Eestis on mereuuringutel pikk traditsioon. Selle aja jooksul on rannikumeri suhteliselt läbi uuritud. Merd on vaadatud nii alt kui pealtpoolt. Veepiiri. Eesti mereinstituudis töötab 20 merebioloogi. Lisaks Tartu Ülikooli inimesed tegeletakse lisaks  teadusküsimustele ka rakenduslikega. Viimastel aastatel suurenenud sadamate ehituse süvendamine  võib olla kahtlemata ohuks keskkonnale. Sõidame lahele koos merebioloogidega, kes peavad andma  eksperthinnangu ehitust gevuse mõjust keskkonnale. Kuna temperatuur on 12 kraadi alla nulli ei ole võimalik sukelduda,  tuleb kasutada teistsuguseid meetodeid. Mida võib selle kopast saadud siis põhja pinnase kohta öelda? No see eelmine proov, mis me võtsime, see oli tõesti üks  proov täna tavaliselt ühe proovi pealt ei saanud midagi öelda,  aga noh tolles kohas, kust me võtsime, no esiteks oli näha,  et see seda kohta ei olnud süvendatud, see oli nagu  siis järelikult süvendaspiirkonnast natuke eemal. Seal oli suhteliselt palju erinevaid loomi sees  ja seal puudusid noh, sellised sadamatele väga iseloomulikud  asjad nagu õlireostusmuda. Väga puhas proov oli, nii et noh, selles mõttes,  et oli suhteliselt hea korras proov. Kui ilm võimaldab, sukeldutakse ja käiakse proove võtmas  ka vee all. Lisaks proovidele on oluline ka merepõhja visuaalne jälgimine. Selleks pildistatakse ja filmitakse erinevaid kooslusi  ja kohti. Eriti hoolikalt jälgitakse sadamaümbruse,  kus inimtegevuse on kõige tuntavam ja ohud keskkonnale kõige suuremad. Kuidas on Paldiski lõunasadama süvendustööd Pakri lahti mõjutanud? Igasugune süvendamine toob endaga kaasa igasuguseid mõjusid,  et noh, mis toimub. Noh, see koht, kus siis süvendatakse seal  siis noh, tegelikult hävitatakse ju kõik ära,  seal võetakse kõik pinnas koos elustikuga üles,  siis viiakse kaadamiskohta mingisse kohta,  kuhu see maha pannakse, kõik seal täpselt samamoodi käib,  siis puistatakse siis kõik see Merepõhja nüüd. Nendes nii süvendas kui kadamistöödega piirnevatel aladel  seal võib-olla ka erinevaid mõjusid, oleneb,  kui kergesti see süvendatav materjal nagu hõljub  või noh, niimoodi lendu läheb ja siis koos kodustega levib  nagu suurte kalade sätib siis teises teises kohas maha  ja noh, sellega neid mõjusid võib olla väga erinevaid,  siin paljud kalad saavad kudeda ainult. Põhjataimedele, ja kui nüüd need põhjataimed on kaetud  selle hõljumiga, siis need võivad ka ära kaduda ja,  ja siis siit järelikult siis kaladele ei ole mõne aja pärast  enam millegi peale pudeda, noh siin neid mõjusid võib olla  väga erinevaid, väga palju ja kui näiteks on see sete  millegagi reostunud, siis see reostuse täpselt samamoodi laiali,  et kui ta oli ennem ühes kohas sadama piirkonnas koos kui  nüüd lendu lendu läheb, siis ta võib sattuda nagu väga  erinevatesse piirkondadesse. Et saada võimalikult kompleksset pilti lahes toimuvast  tehakse väga erinevaid uuringuid. Lisaks merepõhja proovide võtmisele mõõdetakse  ka meresoolsus, temperatuuri ja läbipaistvuse. Lastakse nii sügavale, kuni ta ära kaob. Nüüd on kadunud, nüüd võetakse näit siin märgipeonööri peal. Et praegu on ta kuskil poolteist meetrit. On sekikettanäit, see tähendab, et vee läbipaistvus on umbes  poolteist meetrit. See on väga vähe, sellepärast et nendes kohtades,  kus süvendus ei mõju seal on siinsamas Pakri lahes vee  läbipaistvas 10 meetrit ja 12. Meet praegu tänane mõõdistus on meil küllaltki episoodiline,  aga, aga eelmise nädala