Täna saates kas rändlindude tulekuga on oodata Eestis  ka linnugripi levikut? Vilsandi lähedal hinnarahul ilmale tulnud hülgepoegadel,  on aeg alustada iseseisvat elu. Kuidas nad reostunud Läänemeres hakkama saavad,  seda näitab aeg. Teadlased uurivad kalurite abiga kalade rände teid. Eesti läänerannik on suhteliselt hiljuti pääsenud hävitavast naftareostusest. Nüüd oodatakse siia kanti rändlinde, kellega koos kardetakse  saabuvat ka linnugrippi. Osoon uuris ornitoloog Tiit Randlalt, mis siinkandis toimuma hakkab. Kuigi astronoomiline kevad on juba saabunud,  tundub Läänemaal märtsi lõpus ringi sõites,  et siin valitseb veel karm talv. Lund on ohtralt ning merigi veel jäävangis vaid maailma  lõpule sarnaneval põõsaspea neemel, kuhu Tiit Randla meid viib,  võib täheldada mõningaid. Linnufoonis on praegu kuulda, kuidas laulavad juba merikaekad,  nad on juba ennast sättinud kivide peale. Samuti on kohal hõbekaekad. Need on tõenäoliselt juba need, kes meil pesitsema asuvad. Kuulda on ka aulide hõikeid ja. Ja üks paar oli ka laululuiki, kes lendas üle Neeme  ja nende üle, siis peab vahti siin merikotkas päris mitu lindu. Istuvad jääservadel. Ja see põhiline Mass on sõtkad, neid on siin sadu ja sadu. Kui nüüd tuletada meelde neid Õlikatkusündmusi lood Eesti naftareostus  siis praegusel hetkel küll sellest märke ei ole,  need. Et loodame ikka, et neid märke Nii laialdaselt ei leiagi, kui, kui see selle õnnetuse aegu  seal Keibu kandis. Mis nendest lindudest on nüüdseks saanud,  kes selle õliga kokku puutusid ja puhtaks pesti,  uuesti tagasi siia. Jah, neid lastigi täpselt siiasamasse, kohe siiasamasse  selja taha. Ja näiteks tore uudis on see, et täna ma vaatasin juba ühte  luike kellel olid rönged, elas ja see on suure tõenäosusega  siis sealt Keilast pärit luik, nii et on teie elu  ja tervise juures. Kuna lääneranniku naftareostuse aegu kaks kuud tagasi Oli meri suures osas jääga kaetud ja on seda senini. Siis on kardetud, et sula võib välja tuua uued linnukorjused. Tollal ikkagi sai suur enamus neist kokku korjatud  ja kui neid seal veel leidub, siis neid tassivad rebased  ja kährikud laiali ja suured merekaakad ja hõbekajakad  samuti ja ka merikotkad. Nii et, et kui sealt jäälooma alt midagi välja suleb,  siis minu ennustuse järgi. Jäi küll seal enam sadu ei ole või kui on,  siis mõnikümmend võib-olla siin-seal. Aga ega see niisugune toitumine hukkunud  või õliõlisid lindudest, ega see ei ole meie loodus s nüüd erakordne,  sest et neid neid õlis hukkunud linde on  ka varem leitud ja, ja rebaste ja kährikute tervisele nad  küll ei ole halvasti mõjunud. Ja ka merikotkastele esialgsetel andmetel ei paista midagi. Juhtunud olevat, sest lisaks sellele on ju  ka muud tervet ja head toitu saada. Et, et loodame ikkagi nii optimistlikult,  et see loodusõnnetus on ühekordne ja ehk rohkem ei kordu siinkandis. Seni, kui loodus tasapisi õlikatkus taastub,  oodatakse läänerannikule rändlinde. Randla sõnul on rände kõrgpunkt olnud tavaliselt 10.  