Täna hakkasin röövlinnu seiret tegema, et  millest siis alustama peaks, et selline suur ala läbi käia. Et ülevaade saada lindudest? No kõige lihtsam või selline põhiline töömeetod on Otsida piisavalt hea. Piisavalt hea sellise vaatega koht. Milleks sobib siis hästi mõni selline lagedam,  lagedam põllumassiiv või? Põllumassiiv või siis puistus? Suuremas metsamassiivis siis lankide lagerai  ja langid või siis nende servad. Ja praegu me oleme ühes metsases kohas ja tuleb ronida  lihtsalt puu otsa, et oleks üle metsa hea vaadata. Röövlinnud. Siis mängivad pesade kohal. Territooriumile näitavad ennast suhteliselt hästi,  nii et. Põhiline meetod on siis lihtsalt. Kindlasti parem, kui. Halb. Kõige sobivam aeg on. Hommikul või ütleme ennelõunal ajal Alates kella 10-st ja. Sealt edasi, kui. Päike on õhu soojaks kütnud ja Tekivad sellised tõusvad õhuvoolud. Siis hiireviud ja kanakullid ja. Konnakotkad. Väga meelsasti liuglevad nende õhuvooludega kaasa ja. Siis ongi neid kõige lihtsam. Ühe seireruudu läbiotsimiseks kulub röövlinnumeestel aastas  20 kuni 30 täispikka tööpäeva. Selle ajaga proovitakse üles otsida kõik pesad,  kus röövlinnud vähegi pesitseda võivad. Siin on üks rongapesa, kas see läheb ka röövlinnu ruutu  kirja nüüd. Röövlinnuseire nagu metoodika näeb tõesti ette,  et kõik varesepesad ja rongapesad tuleks nagu üle vaadata,  sest. Rongapesas elab lõopistik. Ja ta tüüpiliselt iseendale pesaehitaja. Kui leobistrik pesitsema asub, siis rongapojad on välja  lennanud juba ja. Pistrikul on siis? Olemas kohe selline hea ja pesapaik, nii et pesal on mitu peremeest,  võib öelda. Ka nende kanakulli ja hiireviu pesadega. Käib selline vahetamine, et handka võib vanad siirevi  ja kanakulli pesades elada. Ja kanakullid ja hiireviud omavahel vahetavad  ja konnakotkad, et põhimõtteliselt nagu. Pesa kui sellise järgi on väga raske öelda Mis liik seal täpselt elab, tuleb ikkagi üles minna  ja vaadata, kas sulgi ja sulg ja saagijäänuseid nende põhjal. Kuigi 100 ruutkilomeetrit tundub tohutu maa-alana,  ei mahu sinna siiski rohkem kui 40 röövlinnu pesitsemisterritooriumi. Ja neist ühe kolmandiku moodustavad meie kõige tavalisema  kulli hiireviupesa. Kui hiireviul läheb stabiilselt hästi Siis meie teine, muidu nii tavaline röövlind kanakull on  muutunud üha harvemaks, pesitsejaks. Viimane kümnend. On kanakull Eestist väga kiiresti kadumas. Tema arvukus on selle 10 aastaga vähemalt kaks korda langenud. Ja kogu Eesti peal on praegu alles jäänud umbes 500 paari  mida on siis umbes sama vähe kui väike-konnakotkast näiteks või,  või mõnda teist haruldasemat liiki. Ja mis selle põhjuseks võib olla, et kanakull  ja arvukus on alla käinud? Keeruline nagu nagu alati. Tõenäoliselt on probleemi toidus või toidualades just nimelt see,  et loodusmaastikus on vähemaks jäänud kanalisi. Mida ta omal ajal väga meelsasti sõi, aga kui tundlik  kanakull on metsa raiumisele. Praegu oleme siin ühe mahajäetud kanakulli pesa all  ja siit on just ka mets läbi raiutud. Selle pesaga läks paar aastat tagasi halvasti,  et. Tehti munsusraie umbes pool üla rindest,  ehk siis esimesest rindest ja see on paraku piisav selleks,  et see koht oleks kanakullile sobimatu. Ehk siis ta tahab saada sellist puistut,  kuhu ta saab oma pesa mingil määral ära peita. Ehk siis minimeerida kiskjate poolset ohtu ja,  ja ka inimesepoolset, et et, et see pesa,  varjatus just, mis siin on konkreetsel juhul vähenenud,  on tõenäoliselt see põhjus. Aga õnneks on siin läheduses veel vanu kuusikuid  ja vanu okaspuistuid, kuhu ta nüüd ka ümber kolis,  et seal ta saab hakkama. Et kanakulli kadumist peatada, on algatatud kanakulli  pesametsade kaitse alla võtmine. Võtsin need makimetsa kaasa, et mis