Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Pindalalt on ta suurem kui teised Eesti järved kokku,  välja arvatud Peipsi. Juba ammusest ajast tuntakse Võrtsjärve angerja järvena. Vanasti rändas angerjas mööda Narva jõge Peipsisse  ja sealt Emajõge pidi Võrtsjärve. Viiekümnendatel aastatel lõigati Narva tammiga angerja  looduslik tee läbi. Sellest ajast on Võrtsjärve angerjamaime sisse toodud. Võrtsjärve elab 35 kalaliiki. Angerja kõrval on tähtsad töönduskalad veel koha latikas  ja haug. Palju on särge ja ahvenat. Mis te, mis tulemuse teie kontroll reid praegu andis? Praegust on just alustasime nagu järvele,  seda reidikest ja praegu nüüd vaatame kalurite saagi üle. Mis kala siin peale angerja veel on? Järves au latikas ongi kõik koha ka praegu midagi? Ei tohi püüda. Aga nagu tahaks juba. Tahtmine on taevariik. Aga kuidas selle angerjaga olukord on, siis  mis te ütlete saagi kohta on hea või vilets? Ei kehti, näita palju kõrguses, nüüd on püügipäevik. Ei ole. Vaevalt 20 kilo nädalaga. See pole üks ainuke võrk, siin on kõige suurem saak on  näiteks maikuul 35 kilo, ainult see on kõige suurem saak. Niimoodi ja ja eelmine saak on ainult seitse kilo angerjat. Midagi kiita ei ole, aga loodame parema sügise peale. Teaduse mehed ütlevad, kuna angerjas tulema hakkab sügisel,  septembris. Sellist kõrgperioodi angerjapüügid on maikuus,  kui vesi nagu soojaks läheb ja, ja augusti teisest poolest  ja eriti septembri aga suvel sooja veega  ja juulikuus on saagid ikka väga sellised kehvad. Aga tänavu kuna oli kevad väga varajane ja,  ja noh, praegu on juba vesi nii päris suplemis soe,  et siin polegi eriti suurt lootust praegusel hetkel kala saada,  siis kalast on põhiline ikka angerjas või. Põhi siis me ei elaks siis me elaks või seks,  kui põhiline oleks anger. Viimastel aastatel. On teadusemehed ütlevad, varem me ju suvel võrkudega ei püüdnud. Aga nüüd lihtsalt sellepärast, et välja välja tulla omadega  peame suvel ka võrkudega püüdma. See on häbi asi, kalamehed. See ei ole kombeks, kes see siis suvel võrguga kala püüab? Kala on ju mõras elus. Aga võrkunikud sisse läheb nii, ta upub ära. Siis sa pead kaks korda päevas käima, võrke kontrollima,  et saada enam-vähem kvaliteetne kala. No angerjas on selline imelik kala, kes koeb Sargasso  meresse Atlandi ookeanis küllalt Ameerika Põhja-Ameerika  lähe ranniku lähedal. Ja, ja kandub need maimud, kanduvad. Põhja-Atlandi ookeani või hoovuse mõjul Euroopa rannikul  ja siis nad hakkavad tungima sisevetesse. Võrtsjärvel on 33 kutselist kalurit, kes peavad oma  põhisissetuleku saama kalast. Kui nüüd angerjast siit ära võtta, siis teisi looduslikke  kalaliike jätkuks vähem kui 10-le mehele. Sellepärast on kalurid huvitatud angerja taastootmisest  ja nõus ka angerjamaime ostma. Angerja taastootmist toetab ka riik. Mina olen seda pool selle poolt, et seda taastootmist  ja seda ettekasvatus oleks vaja teha. Sest mina olen tegelikult oma selle kalapüügi noh,  üles ehitanud. Nüüd ma olen 99.-st aastast, hakkasin noh,  neljas aasta, et just sellesama, et see puuritsaRaivo hakkas  seda ettekasvatus tegema, et mina olen oma  selle püstitanud selle oma eesmärgid. Ma ise tean ise, kui kaugel see turundusring on. Tähendab, kuhu ma viin ja see läheb enamus angerjas,  need, mis on kallimad kalad lähevad Euroopasse. See läheb Pärnusse fileerimistööst, sealt nad sead saadavad edasi,  mis nad teevad? Võrtsjärv on ju tegelikult tuntud selline angerja võib  nii öelda? Jah, sellepärast et praegusel hetkel Kusagil 50 kuni 70 protsenti erinevatel aastatel on Eesti  angerja saagist tuleb Võrtsjärvest. Miks see Võrtsjärve siis sellele angerjale  nii angerjale nii hea on? Angerjale esiteks on toidubaas