Rumaluse ja taipamatuse võrdkujuna meenub mulle ikka  pildikene vene sõjaväest viis-kuus soldatit kandma,  õlgadel, ägisenes ja ohvitseri käsul veoautoga massi suur  ja rasket ratast mitte ei veereta, vaid vaid kannavad. Seda, et ümmarguselt asjad veerevad paremini kui kandilised,  teame me justkui iseenesest. Ja teame ka seda, et ratast kasutati juba 6000 aasta eest. Sumeris. Sealt alates olemegi vankri, tõlla, rongiauto  või ka jalgratast l aina edasi veerenud. Kas kunagisest paradiisist aina eemale või just nimelt  paradiisi poole, seda mina ei tea. Siiski ei ole jalgratas ja ratas üldse universaalne vahend,  millega saaks liikuda igal pool ja igal ajal. Soomaale ta praegu näiteks eriti ei sobi  või siis tuleks teda natukene ümber teha,  putita ta kanuuks või haabjaks või siis vähemalt vesi jalgrattaks. Kevad on käes ja osoon on jälle Soomaal,  kus loodus lirtsub, muliseb, sillerdab ja suliseb. Viiendat aastaaega ei käi enam vaatamas ainult eestlased,  vaid inimesed üle kogu maailma. Miks nad siia tulevad? Elamuste hankimine unikaalses keskkonnas meelitab soomaale  valdavalt mitte enam juhuturisti, vaid juba teadlikku inimest,  kes suurvee vägevust hindab ja kohalikke. Austa. Su Franz. Totime at Soome Hor you like Estonia. Aasa. Millised emotsioonid valdasid aga esimest korda soomaale  sattunud Liivi meest ja Läti naist? Ei, see on tegelikult väga vinge, et, et,  et ütleme, et need Läti, Lätis, kui on ülejõudu,  siis me ise elame nagu Koiva lähedal ja,  ja meil on, paari aasta eest oli tõesti nii,  et, et see meie ümbrus oli praktiliselt vee all,  aga see on ikkagi selline nagu üllatav asi,  et, et see on selline asi, mis nagu juhtub kord paari aasta tagant,  aga, aga siin on, ongi see võlu selles, et see on regulaarne,  et selles mõttes, et kõik teavad, et see on tulemas  ja ega see tulemata ei jää. Ja, ja selles mõttes, et see, see on tõesti niisugune  unikaalne olukord, kus saab seda tõesti viiendaks aastaks nimetada. Siin meie taga avaneb siis vaatepilt, mille pärast need  hordide viisi turistid siia soomaale kohale sõidavad. Et kas sellepärast nad tulevadki. Jah, eks nad üleotsuse pärast tulevad praegu. Sellel paaril nädalal, kui palju neid on siia näiteks sellel  hooajal tulnud just selle viienda aastaaja nädalal. Meil siin vahepeal oli natuke rahulikum aeg,  siis lugesime, et, et seni on äkki 1000 inimest juba läbi  käinud ja kuna nädalavahetus on veel ees,  ütleme me oleme enam-vähem poole peal selle hooajaga  selle lühikese hooajaga, et siis äkki kokku 2000 näiteks. Ja turvalisus muidugi ennekõike, et ilma vestita te ikkagi  vee peale ei lase, ei, see on ja nagu üks väheseid asju,  mida me nõuame. Et pesti, ei tohi seljast ära võtta, senikaua,  kui matk käib vest, hea tuju ja kaine meel. Nojah, et, Alkoholi muidugi ka ei tasu tarbida, et teadagi,  alajahtumine käib ju kiiresti paar-kolm minutit  ja on juba niisugune kriitiline nagu see ole olemine. Asumegi veele, kuid kaugele ei jõua, sest midagi pakilist on  vaja vahepeal korda ajada. Maapealne transpordiühendus siin külas on praegu kõvasti raskendatud. Et turistid päris nälga ei jääks, tuleb kohalikku kokka siit  iga