Tere tulemast vaatama, kohe algab puutepunkti loomaekstra. Kõik tänased lood ongi loomadest. Aga muidugi uurime loomi ikka oma erilise puutepunkti prismavaatenurgast. Loodus, lood jätame teiste toimetuste teha. Alustame inimese parimast sõbrast, maailma vanimast,  koduloomast, koerast. Paraku on nii, et mitte kõik kokkupuuted rekside kessude  mõmmide sarika ei ole alati meeldivad. Järgneva loo tegemiseks polnud meil piltlikult öeldes  tarvidus toimetusest väljagi minna. Selgus, et kõigil, kes me puutepunkti teeme,  oli varuks terve hulk halbu kogemusi. Kohtumistest koertega. Esimene lugu on selline. Läksin oma ämma koeraga mustamäel jalutama  ja läksime trepikojast välja ja nii kui me välja saime,  kargasid väiksele kümnekilosele kutsikale  või koerale kallale kaks suurt pulmastifit. Kes siis hakkasid seda koera rebima ja ma läksin neid koeri lahutama,  et seda väikest koerakest päästa. Ja selle tagajärjel sain ma siis koera käest hammustada  ja ja lugu oli iseenesest väga traagiline,  sest et see väike koer pureti surnuks. Aga asja kõige kurvem külg oli see, et selle kahe pull,  mastifi omanik oli maani täis ja need koerad olid ilma  nöörita ilma kaelarihmata. Kui see ei oleks olnud väike koer, oleks võinud olla ohver,  mõni väike laps, samamoodi võib-olla mõni puudega inimene  või vanainimene. Nii et sellised mõrtsukaerad liiguvad ringi  ja ja inimestel näikse olevat täiesti ükspuha ja,  ja meie, kes me lihtsalt jalutama ei oska,  ohtu karta, oleme lihtsalt ohvrid. Teine lugu on sellist Me elame linnaserval randvere külas ja ja meil on kombeks  oli kombeks oma tütrega jalutamas käia iga päev. Tihti kohtame seal ka koeri, mina koeri ei karda,  üldiselt aga minu tütar tema on sünnitrauma tagajärjel  psüühikahäiretega ja, ja tema analüüsivõime on nõrk. Peale selle on tema kogenud titest peale niisuguse  ebamugavaid olukordi, kus noh, võid kujutada ette,  et inimene on ise meetrine ja, ja tuleb sama kõrge koer  ilmse jooksuga lapse suunas. Loomulikult see ehmata ja, ja see hirm jääb kuidagi verre. Aga see konkreetne juhtum oli siis selline,  et jalutame ja näeme, et meile läheneb üks paar naine  ja mees ja niisugune kastani karva koer natukene lokkis  madala kasvuga. Jäime seisma. Ma ootasin, et inimene kutsub oma koera ära. Ei, seda ei juhtunud, koer tuli tüdrukule jalgade peale,  hakkas mööda jalgu üles ronima. Muidugi Karolin ehmatas ja hakkas vigisema,  püüdis mulle kaenlasse ronida ja, ja mina  siis ootasin ikka, et koera peremees koera ära kutsub,  aga ei, selle asemel mulle äratati, et mis ei oska koeraga käituda. Ja mina püüdsin siis ilusasti seletada, et vaadake,  et siin on tegemist puudega inimesega, et saage aru,  et palun kutsuge oma koer ära. Mis õpetage oma laps koeraga käituma või istuge? Lugu sellega veel ei lõppenud. Lubaduse peale politsei kohale kutsuda ähvardas koeraomanik  jalutajatel näod kiviga sisse lüüa. Pole vaja pikalt seletada, kumb pool selles vastasseisus  peale jäi. Ja kuigi pealtnäha midagi erilist ei sündinud,  veri ei lennanud, laipu polnud, ulatuvad loo tagajärjed  tänasesse päeva. Mõni kuu pärast koerajuhtumit