küllalt hea angerjas on põhjatoiduline,  ta sööb sealt surusäästete vastsed ära sellised väikesed  punased ussikesed, see on tema meelistoit,  seda on Võrtsjärve üsna normaalsel hulgal ja,  ja teiseks, selline madal, madalad, suured,  hästi läbi soojenevad järved on ka angerja kasvav kasuks  küllalt soodsad, nii et Võrtsjärve tingimused on vägisead  angerja kasvatamiseks. Aga kas siis Võrtsjärve võib vaadata sellise suure kasvatusbasseinina? Jah, tähendab, võrreldes teiste kõigi Eesti sisevetega on,  on Võrtsjärve olukord siiski teatud määral erinev,  et kuna Võrtsjärves on angerjas peamine,  siis siin on jah niimoodi, et angerjas, kui ta on sisse  ostetud järve, ta on siia lastud. Ta kasvab siin teatud mõõtu, siis oleks vaja ta välja. Siin ei poe järglased ei anna siis tuleb teda maksimaalselt  välja püüda, siis on seda majanduslikult efektiivsem,  on see majandamine aga. Kuna kuna samas siin järves on ka looduslikud kalad koha haug,  mille varusid peab hoidma teatud tasemel,  et, et see järve kalastiku koosseis paigast ära ei nihkuks  siis on tegemist kogu aeg kahe sellise vastastikku pooluse  vahel laveerimisega, et ühelt poolt peab püüdma  nii palju kui angerjat kui võimalik, aga teiselt poolt samal  ajal peab suutma säilitada seda looduslikud kalade  populatsioonitaset selliselt, et ta, ta noh,  ei viiks viiks järve kui tervikut paigast. Angerjat võiks Võrtsjärvest püüda 300 tonni aastas,  kui ainult suudaks nii palju asustada. Enne vette laskmist on vaja Inglismaalt ostetud  angerjamaimud ette kasvatada. Viis aastat on angerjamaimude ettekasvatamisega tegelenud  kalur Raivo Puurits. Ta alustas 10 kilo klaasangerjaga garaažinurka seotud  vanades vannides ja tänaseks on rajanud balti riikide  esimese angerjakasvanduse. Püügivõimalused on praktiliselt kogu Euroopa rannikul,  aga inglased on säilitanud just sajandite vanuse püügimetoodika. Vaatame siis meiegi, millised need angerjamaimud välja näevad. Kaalu ei oskagi praegusel hetkel öelda, lepingu järgselt on  ta 0,25 grammi nagu pikad siis. Neli pool viis sentimeetrit, siis umbes sellised,  noh, niiukene nagu jah, jupikene tühja pastaka kina. Ja see ka veel pikult pooleks aetud. Aga kui kui ta siin sellisena tuleb, siis,  kui pikk on ta siis, kui ta järve lastakse kaua keskeltläbi  15 sentimeetrit, nii et võtab kolmandiku,  siis kolm korda juurde pikkuses kolm korda kaalus 20 korda. Ja, ja see kasvatamisperiood, kogu see ettekasvatamine siin  sinu juures aega võtab circa kolm kuud. Ja siis on ta valmis, et teda järve lasta. Jah, siis ta peaks jõudma tunduvalt paremini enda eest seista. Kui palju sinu kasvatusest on seda? Maimu sinna järve üldse läinud. Esimene partii oli circa miljon tükki. Noh, see oli selline aasta, kui oli klaasangerja hind  suhteliselt madal. Meie kasid te finantsvõimaluste juures, sai lihtsalt selline  kogus oli võimalik sisse osta. Paljud asjad on siin läbi katseeksitusmeetodi ja. Ei saanud nagu veekeemilist koostist päris hästi paika  ja ei julgenud sellise kogusega katsetada,  läksid nad. Kahe nädala kolme nädala kasvamise järel,  läksid järve, aga noh, nad olid natukene ikkagi kosunud. Hulga. Poolteist miljonit on siis kõik kokku, mis on siit siit minu  kätest läbi käinud või järve? Ja tulemused on siis, ütleme mõne aasta pärast tulemused  peaksid olema paari-kolme aasta jooksul midagi näha. Angerja kasvatus ei ole mitte ainult kitsalt Võrtsjärve  kalurite asi. Võrtsjärve Valga on suur väljavajulavaid,  jõgesid on palju ja kuna angerja rännuinstinkt on tugev Siis on ta levinud tervesse Peipsi vesikonda. Seega on Võrtsjärve kalurid angerja asustamisega toetanud  kogu Peipsi vesikonna angerjapüüki. Sellest aastast hakatakse angerjat laskma  ka teistesse Eesti järvedesse. See on riikliku taastootmise üks eesmärk. Seekord otsustasime mardiga uurida, millistest allikatest on  võimalik leida infot sobivate matkapiirkondade kohta  ning selle kohta, kuidas looduses jälgi jätmata omal käel liikuda. Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks küsida nõu mõnelt  kogenud matkajuhilt. Atraktiivseid matkapiirkondi võib leida ka teedeatlase abiga. Järjest enam leiab matkamiseks vajalikku infot internetist. Ministeeriumi kodulehe külje peale ja, ja vaadata  siis erinevaid. Erinevaid. Osakondi näiteks. Näiteks võtame siit RMK, kellel on päris päris hea Kodulehekülg, kus on, on seletatud ka reegleid,  kuidas looduses käituda ka siis keskkonnaministeeriumi,  seal pealehel on, on ka leida vihjed igaühe õiguse kohta  ja mida looduses teha võib. Ja siis me siin näeme ka seda, kuidas omal käel looduses Ja näed, siin on meile ette antud kõik puhkealad,  mida, kus on ette valmistatud telkimiskohad  ja lõkkekohad, et noh, võtame siit. Noh, mis, mis sulle siit silma hakkab? No ma ei tea, see Pärnu kant on suhteliselt selline  avastamata piirkond Nojah, et seda on avastatud ainult rannahooajal,  aga võiks ju, võiks ju käia ka siis, kui seal rahvast tormis  ei ole, veel, vaatame, mis siin räägib, näed,  siin on info matkaradade kohta ja. Ja ja. Kui kui kellelgi küsimusi on, kuidas ühes  või teises kohas käituda, siis ta võib veel veel vaadata täpselt,  mis, mis. Mis soovitused on looduses käimised. Kui omal käel looduses liikumise juhised läbi loetud võib  hakata kotti pakkima. Kuna praegu on paljudes metsades tuletegemiskeeld,  oleks tark toidu valmistamiseks priimus kaasa võtta. Kui matk hoolega kavandatud sujub ka algaja matk turvaliselt  ja looduse rahu on tagatud. Siin oli viit näha, eks telk. St kujutada ja see on lemme, lemme telkimisala. Ja põhimõtteliselt võtab ta vastu suvehooaegadel igasugu külalisi,  kes tahavad tulla mere äärde telkima ja puhkama. Aga ta on natukene erinev tavalisest lihtsast metsa all  telkimisest selle poolest, et ta Sa saad ka autoga sõita metsa alla, et muidu nagu autoga  metsa alla ei lubata. Siin sellel telkimisalal autoga metsa alla sõitmine maksab  või õigemini telgi juurde tuleb. Aga siin on telkimisplats, kas siin on ka mingi võimalus  ennast pesta ja kasida? Jah, selles see ongi, et, et see on natukene selline. Turvalisem siin on ööpäeva ringne valve suvehoohooajal peal  ja ja saab ka pesta ennast. Jah, külm vesi tuleb kraanist ainult külm paraku küll,  kui sa ei ole just mõnest suurest kokkutulekust osavõtja. Kui ma näiteks tulen ja mul ei ole telki kaasas,  kas ma siis jään päris lageda taeva alla  või on siis ka mingisugune vigur välja? No ma kahtlustan, et sul on täna see telk seljas,  aga tegelikult on mõni selline puittelk ka siin alal olemas,  mida saab tasuta laenutada, Nad on lukus,  saad võtme ülevalt, kirjutad alla, et sa koristada enda  järelt ise ja käitud selle sinule antud telgiga nagu enda  omaga ja siis saad võtme. Kas ma võin päris siia telgi üles panna või on? No siia siia hästi ei tohiks, sellepärast et siin on noh,  näha, et siin on sellised pakud ette pandud,  et, et mitte mitte siit tulla ja siinse pinnas on hästi õrn,  et üldiselt kas sellest suurest klassist nüüd paremale  või vasakule just nimelt metsa alla, et siin on sellised  ilusad kohad ja, ja soovitavalt ümber nende ettevalmistatud  lõkkeplatside siis sul On nagu see lõke ka käe-jala juures ja sa ei pea seda noh,  sul ei teki tahtmistki, lõket enda telgi juurde kohe teha. Meie mardiga ikka vist tahame ikka päris niimoodi  võimalikult metsikult puhata, eks otsite elamusi? Kui marsruut paigas ja matka käigus soov lõket teha  või telkida