ja 20. aprilli vahel. Uurisime, mis sorti rändurid siiakanti tulevad. Neid on üsna hulgaliselt. Alguses tulevad ikkagi, hakkavad rändama sõtkad ja. Ja kosklad ja. Ja. Aulid ja aga nad jäävad meie randadesse peatuma pikaks ajaks,  nii et terve Väinameri on neid veelinde täis. Aga niisugune hulgalisem partide saabumine Soopartide viupartide rägapartide, see jääb natuke  hilisemasse aega, see jääb tavaliselt ikkagi aprilli lõppu ja,  ja maisse. Kauride ränne. See on niisugune ideaalne paik, kus kaurid lendavad üle. Ja muidugi ka nad moodustavad siin niisuguseid rändepeatusi,  et terve Väinameri on meil täis merivarte  ja sõtkaid ja ja see ränne kulmineerub meil kuskil. Mai teisel poolel alles, kui nad on täiesti kindlad mingisuguste. Müstiliste. Niisuguste telepaatilise võimet alusel, et nad aimavad ette,  et põhjas on ka jää sulanud ja alustavad rännet,  noh näiteks kõige tüüpilisem täpne läbirändaja on meil valge pusk,  lagleja, kes alati ühel ajal Kuskil 20. 25. mai paiku Kus stardib sinna Nosemleale ja, ja Siberi rannikutele. Et, et. Ränne kestab siin rannikutel kohe kindlasti juuni alguseni välja. Rändlindude põhimass saabub meile Põhjamerelt  ja läbi Taani väinade. Neid rändureid, kes saabuks kagust, kust tuleb  ka suurem osa linnugripiuudiseid, meil õnneks eriti pole. Tiit Randla hinnangul Ei tule meile ka külalisi Rootsist, kus kuri tõbi juba kanda  on kinnitanud. Linnugripi. Gripis lindude saabumine on nii ja naa, me võime  ka täiesti pääseda minu arvates linnugripist,  ega see ei ole surmkindel, et ta meie randadesse tuleb. Ja pealegi on arvamusi, et ta ikkagi levib põhiliselt  kodulindude kaudu ja, ja meil niisuguseid kokkupuutekohti  kodulindude ja metslindude vahel. On raske ette kujutada, sest meil on nagu aga teistsugune kultuuriruum,  meil ei peeta. Nii palju metsparte ja, ja koduparte kuskil koos või,  või metshanesid ja koduhanesid koos. Et, et see võiks teoreetiliselt ainult võimalik olla mõnel  laiul või mõnel saarel, aga need on ka enamasti enamasti  tänapäeval juba loobunud linnukasvatusest. Teoreetiliselt. Muidugi on, on tõesti kühmu Luik see, kes  kes seda viirust Kanda, ja keda kelle, kelles on seda viirust kõige rohkem leitud. Aga ei ole ka välistatud ju see, et see linnugripi viirus on  alati ees lindudes olnud ja ta lihtsalt mõnedel mõnedel  juhtudel lööb välja, mida veel täpselt ei tunta neid mehhanisme. Ja teine liik on siis Metshaned muidugi Halani ja. Ja samuti rabahani ja suur Laukani, kes,  keda meil on väga rohkesti Lääne-Eesti rannikul rändepeatustel. Need teoreetiliselt võiksid ka linnugrippi tuua,  kui me niimoodi pessimistlikult arutleme. Aga nad ei pruugi tuua. Kui on hulgaliselt lindude hukkumisjuhte,  siis tuleb vastavalt ettevaatusabinõudele kummikinnast. Ju nad panna kilekotti ja viia. Veterinaarteenistusele analüüsiks aga veterinaarteenistus on  ju ka hoiatanud, et et looduslik suremus,  nii nagu ornitoloogid ka väidavad, on täiesti loomulikus  üksikuid surnud linde kõiki kokku kogudes ja,  ja kindlasti neid linnugrippe kaheldes on  ka natukene liialdatud, et, et minu ettekujutuse järgi võiks  ikka niimoodi olla, et kui neid surnud linde on nagu rohkem näha,  siis on põhjust ärevuseks. Aga praegune pilt