avastas Anne eneselegi üllatuseks,  et ta polnud enam kordagi tütrega kodu ümbruses jalutamas käinud. Meid oli ära võetud üks osa meie elust. Ja nüüd hiljem, poolteist aastat hiljem,  me läksime Karoliniga. Nüüd siis juba tükk aega pärast seda kepikõndi tegema,  sinnasamasse kohta. Ma märkasin, et tüdruk, pinge üleni, ta üksnes  selle peale, et ma kõnetasin teda. Carolin, ta karjatas täiesti hüsteeriliselt. Mul ei jäänud see päev mitte midagi muud üle,  me keerasin otsa ringi, läks. Nende kahe loo moraal on üks. Oma puudest tulenevalt on erivajadusega inimene kokku  põrgates matsliku koera omaniku ja tema hoolealuse ga eriti kaitsetu. Koeraomanikel tuleks sellega arvestada. Just koera peremees peaks juba kaugelt märkama,  et keegi lähenevat looma kas hüsteeriliselt pelgab  või liigub keegi koera jaoks harjumatult  ja veidralt, mis võib omakorda looma ärritada. Ning siis võtma tarvitusele abinõud, et ebameeldivusi vältida. Koera omanik eks ju oma koera natukene tunneb  ja tema arvab, et ja, ja, ja on seda valmis kõigile kuulutama,  et ega ta midagi ei tee. See inimene, kes seda lähenevat võõrast koera näeb,  tema seda ei tea. Ja, ja ehmatab ennast vaieldamatult kaameks,  seda, seda juhtub kõikide inimestega, ka nendega,  kes on igavesest ajast igavesti koeri pidanud. See võõras koer on alati hirmutav. Ehk et igal juhul tuleks vältida seda, et joostakse koertega  väga rahvarohketes kohtades no ainult välja arvatud juhul,  kui ta on rihma otsas või kui ta on tõesti selline nii-öelda  sõrmenipsu koer, et kes tuleb iga kutsumise peale kohe tagasi. Koer ei anta kohtu alla, koer ei saa ka maksta kahju nõudeid välja,  vaid ikkagi koera omanik ja, ja, ja, ja selle koera omaniku  suhtes tuleb siis konkreetselt tegutseda. Ja, ja need võimalused on siiski praegu ikka küllaltki head olemas,  sest koerad on üldiselt märgistatud Tallinna territooriumil  ei tohiks ühtegi koera ringi patseerida,  kes on märgistamata ja selle märgistuse küljes ongi  selle koera omaniku andmed ja selle koeraomaniku saab  karistada ühe või teise õigusakti. Mitte kinnipidamise kohta saab karistada  ka seda, seda koera omanikku just nimelt  ja need, need trahvid on üsna kopsakad, kui,  kuigi neid eriti praegu ei kasutata, veel,  üritatakse ikkagi rääkida rohkem niimoodi noh,  näpuga vehkida, et võiks ikka nii teha, võiks naa teha. Kui kuid ikka, kui 6000 krooni on võimalik trahvi teha  ainult selle eest, et koer ilma kaela rihmata  või tähendab ilma rihmata pargis ringi jookseb,  siis on see ikka päris päris päris võimas mats,  ma kujutan ette, kui niisuguseid karistusi  ka fiseeritaks mingil moelgi, siis ma usun,  et see kutsub koera omanike distsiplineeri kindlasti päris tugevasti. Trahvid ja kohtujuhtumid välja jättes iga koeraomaniku  inimlik kohus on jälgida, et tema parim sõber kaaskodanikke  ei puuetega ega tavainimesi vaimses ega füüsilises mõttes  ohtu ei seaks. Noh, rusikareegel on see, et kindlasti koer ei tohi  lahtiselt ringi joosta vaid peab olema peremehega seotud  ja koer ei ole üheks päevaks ei aastaks ega kaheks. Vaid 15 aastat tuleb selle sõbraga koos elada,  