Kas teate, kuidas mööduvad esimesed aastad noorel metsal? Tänane osoon jätkab metsa eluringi kajastamist. Aga kõigepealt põrutab loodusajakirjanik Indrek Rohtmets  otse Lõuna-Aafrikasse tutvuma sügisese savannieluga teispool  kaljukitse pöörion. Aafrika tunnuseks on kaelkirjakud, lõvid,  elevandid, arvukad antiloogid, ent samas kahtlemata Kuulub Aafrika põhiliste sümbolite hulka. Hiigelsuured paopabi ahvileiva puud. Ja see park, see ümbrus siin. Hiina linna lähedal ongi nende hiigelsuurte puude kaitseks  asutatud mõnesajal hektaril kasvab siin. Lugematu hulk tohutuid tünnikujulise tüve  ja vägevate okstega puid. Legend kõneleb, et kunagi maailma loomise aegadel olevat  kurivaim kiusu pärast ühe puu tagurpidi kasvama pannud. Nii et juured olnud maa peal ja varred mullas. Ao ehk ahvileivapuu näeb tõepoolest nõnda välja nagu  sirutaks ta taeva poole hoopis oma juurikas. Selle puu kurgi taolised viljad on toitvad,  nende jahukas sisust valmistavad kohalikud vitamiinirikast jooki. Babab on kahtlemata üks iseloomuliku maid savanniasukaid  ja pea kõik ehedalt säilinud savanni alad on Lõuna-Aafrika  vabariigis kaitse alla võetud rahvusparkide  või looduskaitsealadena. Savanni leidub nii lagedamat kui metsasemat. Kui Bababid on Savani loodus ühed ilmekaimad detailid  siis kõige massilisemalt levinud puud on seal arvukad  akaasia liigid ja mopanid. Okkalisi akaatsiaid pügavad enamasti kaelkirjakud. Mupaani puude lehed ja võsud kuuluvad aga elevantide  lemmikmenüüsse ja kohati on mopaanisalu londiliste poolt  segi paisatud, nagu oleks sealt tuulispask üle käinud. Need kaadrid on filmitud veebruarikuises savannis,  mis tähendab, et suve haripunkt on selja taga. Tänavu on kevadkuudel ohtralt sadanud ja kõrge rohilainete  pakaatsiate vahel kohati nagu viljaväli. Pidu on nii rohusööjatel kui kiskjatel. Kõhutäidet jätkub kõigile. Keskpäeval näitavad termomeetrit 100 kraadi  ja rohkemgi muidugi Varenhaiti järgi. Meile omases skaalas teeb see ümmarguselt pluss 40. Teisel pool kaljukitse pöörijoont on kätte jõudnud sügis. Kõige tähtsam vili, mis just Parasjagu hakkab valmis saama või õigupoolest on juba juba  parasjagu küps, on Marula. Marula on aafriklastele äärmiselt tähtis. See on tohutult suhkrurikas väga vitamiiniderohke  ja sellest annab pruulida mitmeid joovastavaid jooke. Ja marulat naudivad ka elevandid. Kes ei jäta vahele ühtegi viljunud marulapuud  ja söövad ära sealt kõik vähegi vähegi söömist väärt viljad. Elevandi kõhus hakkab Marula käärima. Ja tõenäoliselt isegi kiiremini, kui paari-kolme päeva  jooksul tekib seal parasjagu kobrutav ja,  ja mõnusalt alkoholi sisaldav vedelik ja elevandid lähevad  veidikene pööraseks. Viimastel aastakümnetel on elevantide arvukus kasvanud pea  kõigis Aafrika tähtsamates rahvusparkides. Need tihtipeale pahurad, hiiglased vajavad aga suurel hulgal  nii eluruumi joogivett kui toitu. Üks londitäis on ümmarguselt pool ämbrit vett. Päevas tarbib aga iga täiskasvanud paksunahaline janu  kustutuseks 120 liitrit ehk 12 ämbritäit. Suurem osa veest, mida rahvusparkide kaevudest kuival  aastaajal pumbatakse, kaob elevantide kõhtu. Et kolme meetri kõrguselt on raske rohtu sööma kummarduda,  siis talitleb elevandilont hämmastavalt osavalt nipulaatorina,  mis rohutuustid suhu toimetab. Päevas