seda küll ei näita, vähemalt siinkandis mitte. Ma arvan, et ka väga rahulik peab olema. Ja see lennuk. Gripp ei no ei levi küll meie looduses nüüd tolmu  ega õhu. Kaudu ja ja kui inimesed normaalselt Hügieenireegleid järgivad ja ja noh Ja kui niisugust situatsioone välistada,  kus seal kus seal lapsed kuskil luiki toidavad ja,  ja, ja sealsamas Nendega suhtlevad selles, selles mõttes võiks olla nagu. Tähelepanelikum ja ettevaatlikum, kuigi ma olen  ka seda toonitanud, et igasugune lindude toit Ja kus see on traditsiooniliselt teoks tehtud,  et see peaks ikkagi jätkuma, sest et linnud on ju sellega  harjunud ja kui vaadata neid luike siin praegu nad on jää  piiris täpselt nii kaugel, et nad nende kaelad,  häda pärast ulatuvad vette. Nii et, et nad on tegelikult praegu hädas ja,  ja ja kui see aeg nüüd, kui see murrangu looduses ei tule ja,  ja siis nad võivad ju täiesti looduslikel põhjustel hukkuda. Märts on see aeg, kui Läänemere hülged poegivad. Meil on avanenud võimalus teha kaasa üks uurimispäev koos  Eestimaa üliuurijatega. Me oleme teel hinnarahule. Suur osa kogu Läänemere hall hülgepopulatsioonist poegib  Eesti ranniku meres. Üheks meelispaikadest on Vilsandi lähistel asuv väike laid hinnarahu. Vastsündinud hülgepoeg on valge karvaga abitu olevus,  kes kaalub 10 kilo ringis, kuid tänu eriti rasvarikkale ema  piimale võtab ta päevas juurde kaks kuni kolm kilo. Meie kohale jõudes olid enamus poegi jõudnud juba 60  kilostes kosuda, osadel karva vahetus jõus käes. Kui kauaks need hülgepojad siia saare peale jäävad? Kui emad nad nagu maha jätavad umbes niimoodi kolme nädalaselt,  siis emal saab nagu see Piim otsa, mida pojale anda, siis nad jäävad veel umbes  paariks nädalaks, sellepärast et nad on oma esimese eluetapi ainult,  eksole piima imenduja ennast täiesti täis rasvaseks hülgeks teinud,  aga ega seal sees seda looma veel eriti ei ole niimoodi,  et kui selline vend merre visata, siis ta on veest kergem,  ta ei saa veel sukeldudagi, nii et tal läheb nüüd paar  nädalat aega, et ta kasvaks nagu, nagu loomaks,  seal ta nüüd kasutab selle selle rasvavaru selleks ära,  et hakata tõesti kasvatama omale korralikke ujumislihaseid  ja luustikku ja ja sellist vereringet, mis lubaks tal  siis nagu hülgemoodi juba pikalt-pikalt vee all olla. Hüljeste sukeldumis füsioloogia kujuneb välja esimeste  elunädalate jooksul. Hüljestel on inimestega võrreldes mitu korda rohkem verd,  mis soodustab sukeldumise ajal hapniku sidumist. Sukeldumisel muutub hüljeste südametöö üliaeglaseks ainult  12 korda minutis. Veri suunatakse valdavalt aju ja südame hapnikuga varustamiseks. Hinnarahu on üks hüljestee poegimise meelispaikasid meie vetes. Ja tegelikult, kui me nüüd vaatame, siis tegu on imepisikese saarega. Igas suunas on tema läbimõõt alla 200 meetri. Hea õnne korral võivad hülged elada kuni 30 aastaseks. Suguküpseks saavad nad nelja kuni kuue aastaselt,  emased veidi varem kui isased peale poegade maha,  mis paaritavad emad kohe uuesti. Aga kui palju neid hülgeid Eesti vetes praegu hinnangute järgi? Üldse olenevalt ajast, sellepärast, et see See see meie seire või see loendus, see käib karavahetuse ajal,  see on mai lõpus ja siis me lugesime 2700 möödunud aastal  aga praegu on neid ilmselt rohkem sellepärast,  et, et siit tulevad mujalt teistest mereosadest tulevad  hülged siia Eesti rannikule poegima. 