Muusika algab vaikuses ja nõuab vaikust. Peep Lassmann ütleb, et muusikat võib kirglikult armastada  aga ruumidest ja pilli tagant on vaja ka välja pääseda  vaikusesse et kuulda ja kuulata hoopis teistsuguseid hääli  ja helisid ja koguda endasse emotsioone,  mida leiab ainult vabast loodusest. Ka talvises looduses on oma elu, meri pakub nauditavaid  vaatepilte üllatavalt palju. Ühe linnuvaatleja jaoks kindlasti. Mis linde praegusel ajal üldse siinkandis näha võib,  krõbe külm on ju? Noh, täna on siin näha kõige tavalisemaid talvituvaid  merelinde Põhiliselt sõtkad, jääkosklad ja aulid. Kajakaid. Oli kuulda, laululuike näha küll ei ole. Ja puhnuk lugenud muidugi. Merikajakas hõbekajakad. Aga mida see linnu vaatlemine täpsemalt endast õieti kujutab? Ma näen, teil on kaasas binokkel. Kas linnumääraja ka tavaliselt? Teete märkmeid ka, et keda ja kui palju,  mis päeval olete näinud? No ma olen püüdnud ausalt öeldes mitte nii väga liiga  tõsiseks minna selle harrastusega ja ja mitte liiga palju  ennast sellele pühendada, sest mul on ka muid ülesandeid elus. Muude ülesannete kõrvalt põgeneb Peep Lasmann Binokkel põues  mere äärde igal nädalal. Ka talviti. Paljassaare poolsaar on üks õnnelik koht lindude poolest. Siin on nähtud üle 200 linnuliigi. Eesti faunas öeldakse olevat üle 300 linnu liigi. Palju teie olete ära näinud? Nendest Eesti fonos Eesti fono nimekirjas olevatest liikidest. Üle 300 olen näinud ka. Võib-olla peaaegu kõik, aga mitte Eestis,  loomulikult. Pinokkel on Peep Lasmanil kaasas pea igal välisreisil  ja sama kindlalt, kui on plaanitud reisikavadesse. Kontserdid üritab ta leida ka aja loodusesse minemiseks. Lasmann on jälginud linde kõikidel kontinentidel. Talvituvad Antarktika kaksika. Linnud on binokli ette sattunud Lõuna-Ameerikas. Aga eksootilisi leide on olnud ka Eestis. Pole ju välistatud, et lindudegi hulgas on ränduri hingega tiivulisi,  kes pelgast huvist maailma eri paiku uudistama lendavad. Esimestel aastatel, kui ma veel Tegelesin nii-öelda Eesti Eesti linnustiku. Õppimisega siis ma lugesin ka raamatuid,  kus oli juttu sellest, et maailmas on 10000 liiki linde  ja neid on väga ilusaid ja kirevaid ja imelikke ja. Ja kus sa ikka käid siis kaheksal aastatel. Aga siis Stroomi rannas vaatasin, et ristpartide hulgas on  üks väga kummaline lind. Ja õnneks oli määrajast aga sees, kuna Euroopas on ta siiski  siia-sinna on ta ka sisse toodud, see on Aafrika päritolu  hani Vara, hani. Ta Aafrikas igal pool, ta on päris ilus ilus lind  ja seesama maarao hani oli aastal 85, võib-olla Stroomi rannas. Ja kõige lähedasemad sugulased olid siis parajasti hetkel  seal ristpardid ja nende hulka ta hoidiski ennast. Ja ta ei olnud ka mingisugune äsja ne loomaaiapõgenikest,  et ta ei oli küllaltki kartlik. Koos ristpartidega ta ikka lähemale ei lasknud,  tõusis õhku, lendas hästi ja lendas siia Paljassaare suunas. Kuivõrd lindude hääled ja lindude laul muusikasse on jõudnud  maailma muusikasse? No tegelikult on, üks hüpotees ongi selline,  et nende inimmuusika ongi tekkinud loomade lindude  häälitsuste emiteerimise kaudu. Inimesed on hakanud jäljendama kõikvõimalikke kuuldud häälitsusi,  noh tõenäoliselt on see ainult hüpotees,  ega põhjused, ongi kunsti, ütleme muusika kui kunsti  tekkimise põhjuseid on kindlasti palju rohkem kui see üks,  aga võib-olla on see ka üks Nii et tegelikult on linnulaulu mingil määral juba aastasadu  tagasi imiteeritud muusikas kägu ja, ja isegi kana,  näiteks selle nimelisi teoseid on barokkmuusikas olemas igal juhul. Lõokese