Eestimaa pehmed talved on teinud metsatöö üsna keeruliseks. Rasked metsaveomasinad hävitavad metsaalus taimestiku  ja puude juurde. Selleks, et seda ei juhtuks, on võimalik ilmselt ehitada  veel kergemaid metsaveomasinaid kuid on ka teine võimalus  pöörduda tagasi iidsete metsaveotehnikate juurde,  mis oma säästlikkuse tõttu on taas päevakorda kerkinud. Hobune ja regi ei suuda ilmselt masinaga tööjõuluses konkureerida,  kuid metsasäästlikkuse seisukohalt on selle omad kindlad eelised. Nii jäävad suured roopad metsa alla tekitamata  ja puud terved. Tõsiseks metsatööks ei ole see ilmselt kõige parem variant  kuid oma kodumetsas toimetamiseks on see suurepärane. Tegelikult on see võimalus, kuidas looduselt kasu saades  siiski temaga kokku jääda. See kelk siis iseenesest on? Kõige nagu traditsioonilisema kujuga mida siinkandis  kasutatud Et. Peal käib niisugune põikplank, mis liigub,  et see annab nagu hea manööverdamise võime. Et noh, võib-olla, et ongi iseloomulik just nagu Võrumaal,  et et nagu siin kuplite ja Küngaste vahel on hea manööverdada, aga see on nüüd sinu  enda mets siin või minu isa mets. Kas siis omanik oma metsa niimoodi hoida,  siis ka selline säästlik metsaväljaveo moodus? Jah, kindlasti. Et noh, praktiliselt sissesõiduteed ei ole vaja sisse  lõigata eraldi, et mahub igale poole sealt,  kust hobune läheb läbi, läheb kelk ka läbi. Niisugune kerge ja. Igati nagu tervislik metsaleht, see on veel eriti säästlik  ja loomulik moodus metsatöötamiseks. Jah, ja niimoodi väikestes mastaapides niimoodi oma metsas  ta täitsa tasub ära ka, et. Et. Et traktori üürimine ja meeste üürimine läheb isegi  võib-olla rohkem maksma kui siin, kui on hobune  ja kelk olemas, siis ise vaikselt teha. See hobune on ka teie pere oma või. Aga kindlasti on meil siin ka selline ajalooline väärtus,  et lihtsalt muistseid töö tegemise traditsioone elus hoida. Lisaks praktiliselt nojah, kuna see on nagu Karula rahvuspark,  et siis on natuke sellele ka rõhku pandud,  et traditsioonilisi nagu metsamajandamisviise uuesti nagu. Elu elule tuua ja neid nagu kasutada. Koorem on nüüd vist peal, võib vist teele asuda või? No ma arvan küll, mees istub siia otsa või käib kõrval. Kui koorem peal võib asuda teele ja valida saab ikka  selle kõige otsema. Takistuseks ei saa ei tihemetsa ega ka järsakudsamuti. Jäävad terveks metsateed ja mida ei tohi alahinnata,  on vaikus mis on tegelikult väga oluline loodusvara. Siin Lõuna-Eesti kupelmaastikul tulevad hobuseeelised väga  hästi esile. Ei ole just sagedane, et mõni hobune mäeserval oleks ümber läinud,  mis võib traktorile aga üsna saatuslikuks saada. Kui siin niimoodi vaadata, siis seal ees on niisugune järsak,  et siin traktoriga vist ei teeks üldse mitte midagi. Selline suurepärane ettevõtmine, kus tööl on mitu erinevat tähendust,  et saab mets välja veetud ja, ja huvitav on vaadata  ka Tõsiseks vaatamisväärsuseks võib aga pidada  ka teise Lõuna-Eesti mehe metsaveotehnikat  mis võiks pärineda paari-kolmesaja aasta tagusest ajast. Midagi uut, sellist ei ole varematel aegadel metsas palgi  peal kõik aeg. Vähemalt siinkandis on kasutatud selliseid. Noh, ütleme nii, et