Silm kusagil ei pääsemist, näe mälg torm  ja tuisk ja lumi, jää. Oh talv, sa armuheitmata, kuis lähen kohtu sinuga. Nii ahastas Juhan Liiv luuletuses linnukese kaebus  ja üsna samamoodi tundub talv ebameeldiva ülekohtuse  ja tarbetu asjana ka paljudele praegu Eestimaal  pesitsevatele kodanikele kaebaks või inimõiguste kohtusse. Kas loodus on täiuslik? Nii küsiti mõne päeva eest tuntud loodusmehelt  ja too vastas, et jah, on mina loll. Jäin ikkagi mõtlema, et kui loodus on täiuslik,  miks ta teeb siis vahel nii kõva pakase,  et linnudki taevast alla kukuvad. Miks loob ta miljoneid liike, kes lühema  või pikema aja pärast lihtsalt välja surevad? Kus on siin hea tahe, loogika, õiglus? Või on loodus täiuslik juba lihtsalt sellega,  et ta üldse olemas on. Mulle on ta igatahes loonud silmad, millega vaadata looduse imeasju. Olgu see siis kärekülm, talvepäev või lihtsalt üks leevike. Ilma leevikeseta nagu. Olekski õige talv, kuigi ta on meil kõikjal hajusalt  pehitsev haudelind ei hakka ta suvel eriti silma. Meil ehitavad levikson on osaliselt paiksed. Osa neist aga rändab talveks lõuna poole. Põhjapoolsed omakorda tulevad jälle meile. Osa neist jääb siia pidama, osa rändab edasi. Rändeparvedes võib olla ligi poolsada lindu. Kevade poole võib leivikesi kuulda laulmas. See, mida te praegu kuulete, ongi leivikese tagasihoidlik laul. Vaatamata näilisele kohmakusele on levik üsna osav ronima  peenikestel okstel toitu otsides. Levik see toit on peamiselt taimne. Putukad moodustuvad selles täiesti tähtsusetu osa. Meeldivad talle igasugused puude seemned,  nagu vahtra, saare sireliseemned, ka kõikvõimalikud marjad. Väga peab ta lugu pihlakaja. Seemnete levitajaks, nagu näiteks rästad,  leevike küll ei ole. Süües ta pudistab marjades seemned välja,  tihti lõu ka kestab, sööb ning seedib ära. Toiduotsinguil ilmub levikega asulatesse inimelamute ümbrusesse. Siin revideerib ka parkides ja aedades ilupuid,  otsides nende seemneid. Kui nüüd postile puule või lausa akna taha kinnitatud  toidualusele puistata seemneid leiavad, leviksid seal üsna  pea üles. Eriti meeldivad neile ehk päevalilleseemned. Kui neid seemneid iga päev juurde pussata,  harjuvad linnud teie toidulaual käima. Niisugused toredad külalised, aknad aga pakuvad silmarõõmu  ja elamust. Seda eriti lastele. Ei tohi aga unustada, et seda tehes võtate endale  ka vastutuse toidulauakülaliste elu eest. Linnud harjuvad seal toitu saama. Kui nad aga ühel päeval seda ei leia, võib see neile  saatuslikuks saada. Seal, kus leevikesi rohkem koos kujunevad neil üsna ruttu  kindlad omavahelised suhted. Emalinnud on alati kõrgemal astmel ja isalinnud,  tunnistavad nende üleolekut. Isalindudel omavahel on ka oma kindlad alluvussuhted. Samuti kui emalindudele omavahel. Muide, huvitav on see, et muidu nii rahumeelsed  ja veidi kohmakad linnud muutuvad toidulaual riiakaks. Teised linnud, kellest aga jõud üle käib,  aetakse ilma pikema jututa minema. Seda tehakse ka suhte skaalal endast allpool olevate liigikaaslastega. Kui aga kohale ilmub kõrgemal astul olev linn tuleb riiakal  toidulaua peremehel enda jalga lasta. Levik on ilus nimi. Rahvakeeles on tal erinevais paigus veel palju teisi nimesid varuks. Punakurguke, punapugu, punalind ja veel rüübik,  rüüks rüügitaja ka külmalind, külmatihane,  kurja ilmalind. Ja veel ka õunapuu, lind, heutik, tudrik,  tombak, tumbak, punnba, punaarmeel. Teisi. Inimliku mõõdupuu järgi on leivike hea, aga pakane paha,  sest teeb leivikesele liiga. Kas pakane midagi head ka teeb? Eks ikka kaanetab veekogud jäga ja