tema tahtmisega arvestada tema soovis, soovides  ka noh, aru saama eelkõige temaga tegelema  ja kui seda, kui selle otsuseni jõuta, siis olge head,  ärge võtke koera. Ärge võtke kassi, võtke midagi muud, võtke omale mingisugune  kaisukaru mänguasjade poest. Loom on ikkagi ühiskonna liige ja ta kuulub sellesse  ühiskonda paratamatult. Koera kui ühiskonnaliiget puudutavad loomulikult  ka seadusega kehtestatud tervisenõuded. Loomakaitse seaduses täpselt kirjas, kuidas peab olema loom  vaktsineeritud mitu korda aastas või mis perioodi perioodide  jooksul peab olema vaktsineeritud, see on eelkõige marutaudi,  kasvõi marutaudi oht mis on küllaltki aktuaalne eriti suvel  ja kuumadel perioodidel väga väga kergelt esile tükkida linnas. Kui keegi on aga siiski pureda saanud, tuleb tegutseda kiiresti. Ohtlikud võivad olla nii koera kui kassi hammustused. Kõigepealt inimene peab pöörduma traumapunkti,  et esmaabi saada. Ja edasi, iga traumapunkt saadab patsiente meile sellepärast,  et meil on ainuke kabinet Eestis, kus me anname konsultatsiooni,  kas on vaja inimesele teha marutee vastased süstid kõigepealt. Ja siis meil on väga palju kogemusi, kuidas ravida haavad  peale hammustusi, sellepärast et need haavad on täiesti  teistmoodi kui tavalised haavad. No üks asi, et need on kõik mustad jah, et see ei ole nagu  opi laual tehtud, jah. Teine asi on see, et käib mitte ainult haav,  aga tuleb siis löök ka. Ja kuna löök, see tähendab, et, et meil need kuded on nagu  muljetud ka ja põrutus seal on ja siis tuleb väga tihti  nikroosid ükskõik mis, mis oli ette tehtud,  kas on õmmeldud haavad ja nagunii tulevad mikroosid. Et on vaja siis selleks. Olla valmis ja siis need põletikuvastased profülaktsika  asjad ka teha. Tähelepanelik tuleb olla iga hammustuse puhul kuigi viimane juhtum,  kus inimene koeralt marutaudi nakkuse sai,  pärineb 86.-st aastast. Kui inimene on aga hammustada saanud, oleks hea,  kui ta saaks teavet selle koera kohta sest marutõve kandev  koer on nakkusohtlik vaid viimasel 10-l elupäeval. Kui koer on pärast puremist elus ja terve,  pole marutõve vaja karta ja süste pole vaja teha. Kui purenud koera pole aga võimalik jälgida tehakse igal  juhul antiraabilised süstid. Kui koer ründab, käib kõik kähku ja mõtlemiseks eriti aega  ei jää. Loomakasvatus tasuks siiski meelde jätta,  kelle vaim ja füüsis lubab neid järgida,  võib teinekord ka halvast olukorrast terve nahaga pääseda. Jääda võimalikult rahulikuks ja, ja mitte vehkida kätega,  sest koer üldjuhul oma loomu poolest üritab haarata käest. Ja kaitsta võibolla, kui nii palju, siis ainult hoida oma  rindkeret ja käsi paigal. Loomulikult tuleb siis kasvõi silmsidega leida,  kus see koera omanik on, et mitte mingil juhul ei tohiks  hakata vehklema ja noh, tegema täiesti mõttetuid liigutusi,  mis võivad sellele koerale arusaamatuks jääda. See ei ole muide mitte mingi reegel, vaid see on  tähelepanekud lihtsalt. Rünnakut ennetades võiks püüda ka koera hirmutada,  teha ähvardavalt kõva häält ja loota, et tema oma  kavatsustest loobub. Kuidas käituda aga siis, kui kaks koera omavahel tülli