selline uuesti avastatud asi see on nüüd  ikka päris selline ürgne viis, kuidas. Balti metsast välja vedada. Noh, kas päris ürgne, aga vanem kindlasti noh,  kõigepealt oli ta puhtalt puidust ja selliste jaluste peal  võib olla ainult risti puust pagu. Peal ehk siis hiljem täiustati seda. No selline regi vist võimaldab üsna hästi manööverdada  tiheda metsa vahel või. Jah, no see üks peamisi eeliseid tal ongi,  näiteks et palk saab vedada ka muidu tavalise metsaveoreega,  millel on väike regi siinkandis nimetatakse perareek,  siis On järel, aga aga selle Eelis on just see, et kõik, kust hobune mahub eest läbi minema,  sealt tuleb see järgi ja keerata on väga manööverdada,  on metsas väga lihtne. Kui te kasutate seda, kas siis on see rohkem nagu missioonitundest,  et metsa säästa kuna ta on niisugune väga säästlik või,  või noh, tasub ära ka majanduslikult. Noh, see hobusega metsavedu, see on nüüd selline asi,  et noh, eks see ole jah, vast niisugune elustiili värk rohkem,  et ei ole nagu kalkuleerinud tegelikult seda,  et kas ta, kui tasu ta just on, kuna ma ise hobuseid kasvatanud. Hobusele vaja ka rakendust leida. Et siis sellepärast, aga kindlasti noh, et ta ebatasu oleks,  seda ka ei, kindlasti ei saa ütelda. Ja metsa ta säästab ikka. Sellepärast, et juba ei ole väljaveoteid  nii suuri vaja sisse lõigata. Ja sellisel väiksemates Metsatükkides ta kindlasti tasub. Mis selle hobusega töö tegemise selline trump võiks olla? Selline hobusega rahulikult metsas toimetamine,  see on ikka tõeliselt nauditav, et. Ja õhtul ka, kui päev otsa oled siin rägas ära mässanud  siis tunned magama, lähed, et oled ära teeninud  selle une, et et, et noh, selline rahulolu tekib ikka. Hobusega metsavedu ei ole ainult ajalooelustamine. Tegelikult pakutakse ka selles vallas välja täiesti moodsaid lahendusi,  kuigi loomad on visat tehnikaga harjuma. Videokaamera on esialgu nende jaoks liigis liige. Kas kõik hobused on tehnika suhtes nii pelglikud? Seda oleme nüüd uurimas järgmises kohas. Suuremate lankide veoks sobib kõige paremini seni veel  ametliku eestikeelse nimeta kaadervärk kus on ühendatud  loodus ja tehnika. See võimaldab juba suurema hulga metsamaterjali väljavedu  ja jällegi on selleks trumbiks säästliku Väga rahulikult. Hobuväljavedaja ka 700 kilo ja on traktoriga analoogidest  kümneid kordi kergem ja vastavalt sellele on  ka mõju pinnasele väiksem, kust üldse idee tuli,  selline kaader? Valmis. Idee ei ole just meie oma. Põhjamaades on väga levinud selline viis metsa välja vedada. Ja see aparaat on siin ehitatud. Sedaviisi, et on videolindi pealt vaadatud  ja püüdsime järgi teha ja tulemus ei ole paha. Kui mõeldakse välja nagu järjest selliseid suuremaid  ja efektiivsemaid metsaveomasinaid. Et siis nüüd nagu miks siis tehnoloogiliselt nagu arengus  nagu pisut tagasi minna või et hobused jälle võtta. Aasta ei ole tagasiminek, kui on, kui on hobused ette rakendatud,  see ei tarvitse tähendada just seda, et see on ajas tagasiminek. Voodis raiete puhul on see asi täiesti omal kohal. Kui koorem peal, ei pea hobune ootama käsklust nöör vaid  kojusõidumärguandeks on mootori seiskumine. Tegelikult on