päev üle transportida koos kanuuga. Tere, kas see on nüüd selline meeldiv olukord,  kui iga päev sind üle transporditakse? Keegi tuleb vastu ja lohistas süganurga üle vee. Täna on lihapirukat, mida ma sulle pakkusin,  siis on karaskit, hernesuppi. Ja tänaseks kõik. Kuidas meeldib see olukord, eriline loodus näitab sulle koha  kätte et istu seal teispool vett ja et ei saa üle  ja minu arust see lihapirukas on nüüd ka palju maitsvam,  kui see on niimoodi üle vee. Pirukad söödud tagasi vee peale ning metsa vahele. Vesi on siin metsa ääres tõesti kõrge, nii palju on veel  maad põhjani ehk siis kõvasti üle minu kummiku. Selle aasta maksimaalne tase on siin maal,  kus need okkad küündivad ja 2010 2011 oli vesi  nii kõrgel. Kanuuga sõitmiseks on siia rajatud umbes kilomeetri pikkune metsatrass,  mis viib läbi põliste lammimetsade. Siin on siis need kuusekoridorid, et mis on lausa nagu sooma  viienda aasta aja maantee. Omapärane on nii, jah, siin kanuud liiklevad siin sadu sadu kanuusid,  liikleb selja peale. See ei ole nüüd looduslik, see on siis istutatud. Viiekümnendatel kuuekümnendatel, et endised talupõllud,  et me sõidame mööda talupõldu, mis on istutud metsamajandi  poolt nagu. See lean, mis siin mööda puud üles ronib,  on mets humalaks olema üks tavalisi taimi lammimetsas. On nii? On küll, jah, me ei ole veel nime,  see on endine karjamaa lammimets kohe algab,  aga eks ta siis on ka siia juba ennast edasi ajanud. Millised need tüüpilised taimed lamimetsas üldse on? No laialehised puud, eks ju, et lisaks siis sanglepale  haavale just künnapas jalakas, pärne ja põõsastik on  ka lodjapuu, näiteks sarapuu. Kohe näeme ka, kui me sinna siseneme. Juba vanad jahimehed on öelnud, et üleujutuse ajal võivad  ka hunt ja jänes ühe mätta peal olla, aga  nii kui vesi kaob, peab jänes kähkusääred tegema. Siin peab see ütlus vist paika küll, kuhu neil põgeneda on. Eks nad lähevad sinna, kus on kuiv ja, ja siin metsa sees on  ka paar niisugust kuivemat põndakut, aga aga enamasti nad  lähevad ikkagi sellest ujutusalast üldse väljapoole. Ja ümber selle ujutusala on need sooma kolm sood siin  Kuressaare ikepra, et on nagu siis raba. Raba need rinnakesed muutuvad, nagu ka selle suure  ülejutusjärve kallasteks. Laba on Soomaal kõrgemal kui see üleujutusala igal pool  mujal ka Eestis. Rekordkõrgusele on vesi soomaal tõusnud juba neljandat  aastat järjest, tänavune maksimaalne 409 sentimeetri ne  veetase ümberkaudsetes jõgedes ujutas üle. Umbes 100 ruutkilomeetrit metsa ja luhtasid. Sina, Algise, oled teinud nende soomaa üleujutuste kohta  lausa uurimistööd. Et üks põhiküsimus, miks need. Üleujutused ikkagi tekivad siin iga aasta. Üleujutused tekivad lihtsal põhjusel. Liiga palju vett satub ühte kokku katku korraga. Et Sakala kõrgustik, mis Soomaa rahvuspargi ümbritseb Sealt see vesi tuleb ja, ja, ja neid jõgesid  ja ojasid ei ole mitte üks või kaks, neid on ikka päris mitu. Ja, ja, ja see tuleb suure hooga alla ja,  ja, ja siis, kui see siia ühtlasele tasalasele maastikule jõuab,  siis lihtsalt ta peab siin mingi aja seisma,  sest välja pääseb see kõik vesi ainult ühe jõe kaudu,  mille kaldad on jällegi