sööb üks täiskasvanud elevant 150 kilogrammi rohtu,  puulehti ja võrseid ning toodab umbes 100 kilogrammi sõnnikut. Kõik savanni rajad on palistatud jalgpallisuurust elevandijunnidega,  mis tõsi, leiavad kiiret taaskasutust arvukate lagundaja poolt. Savanni kaitsealad on koduks arvukatele suuremad  ja vähematele loomadele. Õigupoolest ongi suurte loomade rohkus savannide tähtsamaks tunnusjooneks. Mitte kusagil mujal maailmas ei kohta säärases  kontsentratsioonis suurimetajaid kui Aafrika savannides. Ja et savann on avamaastik, siis on need loomad  ka matkaja pilgule nähtud. Tõsi, rahvuspargid on koduks ja tihti ka viimaseks  varjupaigaks suurtele kiskjatele ja muudele inimese jaoks  ohtlikele loomadele. Ning matkamine tuleb seal kõne alla vaid relvastatud  pargivahi saatel. Selliseid jalgsi retke saab sealt tellida,  kuid kõige lihtsam ja seega ka kõige levinum võimalus Savani  loodusega tutvumiseks on teha seda autokabiinist. Loomad on autodega harjunud ja ei tee neist enamasti väljagi. Autost väljumine on parkides väljaspool kämpinguid reeglina  rangelt keelatud. Isegi käe aknast välja küünitamine on ohtlik. Lausa legendina pajatatakse Lõuna-Aafrika laagrilõkete ääres  lugusid tobedatest turistidest, kes nägid tee ääres peesitavaid,  lõvisid ja otsustasid ennast nende taustal fotografeerida. Ellu olevat jäänud vaid see, kes valiti pildistajaks. Grügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas on nagu riik riigis. Siin on vahelduva eduga loodust kaitstud juba rohkem kui sajand. Viimased aastakümned on suurepäraseks näiteks,  mida hea tahtmise ja suurepärase korraldusega on võimalik  ära teha. Rögeri parki ümbritseb 19000 kilomeetrit kõrget  traataeda millest suur osa on voolu all. Inimesed ja loomad on niimoodi lahutatud  ja see võrkaed kaitseb tegelikult loomi ka  selle eest, et nad pargist väljuks, sellepärast et otse  pargi aia taga kasvatab kohalik rahvas oma veiseid  ja veised ja lõvid juba ühtekokku ei sobi. Grügeri rahvuspark on Lõuna-Aafrika rahvusparkide seast  kindlasti kõige tuntum. Oma 20000 ruutkilomeetrise pindalaga kuulub Krügeripark  maailma 10 suurema rahvuspargi hulka. Õige pea tuleb sellele lisada aga veel 13000 ruutkilomeetrit,  sest kolme aasta eest alustati Grügeripargi ühendamist  teisel pool piiri asuvas mosambiigis paikneva limpopo  kaitseala ja Simpave Gonarez pargiga. Siiani serveeritakse seda kui erakordset näidet piire  ületavast looduskaitsealasest ettevõtmisest. Kokku elab pargi hiigelalal 150 liiki imetajaid  ja üle 500 linnuliigi. Prügeri park on turvapaigaks 10-le 1000-le elevandile  ja kael kui nirakule. Kahele 1000-le lõvile, 30-le 1000-le sebrale,  150000-le impala antiloobile ja arvukate muudele loomadele. Parki külastab igal aastal ümmarguselt üks miljon inimest  kelle jaoks on rajatud paarkümmend elektrivooluga  pingestatud kolmemeetrise taraga ümbritsetud puhkelaagrit. Tõsi, mida aasta edasi, seda kommertslikumaks on muutunud elupargis. Tahaks vaid loota, et see erakordne looduspark ei muutu  lõpuks üheks lüliks ülemaailmses meelelahutustööstuses  kiireks ja mugavaks looma vaatamise atraktsiooniks. Krögeri rahvuspargis kasvab aastast aastasse  nii loomade kui inimeste tihedus. Teadagi päädib see aeg-ajalt konfliktidega. Järjest sagedamini ütleb