hobu väljavedaja vägagi peene tehnika  sest sellega töötaja peab tundma nii tehnikat kui  ka loomade iseloomu. Tunneks nii hobuseid kui Ka, et asja on siin vaja teada, nüüd kas masin masinat ja,  ja hobust tunde, aga leiad masinamehe, ta ei tunne hobust,  noh, hobune, hirnu mees jookseb metsa, no sellega ei jõua  ka kuhugi. Aga aga jah, siin on kahte asja, see on põhi da. Ja hobusega, on veel nii, et kui ta ära rikkuda,  siis ta on rikutud ja ta noh, sõidad näiteks peaga vastu puud,  ta hakkab kartma, jumal teab, noh ega siin Ohte on igasuguseid, need ikka hobune peab käes olema täielikult. Ja hobuse juhtimine, ega see eriti kerge ei olegi,  kahte hobust, ühte veel juhitaaga. Nüüd on see hobu väljavedaja, siis peate üle käinud,  et vaatame, mis siis pinnasega juhtunud on. Siit õige mitmed korrad üle läinud juba. Ja nagu me näeme, on see pinnas siin praktiliselt sama,  mis siin kõrval, kus ei ole peetud. Et olulist vahet siin ei ole, taimestik on säilinud. Üle kuuse juure on. Siit mitu korda läinud, see kuuse juur on täiesti terve,  kahjustamata. Tavaliselt juurepess siit saabki alguse meie pehmete  talvedega kliimasse sobiks selline hobuväljavedaja võib-olla,  et kõige paremini või. Sobib muidugi, ega ta nüüd nii ka ei ole,  et ainult hobustega vedama hakkama, aga aga jah,  harvendusraie harvendusraietel ja just kuusikutes on ta. On ta väga sobilik. Toetasime mugavalt kivile ajasime juttu. Ja mina katsun äkki midagi karedat. Talvel, kui lumi maas ja jõed jääkaane all ei pane mööda  käia tihtipeale tähelegi, et jää all vaikselt kulgev elu  jätab jälgi kaldalegi. No vaatame lähemalt kopra talviseid tegemisi. On käinud kaks looma, on kobras ja mink. Kui nüüd kopra tegevust üldse jälgida ja arutada,  et siis siis võiks ju mõtelda, et on tegemist väga targa loomaga. Aga on siin kõik mina, mina oma oma istumistega siin jõe ääres. Ma ei julge ütelda, et kobras oleks tark vaid see on looduse tarkus. See ei ole selle looma tarkus, konkreetselt. Siin on nüüd näha jäme, uhke noh, nii uhked sarapuud on  harva näha. Kasvanud. Oksi pidi männi võrasse. Noh, kui oleks nüüd ikkagi vaadanud enne,  et kust võtad ja mis teed oleks ju siit saanud kõrvalt,  nüüd ta on võtnud, siis näris läbi puu kinni,  jäi rippuma. Kukkus natukene allapoole, on jupi ju kätte saanud,  seesama puu on ju ka, see on siin. Tegelikult on ta maast lahti, aga nüüd on jäässe läinud  selle otsaga. Üks nendest jah, kopra hambaid on ikka hea imestada küll,  ta on võtnud siit just nagu läbi või hammusta täiesti rahulikult,  raks raks raks nagu läbi lepapuu. Siin on jah, siin on niisugune laast näha,  et mitte, et nüüd, et ta korraga hammustaks sellise laastu lahti. Ta ikkagi pakub seda siit järjest nii palju,  kui tuleb ja korraga on see laastutükk tal suus  ja aga siin on asi pooleli jäänud. Ja pooleli jäänud mitte, ma kujutan ette,  et mitte mitte laiskuse pärast, vaid et noh,  on kaks varianti. Et kas tuli mõni muu asi vahele. Võib-olla järsku sai lihtsalt aeg aeg ümber selleks  hommikuks või õhtuks ja või teine, et keegi teda natukene hirmutas,  et vaatas, et on targem ära minna. Aga üks asi, mis on nüüd Erialaspetsialistid