laulu nii või teisiti on ju imiteeritud 19. sajandil  ja ja on kasutatud linnulaulu ka teatud teostes  ka ehedat linnulaulu lindistust muusikateose osana. See on juba muidugi 20. sajandil ja hiljem aga praegugi. Aga kõige rohkem on linnu laulude ja häälitsustega tegelenud,  neid uurinud ja oma muusikas kasutanud prantsuse heliloo  Olivia Meie. Kes on tegelikult ka üks 20. sajandi suurimaid heliloojaid üldse? Ega üks keskmine Eesti inimene vist linnulaulu väga hästi ei tunne. Kuidas teie seda tundma õppisite? Jah, see nõuab tõesti aega ja süvenemist. Ega mul ei olnudki muud võimalust, kui. Kui kuulata, kuidas üks või teine lind laulab  ja häälitseb meelde jätta. Ja muidugi määrajates on kirjeldatud linnulaulu,  oli kirjeldatud tol ajal, kui ma õppisin,  neid erilisi lindistusi kätte saada ei olnud võimalik. Alguses esimestel aastatel ja nii ma siis nagu näpuga rida  vedades ja kuulates jätsin meelde. Kas lindude häältel on ka erinevad dialektid,  murrak? Tähendab, ühel ja samal liigil erinevates kohtades,  jah, on. Asju siis geograafilised dialektid. Näiteks. Mis tuleb pähe? Võib-olla kõige rohkem on Vaino Rästal. Niisuguseid asju. Aga ka teistel liikidel ja peale selle on  ka individuaalset erinevusi, mõni on ikkagi nähtavasti  andekam laulja kui teine. Paljud liigid oma laulu ju põimivad sisse väga paljude  teiste lindude häälitsusi ja mitte ainult lindude häälitsusi. Kuldnokad on ka igasuguseid sireeni järgi teinud. Mobiiltelefoni helinaid on hakanud järgi tegema  ja oma laulu põimima. Jah, nad tegelikult komponeerivad, selles mõttes improviseerivad,  sellised on ka roolinnud, kes oma väga küllaltki  virtuoossesse laulu põimivad sisse ka kõik  ja igasuguseid igasuguseid teisi häälitsusi. Aga kuldnokkade laulu ajal on tihtilugu nii,  et ega ei saagi häälitsuste järgi midagi otsustada,  et on see või teine kliik kuskil, sest tegelikult see võib  ikka üks seesama kuldnokk olla kes kõik ümbritsevat võib  rahumeeli järgi teha. Miks linnud laulavad? Põhiline on see, et saada endale partnerit. Isased ajavad sule puheile ja laulavad, kuni keegi tuleb juurde. Teine asi on, et nad teatavad, et see on nende,  nende maa, mina olen siin ja ärgu teine keegi siia,  tulgu isane vähemalt. Ja kolmandaks, arvatavasti ka oma lõbuks  ja lihtsalt rõõmust. Võimalik, et linnuhäälte sedavõrd head tundmist soodustab  ka pianisti tundlik kõrv. Mine võta kinni. Ega linnuvaatlemine Eestis kuigi populaarne pole. Lasman arvab, et ehk on eluprobleemid siin sedavõrd suured,  et inimestel ei teki selleks aega ega võimalust. Aga põhjamaades ja ütleme, anglo saksi maades on väga  levinud armastus. Ja üldse muidugi tuntakse ja loodust tuntakse märksa  paremini kui Eestis, kui Eesti elanikud või,  või eestlased. Midagi ei ole parata, ka taimi, loomi, vähemalt oma kodukoha ümbrus,  koha, taimi, loomi tuntakse ka näiliselt,  ütleme loodusest kaugel seisvad inimesed ikkagi teavad  ja tunnevad ümbruskonna rohkem, kui on küll mulje jäänud,  et rohkem kui meil. Küllap kuulub oma kodukandi looduse elementaarne tundmine  neis riikides lihtsalt hariduse ja harituse juurde. Meil veel mitte. Maailmas on väga palju erilisi kummalisi taimi. Üks selline, kes on hiljuti saanud endale uue kentsaka nime,  on bin Ladeni habe. Bin Ladeni Habemel muidugi on ka teaduslik nimi,  see on Abe dillansia ja tema on ananassi sugulane,  kuulub suurde bromeeliliste sugukonda, kus on üle 2000  erineva liigi. No sageli inimesed küsivad, et kuidas küll aru saada  nii erinevate taimede sugulusastmest, tõepoolest,  