ettevalmistamata kohas peab luba küsima  maaomanikult või maavaldajalt. Riigimetsas on selleks kohalik meeskond. Luba käes, asume teele. Mööda minnes lähme läbi krapi telkimisalalt. See on koht, kuhu autoga metsa alla sõita ei tohi. Aga ettevalmistatud lõkkekoht on olemas ja vett saab võtta kaevust. Milline ehmatus niiviisi lahtiselt koeraga küll metsa alla  minna ei tohi. Omal käel looduses liikudes peab olema valmis igasugusteks üllatusteks. Vaatamata kõigele jõudsime õhtuks raejärve äärde. Tegemist küll vist jah. Päris sobilik koht, et siin on veekogu samas kõrval  ja lehtpuud ka ümberringi, et lehtumets ei ole  nii tuleohtlik, kui on okaspuu mets ja selleks,  et siis Tuld teha ettevalmistamata kohas tuleb eemaldada kamarja  siis vähemalt kaks korda suuremalt pinnalt,  kui see lõke tuleb, mida tuleb selle pinnase juures jälgida,  kui lõketegema. Pinnasel, et nagu, nagu sa praegu siin näed,  et. Et oleks ikkagi must muld, mitte mitte turvas,  et turva puhul võib säde sinna pinnase sisse jääda  ja see võib seal mitu päeva veel vinduda  ja siis alles paari päeva pärast võib järsku leek välja lüüa  ja see tulekahju tekkida. Praegu on üsna tuleohtlik aeg isegi väga tuleohtlik. Just et praegu oli näitlik õppetund meil,  kuidas seda lõket teha, aga kuna praegu on tõesti tuleohtlik  aeg ja peale selle veel priimusega edenevad kõik  toidutegemised tunduvad kiiremini, et seetõttu on alati  mõttekam priimusega teha. Asetame need mättad sinna koha peale tagasi,  kus. Kus me need võtsime ja Eks see oma tegevusjälgede kaotamine ja prügi koristamine  ole omamoodi lugupidamisavaldus ka järgmistele matkajatele. Eks see vist ole. Tänapäeva linnastunud ühiskonna häda, et. Ega neid ei olegi palju, kes niimoodi metsikus looduses  üldse niimoodi hakkama võivad saada, et et neil ongi ainuke  võimalus see, et nad lähevad sellele laudteele  või rajale, kus on märgid maha pandud. Jah, see on, see on üks võimalus, kuidas. Selliseid inimesi loodusele lähemale tuua,  kes siis ei tea täpselt, kuidas looduses käituda  ja kuidas turvaliselt olla ja kes kardavad loodust. Noh, üks pool on see, et nad kardavad ise loodust  ja teine häda on ilmselt ka see, et loodus saab tõesti võib  kõvasti kannatada saada oskamatu käitumise korral. No põhi peal põhi peale ja. Mis nüüd edasi saab, tuleks ju ära pesta see kuidagi? Jah, et mitte siis. Mitte siis järves, vaid, vaid kuival maal. Tegelikult tunduvalt paremini igasugustes puhastusvahendites  teeb nõu puhtaks. Tuhk. Kuna me lõket ei teinud, siis. Siis on siin liiv, aga kuidas selle matka matkapesuga üldse  on või kuidas matkaennast pesta tuleb? No nii nõusid kui ennast tuleb kuival maal pesta. Pärast toredat matkapäeva kulub alati üks selline mõnus  suplus ära, nii et midagi muud kui järve. Ma räägin ühe niisuguse loo. Kui ma kaks aastat tagasi käisin norralastega siin  siis seesama kotkanoka ääres norralane viskas,  pani põlvili maha, läks, ja ta palvetas,  ütles, et ma kusagil ei ole nii puhta. Loodust veel näinud. Meil nagu Lääne-Euroopa On nagu rabadest peaaegu tühjaks jäänud. Et Eestis on veel väga suured võimsad rabad,  olemas. Puhkus Eestimaal on trendiks saamas turismitalud pakuvad  erinevaid puhkamisvõimalusi. Meie otsisime üles ühe osoonsema turismitalu,  Viljandimaal metsade järvede keskel asuv vana talu on  ärganud uuele elule, tõestamaks, et maal on võimalik elada. Siinse talu atraktsiooni on koprad. Peremehe väitel on neid tõesti palju ja selle järgi  ka talu oma nime saanud tulgem siis koprarajale. Tavaliselt ju räägitakse sellest, et, et kobras paisutab vee  üles ja mets läheb nahka ja niisugust häda ei,  ei, meil häda ei ole temaga, sest sest meil on nagu valmis  järved ja kopral