väidavad, et Cobras rõngastab puid  sügiseti see aeg, kui ta hakkab endal talve varu varuma. Et ta närib puul koore ümberringi läbi just parasjagu see aeg,  kui lehed langevad, see aeg, kui ta korjab endale toitu  ja osa jätab sellega ta võtab võimaluse puul,  siis viia toitained ladvast juurtesse ja,  ja tihtilugu need puud on siis kevadel esimesed,  mis maha võetakse. Vot siin on üks, üks vahva Kobras ei pääse läbi jää ja selleks, et nüüd kalda peale  välja tulla kaevab tema servast, noh, ta kaevab  ka suvel endal need varjeurud ja toitumisurud maa sisse  ja siin on just üks selline koht, kus selleks,  et nüüd jõest välja saada see aeg, kui kui. Vesi jääs on, on kaevatud siia auk selles mõttes nagu loodus  elu seletab. Laiemalt seletav asi on siin põnevalt näha olnud. Hundid käisid siin serva peal istumas. Jah, ja see aasta see aasta on siin sellise kahe  kahenädalase vahega käinud hundid regulaarselt üle  ja tulevad. Põhimõtteliselt see aeg, kui nad tulevad siitkandist läbi,  tulevad nad siia kopratammi peale ja on istunud Siberis augu peal,  nuusutanud, vaadanud, teinekord natuke kaugemal vaadanud,  jätkavad siis oma teekonda. Ja nende ring paistab olemas edasi. Üks ots edasi 30 kilomeetrit või sind huvitab,  milline koprapesa. Seespool natukenegi või ülevaadet seal, et milline seespoolt  välja näha. Siin on üks au, juhtub täpselt parasjagu. Mis sa nüüd vaatad siit tuulega? Auk on, no katsu käega lamp kätt ei maksa igaks juhuks sisse riste,  mine tea, kes sealt, kes seal sees võib olla,  aga auk on sedasi pool meetrit, pool meetrit läbimõõdus  ja ja näed, ega siin üleval pinnast kui sellist  selle pesa koha peal lausa ei olegi. Et see on üks risuräsu oksad kokku kantud. Seal on käidud võib-olla peale seda, kui see pesa nagu  otseselt kasutamisest välja jäi, on käidud söömas  toitumisuruna veel kasutatud. Siin on teinekord aega olnud niimoodi. Veidi pikemalt istuda ja ja, ja, ja, ja teinekord tulevad  ka siis sellised uitmõtted pähe ja ja üks asi,  et noh, et et kas tal on õigustus siin selle koha peal? Kus see, kus inimese probleemid, kui nüüd hakkad,  mõtled Läänemere peale? Kuskil on väidetud, et Euroopa kõige suurem Suurema pindalaga kõrb, kuigi vee all ja elutu. Mis põhjusel sellepärast, et inimtegevuse tagajärjel  toitaineid kantud, nii palju merre, et meri enam üle ei käi. Ja vaata, kui nüüd mõtled selle peale, et  mis siis juhtub, kui Cobras siia tammi ehitada  või õigemini hakkame sealt otsast peale,  siis et inimene oma Siiras usus, et, et elu paremaks läheb kuskil siin  kuuekümnendatel kaevas kraavi sirgu jõed sirgu,  selleks et vesi kiiremini põldude pealt ära saaks,  metsast ära saaks kuivendatud metsad. Ja selle tulemus on nüüd siis see, et järsku avastatakse,  et meri ei pea vastu sellele valule nagu kobras ehtab tammi  peale jõele, mis siis juhtub? Taastab algse olukorra mingil määral. Tähendab ja ma kujutan ette ja kujutan ette,  et 100 aasta jooksul mitte mingil määral,  vaid just nii, nagu see on olnud, juhul kui inimene ei  tuleks vahel ta ehitab tammi ette. Veevool hetkeks peatu, kõik need üleliigsed toitained  jõuavad hetkeks siin põhja vajuda, samas on neid