Loodus ei soosinud meid just erilise lennufirmaga. Et aga talvist üleujutust alammedal näha,  tuleb seda teha just nüüd. Nii et otsustasime siiski kaku tõusta ja vaadata ühte  võimsamat loodusnähtust. Talvised üleujutused ja veel nii suure veega korduvad  alampedal aastakümnete tagant. Vaatamata tuisusele ilmale oli pilt seda väärt,  et lennata. Talviste üleujutuste põhjus on lihtne. Suure sulaga hakkab lumi sulama, külmunud maa ei võta ette  vastu ja ainsana vett ära viiv suur Emajõgi ei jõua oma  aeglase languse tõttu veemassi Peipsisse kanda. Nii tõusevad jõed üle kallaste, uputades enda alla jõgede  kallastel laiuvad luhad ja madalamatel aladel kasvavad metsad. Talvised üleujutused toovad suuri muutusi  ka loomade elurütmi. Sellist üleujutust nagu praegu annab ka kohalikel inimestel  meenutada jutu. Eks ole vist 67 68, olid niisugused. Kuule, udsed, vee, jah. Ja siis ta püsis ikka kohe kaua aega oli järgmise poole  suveni sügis. Augustikuus hakkas ära langema. Ütle, mida niikuinii. Nüüd loomadel, tähendab mis see tähendab jah,  kui siin tare vesi väljas on. Mis ta loom, loom näeb kõrgemale ära, ega siin midagi ei juhtu. Ja ega vist ongi neid kõrgemaid, kohti on küll siin veel. Me tegime ka tiiru siin maja kohal üleval  ja vaatasime, ega, ega siin tõesti põtra siin ligidal ei ole. Põdra tuli, sügis oli küll, põtra omajagu oli hästi,  aga kui see vesi ja jää tuli ja panid minema siit. Siin oli tee peal, oli ka hommikul ka kolm-neli tükki oli  tee peal väljas järjest aga nüüd ei saa vist kährik  ka istuda kuskil põõsa ala, a see, kes jõekaldal,  läks tal talvel väga nukker olla, viisi. Kobraks põgeneb välja metsakraavides maantee. Jah. Ei no see on see alampedja ja, ja ütleme,  et kui Põltsamaa jõe need suudnud, see on üks väheseid asju  või kohti, kus tegelikult koprad teevad pesad suurveepesad,  mis, mida noh, Eestis, teistes kohtades ma ei ole  ka näinud. Sügise siin üles kolm tükki tegija jättis maha need pühad kõik,  ta tundis ette, et asi läheb nii halvasti. Ta alustas kõvasti enne nii oktoobri kuus kõvas maru kuninga  tuli siis paraku maha ja läks. Kui juba kobras põgeneb vee eest, mis siis veel teistest  loomadest rääkida. Märgage küljealust ei taha endale keegi. Loomad koonduvad kuivadesse kohtadesse, aga sellise suure  veevälja juures on neid kohti vähe ja nii jääb loomade  toidulaud napiks. Loomad tunnevad sula mitu päeva ette ja põgenevad,  aga tihtipeale saavad neile hukatuslikuks jäävangad  ja libe jääväli. Põdrad on sunnitud oma tavalistest elupaikadest luha serval  minema kõrgemale raba äärde. Et lennupildis põtru nii vähe näha on, sellest võib oletada,  et osa loomi on toiduotsinguil liikunud kaitsealalt hoopis välja. Siin on jõgi lahti ja see jää on päris vee piirini välja,  et millistele loomadele see hea on ja millistele halb. No veeloomadel on üldiselt see suhteliselt hea,  kui jõgi lahti, kui on karmid talved, siis on jää ühtlaselt  peal ja loomadel on raske vette saada, toitu otsima,  aga noh, siin on näha, et siin on konkreetselt käinud,  eks ole, piku kallas, ta kõnnib siis need jääserva alused on  tegelikult tal hästi soodsad toidu hankimiseks,  siin on ka konnad, sulailmadega hakkavad liikuma  ja nad siis peatuvad jääserva alustes. Nii et siin on tegelikult väga hea tal varjuda. Ja, ja teine asi, siit saab ta toitu nii konnade kui  ka kaldaserva all, on olemas mitmesuguseid uruhiiri,  mis siis see jääserv aluseid mööda noh, peidavad ennast ja,  ja siin on ka väga niisugune