Kõrged lõpuks läheb Pärnu lahte, lõpuks läheb jah,  vesi-Pärnu lahte, aga enne on siis nagu nii-öelda truup ees,  et ta ei jõua kuskile minna. Ja see öeldakse nagu pudelikael on. Et see hoiab seda vett kinni üsna pikalt  ja ja tegelikult neid üleujutusi on absoluutselt igal aastal. Tegelikult jah, soomaal ei ole aastat, kui üleujutust ei ole,  küsimus on, kui suur ta on. Aga neid suuremaid? Esineb suhteliselt harva. Kuidas ikkagi need iga-aastased üleujutused siin kohalikule  loodusele mõjuvad taimestikule, et mismoodi see mõjutab neid? No tegelikult soomaal näeb just selline välja,  nagu ta näeb just tänu üleujutusele, kuna see  üleujutusesvesi siin püsib hulk aega luhtadel  ja maastikus ja väetab seda, siis kasvavad just just need liigid,  mis siin kasvavad tänu sellele. Et kas ta, kas ta nüüd siis halba mõju avaldab,  seda ilmselt mitte. Kohalik soomaa ilmatark ja giid Indrek Hein tuleb oma  kuusekääru talust praegusel ajal välja ainult üle vee. Üleujutustega on ta aga harjunud, kuigi nii mõnelgi aastal  on vesi nii keldris kui ka loomade heinaküünis. Aga ta on vaikus ja rahu ja, ja niisugune asi,  mida kuskilt mujalt sa ei leia. Sest siin, et sa ikkagi täielikult iseenda peremees sind,  mind, käekella ma ei kanna aastakümneid. Ma tean täpselt, kus ma lähen ja kuna lähen,  nii et, et keegi mind ei sunni, ega mingi aeg  ka ei sunni Aga miks sa arvad, miks need inimesed ikkagi siia tulevad,  seda, seda vett vaatama, seda soomaad vaatama,  et mis neid siia ajab. Paljuski ajab ikka see vaikus, sellepärast et siin ma olen  ju nüüd mitmed grupid ka tänuastele sõitnud,  sellepärast paljud ikkagi ütlevad, et see on puht nauding,  see vaikus juba ainuüksi ja muidugi see metsas viibimine  kanuuga ja see on ikka kõik niisugune asi,  mida lihtsalt jah, lihtsurelik. Ühesõnaga ta ei, ei ole paljud ei uneski ei osanud arvata,  et ta nii uhke on. Ei ole üksnes üks veerev asjandust, vaid ta on  ka sümbol. Kujund, ratas või ring on tähistanud päikest ja,  ja ka jumalaid ja ringile. Ringjoonele on omistatud ka võimet hoida meist eemal halvad vaimud. Iseasi, et palju me sellistesse värkidesse süveneme. Riputame enesele lihtsalt ümmarguse sõlekaela  või torkame sõrmuse sõrme. Justkui ilu pärast. Paljukest me üldse suudame asjadesse süveneda. Kui ma küsin, et mis hääl teeb rähen siis vastavad pooled  meist esimese hooga, et teadagi Kokku seal üleval puu otsas. Aga seda häält ei tee ju rähn, vaid puu,  mida nokaga toksitakse. Rähnil on ikka oma hääl. Selle hääle järgi tuvastatakse ja määratakse  ja rähnide seiramist seirame nüüd ka meie. Eesti metsades elab üheksa erinevat rähniliiki. Seda, milline näeb välja suur kirjurähn,  teab arvatavasti igaüks. Aga et rähnide hulka kuulub ka väänkael ja seda sõna otseses  mõttes on kuulnud vähesed. Varakevadised hommikutunnid on rähnide seiramiseks parim aeg. Metsad kaiguvad põristamisest, trummeldamisest  ja huikamisest, sest tarvis on ju liigikaaslastele endast  teada anda. Looduskaitse bioloog Jan Simson käib seiret tegemas taavere  kandi metsades ja sel aastal näitavad märgid,  et Eesti rähnidel läheb päris hästi. Põhimõtteliselt ongi selles viis korda viis