sel sellega plaanis on? No päris lärma ma ei tulnud õnneks niivõrd-kuivõrd,  aga tulime tulime tegema ühte nii-öelda eriurist uuringut  kanakulli jaoks just nimelt, et käime läbi mõned vanad  territooriumid kus suure tõenäosusega küll paar on välja surnud,  aga lihtsalt kontrollimaks, et et meie vaatluse tõele vastavad. Lükka käima. See on nüüd kanaõli. Kisa. Jah ja mismoodi nüüd siin lähedases elav kala kull sellele reageerib? Ideaalis peaks reageerima nii ema kui isaslind  ja suure tõenäosusega nad hakkavad analoogselt häält vastu tegema. Ehk siis. Provotseerib. Kui see hääl on provotseeriv, sissetungija nii-öelda,  et, et nad tulevad ja tahavad meid ära ajada nii-öelda Kuigi sageli nad ei tule küll päris ligi,  nad jäävad kusagile kaugemale, aga, aga nad hüüavad just  just selleks, et siin on, siin on meie koht  ja hoidke eemale. Noh, jääme, ootame, kas meil on õnne, kana kulliga? Ja nüüd läheb umbes viis minutit ja see on tõenäoliselt see aeg,  kui, kui see lind siin lähedal on, siis ta peaks peaks vastama. Ja kui ei vasta, siis lähme kõnnime järgmisesse punkti,  kordame sama tegevust. Peibutamise aktsioon nii-öelda on selle jaoks,  et, Neid võimalikke pesi. Metsast üles leida ja siis. Kaitse alla võtta, et kanakullil Eesti metsades  ja tulevikku oleks. Suurte röövlindude ehitatud risupesa ei ole kuigi ilmastikukindlad. Nii on talvised tormid alla raputanud ka  selle kaljukotkapesa. Ja järeldus, ta saab tänavusest aastast,  et, et see pesa on asustamata küll, aga need koored on  siis pärit kas eelmisest või varasematest aastatest. Tõenäoliselt paar aastat tagasi on siin munad hukka saanud. Et, et see on jah, see esimene põhjus väitmaks,  et, et mõni pesitsus ebaõnnestub just muna muna staadiumis. Mis võib see põhjus olla, miks tal need munad hukka said? Mitmeid näeme, et rongad lendavad ringi,  et kui keegi ajab näiteks kotka pesalt ära,  et siis võib ronk vahepeal need munad ära süüa. Ja enamasti ti metsades ka metsnugis võib kas mune  või poegi surmata. Aga see ikkagi eeldab seda, et, et lint peab mingil põhjusel  pesa pealt ära minema. Milleks enamasti on inimene kahjuks? Kaljukotka pesa kohta üle vaatama tulnud Tiit Randla on  Eesti röövlindude käekäiku jälginud üle 40 aasta. Kuidas kaljukotkal läinud on nüüd võrreldes nende aastakümnetega? Mille jooksul neid on nagu jälgitud rohkem,  väga stabiilselt on meil kõige stabiilsem liik. Ja meeldivalt stabiilselt arukus ei ole alla läinud,  vaid pigem on ta isegi natuke kosunud. Sest kaljukotka asurkond on väga originaalne selles suhtes. Igal pool meist põhja pool nagu Põhja-Soomes Põhja-Rootsis,  Norras, Šotimaal. Igal pool pesitseb ta kaljudel. Nii et selline Läänemereäärne asurkond, kes pesitseb suurtes  soodes ja raba saartel, see on ainult Eestis,  Lätis, Lätis ja Lõuna-Soomes. Ja võib-olla ka Loode-Venemaal? Aga kuidas nende aastakümnetega on muutunud näiteks inimese  suhtumine sellistesse lindudesse? No kaljukotka puhul on see neutraalne, sest et inimene on  vastupidi kadunud nendest kohtadest. Ja, ja ta võib-olla võis omada mingit sidet inimesega. 50 60 aastat tagasi, kui ta metsataludes käis kanavargil  või hanesi murdmas. Aga nüüd enam inimene kuskil niisugust paigas ei ela. Ja kui elab, siis suvel. Et tema on täiesti meie loodusmaastiku peremees Praegu on rohkem luubi all merikotka probleem,  sest et nende arukas on tõesti väga tugevasti tõusnud ja,  ja. Ja üks huvitav fakt on see, et metskitsi on tohutult juurde siginud. Ja sel kevadtalvel olevat neid ka hukka saanud üksjagu. Ja nendele raibetele tulevad siis suured röövlinnud  ka merikotkas ja siis tehakse kohe lihtsameelne järeldus,  et et merikotkas on järsku neid kitsi murdmas käinud. Täna teeme siin