nad väljanevad erinevad aga ometigi, mis teeb taimed sugulaseks? No eelkõige õie õied ja viljad, mis on neil vähemasti  ehituse poolest sarnased dillansiaid kogu maailmas tuntakse  380 liiki ja see Habedil lansia keda kutsutakse bin Ladeni habemeks,  on omapärane selle poolest, et tal ei ole juuri juba  sündimisest saati. Kuidas sellised taimed oma toite soolad kätte saavad,  kellel juuri ei ole, sest juured on ju taimedel,  eelkõige vee ja vees lahustunud mineraalsoolade vastuvõtuks  ja kinnitamiseks kinnitab see taim lihtsalt oma oma varte  abil kuhu iganes ja samuti nii kogu lehtede  ja läbi kogu varte toimub ka vees ja vees lahustanud  mineraalsoolade vastuvõtt, kas niiskest õhust,  selleks on siis taim kaetud spetsiaalsete väikeste mikroskoopiliste? Ügrofiilsete või vett imavate imikarvadega  ja kui sajab vihma, siis vihmast tulenevalt taim muutub raskeks,  muutub märjaks ja omandab vett kogu oma oma kehapinna kaudu. Ja ta on huvitav ka selle poolest, et ta muudab oma värvi värvi,  sõltuvalt sellest, kas on vihma sadanud või kui kui on  parajasti kuiv olnud. Muidu hall või hõbedane taime läheb peale vihmasadu  roheliseks ja loomulikult saab taim ka raskemaks. Ka looduses ta kasvab, seal, kus aeg-ajalt on põuaperiood,  kus paari nädala või koguni kuu aja jooksul tilkagi vihma ei  100 siis taim näeb näivalt välja peaaegu surnud  või elutu on selline hall tihe mass, aga üsna pea Abedeleins elustub,  kui esimesed vihmapiisad tema peale langeb. Pabeli lansi on veel omapärane selle poolest  ja omab Guineasi rekordit kui maailma kõige suurema levila  ehk areaaliga taim, nimelt looduses kasvab ta koguni 8000  kilomeetri pikkusel areaalil. See on siis alates Floridast. Ja Texasest kuni Argentiinani välja ka Eestis on teda  võimalik kasvatada, tõsi, siiski ainult siseruumides suvel  vahel ta õitseb ka. Ta õied on väikesed, mõne millimeetri pikkused rohekad,  rohekas, kollased või võivad olla ka vahel sinised  ja lõhnavad öösel loodses tolmeldavad teda koolipriid  või mõned tillansi on niisugused, kelle vili areneb,  kelle viljas olevad seemned arenevad siis ilma tolmeldamata. Abedillansi kuulub siiski õistaimede hulka,  kuigi ta meenutab samblake samblakega ei seo teda  botaaniliselt küll miski. Samblikud on sellised taimed, kellel juuri  ja varsi ega samuti ka leht ei ole. Samblikel on vähe liigestunud taimekeha rakis  ehk talus aga dilansia kui õistaim, kui ananessi sugulane  omab siiski varsi ja lehti ja väga omapäraseid karvu. Nimelt siis selliseid imikarvu, mis õhust  nii tolmu kui ka vett ja vees olevaid mineraalsooli omastavad. Ja Tillansiat kasutatakse väga mitmesugusel moel. Diansiad, lood, sesse kasutavad linnud eelkõige pesa  vooderduspesa punumismaterjalina. Ka mitmed troopilised nahkhiireliigid ripuvad öösel magavad  või puhkavad dillansi ja tihedates puhmikutes  ja üks ämblikuliike on koostöös, elab ainult  siis sellesama dillansia taime sees on võimeline ainult siin  toime tulema ja ei kuskil mujal. Ka inimene on pika ajaloo jooksul dilansiat õppinud mitmeti  ära kasutama. Varematel aegadel, kui veel konditsioneere ei tuntud. Päevase palavuse jahutamiseks siis oli dilansia üks  sobivamaid paremaid materjale madratsite tegemiseks. Sellised dilansist tehtud madratsid juhtisid hästi soojust  ja nii oli nende peal palju jahedam magada. Tänapäeval kasutatakse dilansi ja pehmeid varsi mööbli,  pehme mööbli, polsterdusmaterjalina, samuti  ka autoistmete täiteks ja tehakse ka neist mänguasju. Samuti sobivad niisugused steriilsed pehmed varred