lähevad? Põhimõtteliselt võib ju noh, üritada esiteks sabast sikutada,  ühesõnaga teist teisele poole võib taga jalgadest kinni  võtta ja, ja üles tõsta. Et seda kõike on noh, endale üsna hea ette kujutada,  aga tegelikult neid rabelevaid loomi esiteks juba kätte  saada ja oma käsi sinna nii-öelda väga ligidale pista on  ääretult riskantne. Ehk et sealt tulevad need tagajärjed, et loom läheb inimese  kallale ka. Inimese trauma puhul, nagu eelnevalt räägitud sai,  tuleb pöörduda traumapunkti. Vigastada saanud koer tuleks aga toimetada loomakliinikusse. Öisel ajal ja riigipühadel saab välja kutsuda loomakiirabi,  mis teenindab Tallinna ja selle lähiümbrust. Erakorralisi patsiente võetakse vastu ka kaugemalt  ning veel kord üle korrates. Loom ei ole süüdlane. Kõikide õnnetuste taga on peremehe hoolimatus. Ma loodan seda, et, et aja jooksul, esiteks inimesteni jõuab  see teadmine, et teiste inimeste elude ohustamine  ja tervise ohustamine ei ole normaalne. Ehk et see on selline üldine loomapidamiskultuuri arenemine,  mis on veel ikkagi meil üsna varajases staadiumis. Aga ma usun ka seda, et, et meie õigussüsteem hakkab  selliseid koerapidajaid järjest rohkem ja rohkem karistama  karistama ehk et need inimesed, kes satuvad rünnaku ohvrite  ks või kelle loomad satuvad rünnaku ohvriteks. Peab kindlasti pöörduma politseisse. Ei tohi jätta nii-öelda neid kuritegijaid karistamata  selle eest, et nad on hooletult oma loomi pidanud sellega  teistele põhjustanud kannatusi. Suured. Koerad väiksed koerad. Mis neist lugudest järeldub, esimene on teada asi,  peremees on oma koeraga ühte nägu ja kindel see,  et mölakat ei tohiks koera seltsis koduväravast kaugemale lasta. Teine asi on vähem teada. Erivajadustega inimesed võivad teinekord olla eri  ehk teistmoodi vajadustega ka kokkupuudetel koertega. Ja seda tuleks koeraomanikelt teada ning arvestada. Meil on teile ka üks ettepanek. Kirjutage meile oma koera lugudest just sellistest,  kus omavahel on kokku põrganud puudega inimene  ja koer. Neist lugudest saaks kokku toekaõppematerjali,  millest heatahtlikud koeraomanikud saaksid teavet,  kuidas selliseid arusaamatusi vältida. Saarik, tule siia. Vaata. Järgmise loo peategelane on üks tilluke loom kuid häda,  mida see vaated silmale peaaegu nähtamatu loom endaga kaasa  tuua võib, pole enam sugugi tilluke. Puuk hammustas kaks nädalat tagasi. Ma olin matkamas ja kolme päeva pärast läksin koju  ning siis mul oli, avastasin, et jalaõunlas on mingi must olevas. See oli puh ja ta oli ennast päris suureks imenud. Poolteist nädalat polnud mitte midagi. Siis hakkas väga paha. Olin voodis kogu aeg. Pea valutas. Otab. Iiveldus. Arst võtab taolist juhtumit alati tõsiselt,  sest tegemist võib olla puukentsefaliidiga. Birgita andis ki vereproovid ja jääb vastust ootama. Pukingsefaliit on samuti puugi hammustuse järgi saadud nakkus. Mis on siis viirus tekitajaks ja selle puhul mingit  nahanähtu ei ole, jääb ainult see väike hammustuse märk,  kui ta jääb ja, ja tavaliselt nahal me midagi ei leia. Aga haigestumise algus võib olla ka erinev enamuses suuremjaolt,  kaks kolmandikku nendest