merel näiteks saavad  hülged poegida. Hüljestest pidasid meie esivanemad lugu juba jääajast alates  ja hülgenahkseid mütse kanti veel minu nooruses. Nüüd oleks niisugust pähe panna küll suisa sigadus,  sest hülged on looduskaitse all. Me armastame ja hoolime nendest, kui kalurid välja arvata. Aga nendel on hüljestega ka oma kala kitkuda. See on see aeg, kui Läänemere hülged poegivad. Meil on avanenud võimalus teha kaasa üks uurimispäev koos  Eestimaa ülgiuurijatega. Me oleme teel hinnarahule. Suur osa kogu Läänemere hall hülgepopulatsioonist poegib  Eesti rannikumeres. Üheks meelispaikadest on Vilsandi lähistel asuv väike laid. Vastsündinud hülgepoeg on valge karvaga abitu olevus,  kes kaalub 10 kilo ringis, kuid tänu eriti rasvarikkale  emapiimale võtab ta päevas juurde kaks kuni kolm kilo. Meie kohale jõudes olid enamus poegi jõudnud juba 60  kilostes kosuda, osadel karvavahetus käes. Kui kauaks need hülgepojad siia saare peale jäävad? Kui emad nad nagu maha jätavad umbes niimoodi kolme nädalaselt,  siis emal saab nagu see Piim otsa, mida pojale anda, siis nad jäävad veel umbes  paariks nädalaks, sellepärast et nad on oma esimese elu  etapi ainult eks ole piima ime ja ennast täiesti täis  rasvaseks hülgeks teinud, aga ega seal sees seda looma veel  eriti ei ole niimoodi, et kui selline vend merre visata,  siis ta on veest kergem, ta ei saa veel sukeldudagi,  nii et tal läheb nüüd paar nädalat aega,  et ta kasvaks nagu nagu loomaks, seal ta nüüd kasutab  selle selle rasvavaru selleks ära, et hakata tõesti  kasvatama omale korralikke ujumislihaseid  ja luustikku ja ja sellist vereringet, mis lubaks tal  siis nagu hülgemoodi juba pikalt pikalt vee all olla. Hüljeste sukeldumisfüsioloogia kujuneb välja esimeste  elunädalate jooksul. Hüljestel on inimestega võrreldes mitu korda rohkem verd,  mis soodustab sukeldumise ajal hapniku sidumist. Sukeldumisel muutub hüljeste südametöö üliaeglaseks ainult  12 korda minutis. Veri suunatakse valdavalt aju ja südame hapnikuga varustamiseks. Hinnarahu on üks hüljestee poegimise meelispaikasid meie vetes. Ja tegelikult kui me nüüd vaatame, siis tegu on imepisikese saarega. Igas suunas on tema läbimõõt alla 200 meetri. Hea õnne korral võivad hülged elada kuni 30 aastaseks. Suguküpseks saavad nad nelja kuni kuue aastaselt,  emased veidi varem kui isased peale poegade maha,  mis paaritavad emad kohe uuesti. Kui palju? Hülgeid Eesti vetes praegu hinnangute järgi üldse on,  no olenevalt ajast sellepärast et see See see meie seire või see loendus, see käib kalavahetuse ajal,  see on mai lõpus. Ja siis me lugesime 2700 möödunud aastal aga praegu on need  ilmselt rohkem sellepärast, et siit tulevad mujalt teistest  mereosadest tulevad hülged siia Eesti rannikule poegi ma. 2007 100, need on hallhülged ja kuskil niimoodi alla 1000 on  viigreid alllg, arvukus on, on ikka väga oluliselt tõusnud,  see läheb üles, aga viigriga on asi kehvem,  et viigri arvukus on langenud. Ilmselt. Ei oska öelda täpselt, aga muidugi need soojad talved,  mis on viimase 15 aasta jooksul, on nüüd on 10 talve olnud  nii soojad, et, et nad ei ole saanud hästi poegida. Ja nemad maa peale ei roni, nii nagu hall hülged,  et nad on ainult jääs ja kui jääd ei ole  siis või jää on liiga nõrk või, või, või laguneb kiiresti ära,  siis pojad tavaliselt hukuvad. Hall hülged on viigritest suuremad ja tundub,  et ka elujõulisemad. Nad on meie laiuskraadi keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Arvatakse, et nad taluvad ka paremini stressi. Ka elukeskkonnas toimuvad muutused