viljakas ja taimestiku rikas pinnas,  nii et siin on tal toit, nii et veeloomadele on see Igati soodus selline, aga samal ajal ütleme,  et kui vaatame seda jääserva kui nüüd siit peaks seakari või,  või põder üle ujuma, siis ujuma, sest siin on all hästi  sügav vesi ja tal on sageli, kui need jääservad on tugevamad  ja võimsamad, siis ta ei saa lihtsalt ülesse siit ja,  ja paljudel juhtudel sellised kanalid ongi talvel  ja eriti sellise suurveega, kui jää kerkib  või vesi kerkib ja jäätub ära, siis teevad,  jäävad sellised jääservad, millest loomad ei saa ülesse  ja ta on küllalt hukatuslik. Siin on jälle mõnes mõttes päris huvi see,  et vaata, need heinakuhjad on noh, nad on tehtud põntade peale. Ja vanasti olid siin heinakuhjadel sellised alused lavatsid,  mille all siis tegelikult oli ka üks varjupaik  ja siia kuhjadesse ronisid siis ka hiired sisse. Ta täidab praegu nendel üleujutatud aladel täidab sama  funktsiooni ka koprakuhil, aga, aga need heinakuhjad on väga  head kitsede toidukohad, aga samal ajal on siin arvukalt see  all mitmesuguseid hiiri. Pisiimetajad seal on, võib päris tõsine elu sees käia,  praegu. No kui vaatad seda ümberringi, eks ole, see on kõik üle  ujutatud jäätunud siin ei saa ükski normaalne imetaja  või väike imetaja elada, kuhu nad lähevad,  nad migreenivad tee tammidele kalda kõrgenduste sisse  ja kuhja alustesse. Aga ütleme siis need suuremad loomad, põdrad,  kuidas neile selline olukord sobib, kui on jää jääkiht peal,  niisugune jah? Kergelt pehme, no kui see nüüd libe ka, siis tegelikult seal  põdra al hukatuslik. Teine asi juba siit. Meie vajume läbi, põder on nagu ivikene ivikene raske  ja kui siin all on mingisugune vesi, no see ei ole midagi katki,  eks ole, põder pikk jalg, aga teine asi on see,  et see jääserv hakkab lõhkuma ta jalga ja  selle tõttu põdrat täiesti, kui tekib jäätumine vees,  ta võib rahulikult kõndida paaniliselt taganevad nendest  piirkondadest välja. Nad tulevad siis kõrgematel männipõndakutesse,  raba servadesse või siis väga kindlates jõe kaldal  kõrgendikele ja siis elavad seal ja lennuki peal oli selgelt näha,  et, et seal, kus on jääd ja vett või, või,  või vesi ja ta on jää ka raba keskel osa kohti ei olnud  mitte mingit. Põdra jälge no põdra põder üldist keset raba muidugi ei ole,  aga, aga praktiliselt kogu see Ütleme, et see üleujutuspiirkond ja selle vee mõjupiirkonnas  praegu loomad on kõik välja läinud. Ja teine noh, põder on niisugune, eks ole,  eksootiline silmaga näha, aga probleemid on veel hoopis  teiste loomadega. Nüüd arvestame ära, ütled metsnugis. Siin metsas, kes elab, ütleme, et rebane  ka hundid, ilves, ega need ei saa ka seal olla,  rebasel on muidugi see, kui nüüd ära jäetud,  oi see on lausa lust poisil käia siin sellepärast et  needsamad kuhja ümbruse siin on hiirte kontsentratsioon  nii kõrge, et tegelikult on nendel osadel kiskjatel lausa  pidu nende laual, et nemad maiustavad siin oma kõhu hästi  lõbusasti täis ja ja nendel on see periood hea,  aga kogule sellele suurel territooriumil on nende ütleme,  et selle pisiimetajate arvukus läheb väga tugevalt alla. Ja no tänavune aasta on ekstra halb siilil nüüd  kus oli see suur sula? Siis, ega siilid ei ärganud üles mitte sellepärast,  et soe hakkas, no kevadel ikka ärkavad üles,  aga, aga põhimõtteliselt paljudes kohtades,  noh nad talvituvad sellisest põõsaste all ja. Vesi paljudes kohtades külje alla ja nad olid sunnitud üles  tulema ja nende siilidega on