haigetest põevad Ta läbi kergelt  niinimetatud püstijalu ja kulgeb ta nagu kerge võib-olla  gripi taolise haigusena kuskil gi väike palavik,  peavalu, halb enesetunne, lihased valutavad. Liigestes võib küll ka valu olla ja noh,  niisugune väsimus veidi. Ja võib-olla üks kuni kaheksa päeva või paar paar kuni  kaheksa päeva võib see haigus kesta ja selle järgi paraneb  ja läheb kõik mööda. Paranemisele võib järgneda aga haiguse teine laine,  millega kaasneb järsk palaviku tõus, väga tugevad peavalud,  tasakaaluhäired ja iiveldus. Ka need sümptomid võivad iseenesest kaduda  ja inimene saab terveks. Kuid harva esineb ka väga rasket haigestumise vormi,  mis toob endaga kaasa halvatusnähud, kõnehäired  ja närvisüsteemi kahjustused. Sellised haiged vajavad juba haiglaravi. Ent se faliidi puhul spetsiifilist ravi ei ole,  sest see on tegemist viirusega ja siin sellised  antibiootikumid meid aitaksid, seda ei ole,  vaid siin on puht sümptomaatiline ravi oma peavalu. Ravimid palaviku allandajad, kui vaja, siis tilgutit toita vaja,  kui ei saa, ise oksendab, ei saa süüa, juua,  nii et see on puht niisugune sümptomaat. Anne on ka üks puugiohver, tema haigus kulges suurte vintsutustega. See, et tal on borrelioos, avastati alles 11 kuud pärast  puugiga kohtumist. See haigus hakkas peale mul märtsikuus ja esimesed sümptomid olid. Aprilli keskel, kui nina läks punaseks Ja naabrid küsisid mu käest, et noh, et kas sa tahad nüüd  jõuluvana hakata meile tegema või? Et valmistad selleks ette ja siis 15. mail oli meil üks  väikene koosviibimine ja võtsin pokaali šampanjat. Ja mul põskede peale ma tundsin, kuidas põske põsed lähevad punaseks. Ja järgmine päev olid veel rohkem punased  ja ma kohe tundsin, kuidas see piirkond hakkas siit minema  niiviisi mõlemalt poolt, täiesti sümmeetriliselt. Läksin naha arsti juurde, naha arst ütleb mulle,  et see on päikesepõletus. Anne ei jäänud päikesepõletuse diagnoosiga rahule  ja asus selgust taga ajama. Kahtlustatakse kilpnääret reumat, isegi suguhaiguste testid  tehti ära. Midagi konkreetset siiski ei leitud. Punetus näol läks aga pidevalt hullemaks. Kõrvad paistatasid üles ja lõpuks soovitas sõbranna teha ära  paelussitesti Anne seadiski sammud Merimetsa haigla poole. Doktor Augi vastuvõtule. Ja astusin kabinetti ja ütlesin, et ma olen polkovniku lesk,  te olete 28. medtöötaja ja mul on paeluss ümber südame. Palun tehke mulle paelussi, test. Doktor aug ütles, et rääkige enne ära kõik see lugu,  laul, mis teil on ja eks ma siis rääkisin,  mida ma olin 28-l arstile rääkinud ja veel tuttavatele  ja kõikidele teistele ja tema lappas raamatut. Ja ma veel mõtlesin, et noh kas see siis nüüd on kõige õigem tegu,  et doktor lappab lihtsalt raamatu, kui patsient räägib oma murest. Ja kui ma olin lõpetanud oma monoloogi siis ta ütleb mulle  need kuldsed sõnad, et teil võib olla paelusse ümber südame,  aga teil on paraloos. Ja tegime ka need analüüsid ja selguski tõsiasi,  et oligi puu paraloos. Anne lugu oligi tegelikult väga keeruline. Puugi sai naine ilmselt Austrias suusareisil olles. Puki ennast Anne ei näinud ja hammustus est tekkinud