mõõdistuse põhjal siin oli,  oli hõljum küllaltki lokaalselt sadama ümbruses. Seevastu septembris ja, ja oktoobri alguses süvenduse algperioodil. Kui süvendati kergemini hõljuvasse olekusse sattuvaid setteid,  siis siis oli praktiliselt terve laht täis  ja mõjustatud. Kui. Pika aja jooksul selline asi taastub või selline kahjustus  taastub meres. No otseselt see hõljum kaob siit ära. Nädala jooksul paari jooksul kindlasti, aga,  aga samas mõjud elustikule on pikemaajalised,  et et kui see hõljum nüüd setib ära ja seted setivad ära,  siis, siis setete hulgas on ka näiteks orgaanilist materjali  ja ja see on jälle omakorda toit loomastikul  ja ja siin nagu ka meil varasemate seminaridest on välja toodud,  et ilmselt toimub siin ka loomastiku produktsiooni kasv  päris totaalselt. Ja see omakorda võib kaasa tuua liigirikkuse vähenemisele. Et ühed liigid hakkavad domineerima ja, ja ühesõnaga  ökosüsteem muutub. Nii või teisiti. Küsimus ongi selle seirega nüüd vaadata,  kui suured need muutused on potentsiaalselt ja,  ja, ja ka mõõtmiste põhjal, et hinnata seda mõju mõju keskkonnale. Et paremini lahes toimuvaid protsesse mõista,  kasutatakse mudeleid. Sellel mudelil on näha alambra masuudileke  ja selle levik lahes. Samasugune on plaanis teha ka pakrilahe kohta. Poolest viimastel aastatel on kasutama hakatud numbrilisi mudeleid,  kus, kus matemaatiliste vahenditega püütakse modelleerida protsesse,  mis lahes toimuvad ja ka selle lahe kohta on meil antud  seire raames mudel, mis, mis arvutab siin  nii hoovusi kui ka kui ka lainetust, mida siis. Arvestada nüüd ka hõljumi levikuse mõjule kesk. Ja noh, oluline, mis siin on, on märkida,  et tegelikult elustik nii või teisiti on mõjustatud  ja väga raske on vahe igas punktis võtta nüüd elustikuproovi  ja vaadata, kuidas taimestik on vaid, vaid tuleb nendes  punktides teha, mis on kõige rohkem mõjutatud  ja numbriline modelleerimine võimaldabki need piirkonnad  välja eraldada, mis on kõige suurema koormuse an ja,  ja noh ka mõõtmas me käime siin ikkagi loetud arv kordi,  ütleme siin seitse-kaheksa korda kolme kuu jooksul,  aga, aga modelleerimisega me saame praktiliselt iga päeva  kohta pildi, kuidas see hõljum oli ja siis mõõtmistega me  kontrollima seda ja ka ka satelliidi informatsiooni,  et tegelikult see on üks kompleks, üks tähtis osa. Mida suuremad on ehitus ja süvendustööd sadamates,  seda suurem on ka mõju keskkonnale. Tänu seirele on olemas kontroll keskkonnatingimuste  muutumise üle ja suurem kahju jääb tegemata. Vajadusel kasutatakse ka järelseired, mida tehakse aasta  pärast tööde lõppu, et teada saada, kuidas kahjud on taastunud. Kuid vaatame, mis saab edasi Pakri lahe põhjast võetud proovidest. Pakri lahest proovid võetud ja oleme omakorda jõudnud  mereinstituudi laborisse, ütle joone, mis siin nüüd edasi  toimuma hakkab? Ühesõnaga, kui need proovid on siis ära kogutud,  siis lähevad nad alguses sügavkülmutisse  ja edasi sulatatakse laboris kenasti üles  ja pestakse üleliigne sete sealt välja, et loomad paremini  neist siis oleks võimalik välja noppida,  et nüüd, kui me vaatasime siia kõrvale, siin on üks proov,  mis on ära pestud ja siin paistavad ka mõned suuremad loomakesed. Siin see valged siin. Kobaras on siis Balti lamekarp üks Eesti vetes enam  levinumaid limuseid. Ning üks pruunloomakene, mis on ka karp,  peaks siin olema. Seda hetkel küll näha ei ole. On jah, söödav rannakarp siis, kes on siis kiviste