tegelikult noh asi,  ühel nad surevad lihtsalt maha. Selliste talviste sulade suurte üleujutuste  ja jäätumisega kaasnevad kindlasti muutused loomastikus ühe  liigi kasuks, teise kahjuks see on paratamatu. Õnneks ei ole neid ekstreemseid aastaid väga tihti,  aga samas on need üleujutused nii talvised kui kevad  seadliselt kujundanud just sellele paigale omase kohuslus. Hooajal sellisel ajal ei ole vett olnud,  aga ei, vett on olnud, aga On on, aga ei ole,  nihuke. Praegu 78 ja siis oli suur vesi,  aga oli sügise poole oli sügisel ja see jäigi talveks,  aga asfalti pidi läksin, siis panin veidi arude peale. Niimoodi, et 20 senti oli igal pool jääd ja. Raske see jah, sellist talvist sula ja sellist üleujutus kesktalvist? Jah, Emajõe on üsna harv. Vareset istuvad seal, need on meil kohalikud. Nendel on pesad siin ja Ega need ära ei lähe, need on kogu aeg siin,  nad tunnevad su ära ka ilmselt juba ja ega kotkas niisama  tunneb mind ära. Nojah, siit on pressinud vesi sinna sinna üle vana jõkke. Siit serva tagant vanajõgedest paneb praegu risti üle vesi  ja igalt poolt. Ei no siin on ülevalt, vaatad, siin on tohutu suur järv,  niisugune kõik see luht on täis. Oota, mis see praeguse hektarites see üleujutus,  pindala, võib-olla me siin rehkendasime,  kas 40000 peab umbes 40 ruutkilomeetrit,  võib-olla isegi. See tähendab nii suur pind ja no 28000 hektarit on see  kaitseala kaitseala ja, ja no no ta võib-olla praegu  reaalselt üks, 10000 näed, nüüd ta siit otse läheb. Kõik see värk ja sealt tuleb ja läheb siit otse kõik  selle kohta, et miks ta peaks ringi minema. Aga kopraga keegi elutseb või? Noh, eks väikseid loomakesi ka elab seal jah,  ega kuskil minna ei ole, siis nad peatuvad praegu just  nendes kuhilates ja kui siin kõvasti raputada,  siis ma arvan, et siit tuleb Paljugi loomi välja veel. Et need on niisugused oma omalaadsed, kommuunid  või suure veega ikka ja. See on nüüd hoopis teistmoodi, see ongi nõndanimetatud suurveepesa,  nad on tegelikult noh, me tulime mootoriga,  nad istuvad tegelikult siin väljas, nad ei olegi seal sees,  nii et ta tuleb siia vaikselt ja ma arvan,  et ta on peitnud nüüd siia roostiku kuskile ja,  ja, ja nendesse teistesse kohtadesse tal ei ole ju õieti  elada kuskil, sest tal ju see kõik on vesi. Jah, ja ta elabki öösel magabki peal, magab seal kuhila  otsas ja kui vesi läheb alla, siis ta on seal avanevad need  sisemised pesad talle. Et mida rohkem vesi peale tungib, seda kõrgemaks ta peab oma  kuhilat ehitama, nii, ta on sunnitud ja kui ta ei saa seda  teha mingil põhjusel, siis ta on sunnitud tegema ajutised  pesad või sellised peatuskohad, mõnikord noh,  Vello ga rääkis, et ta tuleb hommikul, siis mõni saarmas  või kobras on päris puu otsas. No ta niisugune längus puu peale tuleb. Sest ega ta lõppude lõpuks öö läbi ja päevad läbi vee ei saa olla,  ta peab kuskile kuivemasse kohta tulema ja selga,  käes olema, ennast kuivatama ja soojendama. Et, et ja, ja kasuka eest hoolitsema, nii et tal peab  kuivale tuleku võimalused olema, mis sest,  et ta poolveelinn on. Kevadiste tulvavete aeg on alampeidal veel ees. See on omaette vaatamisväärsus, kuidas vesi ruttab läbi  lammimetsade ja üle luhaheinamaade. Sellisena tuletab üleujutusala meelde siin aastatuhandeid  tagasi laiunud suur Võrtsjärve. Kui ma kaks aastat tagasi käisin norralastega siin  siis seesama kotkanoka ääres norralane viskas,  pani põlvili maha, läks, ja ta palvetas,  ütles, et ma kusagil ei ole nii puhta. Loodust