ei avalda neile  nii kiiret ja pöördumatut mõju kui viigritele. Me oleme nüüd saarele ringi peale teinud  ja sa oled pildistanud päris palju ja ja Mart on lausunud numbreid,  mis vihikusse kirja lähevad, et seleta, mis tänase töö sisu  ja eesmärk on. See on põhimõtteliselt kaks asja koos, üks asi muidugi  vaadata seda. Kui hästi need? Hülged sigivad see aasta ja nende vanuseklasside järgi,  mis me siin määranud oleme, saame enam-vähem  selle sigimis aja alguse teada ja, ja selle kestvuse kõik  elusad ja surnud loetakse kokku, siis saab teada,  kui hea see sigimise edukus on olnud ja ja kui palju neist  ellu jääb. Ja see pildistamise värk on nii-öelda  kodakondsuse andmine hüljestele Nad ilmselt väga paljud neid  kasutavad aastast aastasse täpselt sama sigimise saart. Või vähemalt me oleme siinsamas linnarahul näinud 10 aastat  järjest ühte tüdrukut. Kes oli nägupidi äratuntav? Ja samas ka samas ka näinud siin sellist tüdrukut,  kes on siin ise sündinud ja hiljem, kuus aastat hiljem oli  ta siin juba oma pojaga. Ja siis selle pildistamise fotode pealt saab pärast nende  kaela mustrite järgi põhimõtteliselt nad identifitseerida,  et need elu jooksul ei muutu, need jäävad samaks täpselt. Hall hülged on sigimispaiga suhtes konservatiivsed  ja sigimispiirkonda nii lihtsalt ei vaheta. Küll aga on nad väljaspool sigimisaega väga liikuvad  ning sama isendit võib kohata kõikjal Läänemeres. Taanist Eestisse jõudmiseks kulub hallhülge aega alla nädala. Kas siin saare peal neil ka mingit looduslikku vaenlast,  on looduslikuks vaenlaseks? Tegelikult Läänemere ülestel on, on, on käesoleval ajal juba  ainult ainult kotkas merikotkas ja neid me siin nägime  ka täna tiirutamas ja siin praegu on näha veel pärast seda  kotkaste niisugust töötlust veel kahe surnud hülgepoja nagu  maised jäänused, et, et seda ei ole üldse palju nüüd sellise  sellise pundi kohta, et see jääb ilusti sinna nagu sellise  loodusliku suremuse piiresse. Sellel aastal on hülgepoegadel hästi läinud,  meres on jääd ja nad ei ole sunnitud sellele väikesele  saarele kuhjuma. Kui meri on lahti, siis saar on hülgepoegadest üle asustatud  ja suremus on kõrge. See raskendab. Ka hülgeuurijate tööd. Kui selle saare peal on 300 tükki, neid siis peab olema  ülimalt kiire oma töös, üle poole tunni ei tohi siin peal olla,  siis lähevad ema ja poja suhted suhted sassi  või ühesõnaga, ema katavad oma pojad ära,  kui pojad hakkavad ringi roomama. Ja võõras poega ta omaks ei võta. Ja seda ta ründab ja on suhteliselt agressiivne  ja siis lihtsalt lihtsalt ei leia oma poega enam üles. Aga praegu, kui neid siin kokku vist 30 tükki ainult oli et  10 korda vähem kui, kui nüüd nagu nüüd tiheduse tippaastatel. Aga siis on olnud vesi kõrgem ja seda jääplatood ei ole  üldse olnud, et ainult see kruusavallid siin. Nii et, et see saar on veel väiksemalt ütleme veel,  ütleme, kolm korda väiksem Mis on need põhjused, et ikkagi hüljeste arvukus on endiselt probleemiks? Inimene on oma suure töö ära teinud tegelikult siin viimase  100 aastaga ta on peaaegu õigest Läänemerest lahti saanud. Et see otsene mõju on jah, nüüd nagu lõppenud sellise  küttimise läbi, aga aga kaudselt ikkagi inimene võtab sealt  hülgepopulatsioonist seda maksu nende hüljeste näol,  kes, kes kalapüünistesse. Upuvad ja neid hülgeid pole üldse vähe, sest et siin me  oleme mitu korda proovinud seda niimoodi rahvusvaheliselt  kokku lugeda ja, ja ikka ikka üle 1000 hülge aastas jääb  kala punnistesse ja kaotab seal oma elu. Ja teisest küljest on, on inimese nagu kaugem mõju  