punane  laik jäi ka märkamata. Aprillis, kui haigus välja lõi, ei tulnud keegi  selle peale, et asja taga võiks olla puuk. Välja ravimata kuutborelioos võib aga olla väga ohtlik. Raskemate vormide puhul on siis närvisüsteemi haaratus,  kus tekib siis ajukelme põletiku nähud võivad tekkida näo. Närvi halvatusnähud, need on juba raskemad juhud. Õnneks on neid väga harva olnud, siis ja kui on borrelioos  jäänud pikemaks või noh, tähendab, see haigus ei ole alguses  oma ravi saanud ja on on see nahanähtude periood on jäänud  nagu kahe silma vahele siis võivad olla ka  liigespõletikunähud artriitidena kulgeda südamekahjustus. Nii et tõsine haigus Borreliusil on ravi olemas, borrelioos on spirokett alluv  hästi antibiootikumidele ja siin antibiootikumide valik on  küllaltki lai, nii et on olemas. Võimalus valida kuur vastavalt patsiendi soovile  või või tema tundlikkusele, kui on allergilised nähud,  et ei kannata kõiki rohtusid. Et siin on ravi olemas. Nii et puukidega tasuks olla ettevaatlik. Pärast looduses käimist tuleb keha alati hoolega üle vaadata. Ka linnapargis ja koduaias pole me puukide eest kaitstud. Hea soovitus on kanda heledaid rõivaid, sest  nii on lihtsam puuki märgata. Kodus tasuks riided enne tuppaminekut hoolega puhtaks klappida. Puukide aktiivsus algab varakevadel, kui maapinnatemperatuur  on pluss viis pluss seitse kraadi, siis juba puugid ärkavad ellu,  hakkavad aktiivsemalt liikuma. Ja niipea, kui siis. Tulevad soojad ilmad pluss 18 20, rääkimata siin kahe 25-st kraadist. See sobib puukidele kõige paremini. Ja meie kliima sobib nendele hästi, sest nad armastavad niiskust. Nii et ei ole midagi imestada, et puukide aktiivsus just  sellistel niisketel ja soojadel suvedel meil Eestis on üsna kõrge. Tänavu on puukentsefaliiti haigestunud 99 inimest  ja puukborrelioosi 321 inimest. Numbrid on üsna tõsised. Selle aasta iseärasuseks on senini olnud asjaolu,  et inimesed on nakatunud sagedamini puukborrelioosi  võrreldes möödunud aasta sama ajaga ja vähem nakatunud puukentsefaliiti. Kõige kurvem lugu on see, et puuk borrelioosi vastu pole  seni veel ka vaktsiini. Puukensefaliidi vastu aga on ja inimestel,  kes sageli looduses käivad, oleks küll mõistlik ennast vaktsineerida. Tuur koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe kuni kolme kuulise vaheajaga,  kolmas kuni aasta hiljem. Iga kolme aasta tagant on taas vaja teha üks kordussüst. Vaktsineerinud oleme me väga palju prouk puukentsefaliidi  vastu ja ma pean ütlema, et et me näeme neid haigeid siiski  vähem praegu see haigete arv on vähenenud  ja ei ole ka neid raskeid juhte nii palju  ja tegelikult need, kes on vaktsineeritud,  need ei ole haigestunud või kui on haigestunud,  siis raskeid vorme ei ole. Nii et selles mõttes kasu on sellest kindlasti  ja kindla peale kohe, nii et seda. Ja kui te küsiti, et keda vaktsineerida või missugune kontingent,  siis ma ütleksin, et siin peaks olema just alates kuskilki noh,  20.