2007 100, need on hallhülged ja kuskil niimoodi alla 1000 on viigreid. Allhülge arvukus on, on ikka väga oluliselt tõusnud,  see läheb üles, aga viigriga on asi kehvem,  et viigri arvukus on langenud. Ilmselt. Ei oska öelda täpselt, aga muidugi need soojad talved,  mis on viimase 15 aasta jooksul, on nüüd on 10 talve olnud  nii soojad, et, et nad ei ole saanud hästi poegida. Ja nemad maa peale ei roni, nii nagu hall hülged,  et nad on ainult jääs ja kui jääd ei ole  siis või jää on liiga nõrk või, või, või laguneb kiiresti ära,  siis pojad tavaliselt hukuvad. Hall hülged on viigritest suuremad ja tundub,  et ka elujõulisemad. Nad on meie laiuskraadi keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Arvatakse, et nad taluvad ka paremini stressi. Ka elukeskkonnas toimuvad muutused ei avalda neile  nii kiiret ja pöördumatut mõju kui viigritele. Me oleme nüüd saarele ringi peale teinud  ja sa oled pildistanud päris palju ja ja Mart on lausunud numbreid,  mis vihikusse kirja lähevad, et seleta, mis tänase töö sisu  ja eesmärk on. See on põhimõtteliselt kaks asja koos, üks asi muidugi  vaadata seda. Kui hästi need? Hülged sigivad see aasta ja nende vanuseklasside järgi,  mis me siin määranud oleme, saame enam-vähem  selle sigimise aja alguse teada ja, ja selle kestvuse kõik  elused ja surnud loetakse kokku, siis saab teada,  kui hea see sigimis edukus on olnud ja ja kui palju neist  ellu jääb. Ja see pildistamise värk on nii-öelda  kodakondsuse andmine ülestele Nad ilmselt väga paljud neid  kasutavad aastast aastasse täpselt sama sigimise saart. Või vähemalt me oleme siinsamas linnarahul näinud 10 aastat  järjest ühte tüdrukut. Kes oli nägupidi äratuntav? Ja samas ka samas ka näinud siin sellist tüdrukut,  kes on siin ise sündinud ja hiljem, kuus aastat hiljem oli  ta siin juba oma pojaga. Ja siis selle pildistamise fotode pealt saab pärast nende  kaela mustrit järgi põhimõtteliselt nad identifitseerida,  et need elu jooksul ei muutu, need jäävad samaks täpselt. Hall hülged on sigimispaiga suhtes konservatiivsed  ja sigimispiirkonda nii lihtsalt ei vaheta. Küll aga on nad väljaspool sigimisaega väga liikuvad  ning sama isendit võib kohata kõikjal Läänemeres. Taunist Eestisse jõudmiseks kulub hallhülgel aega alla nädala. Kas siin saare peal neil ka mingit looduslikku vaenlast,  on looduslikuks vaenlaseks? Läänemere ülestele on, on, on käesoleval ajal juba ainult  ainult kotkas merikotkas ja neid me siin nägime  ka täna tiirutamas ja siin praegu on näha veel pärast seda  kotkaste sellest töötlust veel kahe surnud hülgepoja nagu  maised jäänused, et et seda ei ole üldse palju nüüd sellise  sellise pundi kohta, et see jääb ilusti sinna nagu sellise  loodusliku suremuse piiresse. Sellel aastal on hülgepoegadel hästi läinud,  meres on jääd ja nad ei ole sunnitud sellele väikesele  saarele