hüljestele läbi keskkonna saastamise ka väga oluline mõju,  sellepärast et et Läänemeri, noh, peetakse maailma kõige  reostunumaks mereks ja selge on see, et siin meres elav  hüljes ei saa olla väga terve. Läänemerest püütud kala ei pruugi olla enam inimesele söögikõlblik,  aga hüljestel nagu valida pole ja nad sellest kalast toituvad,  nii et et nende selline tervis on ikka üsna rikutud  ja eriti sealt otsast, mis, mis uusi poegi sünnitab. Nii et ikkagi see, see sigivus on, on kohati Läänemeres  ka probleemiks, et see omakorda jälle pidur. Nutab seda, seda taastumise kiirust. Kalurite jutu järgi on hülgeid saanud liiga palju  ning lõhutud püüniste õigustasega on pakutud välja hüljeste  piiratud arvu küttimist. Igal pool, kus saavad meremetsad ja kalurid saavad  selle kala juures kokku, nad nagu ei saa omavahel hästi läbi,  aga aga küttimise kaudu seda muret me küll ei lahenda  ja kahjuks on see üldse selline probleem,  millega on inimkond maadelnud juba viimased,  ma ei tea, vähemalt 50 aastat ja ja, ja ühtegi mõistlikku  lahendust sinna ei ole, ei ole leitud, küll küll püütakse  siis kompenseerida neid, neid kahjusid ja seda tehakse  ka Eestis. Et hüljes kala sööb, on paratamatus, kui palju neid on  ja kas arvukust tuleks piirata, näitavad uuringud. Valdavalt siiski, meie uuringud on rakendusliku iseloomuga  ikkagi me proovime aru saada, milline näiteks nende nende  loomade seisund ja selle kaudu hinnata ka oma elukeskkonda,  et see on väga hea indikaator, põhimõtteliselt,  kui hülgel läheb hästi, siis võime olla suhteliselt muretud,  aga kui nad on siin mürgitatud ja, ja haiged,  siis. Siis on meilgi muresid rohkem, et hüljes on selles mõttes  väga hea loomarühm, et ta pakub väga paljudele uuringutele  sellist ainet juba oma veelise iseloomuga  ja võtaks kasvõi seal, ütleme, sukeldumise,  füsioloogiad ja värgid, kui selle saaks kõik spordis ära kasutada. Küll oleks head tulemused meil. Nagu me muidugi teame, on olemas kahesugust,  jääd, terasjää ja kattejää. Terasjää on selge, läbipaistev ja hästi tugev kate  ja valge, hägune ja pehme. Teame, mis me jääst teame, igatahes oleme õppinud teda hästi  tõrjuma mehaaniliselt ja ka keemiliselt soolaga melassiga,  koguni siirupiga. Kohati on seda väga vaja näiteks lennuväljadel. Kas teate aga, et lisaks jää ja lumetõrjele tõrjutakse  lennuväljadel ka linde? Oleme Tallinna lennujaamas peale selle, et inimesed seda  paika kasutavad, meeldib siin olla ka lindudel. Järgnevalt uurimegi, kuidas käib üldse kokku lennujaam  ja linnud. Inimlikust küljest vaadates tundub elu lennujaama  lähistel üsna kehv väljavaade. Raudlindude müra ja pidev sõelumine on lihtsalt häiriv. Tundub, et lennujaama territooriumil elavad linnud. Kõike seda pahaks ei pane. Mis on siis 200-l hektaril nii ahvatlevat,  et see sulelisi ligi meelitab. Kindlasti oma osa on sellel lennuvälja asendil maastikul,  et, et ühelt poolt on see linnapiir ehk siis juba  ökoloogiline piiriefekt mängib siin rolli. Teiselt poolt on see Ülemiste järve lähedus,  mis pakub nii mõnelegi liigile nii toitumiskohta kui  ka puhkekohta. Ja siis siin lähedal asuvad põllumajandusmaastikud on  muutunud sujuvalt viimase viie aastaga pigem juba juba tiheasustuseks,  nii et tegelikult, kui nüüd vaadata kõrgemalt lennuki pealt  tehtud pildilt, siis lennuväli on siin suures piirkonnas  peaaegu ainus regulaarselt niidetud, ilus maitsev piirkond,  kus, kus noh, mis kohe kutsub linde vähemalt tulema uurima,  et kas siin on midagi ja tihtipeale siin siiski leidub neile  vähemalt toitumiseks sobivaid kohti