pole vaja seda vett siin paisutada. Järve kaldal on võsa ja muid toitainetel  ka piisavalt, et. Et ei ole veel leidnud siiamaani konflikti kopraga,  kui on kopra talu ja inimene kindlasti loodab näha kobrast ja,  ja ka teisi loomi, et kui palju see üldse õnnestub. On õnnestunud küll mõned korrad kobrast näha  ja oleme näinud ka põtra ja hunti, isegi oleme näinud kitsi,  oleme näinud. Rebased kährikud oleme näinud, aga üldiselt on see küllaltki harv. Inimesed peavad kõndima väga vaikselt ja ei tohi nagu  kiirustada kuskile. Iga lärm ju metsas kaugele kostu ja kobras iseenesest ma  olen täitsa kindel, et tunned kilomeetri kauguselt ära,  kui inimene tal lähenema hakkab. Lähme, vaatame, äkki meil õnnestub siis koprahärraga  niimoodi kohtuda, kui me vaikselt lähme,  äkki lähme edasi. Tsapuu siin. Keegi ei teagi, kui vana ta täpselt on, aga ei ole  ka teada, kas ta on nüüd kahest erinevast puust kasvanud  või või, või on üks puu üles kasvanud, niimoodi. Kui te siin neid ringe teete, siis te hoiate ikkagi oma  külastajatel ka selles mõttes silma peal,  et nad liiga siin trampima ja lärmama ei hakkaks  ja ma lähen nagu iga kord ikka natuke erinevat rada pidi,  et mitte ühtesid kopreid väga häirida, et et ajutan seda,  seda trajektoori kogu aeg. Nii et lõppkokkuvõtteks on inimesed kobrast näinud ja,  ja kobras ei saagi aru, et teda on vaatamas käidud? Jah, nii see tegelikult õige oleks, see on see jõgi,  mida mööda need koprad ka kopra talu juurde kunagi jõudsid,  et praegu on juba see liikumisaeg, kus poed aetakse  siis pesast välja ja nad peavad minema omale uut elupaika otsima. Kuna uued pojad on tulekul. See väga suur põdrajälg siin. Tundub üsna värske olevat, ta tundub olevat isegi jah,  et ta nüüd meie ees siit üle jooksnud. Põder võib inimest tunnetada näiteks noh,  alla tuult seal kolme kilomeetri kauguselt,  et et see, et nüüd meie päris põdrali juurde saame käia,  seda nüüd küll ei ole, teinekord harva juhtub,  et näeme niimoodi lähedalt teda. Aga see, et põder meid tunnetab, see on küll kindel. Võrreldes selle pildiga, kui me metsa sisse tulime,  on see, mis siin on, hoopis ikkagi teistsugune. See on nüüd puhtalt kopra tekitatud maastik,  kui vanasti oli siin üks väike jõekene ainult  siis ta paisutas selle koha pealt üle ja nüüd ülesse  ja nüüd ei olnud veel midagi muud teha, kui tekitas kaks  suurt jõge külgede pealt siia juurde. Võttes niimoodi kogu selle Kopraraja äärde jääb põlispuid 10000 aasta vanune kivi,  mida katab põnev sõnajalg, kus igal jaanipäeval käiakse  sõnajalaõit otsimas. Vana heinaküün on olnud sakslastele pelgupaigaks  ja nüüd turistide huviobjektiks. Üsna pea ootab meid ees, aga tõeline džungel tasus ära see  vees müttamine. Kobras hindas meie pingutust. Tegelikult on ju neid noh, selliseid kopratamme on ju Eestis  mitmeteski kohtades ja putru jookseb ju ikka metsades ringi  ja ja, ja seda metsa on erinevad ja loodust on nagu mitmekesisust,  aga mitmekesist. Aga kuidas siis ühendada neid neid erinevaid asju,  kuidas seda tervikliku asja pakkuda? Siin ongi nüüd iga iga talu eripära, sellepärast et ma olen  sellisel arusaamisel, et iga turismitalu Eestis elab ära kui  ta mõtleb välja Oma niši ja ja otsib oma kodukoha ümbert välja kõik ilusad kohad,  mis tal on ja neid ka siis aktiivselt näitab,  kui ma külalistele Mis saab veel mõnusam olla, kui pärast väsitavat matka ootab  ees kaetud laud, kuum saun ja suplus järves. Kellel veel jaksu ja tahtmist on, võib hea muusikasaatel  ka tantsu lüüa. Seda võimalust nautisid päev läbi konverentsisaalis istujad. Meie eelistasime end mänguplatsil liigutada. Ees on suveürituste aeg. Miks mitte kasutada siinset laululava ja telkimisplatsi  ilusat kopra.