põhjade  sisuline dominentelustik ja, ning siin on veel lisaks näha merikilki,  mida praegu just tõstetakse ja seal tagumisel petri tassil  on näha ka. Ühte ussi liiki, mis on ka Eesti pehmetel põhjadel  võrdlemisi sage, see on siis tavaline harjas liimukas. No nüüd sa loetlesid üles kõik need erinevad liigid,  aga ütle mida see, mida sa, mida sellest välja lugeda,  on võimalik sellest sellest seltskonnast,  kes siin kes siin näha on. Süvendustööde mõju uurimiseks kasutatakse mitmesuguseid  bioloogilisi näitajaid ja mitte igasugune bioloogiline  näitaja ei sobi selleks tööks, vaid tuleb kasutada  siis selliseid näitajaid, millel on teatud mingisugune  eripära siis näiteks see näitaja peab kindlasti reageerima  seks süvendustöödele ning selle näitaja reaktsioon peab  olema seda siis suurem, mida suurem on siis see  süvendustööde maht. Teiseks, see näitaja peab olema paikne, sest noh,  ei ole mõeldav, et ütleme, viime süvendustööde läbi see  loomaliigile näiteks avatab siis süvendisöö miskit pidi mõju  ja siis ta rändab seal paari päeva jooksul kümnete  kilomeetri kaugusel, siis noh, selge on see,  et on sellist mõju väga raske ka hinnata tagantjärgi. Ning kolmandaks, sellel näitajal peab olema  siis piisavalt pikk eluiga. Et oleks võimalik selle süvendustööde mõju hinnata. Ja noh, nagu siin juba näha oli põhjaloomade proovide  analüüsi põhjal, et siis ilmselt see loomastik on  siis selline näitaja, mis selliseks töö suurepäraselt sobib. Liikudes tagasi konkreetse näite juurde millist kahju on  süvendustööd Paldiski lõunasadamas keskkonnale teinud. Esiteks, söödav rannakarp on kolinud madalatelt aladelt  süvikute suunas. Põhjust ei tule otsida mitte ainult süvendustöödeks,  vaid selleks on ilmselt selle aasta erakordselt kuum suvi. Nimelt kuuma suve jooksul tekkisid siin ulatuslikult  sinivetika mass arengud mistõttu söödav rannakarp jäi  lihtsalt nälga. Teiseks, need sinivetikad vajusid siis mere põhja  ning hakkasid seal lagunema ja tarbisid seal ulatuslikult hapnikku. Nüüd rannakarbil oligi sisuliselt valida,  kas ta jääb sinna hapniku nälga või kolib madalatelt  rannaaladelt minema ja ta valis loomulikult teise tee süvikutes. Paraku pole tal kuhugi aga kinnitada ning. Selge on see, et ta kattus seal süvendustööde tagajärjel  tekkinud mudaga ning enamik neist loomadest suri. Millised muutused on, võtavad kõige rohkem aega,  et esialgne olukord taastuks? Noh, seda on võib-olla kohe nii raske hinnata,  ma arvan, et ilmselt on tegemist siis selliste aladega,  kus juba siin aastakümnete jooksul on igasuguseid reoaineid ja. Põhjasetetesse sadenenud ning kui me nüüd selliseid  piirkondi üles kaevame, siis needsamad reoained satuvad  merekeskkonda ja ja tapab praktiliselt kogu elustiku,  eriti kui need nüüd viiakse läbi ulatuslikel meri merealadel  selliseid töid siis. Surm on sedavõrd siis massilisem ja taastumine võtab seal  võib-olla tõesti viis 10 aastat aega. Protsesside jälgimine meres on merebioloogide igapäevane töö. Tööd ei ole lõppenud, aga ka Paldiski lõunasadamas  ja merebioloogid jälgivad, et keskkond kuidagi kahjustatud  ei saaks. Koola poolsaarel on väga kaunis ja kargelt põhjamaine loodus  kuid kas saamid on oma maal ka peremehed? Kindlasti on see väike osa, saame, kes Poola Paulsaarel elab. Umbes üks. 10 tuhandendik on inimesed, kellel on tõeline peremehetunne  oma maa suhtes. Kui palju on positiivset ja kui palju on nagu seda ürgset,  loodust