üles elevantide kannatus. Mingit territooriumi enda omaks pidav elevandipull näitab  mõnelgi puhul kohale saabunud turistidele,  kes siin peremees on. Kui loomauudistaja ei oska õigel hetkel tagurdada,  võib kohtumine lõppeda kortsu pressitud autoga. Üks suurtest loomadest, keda Aafrika savannides näha võib  ja ainult siin on. Kahvripühvel need loomad on tegelikult ohtlikumad,  kui nad välja paistavad. Vanale pullile ei saa ka lõvipraid vastu. Oma äraarvamata tujukusega on tuntud just pühvlid. Väga raske on aimata, mis mõtted, näiteks vana pulli vägeva  sarvepaariga kroonitud peakolus parasjagu ringlevad. Ja kui halb ikka eluka tuju hetkel on. 40 kilomeetrise tunnikiiruse võivad nad saavutada igatahes  mõne sekundiga ja mingil juhul ei tohi unustada,  et auto on nende jaoks vastane. Kes poksib nii-ütelda samas kaalus. Autodega üritavad aeg-ajalt rammu katsuda  ka kitsasuul ninasarvikud. Nende tunduvalt kogukamad sugulased, laihul ninasarvikud  ehk valged ninasarvikud on aga äärmiselt rahumeelsed tegelased. Meie saime neid korduvalt imetleda vaid mõne meetri  kauguselt autoaknast, kui nad teeveeres valjult rõmpsutades  rohtu nosisid. Retk savanni möödub harva üllatust. Sealne ülikülluslik loodus pakub huvilisele vaatajale  enamasti rohkem, kui jõuad korraga vastu võtta. Looduse õbra pulss tõuseb kindlasti kahekordseks,  kui längus Koidu kiirte valgusesse ilmub kruusa teele järsku. Hüäänkoerte kari. Neid erakordselt elegantseid saledaid pikakojalisi  savannikoeri on maailmas vaid mõni 1000. Nende arvukus on jätkuvalt kahanenud, sest inimmõju kõrvale  ähvardavad neid oluliselt. Ka nende looduslikku elupaika jagavad savannikisked. Päevasest kuumusest johtub tülpimus, aga asendub  silmapilkselt elevust, kui märkad teeäärse puu otsas kuningkotkast,  kes lahkab ligemale meetri pikkust varaani. See uhke lind on põline savanni asukas ja suur roomajate  püüdmise spetsialist. Valged mustade tähnidega püksid annavad muidu äärmiselt  sõjakale kotkale omapärase stiilimehe välimuse. Kui on aga eriti õnnelik päev, võid näha õhtu alguses  vilksatamas imekaunist mustatähnilist kasukat. Kas tõesti leopard? Ettevaatlik, kardetud ja väärikas kiskja,  kelle looduses kohtamine on enamasti suur juhus. Ja veelgi suurem juhus on see, kui saad tunnistada,  kuidas kiskja segajaele tähelepanu pööramata oma reviiri  juhtub märgistama. Õhtuvarjud pikenevad ja savanni kohale laskub tunni aja  pärast sündmustöö. Ainult tähed jäävad taevasse sirama ja kõikide sõraliste  ja kabjaliste jaoks hakkab üsna ebameeldiv aeg,  sellepärast et suured kiskjad siirduvad jahile. Sellepärast et öö on savanni kiskjate pärus aeg. Ja tegelikult on ka meil primaatidel kõige õigem ronida kas  puu otsa või otsida endale üks varjuline paik,  kuhu ennast ööseks sättida, et kiskeküünte vahele ei satuks. Aafrika nõiduslikud öö ääred jõuavad kõige paremini ikkagi telgielanikuni. Lakkamatu tsikaadisirina taustal kannab mahe öötuul kõrvu  lugematul hulgal salapäraseid helisid, mille tekitajad on  tõepoolest raske aimatagi. Igale ööle järgneb aga hommik, mida tervitab lärmakas  linnukoor ja sealtsamast puuladvast alla kolinud pavenikarja  paljuhäälne kõrvulukustav müri. Pole mingi ime, kui Aafrika suurtest rahvusparkidest  rääkides kaldub jutt ikka loomadele. Saabub