hästi  õrnade puuviljade pakkimiseks ja kaugemale saatmiseks. Mulle rääkis üks ameeriklane loo, kuidas ta Põhja-Florida  aias ise tsitruselise kasvatas, kasvatades läkitas neid  dillansi ja tuustikusse pakituna oma oma emale,  aga ema oli rohkem vaimustatud sellest dillansist,  kui ta paki kätte sai. Kui nendest tsitruselistest, mis seal sees leida olid,  nii et selline veider taime võib muljet avaldada küll. Selle kägi seemned saaks nii vana metsa,  kui siin võtab aega 80 aastat. Minu silmad sellest seemnest sirgunud metsa raie küpseks  saamist ei näe. Aga järgmises, viies osooni saates teeme metsa ringi läbi  tunduvalt kiiremini. Viie nädala jooksul erinevaid metskondi üle Eesti  ja toob vaatajateni metsa eluringi. Alustame seemnetest ning lõpetame puidust toodetega. Metsa. Eluringi oleme jäädvustanud riigimetsa majandamise keskuses,  kes hooldab neljakümmet protsenti Eesti metsadest. Kui kogu seda pindala võtta, siis sellest no 14 protsenti  täna on rangelt kaitstav, mis tähendab, et kaitstakse seda. No piltlikult võttes seda metsa ennast, need on need  hoiumetsad siis kus me mitte midagi ei tee. Loodus saab seal ise areneda ja kulgeda ja oma elukeskkonna ga. Ja nüüd on teine osa, on need kaitsemetsad,  kus noh, võime niimoodi. Jälle piltlikult öeldes võtta, et mets kaitseb midagi muud,  seal inimene sekkub ja peabki sekkuma, et tagada seda,  et oleks see kaitse funktsioon siis siis säilitatud  ja neid on siis circa 18 protsenti sellest metsapindalast  ja see 68 protsenti ehk siis circa 550000 hektarit on  siis neid tulundusmetsi mida me siis pidevalt hooldame. Võttes arvesse sedasama metsanduse hea tava,  tuginedes säästva metsamajanduse printsiipidele  ja ja, ja püüdes siin olla siis selline Aktiivne eesrindlik metsamajandaja. Just majandusmetsade puhul tekib küsimus,  mismoodi teha nii, et inimesed saaksid puitu,  kuid mets ei minetaks oma väärtust elukeskkonnana. Kompromissiks looduse ja majandustegevuse vahel on säästev metsandus. Seda teed on läinud ka riigi metsa majandamise keskus,  kes on lasknud oma metsad säästva metsanduse standardi. Sest C järgi sertifitseeri. Sisuliselt tähendab see meie jaoks nüüd seda,  et neid metsi On pikkade aastakümnete jooksul ühtlaselt ja,  ja säästlikult majandatud mets on kogu aeg uuendatud,  kõik lageraialad on uuendatud ja kogu seda tegevust on läbi  viidud metsanduse hea tava alusel seadustega koos kõlas  ühiskonna sellise valvsa pilgu all ja selle tunnustuseks  ja selle kinnituseks on ka siis RMK-le omistatud selline  rahvusvaheliselt teada-tuntud säästva metsamajanduse sertifikaat. FSC keskkonnaministeeriumi halduses tegutsev riigimetsa  majandaja On saanud FSC sertifikaadi kogu. Sellele pindalale, mis on üle ühe miljoni hektari,  millest metsa on 830000 hektarit ja see omakorda kogu Eesti  metsast moodustab circa 40 protsenti. FSC standard loodi 12 aastat tagasi vihmametsade kaitseks. Nähes säästva metsanduse sertifikaati puid. Tootel võis heaoluriikide tarbija. Kindel olla, et tema mööbli tootmiseks ei ole hävitatud  troopilist elukeskkonda. Tänaseks on FSC jõudnud ka meie laiuskraadidele. Rahvusvaheliselt annab see meie metsast olevale puidule  tugeva trumbi eelkõige seetõttu, et seda sertifikaati tunda  takse lõpptoode, mis turule jõuab siis ka  selle Osas võib olla selle puidu või selle toote kasutaja kindel,  et selle kasvatamise käigus on kõike nii keskkonnaküsimusi  kui sotsiaalseid kui majanduslikke küsimusi pidevalt arvesse. Ja säästva metsanduse tavasid jälgitakse igas etapis alates  käbi