veel näinud. Meil nagu Lääne-Euroopa On nagu rabadest peaaegu tühjaks jäänud. Et Eestis on veel väga suured võimsad rabad,  olemas. Karula on juba ammustest aegadest paelunud külastajat oma  kaunite kuplitega kuid kasutuseta jäänud mäeveered jõudsid  vahepeal üsna võssa kasvada. Karula rahvuspark on seadnud eesmärgiks traditsiooniliste  talumaastike taastamise ehk ühesõnaga hävitatakse võsa,  mis vahepeal kauneid vaateid varjutama kippus. Tere jõudu tarvis. Te kujundate nüüd maastikku siin või ja natukene peab teda kujundama,  muidu kasvab värv kinni. Ei ole meil enam võimalik kuskile poole midagi välja näha. Ja põllumaa ka enam ei kanna saaki mille järgi see  kujundamine käib mälu järgi või on mingeid vanu pilte  või midagi, noh, käib ta ka vanuda vanade fotode järgi,  mis on veel alles jäänud, kahjuks on neid üldiselt vähe,  aga siiski neid ikkagi on. Ja nii palju, kui siis mälu on jätnud neid alles,  ehk neid fotosid vaadates aga paljudes vaatepunktides enam  ei saagi aru nende endiste fotode järgi,  et kas see koht üldse enam olemas on, aga kui seda hakata  vaikselt teostama ja, ja niimoodi avama,  siis hiljem tuleb ta tõepoolest välja, et tõepoolest see  koht oli olemas ja on ka täna ainult et teistsugusel moel. Aga kuidas see töö teil välja näeb, et lihtsalt vaatate,  et kuhu poole siit kaunim vaade on ja sealt võtate võsa ära  või valite esialgu jah, kui siin ümber ümber oma kodu sai tehtud,  seda siis lihtsalt, et koduaknast oleks parem välja vaadata. Aga nüüd on asi nii kaugele jõudnud, et Karula rahvuspargis  on koostatud kaitsekorralduskava, kus ka kohalik elanikkond  kaasati noh, vaatamaks seda, mida oleks mõistlik teha  ja mida jätta tegemata siis. Noh, täna me korraldame juba oma tööd kaitsekorralduskava  järgi need prioriteetsed kohad, mis on sinna prioriteeti  kirja pandud, neid ka me siis noh, avameelseal et hilisem  hooldus käiks üle, muidu juhtub niiviisi,  et noh, ühel ajahetkel võib teda ära lõigata,  aga Ühel ajahetkel enam ei jõua võib-olla diaksada hooldada  ja siis hakata taas kinni. Ühekordne maastikuhooldus püsivat tulemust ei anna. Selleks et Karulale omased maastikud säiliksid,  on vaja pidevat majandamist. Kohalike talumeeste motiveerimiseks on Karula rahvuspark  leidnud erinevaid võimalusi. Maastike hooldamise. Konkursist osavõtt ei olnud just küll liiga kõrge,  kuid olulisem on see, et sai tehtud hulga tööd. Mitut erinevat asja üritasin teha, et see põhitöö oli see  niidu niitmine, siin see kõik see kolm hektarit,  seda sooniitu. Et see läks nagu üks asi, mis sinna sisse läks. Mis seal oli siis võsa all, see niit ja tähendab ta on juba  võsa alt oli mul ka enne välja võetud. Aga noh, iga kevad ikka tuleb veel natukene seda noort võsa  juurde ja, ja siis heina koristamine pealt  ka maha niita ja heina ära koristada. Oli üks asi seal. Ja siis teine suurem töö oli siinsamas, olid ühed vanad  hoone varemed. Et nüüd See ja kah oli samuti kõik võssa kasvanud,  et sai see võsa pealt maha raiutud. Ära põletatud ja siis tõime buldooseri peale,  kes siis lükkas selle asja, tekitas samasuguse,  siin oled vanasti on niisugune väike küngas  ja nüüd me leppisime buldooseriga kokku,  et üritaks samamoodi selle asja teha ja tal paistab,  et õnnestus, et kõik ütlevad, et sobib maastiku,  see asi. Aga see on ikkagi siin suur töö, mis siin nagu teha tuleb. Miks te selle asjaga üldse jandate või? Seda küsitud, aga noh, ma arvan, et koduümbrus mul tekkiski  siin selline olukord, ütleme