kilomeetrit,  ruudus on 49 punkti siis katab see, see katab enam-vähem  selle nendest punktidest, selle ala kuuldavus ära. Et need rähnid nagu kuuleksid seda peibutus häält  ja siis saaks ise neid kuulata ja märkida kaardile. Ja selle järgi saad enam-vähem mingi arvukuse kindlaks määrata,  siis jälgitakse lihtsalt aastast aastasse,  et kuidas see arvukus muutub, kus kohas mingid liigid on  siis vastavalt nendele metsaelupaigale jälle saab vaadata,  et et mida, mida mingi rähniliik eelistab  ja ja, ja siis, kui on raiet olnud, et kuidas moodi,  kas nad lähevad sealt minema või, või, või tulevad nad sinna  mingi aja pärast tagasi. Rähni, seira ja varustuse moodustavad laptop,  peibutushäälte, salvestuste ja kaardiga pinokkel  ning kannatlik meel. Kõige sagedamini tulevad ennast näitama ja olukorda uurima suurkirjurähnid,  keda on Eesti metsades kõige arvukamalt. See peibutusheli koosneb nagu kahest osast. See algab valge kirju rähni, trummeldusega  ja heli teine osa on halba rähni häälitsus. Paneme siis käima ja vaatame, kas keegi vastab. See on, millise rähni ääl praegu halb pea rähni. Aga enne vastas hoopis musträhm, vastas musträ. Aga ta oli kuskil eemal ja ei taha tõenäoliselt lähemale tulla. Helifail on kokku pandud niimoodi, et et seal on kahe liigi  nagu erinevad territooriumihäälitsused ja sellele vastavad  üldjuhul kõik rähni liigid. Aga kui nad vastavad, kas nad vastavad selleks,  et leida siis kaaslast endale või selleks et peletada  konkurenti või hoopis mingil kolmandal põhjusel Põhiliselt tulevad nad ikkagi nagu konkurenti põletama,  et nad valvavad, hoiavad oma territooriumi  ja ja kui nad kuulevad, et seal sinna tuleb,  tungib sisse teine rähm ja teeb häält, siis,  siis nad tulevad, kas annavad rummeldamisega märku,  et seal on nende territoorium või siis tulevad. Lähemale vaatama ja kõik rähnid on trummeldajad,  rähnid, kes meil elavad. Jah, aga mõned trummeldavad rohkem, mõned vähem,  et hall haljara näiteks teeb rohkem häält ja,  ja tuleb tuleb lähemale vaatama. Meie peibutamise peale on õnnestunud meil nüüd siiasamma  selja taha meelitada kaks halba rähni arvatavasti emane  ja isane. Kas on tõend selle kohta, et nad on juba koos? Jah, suure tõenäosusega näitab see seda,  et nad on paari moodustanud ja see territoorium on nende  poolt hõivatud. Kui meil õnnestuks nad nüüd. Binokli vaatevälja saada, siis õnnestuks meil näha,  et isasel on kukla peal punane laik ja emasel on pea üleni hall. Tundub, et sellel aastal Läheb rähnidel pisut paremini kui siin paaril möödunud aastal,  kui, kui lumikate oli väga paks ja, ja ilm oli pikalt väga külm. Looduses ikka juhtub niimoodi, et on paremaid aegu  ja on halvemaid aegu, et meil oli 2012 2013 aastat talv selline,  et rähnidele süüa jagus ja neid tuli siia rohkem kui kui  varasematel aastatel. Et sellel aastal on rähni arvukus. Üsna suur. Mina vaatan ümberringi sellised suhteliselt igavad metsad,  eks ju, palju sellist pilbaspuud ja, ja miks see rähnidele meeldib,  et te just nimelt siin seda rähni seeriat teete? See rähniseere tehakse tegelikult niisugustes viis korda  viis kilomeetrit ruutudes ja, ja sinna valitakse  