röövlinnuseiret, käime seda röövlinnuruutu läbi,  et mis selle asja nagu idee on või miks? Üldse meil vaja on, idee on laenatud idee on Soomest,  sest Soome röövlinnuuurijad avastasid selle võ  ja kirjeldasid selle võtte juba üks 30 aastat tagasi kõvasti. Ja no sellepärast on need tänuväärsed objektid,  sest et nad on nagu keskkonnaindikaatorid need röövlinnud  ja nii nagu nende seis on see Võimaldab hinnata teisi keskkonnaparameetreid igasuguseid,  kas või seda, kas on hiireaasta ja, ja missuguses seisus on  teatud saakobjektid ja nii edasi. Et, et see on üks lihtne meetod või võte hinnata üldse  looduse niisugust ehedust ja ja looduse seisu  ja seisund. Kes meist ei tahaks kevadist edremängu jälgida,  aga mis variant oleks neile inimestele, kelle tagaõues just  Tedred iga päev ei mängi? Kus on nõudlust, seal on ka pakkumist. Eestisse on jõudmas fotosafariteenus. See loob võimaluse huviliste loomade ja lindude tegemisi  lähedalt jälgida ning jäädvustada. Just Skandinaaviamaades, eriti Soomes on hakatud tegelema  sellise Looduspildistamise valdkonnaga, et on siis hakatud pakkuma  turistidele ja ja siis sellistele, tõsi,  tõsisematele, pildistamishuvilistele ettevalmistatud  võimalusi lindude ja loomade pildistamiseks ja. Noh, seal on siis pigem erinevalt Aafrika nii-öelda Safari klassikalises safarist mitte ei liiguta palju ringi,  vaid vaid pigem pigem on sellised hästi ette valmistatud  kohad ja kus on siis sellised vastavad varjed välja välja ehitatud,  kas siis ha? Sed või püsivad ja ja pigem istutakse paigal  ja passitakse siis neid loomi. Loodusfotograafe. Mati Kose on fotosafari üks maaletoojaid esimene  spetsiaalselt fotosafariks ehitatud varjend,  kus tulevikus looduspildi huvilised passida saavad,  on Mati poolt edremängu jälgimiseks juba üles seatud. Täna öösel me pildistasime, filmisime sellest peidikust edremängu,  aga mis sellest peidikust veel annab filmida,  milliseid liike? Siit annab noh, põhimõtteliselt päris erinevaid asju,  et ega siin selles mõttes nagu midagi piiravat ei ole,  et ainuke asi Kuhu ta ka noh, ta on küll ujuv, aga päris vee peale minna  ei saa. Spetsiaalsest varjendist olulisem on teada kohti,  kust loomi leida. Sellest jääb nagu väheks, et kuskile. Mingist jahikantslist või, või, või muidu selliselt loodus  rajal lasta iilide inimesele, et äkki midagi tuleb,  et võib ju tulla, aga, aga seda nagu teenuse pähe müüa nagu  siin mõned turismiarendajad on vist ka teinud siin-seal. See on nagu rohkem selline. Ma ei oskagi öelda, et see on rohkem selline juhuslik ja,  ja seda nagu noh, loomapildistamisena reklaamida otseselt  minu arust ei ole päris õige. Et kindla peale välja minna, on fotosafari korraldajad  valinud selle tee, et pildistamiskohad söödetakse sisse. Merikotka näiteks pildistamisel soomlased ütlevad,  et kolm aastat läheb selle peale, et et see lind harjuks ära  üldse selle söögikoha peal noh, söögikoha peal käima ta  harjub võib-olla varem, aga, aga et seal  ka pilti saaks teha ja, ja seal keegi tema tegemist jälgib,  et see, see kõik võtab aega. Eestisse tuli fotosafaride Soomest, kus sealsed safari  pioneerid sellega 15 aastat tagasi alustasid. Eesti oma liigirikka linnustikuga on soomlaste meelest  fotosafari ideaalne paik. Ja Lot of Birds and meny whit Sore that. Loodusfotograaf Lassi Raudjanen on Soome fotosafarite isa. Just tema ehitatud karu pildistamise peidikutest sai  fotosafari Soomes jalad alla. Nüüd tahab lassi aidata ka Eesti kolleegidel teenust käima lükata. Mo easi to stat than annan. Seda, et eestlased Soome fotosafarite korraldajate sulasteks  jääksid Lassi rauda, nene arva, kuna ilma kohalike inimeste  töö ja teadmisteta pole võimalik fotosafaris äri ajada. Hetkel