ju enamik külastajaid siia, et näha Big five i suurt  viisikut ehk teisisõnu elevant pühvlit. Lõvi leopardi ja ninasarvikut. Kui suur viisik lõpuks kirjas võib rahuga koju minna? Ent küllap on säärane lähenemine taas üks näide meie aja pealiskaudsusest. Savann on tegelikult tervik nagu iga teinegi loodusmaastik  ja pakub elamust oma hämmastus taastava kirevusega. Keerukad suhted ühendavad loomi ja taimi. Imepärased kohastumused loovad neile võimaluse endale  eluruumi hõivata. Ainuüksi puuliikide arv küünib Lõuna-Aafrikas 1000-ni. Igal aastaajal on näha nii viljunud kui õitsevaid taimi nagu  näiteks see natali mahakond. Paljudest rahvusparkidest on kujunenud ka uurimiskeskused,  kus teadlased kõikjalt maailmast tegelevad Savani looduses  valitsevate keeruliste seoste lahtiarutamisega. Õigupoolest on Aafrika rahvuspargid omamoodi noalaevad  mis seiklevad tänapäevases tsivilisatsioonimeres. Nende laevukeste pardal on viimane võimalus saada aimu  sellest bioloogilisest mitmekesisusest, mis kunagi meie  planeeti iseloomustas. Pika kaevamise peale saime siit nüüd ühe männi istiku kätte. Miks neid mänd üldse siia langile vaja istutada on,  kas ta looduslikult ei uueneks? Noh, nagu näha, siin me leidsime ka pika kaevamise peale ühe  sellise loodusliku pisikese männitaime, nii et selleks nüüd jah,  seemnepuud siia jäetud on, et nad kaasa aitaksid,  aga aga külvikogemused lihtsalt ei ole meil  nii head, et, et me istutusega istutused on nagu paremini  õnnestunud ja ja kus see rohukasv on ka nagu suurem,  siis siis on see istutatud taim on nagu näha ka,  et on vähe vähe kõrgem ja ja see rohi siis ei lämmata teda  nii palju ära ja see tulemus on nagu Inimene on parema tulemuse nimel metsauuendusse sekkunud  päris pikalt. Riigimetsades on ligikaudu 60 protsenti okaspuupuistujatest  inimese külvatud või istutatud. Alati, kui inimene sekkub, siis mingil määral ta on erinev,  aga aga noh, samas me püüame käituda nagu loodust jälgides et,  et ega me sinna jah ei külva või ei istuta,  kus me näeme, et ka looduslikult tegelikult sinna seda ei  tuleks või või et ta on täiesti ebasobiv  selle koha peale. Et, et ikka ikkagi mänd läheb männi kasvu kohale,  kus ta kasvab ka looduslikult hästi ja, ja kuusk sellisele kohale,  kus ka looduslikult kuusk hästi kasvab. Igas kasvukohas võitleb sinna kõige paremini sobiv puu end  varem või hiljem peamiseks puuliigiks. Metsa istutamine. Kiirendab seda protsessi. Siin on looduslikult kasvama hakanud mäng. Ja istutatud mänd mitu aastat see istutatud mänd  siis sellest looduslikust ees on? No tegelikult ta on kaks aastat ees, ütleme,  et noh, männiseemik on kaheaastane, kui me ta maha istutame. Aga siin hakkavad noh, see kaks aastat tundub,  et ei ole nagu väga suur võitga. Aga siin hakkavad mängima teised tegurid ka,  just et, et noh, külvid võivad alguses küll hästi üles tulla,  aga, aga kui noh, rohukasv on suur ja ja on näiteks põuane,  kas siis kevad-suvi, siis see võib tihtipeale  ka see pisike taim ära kuivada. Karu nägin, ma ja karu nägi saa. Karu nägi kaks karu ja ka. Aasta tagasi istutasid laulu ja tantsupeolised miljonipuu  kampaania korras riigimetsadesse miljon puuistikut. Võrreldes seda muidu igal aastal mulda minevate puude arvuga  ei tundugi miljon enam nii suure numbrina. Peaks