kuhjuma. Kui meri on lahti, siis saar on hülgepoegadest üle asustatud  ja suremus on kõrge. See raskendab ka hülgeuurijate tööd. Kui selle saare peal on 300 tükki, neid siis peab olema  ülimalt kiire oma töös, üle poole tunni ei tohi siin peal olla,  siis lähevad ema ja poja suhted suhted sassi  või ühesõnaga emad kaevatavad oma pojad ära,  kui pojad hakkavad ringi roomama. Ja võõras poega ta omaks ei võta. Seda ta ründab ja on suhteliselt agressiivne  ja siis lihtsalt lihtsalt ei leia oma poega enam üles. Aga praegu, kui need siin kokku vist 30 tükki ainult oli et  10 korda vähem kui, kui nüüd nagu üld tiheduse tippaastatel. Aga siis on olnud vesi kõrgem ja seda jääplatood ei ole  üldse olnud, et ainult see kruusavallitse Nii et, et see saar on veel väiksemalt ütleme veel,  ütleme, kolm korda väiksem Mis on need põhjused, et ikkagi hüljeste arvukus on endiselt  probleemiks inimene oma suure töö ära teinud tegelikult siin  viimase 100 aastaga ta on peaaegu õigest Läänemerest lahti saanud. Et, et see otsene mõju on jah, nüüd nagu lõppenud sellise  küttimise läbi, aga aga kaudselt ikkagi inimene võtab sealt  hülgepopulatsioonist seda maksu nende hüljeste näol,  kes, kes kala püünistesse. Upuvad ja neid hülgeid pole üldse vähe, sest et siin me  oleme mitu korda proovinud seda niimoodi rahvusvaheliselt  kokku lugeda ja, ja ikka ikka üle 1000 hülge aastas jääb  kala punnistesse ja kaotab seal oma elu. Ja teisest küljest on, on inimese nagu kaugem mõju  hüljestele läbi keskkonna saastamise ka väga oluline mõju,  sellepärast et et Läänemeri, noh, peetakse maailma kõige  reostunumaks mereks ja selge on see, et siin meres elav  hüljes ei saa olla väga terve. Läänemerest püütud kala ei pruugi olla enam inimesele söögikõlblik,  aga hüljestel nagu valida pole ja nad sellest kalast toituvad,  nii et et nende selline tervis on ikka üsna rikutud  ja eriti sealt otsast, mis, mis uusi poegi sünnitab. Nii et ikkagi see, see sigivus on, on kohati Läänemeres  ka probleemiks, et see omakorda jälle pidur. Tab seda, seda taastumise kiirust. Kalurite jutu järgi on hülgeid saanud liiga palju  ning lõhutud püünist õigustasega on pakutud välja hüljeste  piiratud arvu küttimist. Igal pool, kus saavad mereimetajad ja kalurid saavad  selle kala juures kokku, nad nagu ei saa omavahel hästi läbi,  aga aga küttimise kaudu seda muret me küll ei lahenda  ja kahjuks on see üldse selline probleem,  millega on inimkond maadelnud juba viimased,  ma ei tea, vähemalt 50 aastat ja ja, ja ühtegi mõistlikku  lahendust sinna ei ole, ei ole leitud, küll küll püütakse  siis kompenseerida neid, neid kahjusid ja seda tehakse. Ka Eestis? Et hüljes kala sööb, on paratamatus, kui palju neid on  ja kas arvukust tuleks piirata, näitavad uuringud. Valdavalt siiski. Meie uuringud on rakendusliku iseloomuga ikkagi me proovime  aru saada, milline on näiteks nende nende loomade seisund  ja selle kaudu hinnata ka oma elukeskkonda,  et see on väga hea indikaator, põhimõtteliselt,  kui hülgel läheb hästi, siis võime olla suhteliselt muretud,  aga kui nad on siin, mürgi? Ja ja haiget siis, siis on