küll. Et see on kindlasti üks, üks peamine põhjus. Kui lennuväli asuks kuskil kõrbes, siis siis ei oleks seal  praktiliselt ühtegi lindu. Ornitoloogid Eeta Aarne tuule on lennujaamas tegutsenud juba  viis aastat. Kogu sealsesse linnustiku puutuv info on tänaseks päevaks  meestel korralikult kaardistatud. Algul sai kõik linnud siin ära loendatud,  sõna otseses mõttes statistilist materjali saada. Aga nüüd sisuliselt me hindame. Tõesti ohtlike lindude, nagu sealt üks kajaka,  kes praegu läheb, võib-olla ei kajakas meil te arvukust  ja no pidevalt teeme seda. Seda hindame ja, ja siis käib, meil on, koostöö on meil  pidevalt rajameistritega see käib meil niimoodi serveri  kaudu arvutis, kus vahetame siis infot, mis on,  kui anname neid teated, siis vahest tuleb anda niimoodi,  et tuleb väga tihedalt paari-kolme päeva tagant. Ja siis peame aimama ära, millal näiteks hanedele tule  antakse stardipauk Soomest, et noh, poisid,  nüüd lendame. Ja nemad hakkavad tulema. Tuul muudab suunda, nad ei tule jälle, nad tahavad paraad  pärituult ja muidu soodsat nike igatpidi sotsat,  et ilma nende jaoks soodsat. Ja siis no võib selle ennustus ega alt minna,  aga no enam-vähem me oleme, arvame, et oleme hakkama saanud,  sest kõigepealt peab lind ilma ennustama  ja siis hanede meeleolu ennustama, kui hanedest praegu jutt. Ja siis. Kui oht on jälle möödas ja midagi muud suvel tungivad siin  kuldnokaparved peale. Hoolimata pidevast liiklusest ja mürast on mitmed linnukesed  lennuvälja territooriumil endile pesapaiga leidnud. Siin territooriumil nüüd viimastel aastatel enam ei pesitse,  vareseid ja kajakaid, aga kui üldiselt varese varese pesa on  kuskil siin territooriumil, siis. Siis ta lihtsalt. Hakkab edasi? Pidi ettevaatlikumalt liikuma ja ei näita,  ei näita ennast nii tihti, aga ega ta oma pesitsemist nüüd  ikka enne enne katki ei jäta, kui just tõesti see pesa ise  ära ei hävita, et et need pesitsejad, kes siin meil on  kiivitaja merisk. Kindlasti kindlasti kuldnokad ja, ja sellised liigid,  et noh Nendega nad enamasti ei kogune niimoodi parvedesse korraga,  et kui on kiivitajal oma territoorium, siis ta ikkagi liigub  oma territooriumi piires ja ja ta ei valmista sellist  probleemi nagu, nagu parvedes kogunevad,  et enamasti ikka ikkagi toitujad mujal. Kõrvalpesitsejad tekitavad neid probleeme. Lisaks lennuväljale ja lähiümbruse le tuleb ornitoloogidel  jälgida linnuparvede seisu ka mujal. Käime veel paratamatult Tallinna, siin. Lähipiirkonnas igal pool haned ajal käime põldude,  vaatame, me teame, kus need kogunemise peatumiskohad on. Sealt oleme saanud ka, kus vahest on 20000 vane,  koos on niisugused erandlike suuri parvesid. Ja peame vaatama, kus need no meili salad näiteks kevadel Olid nad olid väga liikuvad ja siis ilmusid üsna Jüri. Tähendab Peetri küla taha sinna järveküla põldudele  ja seal nad tänavu aasta sügisel olid ka. Ja niimoodi seal on uued elamurajoonid on sealsamas olemas. Nemad on umbes niimoodi, et noh, vaatavad aknast sisse  ja pistavad, mis seal süüa on siis seda orastu viljateri. Linnuvaatlejate marsruudi sisse kuulub ka paljassaare poolsaar,  Pirita rand ja Tallinna prügila jõelähtmes. Eet Tuule sõnul on Tallinna lennujaam lindude seas küllaltki  armastatud koht, sest seal on nii toitu kui ruumi. Õnnetuste vältimiseks aga tuleb rajameistrite lennuväljal  teha pidevat linnutõrjet. Kui suurt ohtu aga võib üldse üks lind lennukile kujutada? No ohtu ta kindlasti kujutab, sest on teada kirjandusest  või siis Pressist, et et lind on purustanud isegi ütleme,  lennuki