-test eluaastatest ja mida vanemad, seda rohkem. Selliseid kutsumata külalisi nagu puuk ei tahaks ma mitte  kellelegi soovitada ja minu eesmärk ongi siin saates olla selleks,  et palun inimesed 400 krooni tervise nimel,  kui aastas ohverdada ei ole palju või jäta metsa minemata  ekstreemsporti kusagil. Rägastikus tegemata sest entsepeliit on veel hullem haigus  kui paraloos. Puugi hammustusest põhjustatud haigused ja vaktsineerimine  on ka meie tänase telefoni nõustamise teema. Nii et kui teil küsimusi tekkis, siis pidage need hoolega meeles. Kuid enne veel, kui küsimiseks läheb, vaatame ära veel  kolmandagi loomaloo. Kas kassid on ravitoimega, kas uskumusel,  et kiisud-miisud oskavad valu ära võtta ning leevendavad  stressi on ikka tõsi taga või on tegemist järjekordse armsa müüdiga? Läheme ja uurime järgi, mida asjatundjad sellest arvavad. Noh, loomulikult kassid, eriti kassid On ravitseja omadustega,  muidugi see on müüt. Loomulikult see müüt igal müüdil on reaalne,  faktiline alus oleks tõsi küll, kass on sooja lembene loom  meie kodukass, ükskõik kui külma kindel taga ei oleks. Nüüd, kui inimene on haige siis. Temperatuuride jaotus inimkehal. Haigemad kohad, eriti kui tegemist on põletikudega. Nii et haigete ja no tõepoolest põletikus olevate organite  ja kehaosade kohal nahk on reeglina soojem palavik seda  nimetatakse kassid tajuvad isegi kümnendik,  isegi sajandike kraade. Väga-väga täpselt ja kassidel meeldib olla soojas,  kui inimene on haige kass väga kiiresti saab so sellest,  kuidas jaotuvad temperatuurid. Selle haige inimese peal ja seal kindlasti mõned kohad on  soojemad kui muidu inimestel tervetel inimestel  või sellel samal inimesel, kui ta terve on,  kas läheb sinna ja hakkab. Hea olla, sest kass on ka soe ja tublisti soojem kui inimene. Natukene alla 38 kraadi on kassi naha peal,  eks ole, mitte karvade peal, eks ole, vaid naha peal on  natukene alla 38 kraadi temperatuur, see on täiesti normaalne. Ja loomulikult vaesel haigel inimesel Et see oleks lausa ravi. Ma ei julge kasutada sedalaadi mõistet, kuid see on fakt,  õigemini need loetletud faktid on müüdi aluseks. Nii et kass ravitse Armas müüd ja müüd. Loomulikult töötab mingil määral mingil moel,  sest müüd on tõeline lugu, millesse inimene usub. Küülikud hamstrid, aga miks mitte koerad,  aga miks mitte näiteks maad olgugi, et nad on kõik soojased loomad,  eks ole. Peaasi, et inimene usuks ja halleluja hõisa alas usub. Siis ta kindlasti enesetunne paraneb. Kahtlemata see on niinimetatud platseeboefekt,  aga see efekt vähemalt inimese elu ei räägi meditsiinis,  eks ole. Aga räägime konkreetsest reaalsest elust,  teeb paremaks ja suurepärane laste. Mida siis öelda nähtud loomalugude kokkuvõtteks nelja  ja kuue jalgsete maailm on põnev ning palju keerukam  ja mitmepalgelisem, kui see ehk esmapilgul tunduda võib. Aga selleks meie kokkupuuted loomariigi esindajatega kulgeks meeldivalt,  tuleks meil võtta vaevaks süveneda ja õppida tundma  nii nelja kui kahejalgsete maailma eripära  ja olemust. Edu selleks. Nüüd aga valige telefoninumber kuus, kaks,  kaheksa, neli, neli, null viis. Ja kogu tõde puukide kohta on teie oma koeralood. Saatke aga meie elektronpostiaadressile,  mis on puutepu.ETV.ee. Kohtumiseni järgmisel nädalal.