meilgi muresid rohkem,  et hüljes on selles mõttes väga hea loomarühm,  et ta pakub väga paljudele uuringutele sellist ainet juba  oma veelise iseloomuga ja võtaks kasvõi seal,  ütleme, sukeldumise, füsioloogiad ja värgid,  kui selle saaks kõik spordi ära kasutada. Küll oleks head tulemused meil. Kalade kuderänne on meie jõgedes hetkel täies hoos. Viimase seitsme aasta jooksul on Tartu Ülikooli  kalateadlased märgistanud tuhandeid kalu,  peamiselt latikaid. Osoon on kalade märgistamisel ja seirepüükidel juba algusest  peale silma peal hoidnud ning kalateadlastega kaasas käinud  Nigeri järvel kui vanajõe sonnides kogu Emajõe süsteemi ulatuses. Me märgistame peamiselt suguküpseid latikaid,  need, kes rändavad kevadel mööda jõge koelmutele siiasamma kanti,  rändavad paljud, et praagal märgistatud. See on siit. Umbes 70 või 80 kilomeetrit praagal märgistatud kalu on siin  tabatud päris palju. Ja kõige kiirem rändaja, kelle me oleme. Kindlaks teinud on olnud 10 päevaga rännanud praagalt siiani  päris hea kiirus vastuvoolu rännates. Mõni aasta tagasi me ütlesime, et kui läheb hästi,  siis, siis me võib-olla suudame tõestada,  et latikas rändab ka Peipsi järvest Võrtsjärve  ja nüüd on see tõestust leidnud. Õige mitmed latikad on juba Võrtsjärvest kinni püütud,  kes praagal endale märgi on külge saanud. On olemas üks selline ühine latika populatsioon mõlemale järvele,  Peipsi järvele ja Võrtsjärve le. Ta koeb siin kandis. Hiljem rändab mõneks ajaks osa nendest vähemalt Võrtsjärve,  elab seal suvel. Sügisel rändab jõge pidi Peipsisse, järgmisel aastal tuleb  jälle tagasi ja tundub, et latikas on ka väga koelmutruu. Märgise juures on kaks asja tähtsad. Ühest küljest ta ei tohi kala liiga palju takistada häirida  ja teisest küljest peab ta olema nähtav. Me oleme juba mitu aastat Emajõe peal märgistanud kalu  ja see keerarv, kus me praegu oleme, see on  ka Emajõega seotud ja osa sellest samast süsteemist,  kuhu kuulub Peipsi järv. Võrtsjärv. Ja ja Emajõgi siis koos koos temaga seotud veekogudega. Ja see nüüd mitme aasta märgistamise tulemused näitavad,  et latikas teeb uskumatult palju ja pikki rändeid läbi. Rändetee pikkus näitab, kui tähtis on kalade jaoks kindel kudemispaik. Märgistatud kalad jõuavad rände jooksul ka kalurite  võrkudesse ja sellepärast on teadlastele oluline teha  kaluritega koostööd. Igal aastal loositakse märgise tagasi saatnud kalameeste  vahel välja hulk auhindasid. Teie võtsite eelmisel aastal nüüd selle suure paadimootori  ja see aasta kalastaja aastatellimuse. Et olete te tihe märgisaatja. Olen küll püüan Emajõge ja noota juhtub ikka märgistatud  kalu ja kuna eesmärk on saada andmed kalarändest,  siis me hoolikalt saadame need ikka mereinstituuti. Kas sellised üritused ja sellised auhinnad nagu aitavad  kaasa ka ja innustavad, ütleme, teadlastega koostööd tegema? Kindlasti tulema on näha juba õngeharrastusmehed saadavad  nüüd hoolega ja kuna reklaami on tehtud,  tööd on tehtud iga aastaga, suureneb need märkida. Kuna eelmine aasta oli 48 märgisaatjad, siis nüüd juba üle 60. Praaga kalur Evald Kõiv on üks neist paljudest,  