üks kuus aastat tagasi silgune  tunne tuli, et see võsa tuleb ju ustest akendest sisse. Et noh, hakkas päikest varjama juba majale  ja ja nii sai hakatud ja nüüd on järjest pühkinud kaugemale ja. Ta endal ilusam vaadata ja. Millised need tulevikuplaanid on? Ma kuulsin, et teil on siin plaanis taastada  ka seda vana arhitektuuri, mis siia maadele kuulub. Jah, seda tahaks ja nüüd tänavu siinsamas kõrval on see Heinaküün, siis see nüüd varemalt seda küüni polnud näha,  ta oli noh, ümberringi oli võsa ja, ja mina  ka temast lugu ei vedanud, et noh, on seal võsa sees  mingisugune vana hoone ja aga nüüd, kui ta siia lageda kätte tuli,  siis vaatab, et sellest peab ikka midagi tegema. Ja nüüd rahvuspargiga saime siis kokkuleppele,  et nemad muretsevad laastu. See, mis heinaküünist edasi saab, on juba peremehe mure. No sellest heinaküünist näiteks saab panipaik vanadele  põllutöö riistadele. Ja peremehe sõnul ei kavatse ta ainult neid näitama hakata,  vaid ikka ka natuke tööd teha. No kui kuskilt hobuse saab laenuks. Rahvuspargi ülesanne on luua nendest erinevatest  komponentidest ühtne ja hästi kokkusobiv tervik. Rahvuspargi üheks selliseks ülesandeks on ju kaitsta  pärandkultuuri ja arhitektuur on samamoodi pärandkultuuri  üks osa, mis siin selle pärandkultuuri säilitamiseks on tehtud. No siin on ehtne näide nüüd sellest ühest algustöödest  meeletult siin propageerida kohalike sees sellist  traditsioonilist ehitust, mida on aeg aegadepikku tehtud ja,  ja, ja meil on nagu seadusega pandud see piir juba ette,  et, et me peame säili säilitama seda ja kaitsma kohaliku  arhitektuuri ja kogu seda pärandit. Ja siin nüüd paar aastat tehtud ehituskoolitus  mille nüüd selle eelmise aasta siis sügisel sai  siis üks hoone selle käigus valmis tehtud. Ja selle koolituse käigus siis õpetatakse talumeestele seda,  kuidas seda vana arhitektuuri teha või kuidas ehitada jah. Tähendab, ta on nagu mitmeosaline meil alati olnud,  et on selline noh, loengute osa, kus siis näidatakse,  seletatakse kogu seda tausta ja siis alguse sai siin esimene  aasta tehti lihtsalt nurkasid, raiuti ei tehtud nagu  konkreetsete hoonete peale ja ta nagu tegelikult laiemalt  mõeldud mitte ainult kohalikule inimesele,  vaid kõigile huvilistele ja ka ehitusettevõtjatele. Ja, ja siis jah, nüüd see sai tehtud ka konkreetsete  objektide peal, nüüd viimane kord siin taastati,  tõsteti neid hooneid ja, ja näidati kogu seda protsessi. Mis hooned need siis on? See see aasta oli põhirõhk oli suitsusaunad. Et noh, see on üks hoonet, tüüpe, mis on nagu säilinud oma  vanas kujus, et, et noh, ta on nagu otstarbe on säilinud. Kui hästi need uued ehitised siia maastikuarhitektuuri soovitavad. No. Noh, maastik ongi kujunenud tänu inimesele  ja inimene elab hoonetes teatavasti ja, ja selles suhtes on  hooned on üks osa maastikust ja ilma selleta kaob,  kaob ära see terviklik pilt. Ja tegelikult selle selle sauna nagu algne tee oligi see,  et, et säiliks nagu selline kompleks. Rahvuspargi ülesanne on säilitada siinne looduslik harmoonia  õpetada inimest kaitsealal toimetama nii,  et see ei rikuks selle koha omapära. Pärandmaastike säilimine sõltubki just inimese tegevusest. Minusugune. Raske mees siia ülesse redelile ronib. Siis. Peab ju ikkagi päris tõsine põhjus olema. Tartu äärelinnas elab Eesti omanäolisemaid loodusteadlasi  Kalevi kull. Hiljuti sai mees, kes on aastaid uurinud,  kuidas erinevad taimeliigid laelatu puisniidul erakordselt  lähestikku suudavad