esiklaasi või või lennanud turbiini,  on vigastanud neid turbiinilabasid ja see oleneb linnu suurusest,  sest need on kõik kategooriliselt paika pandud. Kui suur kogukas lind on, siis seda rohkem tekitab ta kahju. Väiksem lind, see lihtsalt põrkab ja läheb vastu tiiba  või vasta keret, et tema ei tee nagu midagi viga. Aga kogukas, see kajakas või, või haigur või,  või või kulliline, see võib tekkida. Selles mõttes kahju. Ja noh, ohtlikud on just tõusumomendid. See on siis selles mõttes, et kui lennuk stardib Et siis on tal mootoripöörduja on maksimumi peal  ja nüüd, kui tekib mingisugune tõrge e näiteks linn satub mootorisse,  siis võib. Rajameistri ülesandeks on lennuväljal toimuval silm peal  hoida ja teha vajadusel linnutõrjet. Erinevaid peletusvahendeid on abiks terve hulk. Tegemist on. Mis see on siis? Aga väikelindude jaoks pääsukesed, kuldnokad väike niisugune peletis. Ta meenutab nagu kullilist pistrikut tuule käest lehvib,  siis ta nagu. Tekitab väikelindude seas hirmu ja selle me paneme,  meil on niisugused kindlad kohad, kus meil see linnu Arvukus on nagu suurem, et siis. Siin ta siis tuulega niimoodi. Lehvitab ja siis väiksemad linnud nagu pelgavad siukest kuju. Kuna linnud harjuvad taolise peletisega küllalt kiiresti,  tuleb rajameistritel hirmutisi käia päeva jooksul ümber tõstmas. Lisaks on käigus elektroonilised peletajad,  mis ajavad esmapilgul ka inimesele hirmunahka. Muidu ta on niimoodi pikali maas. Ja siis, kui me paneme ta käima Lindude kogunemise koht. Ja siis ta ning töötab ise selles mõttes,  et linnud kogunevad ümber, siis korraga hakkab jälle tõuseb  püsti ja teeb häält veel, see lamp on ka sees,  nii et pimedas ta nagu helgib ka siuke hele kuju tuleb  kolmas siis vahend siis nagu linnu peletamiseks  või linnu hirmutamiseks on siis pürotehnilised vahendid. See on siis nagu kaubanduses müügil olevad äikesekuningad. Mis on tema hea omadus, on see, et ta siis teeb kaks pauku,  et algul siis nagu ehmatab linnu õhku maast lahti  ja siis teise paugu teeb siis õhus. Luba saadud. Süütame tormi tiku. Vahest on niimoodi lauset ütleme, kui linnud on raja peal  rae ääres, siis rajameister sõidab rajale teostab linnutõrje ära,  nii et lennuk, nii kaua ootab seal stardiraja alguses. Et kui rada on siis vaba lindude, siis rajameister kannab  tornile ette, et rada on vaba ja. Ise vabastab raja, siis lennuk stardib. Sultsi sõnul tehakse linnutõrjet rajal pidevalt. Talvel on siiski hõlpsam, sest külm ilm linde ligi ei meelita. Raudlindude platsile tükkivaid sulelisi saab peletada veel  raketipüstolipaugu või heliefektiga, mis on üsna Aga see oli praegu niisugune variant, kus me saame  siis nagu otse auto pealt sõidu ajal ehmatada,  siis linde, siis tema hädakisaga. Ühesõnaga on siis varese hädakisa, on kaka hädakisa. Mida siis saab vastavalt siis linnuliigile? Siis nagu muuta. Ja siis ta ka põhimõtteliselt mõjub üsna efektiivselt. Kokkuvõttes on lindude tõrjumine lennuväljal omaette peenteadus. Aga kas mõni linnuliik talub peletamist paremini kui teine? Hõbekajakas peamiselt on nüüd selline kõige rohkem siin  liikuv liik ja tema on suhteliselt Nahaalne, ja samas mitte kõige taibukam,  et üldiselt jah, peab peletamisele alati teadma linnustaatust,  mida ta siin teeb, miks ta siin on ja siis vastavalt käituma. Jäätõrje lumetõrje, linnutõrje, putukatõrje,  rotitõrje aina üks loodust rje. Kas loodus ei olegi meie täiuslik sõber vaid hoopis vaenlane? Vastamine jääb teile, sest minu tarkus on otsas,  pole enam raasukestki. Ehk järgmiseks esmaspäevaks jälle kogub miski.