Eestis fotosafaril osaleda veel ei saa,  kuid tulevasi pildistamiskohti valmistatakse juba praegu ette. Nii et paari aasta pärast avaneb vast meilgi võimalus  Terremängu jälgida. Et enamasti räägitakse selle linnuturismi puhul  ja fototurismi puhul välismaistest klientidest,  aga kas eestlastele võib ka kunagi taskukohaseks saada? No ma pigem sõnastaks küsimuse ringi, et,  et kas eestlastel on piisavalt huvi, et et eestlased  armastavad kindlasti veel kallimaid hobisid,  noh, on eestlasi, kes harrastavad ka kallimaid hobisid,  kui on fotograafia ja, ja linnaturism, et. Tegelikult on nagu viimastel aastatel näha jah,  et inimestel hakkab aega ja, ja, ja võimalusi tekkima,  et ka looduses rohkem liikuda ja selliseid eksklusiivsemaid. Elamusi saada ka loodusest. Et see aeg, kui kõik on uutosid tipplaine on praegu vist ATV  reisidel ja nii-öelda safaritel jutumärkides võib-olla et,  et see aeg hakkab ka kindlasti üle saama ja,  ja, ja paljud on ka noh, maailma juba läbi käinud,  aga, aga looduses on palju selliseid asju,  mida inimene näinud ei ole ja kas või seesama Tedremäng või,  või see, kuidas kalakotkas kala järele sööstab. Need on sellised asjad, mida. Paljud meist ei ole näinud ja, ja võib-olla kunagi ei näekski,  kui neile tehtaks sellist asja võimalikuks  või viidaks ja juhendatakse nii, et nad seda näevad. Oru peamine ilu on nimelt üsna suur järv kristall selge veega,  mis igas valguses rändajale läikiva hõbedana vastu naeratav. Nii kirjutab Friedrich Robert Veelmann oma teoses Endla  Järve ja Juta Felmanni aegadest on siin Endla järvel palju muutunud. Kui Feelmann nägi kunagi Kärdemäelt Endla järve siis meie nüüd mitte enam seda sealt  ei näe, sellepärast et siin on vahepeal olnud suured kuivendustööd. Järve on kaks korda alla lastud ja selle tulemusena on  hakanud kasvama siinsed metsad, nõnda et need on järve varjanud. Aga ta ei ole siiski mitte päris ära kuivanud  ja pakub endiselt huvi looduse sõpradele  ja kalameestele. Endla järv asub samanimelise looduskaitseala südames. Endla on üks järv, mis mulle väga meeldib. Vana ja väärikas järv ja, ja selline järvena tõeline isiksus. Endla, nagu kuulub Eesti 20 suurema järve hulka Aga kohe on näha ka, et järve põhjaosa on suhteliselt kinni kasvanud,  et Endlas on nagu kuus mineraalmaa saart  ja ja, ja nende ümber on hästi palju õõtsikuid ja,  ja pilliroogu ja ja vahel on siis vaieldud,  et, et kuidas üldse seda, Endla pindala nagu hinnata,  et kas saared kuuluvad nagu järve pindala sisse  või jäävad nad välja, et, et see järve nõgu on umbes 400 hektarit,  suur aga, aga et kus see täpselt, kui suur järv ise on,  seda on päris raske hinnata, sest kaldad on hästi soised  ja sellised natuke ebamäärased. Siis kui mandrijää taandus Eestist rohkem kui 10000 aastat tagasi,  siis siin Pandivere kõrgustiku nõlval on Endla nõgu selline suurem  lamedam nõku ja selles nõos oli tegelikult suur veekogu üle  3000 hektari suur. Seda on geoloogid nimetanud ürg Endlaks. Ja, ja siis, kui kliima hakkas soojenema,  kui jää oli kaugemale läinud, siis hakkas see see veekogu  väiksemaks jääma, osa vett auras ära ja,  ja osadesse nõgudesse hakkasid setted tekkima ja,  ja hakkasid sood kujunema, aga siis järve süda nagu on  siis ilusti alles ja ja praegu siis jõudnud sellisesse  suhteliselt väärikasse rauga ikka. Ta on noh, nii-öelda looduslikult juba madal järv,  et, et ta suurim sügavus on kaks pool meetrit et  siis juba looduslikult tegelikult ta vaikselt kasvab kinni  ja noh, kuna inimene tema veeta Vahepeal alandas siis. See kiirendab muidugi kinnikasvamist märkimisväärselt,  nii et tegelikult Need õõtsikualade pillirooalad järves on hästi suured  ja kui, kui näiteks ütleme juulikuus paadiga