kasvada. Riigi teadus preemia sotsiaalteaduste alal mitte üldse bioloogias. Tõsi, taimed pole ainsad, mis professori huvitavad. Teoreetilise bioloogia isa tuntakse viimasel ajal märksa  rohkem hoopis biosemiootikuna. Ütle, mille eest sa selle teaduspreemia said? Seleta küll. No olen natuke kirjutanud aga konkreetselt Ja natukene toimetanud ja no näiteks üks neid on,  on see köide. Mis on ajakirjast semiootika, see on maailmas praegu juhtiv  selle ala ajakiri ja see, see köide ise on  siis artiklitest mis kõik ühel või teisel viisil on seotud  Jakob von ükskülli vaadetega. Mitte niivõrd Teadus ajaloolises mõttes vaid just selles mõttes Mis on neist vaateist praeguseks ajaks võtta? No. See sai toimetatud Vaata huvitav on see, et, Elus asja uurivates teadustes. On vana kirjandus kuidagi suurema väärtusega  ka professionaalid teadlased hoiavad. Sajandite vanust kirjandust enda töölaual  ja nad vajavad seda erinevalt näiteks keemiast,  füüsikast, elutuba, jade teadustest, kus kogu aeg  kirjutatakse asjad uuesti ümber ja kus vana kirjandus saab  põhiliselt ainult ajaloolise väärtuse. Aga aga need valdkonnad, kus uuritakse tervikuid,  elus asju. Ka ütleme, lingvistika ja muidugi palju osi humanitaariast,  aga ka organismide bioloogia on niisugune,  kus kus millegipärast jah, vana vanad arusaamised saavad  olla niisugused, millel on. Millest on midagi leida ka praegu ja mis on väärtuslikud  väga-väga pikka aega. No ja kui vaadata tervikuid Mõista püüdvat bioloogiat. Siis 19. sajandil vedas seda suuresti. Carl Ernst on bar. 20. sajandi esimesel poolel vedas seda Jakob on üks küll ühena. Ja nüüd, viimastel aegadel on üheks tähtsaks vedajaks  semiootiline bioloogia. Mida sina? Ei, mina püüan. Seda tundma. Tarvinid teavad kõik, vähesed teavad, et sama suurusjärk,  kui mees elas omal ajal Tartus. Alatihti astub professor Kull oma lähedase mõttekaaslase  Veski tänava majast läbi. Määr tegeleks praegu niisugune ökosüsteemide küsimusega väga palju,  sest et tal oli Väga lähedane niisugune altruistlik mõtteviis,  et kõik liigid kõikidel riikidel peab olema oma koht siin  maailmas ja kõik peavad saama areneda. Teiselt poolt kindlasti tegeleks süstemaatika küsimustega,  Päär oli morfoloog ning teda huvitasid väga,  et kui palju üldse on taimeni, kui palju on ütleme,  eristutukaid ja, ja need küsimused, et ta väga huvitas,  kindlasti tegeleks ka selle küsimusega. Biosemiootika uurib, kuidas elus loodus olgu tegemist  inimese või looma taime või bakteriga omavahel märkide abil suhtlema. See ei tähenda üksnes võitlust. Pärivaated organismidele erinesid üsna palju oma kaasaegsetest. 20. sajandil õppinud inimestele on noh, väga sisse süstitud  vana dekarti vaim, mille järgi ka elusorganism tuleb vaadata,  kui. Kui no mingisuguseid ikkagi kellavärke masinaid,  millest me saame aru saada, kui masinatest keerulistest masinatest,  aga ikkagi masinatest, aga, aga määr oli selles osas teistmoodi,  ta otsis ja sai aru ka elusorganismide seesmisest tähendusest. Ta. Sai eluprotsessist enesest rohkem aru kui. Kui tegelikult paljus see, mis, mis mulle Hoopis hiljem on õpetatud, tähendab, no võtame  või mõned vanad pärikõned. No näiteks see, milline vaade loodusele,  elusale loodusele on. On õige. See on üks kuulsaid kõnesid tal väga palju. Sellele viidatakse. See on praegu selle, mis see vaade loodusele on õige. Kui sa peaks lühidalt vastama. Mine maade loodus. Selline. Mis saab aru, et juba elusas, looduses eneses on tähendus olemas.