säilinud. Kuula poolsaar on rasu ja vaatamata sellele,  et mõned alad monsikorski juures Mikli juures on täiesti  masendavad võiks öelda, et nagu sõrmust,  teisanda Mortori kuningriik kes kõik on surnud,  kuid ma arvan, et suurem osa poolsaarest on siiski  papistavalt ilus. Jätkuvalt. Kell on kohaliku aja järgi kuus läbi 10 minutit,  kohe algab meie pisike paadiretk siia luujärvele  ja ja meid pi paadiga sõitma. Kohalik samm, Sergei. Praegu läks ta ise kartuleid tooma, nii et. Tõotab tulla tõenäoliselt üsna huvitav retk siia ümbruskonna loodusesse. Luujärv ehk saami keeles Luujar paikneb Hibiinide mäeaheliku jalamil. Järve pikkus on umbes 40 kilomeetrit, kuid meie  nii kaugele ei sõida. Paljudel saamidel on oma koht, kus kala püütakse  ja jahti peetakse. Siin on Sergei käinud viimased 10 aastat. Jummi üles pannud ja ennast hästi tundnud. Stuudios. Terve kuu kaupa siin käib veedab oma puhkuse  ja kuna ta on õpetaja, siis ta ei saagi siin niimoodi kogu  aeg olla, aga. Toob pere siia ja püüab kala ja elab nagu. Looduse mees saa, saame. Sergei lahkub, kuna peab kell kaheksa juba koolis olema,  et poistele põhjapõdra kasvatust õpetada. Meil aga ees matk seenile ja marjule ja vaatame,  mis siin järveäärses metsas kaugemal toimub. Loodus pakub häid võimalusi turismiks, kuid on  ka probleeme. Näiteks pakub üks Murmanski firma lastele tasuta loodusmatku. Raha selleks tuleb aga firmade taskust. Kuna paljud künkad ojad on kaartidel ilma nimedeta,  pakub reisikorraldaja välja võimaluse, et nimetada need  kohad annetuse teinud firmade järgi. Kui asi niimoodi edasi läheb saavad saamide pühad paigad mäed,  künkad, orud, Endale veidrad ja võõrapärased kohanimed. See aga ei ole kohalikele saamidele meelt mööda. Kui maa kuuluks saamidele ei saaks võõrad seda kuritarvitada. Ja mitte just kõige jõukamad saamid saaksid tagasi oma sissetuleku. Raha jääks koha peale, mitte ei rändaks võõrasse taskusse. Võib vaid ette kujutada, kui suuri sissetulekuid sellise  turismiga teenida on võimalik. Kannatajaks pooleks on saanud, kelle maa on väärtuslik,  ent tulu sellest rändab siit minema. Oleme revdas, kus otsustasime teha väikese mägimad. Siin on Hibiinide mäeahelik ja üritamegi sinna ülesse minna. Kõrgus peaks olema kuskil niimoodi ühe kilomeetri kandis,  et et loodame, et me saame selle sellega hakkama. See mägi ei ole kõrge ja sobib ideaalselt kergemateks maailmadeks. Eriti mõnus pidi siin olema talvel suuskadega liikuda. Kuid seda ilu mürgitab mäe all orus paiknev tehas. Olukord on täiesti tüüpiline, kuid meie ei lasknud sellest  ennast segada. Praegu oleme tõusnud umbes 150 meetrit ja see võttis meil  aega tund. Raske. Ja väga tuuliseks on läinud ilm. Mida kõrgemale, seda tuulisemaks. Arti kerge, kuigi võib väsituda palju, aga tempo tuleb  aeglane vaikselt üles. Edasi peavad rühkima ka saamid et päästa rahvusli kultuuri  ja seda kaunist loodust, mis veel alles on. Sest head on palju rohkem kui halba. Tahaks loota. Päeval saavad saamid oma maal tõelised peremehed olla  ja siit ülevalt alla seidjärvele vaadata. Täna vaatame maitsetaimi. Vähemal või rohkemal määral puutume nendega kokku kõik kuid  avastada on selleski vallas. Õigupoolest peaksin sahini kõrval seisma  ka püssimees, lisaks. Minule, sest ta on maailma kõige kallim vürts. Siin on küll üks väike kogus, aga kui keegi tahaks endale  terve kilo savranit muretseda, siis tuleb välja käia koguni  68000 krooni. Sahvran on üks isevärki taim