mitmesuguseid metsasid. Rähn ei, ei taha tegelikult elada sellises lepikus,  nagu me näeme siin selja taga, vaid pigem nad tahavad  niisugust vaheldusrikkamat, kus on, kus on lehtpuud,  okaspuud ja, ja nad tahavad, et oleks vanemad. Puitu sugust surnud puitu, kus, kus on üraskeid  ja muid muid putukaid ja kuhu on lihtsam lihtsam teha pesa. Vähmiseiret tehakse kõikjal üle Eesti, aga siin selles  kärevere piirkonnas, millised rähnid enamasti pesitsevad,  mida kõige rohkem on? Aastad on vähe erinevad, aga aga arvukamalt on halba rähni. Suurkirjurähni, valgeselg-kirjurähni ja vähem on laanerähni  väike-kirjurähni must rähni. Ja on ka mingi rähk, keda sa siin mitte kunagi kohanud ei ole. Kindlasti on niisuguseid rähne ka, et et näiteks roherähn,  kes on rohkem seotud Saaremaa ja Lääne-Eestiga  ja siis ei, ei ole siin ka Tammekirju rähni. Aga musträhn, mis tema eriliseks teeb? Ma ei oska öelda, kas see nüüd on eriline,  aga musträhn on kõige suurem ja tugevam rähn ja,  ja ta teeb enda pesa, kasvab puu sisse enamasti  ja teeb igal aastal uue pesa ja need vanad pesad on sobiva suurusega. Ja leiavad kasutamist paljude teiste liikide poolt,  näiteks nagu oravad, nugised või ka kakud. Ja siis selle seire lõpuks saad sa öelda,  kui palju siin selles sinu piirkonnas kokku rähne on  ja see selle saab üle kanda, siis. Saab enam-vähem saab enam-vähem öelda, kui palju selles alas  on pesitsusterritooriumi erinevatel liikidel  ja seda saab aastati võrrelda. Kuna kuna see rähniseire tehakse iga aasta täpselt samamoodi  sama metoodikaga täpselt samades kohtades  siis saab jälgida seda muutust läbi aastate. Rähnide toidulaud on rikkalik. Nad söövad putukaid hea isuga ka sipelgaid,  mõnikord teiste lindude poegi. Seda suvel. Talvisel perioodil on rähnid käbide kallal  ja näiteks suur kirjurähn võib läbi heekseldada kuni 100  käbi päevas. See teeb kokku koguni 10000 seemet. Seemnete kättesaamiseks on neil niisugune huvitav meetod,  et nad võtavad puu otsast läbi ja siis viivad niisugusesse  nii-öelda oma sepikotta, nendel on tihtipeale vana puu. Kas harude vahel niisugune kindel koht, kuhu nad viivad  selle käbi panevad selle sinna kinni ja siis  siis raiuvad nokaga sealt nende käbisoomuste vahelt seemned välja. Sa kirjeldasid seda, kuidas rähn sööb käbi,  aga kuidas ta saab kätte putukad? Nokaga toksides lööb ta lahti puukoore või  või siis surnud puidu ja ja leiab sealt üles need putukad  või putukavastsed ja, ja õngitseb need välja enda keelega. Pika keelega. Ja kevaditi pidavat rähnid maiustama kasemahlaga. Kas sa seda ka oled elu jooksul näinud? Seda ma kahjuks ei ole juhtunud ise nägema. Nagu ratas ei ole ainult ratas, vaid ka midagi enamat,  tähendusliku nii pole ega iga-aastane roheliste rattaretk  üksnes jalgrattaga sõitmine. Tänavu liigutakse. 10.