järvele minna  järve põhjaotsa, siis seal on ikka niisugune noh,  täiesti omaette maailm, see nagu ta ei olegi päris järv enam  on tõeline märgala. Kuna järv on madal ja taimestikku on palju,  siis kui on talvel järv kipub ummuksile jääma,  sest et kui see taimemass seal põhjas kõik hakkab kõdune ma ja,  ja ta tarvitab hapniku, enne kui niimoodi kõva jää peale tuleb. Ja, ja järve nagu kaldaaladel ja eriti seal väljavoolu  juures on suvel ka, et ikkagi on hästi palavad ilmad  ja vett on seal suhteliselt vähe, et siis hapniku sisaldus  jääb suhteliselt väikeseks. Et noh, just see, see suur taimestik on ka suur hapniku tarvitaja,  et siin noh, probleeme muidugi on, aga linnustikule  loomulikult need padrikud meeldivad eelmisel aastal koos. Botaanik, Elle Mäemets, aga me panime järvele maha  seireruudud suurtaimestiku uurimiseks, sest et suur  taimestik on nagu dominant nii-öelda peamine järve asukas,  et, et see on hästi taimestikurikas järv  ja ilmselt see, kuidas see suur taimestik siin areneb,  see selle järve arengule on väga oluline,  et looduskaitseala on siin koostöös Eesti loodushoiu  keskusega on juba alates 2000.-st aastast arendanud sellist  kala kala projekti, et vaadata, mis seisus on. Järvelinaski augi populatsioon, et siis märgistatakse  ja tehakse taas püüke. Endlat on alati peetud väga heaks kalajärveks. Looduskaitse on seadnud püügipiirangud ja kõva kontrolli. Järvel on lubatud vaid õngepüük. Endla kalastik saab nii areneda omasoodu. Võrkudega võivad järvel toimetada ainult teadlased. Meie nagu põhitöö on siis uurida kalastiku koosseisu  arvukust arvutada biomassid ja siis välja töötada mingid  vajalikud meetmed, kui neid vaja on. Kuidas seda järve kalastiku parandada, milliseid  püügirežiimi kuskil lubada, milliseid püügivahendeid? Ja veel palju küsimusi. Mille järgi sa siia selle võrgu paika panid? Tuleb jälgida, et, et võrk kupuks ära, see tähendab,  et peab olema piisavalt vett ja. Endas on praegu see iseärasus, et ta on selline suur järv küll,  aga tal nagu puudub see suur erinevus keskosa  ehk pelagiaali või avaveeosa ja kaldavööndi vahel,  et peame valima sellise sobiva koha, kus see võrk ära upuks ja,  ja oletame, kus see kala on ja laseme selle kala ka. Milline enda kalastiku kujunemislugu on millest see on sõltunud? Noh, nii nagu paljude teiste järvede juures on kalastikul,  on oluline ühtlane veerežiim. Kõige rohkem kalastiku häirivad igasugused järsud veetaseme kõikumised. See põhjustab eelkõige just Oluline kalade koelmute suhtes, mis on nii-öelda kaldavööndi  lähedal ja kui veetaset alandada, siis tavaliselt need  koelmud jäävad kuivale ja teine on siis kalda ääres pärast  suvel toituvad koorunud maimud ja kui neilt see pindala ära võtta,  siis kalastik vaieldamatult vaesub kohe. See on selline reegel ja endla puhul on ka täpselt nii,  et. Kahe möödunud sajandi vältel toimunud muudatused,  siis veetase langes ligi meeter. See Eesti tingimused on päris drastiline langus. Aga linasele soodus linask on selline kala,  kes talvel ei karda vee. Vees hapniku puudust ja järve ummuksisse jäämist. Siin on soodne soe vesi. Toit. Olemas röövlitest, kes teda söövad, on? No ma mõtlen noort linaskit suur suuremana tal nagu vaenlasi  peale inimesi ei ole, kes teda siin nüüd teda välja püüab,  nii et haug sööb, võib olla nooremaid. Ja täitsa hea paradiisielu siin. Ma pean teda vaieldamatult Eesti üheks olulisemaks linask järveks. Prahi võib metsa alt ära koristada, prügimäe võib  ka ühest kohast teise vedada. Järvedest inimeste tekitatud saasta kättesaamine. Tunduvalt raskem ja kallim järv ei saa ju oma kohalt õhku tõusta,  et me saaksime tema põhja ära. Puhastada see kohustab meid Eesti järvi eriti hoidma.