selles mõttes,  et. See taim, kellest safranit saadakse, on krookus. No paljud arvavad, et nad tunnevad krookust väga hästi  krookus kui kevadel õitsev taim. Aga saran, krookus õitseb hoopis sügisel. Safran krookus on, on tänapäeval ainult kultuurtaimena tuntud,  teda ei esine kusagil metsikult looduses,  tema kodumaa arvatakse olevat Vahemeremaadel. Kõige rohkem safranit kasvatatakse Hispaanias  ja see on raske töö, sellepärast et krookus õitseb lühikest  aega mitte rohkem kui nädala, tavaliselt isegi veel vähem  soojal sügisel ja see on käsitsitöö safrani põllule,  kus teda siis kasvatatakse, tuleb varahommikul päikesetõusul  kella viie kella nelja paiku hommikul minna. Ja kiiresti need safrani emaka suudmed ära korjata,  siis neid kuivatatakse, töödeldakse ja, ja muidugi pakendatakse. Sahfraneid kasutatakse eelkõige riisitoitude,  samuti pastatoitude ja muidugi mitmesuguste küpsetiste valmistamisel. Safran kindlasti kuulub ka ka rõivaste värvimisel olulise värvainena. Teda kasutatakse näiteks budamungad oma rüüsid. Värvivad just safraniga, sest safran on väga vastupidav  ja kuum tropika, päike ei peegelda teda. Veel üks imelik taim on. On suhkruleht, kes on, kes on Lõuna-Ameerika taim? Väikene põõsas või tegelikult on roht taim,  ta on mitmeaastane rohttaim ja teda võib kevadel kodus  igaüks ka ise proovida kasvatada, kui kevadel tema seemned  mulda külvata. Tõsi ta meil Eestimaal talve üle ei ela,  sest tema kodumaa on troopiline, Lõuna-Ameerika parakuai  ja paraku naaberriigid. Ja esimesel aastal ta õitsema ei lähe. Küll aga saab juba esimesel aastal temast. Üsna palju lehti, mida siis talveks saab kuivatada  või teda võib ka talvel aknalaua peal kasvatada  ja kui nüüd lehte proovida, nagu ma praegu teen Oi, oi, oi oi, siis tavaliselt me oleme harjunud,  et mesi on hästi magus ja võrdleme magusaid asju meiega. Aga suhkrulehe magusus on kuni isegi 400 korda suhkrust tugevam. Ja kuna tema sees ei ole saharoosi, siis sobib suhkruleht  väga hästi suhkru asendamiseks. Ingver ja Kardemon on omavahel sugulased,  lähisugulased kuuluvad eri perekondadesse. Ingver kasvab suureks, isegi võib inimesest kõrgemaks kasvada. Ta on roht taim ja tal on tugev pool maapealse poolmaa-alune,  jäme jämeri soom ja üsna harunenud risoom. Ingverit on meil saada nii värskena, kus on isegi näha  väiksed pungaalgmed, et sellist risoomi võib panna kodus,  kes tahab potti kasvama ja ingverit, soovitatakse eriti  Põhjamaal talvisel ajal või sügisel kasutada,  et Ingver. On niisuguse toimega, et ta tõstab. Vastupidavust siis külmetushaigustele, et meie talvel  nii kergesti aidaks haigeks. Kardemon erinevalt ingverist on üleni hästi lõhna,  aga kasutatakse erinevalt ingverist Gardemoni puhul vürtsion  hoopiski tema tema seemneid. Kardetani on meil saada nii viljadena, et kuprad seal sees  on alles seemned, mida vürtsina kasutatakse. Gardemoni siis seemneid ka jahvatatakse,  pipraid ja paprikaid aetakse omavahel sageli segi. Tegelikult on tegu kahe täiesti erineva taimeperekonna,  aga nad ei ole omavahel sugulased ja ka looduses nad koos ei kasva. Paprikaid võib olla väga mitmesuguseid rohelise viljaga,  punase, kollase, oranži viljaga, võib-olla ka. Dekoratiivpaprikad, kellel on väikesed viljad,  mõni vili on kibeda maitsega, mõnel on vili. On on maheda maitsega ja paprikad. Mis neid pipardest eristab, on see, et nad elavad Lõuna-Ameerikas. Nad on rohttaimed. Kas üheaastased rohttaimed nagu