-st 12. maini Pandivere kandis külastatakse Eesti kõige  selge veelisemaid järrvi käiakse valge jõeallikate neeruti mägedes,  meteoriidi kraatris tornlinnuses, pae muuseumis  ja kus kõik veel. Jututeemadeks on karstialade kaitse paerriigis. Fosforiidi kaevandamise minevik, olevik ja tulevik. Mesilaste arvukuse mured. Kultuurivallas on märksõnadeks krusenstern,  Struve, bäär, lütke, pilli ja laulu hääl teevad kukerpillid põhja. Tallinn, Jaan Ta Koit toome ja veel ja veel. Kellel väntamise vahel on mahti ringi vaadata,  see võib näha Eestimaa faunat ja Florat,  mis selleks puuks kõik teede äärde rivistub siiski kõiki  Eestimaa loomasid me seal näha ei saa. Näiteks punahirv lihtsalt ei ela Pandivere kandis. Aga pole hullu, teda vaatame nüüd üheskoos osoonist. Täna räägime meie metsade kahtlemata kõige eksootilisemast  loomast punahirvest. Punahirm on erinevatel kliimaperioodidel meie maal elanud,  kuid praegune populatsioon on erinevatel aegadel sisse toodud. Sisse on hirm ikka seetõttu toodud, et inimene imetleb irve  ilusat keha ja võimsaid sarvi. Halvamaigulist võõrliigi aurat tema ümber ei evi. Kuigi tegu on siiski võõrliigiga. Põhiliselt leidub hirve Saaremaal ja Hiiumaal  ning Valgamaal kuid esindatud on see kaunis loom  ka kõigis teistes meie maakondades. Ehk siis polegi hirm nii kauge ja eksootiline,  vaid äkki varsti hoopis kodune ja igapäevane. Ilmselt on üks võimsamaid loodushääli peale hundi ulgumise. Hirvepulli möirgamine pimedal sügisööl. Selline heli võib algaja metsas olija küllaltki ära  hirmutada kuid samas tasub selle helipildi pärast metsa  kuulata ma minna. Sellist võimast heli kuuldes ei ole kahtlustki,  kes on selle metsa tuka kuningas. Hirvedel on välja kujunenud sooline dimorfism  ehk siis isasloomad on suuremad kui emasloomad. Kaaludes vähemalt kuni 300 kilogrammi. Emased kaaluvad umbes 100 kilogrammi. Loomulikult tekib hirvekuningate päid võimas sarvekroon  mis on aegade algusest olnud ihaldatud trofee. Ja hirvepullisarviline siluett on sümbol,  mis on maailmas laialt kasutuses. Minul õnnestus hirvesid jälgida varakevadisel hämara võitu hommikupoolikul. Kus loomad külastasid sellist kohta, kus inimesed on neile  süüa pannud? Hirvepullid ei ole rivaalid ainult jooksu ajal,  vaid jõukatsumine käib aasta läbi. Et teha selgeks, kes on kõvem mees. Sellist jõudude vahekorra klaarimist õnnestuski mul jälgida. Kuigi võitlust polnud verine ega julm, vaid pigem sõbralik duell,  on selle jälge siiski väga põnev. Öeldakse, et loomariigis isaste võitlused ikka enamasti pole  mõeldud vastase hukkamiseks vaid jõuvahekorra selgeks tegemiseks. Sest loodus ei saa endale lubada, et igal jooksu ajal hukuks märk,  märkimisväärne hulk isendeid. Seetõttu sobib selline aastaringeri vaalitsemine hästi,  et oleks selge, kui kõva mees keegi on ja millised on  kellegi võimet. Mitte piirid. Kui kõhud on täis söödud ja jõuvahekorrad paika klaaritud  siis on aeg päevapuhkusele minna, et kuskil metsa tukas  rahulikult pikutada. Ja kui te kuulete pimedal sügisõhtul võimsat rööget  metsatukas siis ärge ehmuge, vaid nautige ilusat looduselamust. Öeldakse, et kes on kord jalgrattaga sõitma õppinud,  see ei unusta seda enam iialgi. Kas see on ka? Tõesti niimoodi, mina justkui mäletan küll seda aega,  kui ma jalgrattaga sõitsin, aga, aga kas jalgratas mind  ka mäletab? Igatahes istun ma nüüd sadulasse ja ja, aga enne,  kui ma nüüd hoo sisse lükkan ja lähen katkestame me salvestamise,  sest osoon ei ole ei katastroofi ega õudussaade. O kolm osoon.
