inimestel on, kui on, siis ainult puurkaevud. Ja üks hirm ongi nüüd sellega seotud, et,  et ka nendest võib vesi ära kaduda ja et see on suur teadmatus. Aga teada on, et konkreetsed juhtumid on olemas,  kuidas see nagu mõjutas inimest, et siin oli kõrvaltaludesse  soo pealt tulid pakku rästikud. Ja hakkasid nagu nende talumaade või õue peal pesitsema  siis ja pidi lapsed suveks ära viima teise kohta,  et, et ei oleks nendele ohtu. Et siin tulevase kaevanduse juures, kus tahetakse kaevandama hakata,  võiks hoopis muid majandusharusid hakata arendama turismi  ja sellega, millele vald on andnud väga rohelise teega uue arengukavaga,  kus nähakse ette, et, et siin võivad tekkida sellised  huvitavad loodusrajad ja kõik niimoodi. Esmaspäeval, 28. veebruaril selgub Tartu halduskohtus kas  jääb püsima looduslik raba või läheb täide ketal. Võru äriplaan. Soovaim sookoll sooprintsess teade, et me ses olukord on SOS,  tulid 10 kopa meest. Pilduge neid sopaga, kui vaja, uputage rappa,  tahavad nad kopraga väikseid loomakesi tapa. Kui neil sobib kompromiss, võtke lihtsalt neilt allkiri,  et nad oma koppasid siia iialgi ei tiri.