harilik paprika  või siis kibedamate viljadega kibepaprika on,  on mitmeaastane rohttaim ja nende vili on mari mitte kaun,  nagu sageli ekslikult arvatakse, et paprikakaun pipra taga  on üks hirmus suur taimeperekond. Pipra perekonda kuulub koguni 2000 erinevat liiki. Paljud piprad on liaanid, ronitaimed nagu meil humal või,  või luuderohi. Kõige tuntum ilmselt on must pipar, kellel on ilusad  südamekujulised lehed, kes võib ronida isegi no mitme-mitme  kolme-nelja viie-kuue meetri kõrguse. Eks teda kasvatatakse ki nõndaviisi istandustes,  et ta väändub mööda tuge ülespoole ja musta pipra taime eest  saadakse nii valget pipart, musta pipart kui  ka siis rohelist pipart. Aga palju huvitavam teistmoodi kasutamist leidnud on kuulus  India taim peetli pipar, kelle puhul ei tarvitata mitte  vilju nagu mustal pipral, vaid hoopiski lehti. Ja neid lehti mätsitatakse, mälutakse peetli pipra lehtedes  ei ole piperiini sellist tugevat kibeda maitselist alkaloidi  vaid petli pipart kasutatakse nõndaviisi,  et võetakse selle taime küljest noh, peodes lehti. Ja oluline on veel, et need lehed siis. Seotakse ümber peetlipalmi seemne ja et lehed paremini ümber  peetli palmi seemne püsiksid, niisutatakse neid lehte veel  laimimahla ga. Laim on üks tsitruse tsitruseline taim, apelsini  ja sidruni sugulane ja siis neid näritakse,  ta on stimuleeriva toimega peet, Peetli pipra lehed  ja nii troopilises kliimas ei tule väsimus  nii kergesti kuumusega peale. Aga hoopis eriline on, on roseepipar, kes tegelikult ei ole  üldse pipar, kutsutakse roseepipart veel ka. California pipraks või, või ka piprapuuks,  sest ta on tõeline puu, ta võib kasvada isegi 10  või enama meetri kõrguseks. Ta on kahekojaline, tal on emastaimed, isastaimed nagu,  nagu murakal või, või magesõstral ja õied on tal tillukesed,  väikesed rohekad ja siis emaspuud peale õitsemist viljuvad. Viljad on ilusad, punased, läikivad, terava vürtsise  maitsega ja neid kasutatakse siis mitmesuguste kastmete,  eelkõige liha ja ja kalatoitude maitsestamiseks. Nii et niisugune on, on pehmes kiinus, kelle vilju tuntakse  roseepiprana kes limonaadi tarfun armastab,  nagu mina, siis kindlasti ei saa mainimata jätta,  et millises taimes siis tarhunilimonaadi tehakse. See on Estragon, Estragon puju, nii nagu koirohi  või koipuju kuulub temaga samasse perekonda  ja paljud pujuliigid nagu harilik puju või põldpuju,  meil väga tavalised taimed aias, aia ääres,  samuti tänavate ääres, prahipaikadel, jäätmaadel,  aga estragon puju Eestimaal looduses ei kasva teda kas saab,  saab kasvatada või tuuakse lõuna poolt sisse  ja tarhuni valmistamise puhul lisatakse siis joogile  Estragoni leotist, mis annab limonaadile hea maitse  ja ilusa rohelise värvi. No senimaani oli juttu kõikidest võõramaistest meile isegi  täiesti tundmatutest ja kaugetest taimedest. Aga talvisel ajal, kui on niiske ja rõske,  ärge kindlasti unustage sibulat. Meil Eestimaal väga tavalist maitse ja, ja toidutaime  sibulast võiks ka pikalt rääkida, neid on tohutu palju  erinevaid sorte, mitmeid eri liike. Sibul kuulub ühte suurde laugu perekonda,  kus on ligi 600 erinevat liiki. Neid on nii punasekestalisi, hõbe, hõbedasi. Väikeseid pärlsibulaid, talisibulad, kes elavad isegi hästi  karmi talve üle Nii et mis ma Sööge sibulat, ma ei pea seda vitsamist enam käes hoidma. Võib-olla? Kes tahab talvel terve olla, siis kindlasti ärge unustage sibulat. Aga muidugi mitte püüsla.