kes kalauurijatega koostööd teevad. Temale naeratas tänavu ka õnn paadimootori võitmise näol. Kui nüüd selle aasta kohta rääkida, kui palju teil  latikamärgiseid tagasi tuli? No tagasi tuli Poolteist 100 kalurite käest ja umbes teist sama palju me püüdsime,  ise me siin ise loomulikult loosimises ei,  ei osalenud, aga aga umbes nii ta kujunes  ja see oli. See oli siiani parim aastal. Nüüd me oleme jõudnud sinna, et nende uuringute tulemus  peaks rakenduma kuidagi praktilises tegevuses,  mis kaladele kasulik on, ja vanajõgedel on see probleem,  et nende suudmed kasvavad kinni, settivad kinni,  see on osalt ka inimtegevuse mõju ja Neid on aastasadu seal  lahti hoitud. Aga nüüd on nende kinnikasvamine läinud väga kiireks  ja kui inimene nüüd oma tegevuse Tagajärgi ei hakka likvideerima, siis kaotame mitmed  vanajõed ja, ja sealhulgas siis need kalad,  kes seal on põhiprobleem vanajõgedel on see,  et kui, kui sügisel on madal veetase ja ja talvel hapnik  kaob ja kala hakkab seal surema, kui ta saab sealt välja  jõkke põgeneda siis ta jääb ellu, kui vana jõest minema ei pääse. Suue on kinni settinud ja see väike veekiht,  mis seal on, on näiteks põhjani ära jäätunud,  siis sinna ta jääb ja sinna ta Järgmine aasta teda seal enam ega kunagi tulevikus seda kala  enam ei ole. Kui Emajõe latikate puhul uuritakse looduslikke kudemisrändeid,  siis põlulas on märgistamise eesmärgiks teada saada,  kas kalakasvatustest vette lastud lõhepojad  ka täiskasvanuna meie vetesse tagasi kudema tulevad. Me lõikame ka kõigil lõhedel ja meriforelitel,  keda me kasvatame, asustame ära rasvauimed ja,  ja siis nüüd selle osakaal püügis näitab,  et kui suur on siis meie kasvatatud kalade osakaal kogu populatsioonis. Võib öelda praeguse seisuga, et need lõhepopulatsioonid  püsivad siiski tänu põllula kasvatuse, ütleme tegevusele. Jah, seda võib praegu öelda, sest et need looduslikud,  mis meil veel mõnes jões on, mis on eraldi kaitstud,  et need on ikkagi üsna nõrgad ja väikesed Lootust andis möödunud sügisel teadlaste poolt leitud  küllaltki hea tulemus sellest, et, et jällegi 2004 sügisel oli,  oli palju looduslikku lisandumist ja kudemist,  et see nüüd lootusev asi. Aga, aga mis nüüd sellest lõheplaani täitmisest saab,  et kui me vaatame, et meres on seitse-kaheksakümmend  protsenti lõigatud rasvavõime kala, siis siiamaani see  lootus ei ole täitunud. Aga eks seda tulevik näitab ja siis me saame teiste  liikidega tegelema. Kui lõhega kõik korda läheb. Lähiajal on Tartu Ülikooli kalateadlastel plaanis hakata  kasutama raadiomärgiseid. Märgistatud kalade hulk saab olema palju väiksem sellisel juhul,  no need märgised on nii kallid ja, ja neid noh,  tuleb kogu aeg jälitada ja ja selle tõttu ei saa  nii suurt hulka kaugeltki nii suurt hulka märgistada nagu  nende lihtsate märgistega, aga, aga saab jälgida  konkreetseid kalu järjest kogu aeg ja ega teadlased ei tee  seda kala uurimist ainult uurimise enda pärast,  vaid kaugem eesmärk on ikka, et kalavarude seisund läheks  paremaks ja, ja see on ju kaluritele ka väga kasulik  ja võiks öelda, et me siin ajame ühist asja.