korjamisest. Kuigi võib tunduda, et käbis igal aastal puul küllalt,  pole see päris täpselt nii. Ka käbisaagikuses on paremad ja halvemad aastad. Kuidas see aasta siis Iisaku metskonnas käbisaagikusega on? Käbisaagikus on sellel aastal väga kehva,  sest ilmselt ei ole männi seemne aasta ja käbisid on väga vähe,  korjame nii palju kui võimalik, et, et järgmiseks aastaks  selleks aastaks saada oma vajadus ja ka natukene tagavaraks. Aga midagi rohkemat ei ole sellel aastal võimalik korjata. Aluseks ka päris nimetada ei saa, ikalduseks  ka päris nimetada ei saa, sest kuigi palju ikkagi on,  nagu näete ise. Kuigi käbid on samamoodi puuviljad nagu näiteks õunad,  on nende korjamine totaalselt erinev. Siin on nüüd mäng pikali lastud, et miks puu otsast ei korjata,  miks puud maha saetakse? Sellepärast on need puud maha saetud, see on raieküps mets  ja raieküpsest metsast puu osast on väga raske seda käbi korjata,  sest me korjame normaalpuistu seemet. See läheb metsa kohe tagasi. Külvina põhiliselt. Ja puu otsast ei ole lihtsalt võimalik. See on niivõrd kulukas töö, et ei ole võimalik puu otsast  kätte saada. Käbipuudeks sobivad need männid, mis kasvavad korralikes  kasvutingimustes ja vanust peab metsal olema vähemalt 40 aastat. Nooremad puud käbivarujatele huvi ei paku. Aga siin näiteks see käbi nüüd see on juba lahti läinud,  see vist ei lähe enam kaubaks. See käbi enam kaubaks ei lähe, sellepärast et käbi männil on  tavaliselt peal kolme aasta käbid. See on vana eelmise aasta käbi, millest on seemned juba  välja tulnud ja siit ei ole enam midagi võtta. Nii siit vaatame, kas me leiame siit ühe niisuguse käbi,  mis sobiks. Noh, siin paistab olevat Need näiteks. Need käbid on täiesti sobilikud käbid seemne varumiseks sellepärast,  et, Nad on eelmise aasta tolmnenudki nimelt käbi valmib 18 kuuga,  et kui maikuus käbi või mäng tolmleb, siis kohe me järgmise  aasta sügisel vilja nagu ei saa seemet vaid 18 kuu pärast,  see tähendab järgmise aasta detsembris jaanuaris võime me  hakata siit käbisid varuma. Mis sobib, korjamiseks peab olema kolm sentimeetrit vähemalt  pikk ja kaks sentimeetrit läbimõõt, see tähendab siit tagant  peab olema ta kaks sentimeetrit läbimõõt  ja käbi, pikkus kolm sentimeetrit, väiksemaid käbisid ei ole  mõtet korjata. Nii et see läheb veel loosi See läheb veel loos ja see on ideaalselt hea käbi. Metsast kogutud käbid rändavad kuivatamisele. Siit ahju otsast võtsime nüüd kastitäie männikäbisid,  aga niimoodi vist enam metskond ei kuivata,  käbisid. Ei, metskond ei tee, ei kuivata enam ammu niimoodi käbisid sellepärast,  et juba 30 aastat tagasi olid olemas riigimetsas käbikuivatid,  mis olid noh, küll primitiivsed, mis ei vastanud  ka kaasaegsetele nõuetele. Aga praegu kuivatatakse ainult käbikuivatites seemned,  kus on kõik tingimused selleks, et tuleks välja kvaliteetne  seeme ja võetakse vastu ainult kvaliteetseid  ja seemnepassiga käbisid, aga kuhu. Alutaguse viiakse kullenga seemlasse, seal on olemas  korralik seemne kuivati, käbikuivati ja seal kuivatatakse käbid,  võetakse välja männiseeme, tehakse proovid  ja me saame tagasi sertifitseeritud seemne,  mis külvame kevadel nii taimeaeda kui metsakultuuridele. Lääne-Virumaal kullengal asub üks Eesti kahest käbi kordanist. Tervist. Tõin Iisakult kasti täie männikäbisid,  see on õige koht, kuhu valada. See on õige koht, kuhu. Kas siit algab pihta nüüd käbide lüdimine? Ja siit hakkab nüüd pihta käbide lüdimine. Et kõigepealt see käbi siin kuivatatakse ära. Ta liigub siit viis resti allapoole