olema nüüd 4000 hektarit. Metsa ja, ja külv külvatakse ka kusagil 1000 natuke alla  1000 hektari. Metsa noh, istikuid iseenesest istutatakse  siis noh, kui natuke arvutada, siis umbes 12 12 miljonit. Istikut, nii et 12 korda rohkem kui miljonipuu raames jah,  12 korda rohkem. Ega see kampaania nüüd võib-olla ei olegi mõeldud  metsapindala suurendamiseks, et noh, sellega me saame ise  hakkama küll selle selle metsa pindala suurendamise  ja kasvatamisega, aga noh, et ka inimestele nagu tähelepanu  juhtida metsa kasvatamise sellistele probleemidele ja,  ja üldse metsade, siis siis see nagu kasutegur tuleb rohkem  nagu sealt, ma arvan Mulda saanud metsataim vajab ühtemoodi hooldust. Peale istutamist on siis esimene. Sellise. Rohu käest selle taime nagu päästmine, et,  et kui see rohukasv on, on suur, siis noh,  kui seda eelmist pisikest taime vaatasime,  siis ta lämmatab ta ju ära, et et siis ta käiakse vähemalt Kaks kaks võte nagu siis sellise rohukasvu eemaldamisega  nagu üle. Et enne kui ta siis rohu käest välja tõmbab,  noorendikud tahavad ju ka hooldust saada  ja ja, ja esialgu, kui nad sellised Nooremad veel on siis siis esimese 10 aasta jooksul kusagil  me teeme sellise puhastuse valgustuse valgustusraie tegelikult,  kus siis need. Kased, mis on nagu siia tulnud on ja mis on nagu võib-olla  varjavad neid peapuuliigi taimi, ütleme tegelikult ma tahaks  nagu mändi saada. Et siis nagu need raiutakse nagu ära. Aga loomulikult jälle mitte 100 protsenti,  vaid, vaid sellise noh, mitmekesisuse huvides ja,  ja selliste selliste kohtade peale neid kindlasti  ka jäetakse. Aga mis sa arvad, see kask siin on tal lootust,  et tema jääb. Ma arvan küll jah, et ta praegu nagu välja siit ei võeta ja,  ja sellel võib, võib lootust olla jah. Küllap on igaüks näinud mõnda lagedal kasvavat männiändriku. Põhjus, miks metsamännid on sirged ja kõrgemad. Peitub valguskonkurentsis ja tiheli kasvanud metsas on  ka puul külgmisi, oksi vähem. Siin ongi hästi näha, et, et tegelikult see et puud nagu noh,  praegu on nagu väga hea, hea tegelikult,  et ta siin on selles mõttes, et et ta nagu toetab Toetab neid parimas kasvujõus puid ja ja nagu aitab,  aitab nendel laasuda ilmselt. Ta annab nagu sellele puule sellist külgvarju  ja kui need puud saavad nüüd veel vanemaks üks,  10 10 15 aastat, siis siis on niimoodi, et,  et see puu nagu on, on aidanud sellel puul,  et need oksad nagu kiiremini ära kuivaksid. Ja see tüve tüve puit siis nagu nagu on,  nagu parem ilma ilma oksata puit ja ja harvendusraiete  käigus muidugi, ütleme siis kümne-viieteist aasta pärast,  võib-olla enne esimene arvendus, selline,  kus, kus need sellised alla jäänud puud on juba juba  ka ära raiutakse. Noorendiku hooldusest sõltub ka see, kas metsas saab mets  või kujundatakse sellest hoopiski puupõld. Samas ka seda noh, mitmekesisust samuti tuleb jälgida,  et no see noorendiku sellise noore metsa hooldamise juures  ongi see koht, kus kus saab seda mitmekesisust nagu,  nagu reguleerida, et kui me alguses küll istutame 3000 5000 pisikest mändi ühe hektari peale ainult mänd istutama,  siis võib tunduda, et see on nagu täiesti sellise porgandi  peenra rajamine või sellise mono monokultuuri rajamine,  aga, aga sinna tuleb looduslikult alati juurde kaske pärast,  