ja selle aja jooksul  siis on siis kuskil ühe ööpäeva jooksul see käbi avaneb siin  sooja õhu käes ja. All siis vibrolaua peal, siis raputatakse sellest käbist  välja seeme. Et saada kuskil kiloseemet, oleks vaja kuskil 150 kuni 200  liitrit käbi. Seda on päris palju ja paljusid kullengalt aastas käbisid läbi,  käib. Siit kullengalt käib aastas kuskil käbisi läbi. Käbikestad, millest vähesed aga väärtuslikud seemned on  välja raputatud ei rända sugugi mitte prügimäele. Kuna see käbi on hästi kõrge kütteväärtusega,  siis edaspidi on plaanis hakata kasutama sellesama käbi  kuivatamise jaoks energia saamiseks ehk siis kütteks. Käbi, kes põletatakse ära, et uutest käbidest saada seemned kätte. Nii et tõeline igiliikur, tõeline kili. Sarnaselt riiklikule viljareservile on riigil olemas  ka metsaseemne reserv ja üks neist hoidlatest asub kulleng. Käbi kordanikeldris. Metsapuudel on seemneaastad näiteks männi nelja tagant  ja kuusel viie kuni seitsme kusjuures kuusel on esinenud  ka kümneaastast vahet. Ja et nüüd nendel seemnevaheaastatel oleks võimalik teha  taimlates ja metsas külve, siis me peame varuma  seemneaastatel seemet nendeks vaheaastateks  ja kui mitme aasta varud siin kullenga keldris on peidetud? No kuulenga keldris on ütleme, et ega siin ei olegi rohkem  kui ühe aasta varu. Nii vaatame, mis siin seemnetunnis sees on,  siis. Nii. Keerame korgi lahti. Siin on siis nüüd hariliku männiseeme Ja välja näeb ta siis selline. See üsna innaline asi, selle kilo maksab vist üle 1000 krooni. Jah, seemneseemne kilo maksab üle 1000 ja puistu seemne  maksab natuke alla 1000 jah. Riiklikus reservis on hoiul üle viie tonni metsaseemneid,  millest igal kevadel metskonnad ja taimlad oma varusid  täiendada saavad. Edasi on tal põhimõtteliselt kaks teed, on männiseemet,  läheb metsa külvideks. Ja põhiosa männiseemnest lähebki just nimelt metsa külvideks. Ja teine osa seemnest läheb siis taimla külvideks,  ehk siis külvatakse taimlastesse. Et kasvatada siis seemikuid istikuid ette,  metsa ilumiseks. Ette kasvatatud kuuseistikud, mis on küllalt suured,  et metsa viia, ootavad oma aega külmlaost. Siin kullengal ei ole mitte ainult seemnevaru,  vaid on ka istikute varu. Et miks neid istikuid siin külmlaos niimoodi hoitakse? Istikud on meil sellepärast külm laos, et kuna  taimekasvatusel on niisugune Halb külg, et, et kõik tööd tehakse kevadel  nii taimede, nii taimede külvamise, istutamise kui  ka väljavõtmised siis me lihtsalt ei suuda kevadel kõiki töid,  me ei jõua kõiki töid teha. Ja, ja siis ongi meil niisugune võimalus,  et me talvel, õigemini sügisel võtame taimed välja,  ladustame siin külm laos ja kevadel me suudame  siis kiiresti metsa istutamiseks taimi välja anda. Külmlao eelis on see, et sealt saab puhkeseisundis taime  kiiresti kätte. Nii ei pea kevadel enam taimede väljakaevamisele aega  kulutama ja kogu energia saab suunata istutamisele. Ja siit saadetakse nüüd pottidega need üle RMK metskondade laiali. Jah, siit peaasjalikult läheb siit küll kirderegiooni,  aga läheb ka mujale teistesse regioonidesse ka. Miinus kahe kraadi juures hoitakse kullengal üle kolme  miljoni istiku mis ootavad kõik metsa tagasiviimist  ja mulda panemist. Iga järgneva viie saate lõpus esitame vaatajale küsimuse  ja kes nädala jooksul saadab meie meiliaadressile õige  vastuse nende vahel me loosime välja auhinnad. Ja selle saate küsimus on, et mismoodi nimetavad metsamehed  seemnete eraldamist käbidest järgmises osoonis,  aga juba sellest, kuidas see taim tagasi metsa jõuab?