kuna noh, kask levib hästi nagu seemnega  ja ja, ja, ja seal on olnud kindlasti ka nagu haaba enne  peale kusagil ja nii et et noh, me juba seamegi eesmärgi,  et kuigi me istutame mändi tuleb sinna tulevikus mets,  kus on ka mingi osa kaske, mingi osa haaba Porgandi peenra laadsete noorendike rajamist ei luba  ka säästva metsanduse standard FSC, mille järgi riigimetsad sertifitseerimislle. Täitmist käib kontrollimas audiitor. Siin on nüüd üks kuuse noorendik ja sina viitsin läbi FSC auditit,  et mismoodi siis siin näiteks auditeerid. Et see on säästvalt majandatud mets, sellised kokkulepitud  põhimõtted on, et kuidas me oma noort metsa peaksime  kasvatama selleks et ta oleks siis võimalikult säästlik  või säästev ja, ja noh, siinkohal kindlasti tuleks  tähelepanu pöörata sellele, et noh, vastavalt standardile me  ei loo ja ei taha luua puhtkuusikuid, et siin on näha,  et siin on looduslikult kasvanud päris mitu okaspuu liiki ja,  ja lehtpuu liike ja, ja see metsa majandamine siin peaks  jätkuma selles suunas, et see metsade Puuliigiline mitmekesisus ka säiliks. Eesti metsi peetakse naabermaade Rootsi ja Soome metsadest  just suurema liigilise mitmekesisuse ja väiksema  majandamisintensiivsuse tõttu tunduvalt looduslikemaks. Kui metsas on erinevad puuliigid, siis mets on kindlasti  tormi ja ilmastiku kindlam ja, ja ka vaheldusrikkam elupaigana. Mis teine aspekt on, on kindlasti see, et Eesti metsades  elavad ulukid ja ulukid ka tarvitavad siis toiduks  mitmesuguseid puid ja, ja põõsaid nende võrseid talvisel  ajal ja ja, ja selles metsas on ilmselgelt oodata vähem  selliseid silmaga nähtavaid kahjustusi, kuna see toidulaud  on rikkalikum ja on puid ja põõsaid, mida  siis need ulukid ei kahjusta? Ja mis siis näiteks RMK metsades on läinud  keskkonnasõbralikumaks pärast seda, kui nad said endale FSC  sertifikaadi Keeruline küsimus, aga kindlasti, mida tahaks ära märkida,  on see, et on tõstatunud diskussioon RMK  ja huvigruppide vahel jätkuvalt ja üks võib-olla olulisem märksõna,  mis kindlasti on ka avalikkusele meelde jäänud,  on kevadsuviste raiete strateegia, mis tähendab seda,  et riigimetsas sellisel ajal, kus siin pesitsevad linnud,  et sellel ajal metsatöid viiakse läbi vähem kui senini. Teine selline oluline aspekt puudutab seda,  et me praegu oleme ka suhteliselt märjas metsas,  et sellises metsas juhul kui siin varem ei ole kunagi metsi kraavitatud,  siis sellises metsas uut kuivendussüsteemi ei rajata. Aga kui tihti näiteks käia käiakse siis kontrollimas seda  metsakasvataja metsa, kes on lasknud endale ära sertifitseerida. No see on selline miinimumnõue on, et käiakse Kord aastas, et sertifikaat antakse metsamajandale välja  viieks aastaks tingimusel, et iga aasta käidakse  siis kontrollimas seda, et metsa majandamine. Jätkuvalt vastab nõuetele ja ja RMK puhul on tegemist  nii suure metsaga, et siin me käime koguni kaks korda aastas,  nii et. Ütleme, keskeltläbi kuue kuu tagant satuvad audit See mänd on siin seitsmeaastane inimesed lähevad  nii vanalt kooli, aga mis saab edasi nii vanast metsast,  sellest juba järgmises osoonis. Ja vaataja küsimus. Mitu puud istutatakse igal aastal meie riigimetsades? Vastused saatke meie meiliaadressile ja õigesti vastanute  vahel loosime välja auhinnad.