kohe siit  ei olegi vaja minna, kui üks sadat meetrit ei ole,  on ühe tammi või õigemini kahe tammi ümbert on juba kobras  jõgi võtnud käru sisse kääru sisse, keerab uuesti sängi tagasi,  aga kõik need looked, kuhu siis kõik see looduse puhastamise  mehhanism siis kus hakkab tööle. Ja sedasi ta siin on, kas on odavamat viisi? Viisil puhastada. Oleme tulnud botaanikaaeda, aga seekord mitte haruldaste  taimedega tutvuma vaid hoopiski heidame pilgu veealusesse maailma,  kus lisaks kaladele saab näha ka taimi. Üks korraldajate Peeter Karelin on ametis ekspositsiooni  üles sättimisega. Vees kasvavaid taimi on kogu maailmas kümneid tuhandeid liike. On ka selliseid, kes võivad vees olla lühem lühemat aega,  kes muidu elavad maismaal. Sama lugu on taim, on kaladega, kalu. Kes sobivad akvaariumis kodus pidamiseks,  on samuti tuhandeid eri liike. Küsimus on selles, millist kala valida ja missugused kalad  omavahel kokku sobivad ja kuidas nad ka taimedega kokku sobivad. Siin on nüüd üks väga agressiivne kala, kes,  kes ründab igat võõrast sissetungijat ja tahab isegi sõrme  rünnata ja ta kiusab ka seda suurt, väga rahuarmastavat põhjakala. Tema on ööloom. Rahuliku rahuliku iseloomuga sööb nii taimset toitu,  aga talle võib anda ka. Ka ka loomset toitu, ta on segatoiduline,  aga päeval on ta üsna üsna uimane, üsna loid  ja tavaliselt varju varju, kas siis kivide vahele  või puunoti alla või kui oleks taimi või siia pandud,  siis siis nende vahele kindlasti, nii et talle peab igal  juhul olema varje varjevõimalus, kuid väga väikeste kaladega  ei maksa teda koos kasvatada, sest tal on komme ennast  teiste kalade akvaariumi klaasi ja põhja külge imeda. Ja see ei meeldi sugugi väikestele kaladele. Lõuna-Ameerika magevee, kalade, Amazonas  ja jõgikonnast pärit paabusilmahvenad on röövkalad oma  eluviisi poolest. Neid on tohutu huvitav kodus akvaariumis pidada. Minul endal on ka niisugused kodus, ainult et väga väikeses  akvaariumis nad ei ela, sest nad kasvavad 30  ja isegi suuremas akvaariumis enama sentimeetri pikkuseks. Peale kudemist täiskasvanud kala mõõtmeteni kulub tal aasta  kuni poolteist, et täiskasvada. Need on nüüd alpiniootilised vormid paabusilmahvenat. Tavaliselt on ta palju tumedam ja oma nime on nad saanud  siis saba peal oleva punase ja värvilise laigu järgi  mis on sellele liigile iseloomulik. Siin on nüüd tegu vanemate kaladega, kes,  kes sobivad omavahel tegu. Tegu on paariga. Nad on väga huvitava huvitava käitumisega. Nimelt, et emase sümpaatiat võita, peab isane emasele  kingituse tegema. Selleks kingituseks sobib siis kas suutäis kruusa  või liiva või mõni kivitükk või puunott või,  või ka siis akvaariumis välja kistud taime. Paabu silmahvenate akvaariumis ongi taimi koos nende  kaladega raske kasvatada, sellepärast et nad kipuvad kipuvad  taimi pinnasest välja välja tõmbama. Just kingituse tegemiseks. Kirevahvenlaste hulka kuuluvad skalaarid on. Hästi populaarsed akvaariumi kalad ühed kõige enam. Akvaariumis kasvatatavad kalad üldse. Skalar on paarilise käitumisega kala, et nad Vaatamata sellele on siiski väga valivad oma paarilise suhtes. Ja skalaar kudemiseks vajab kindlasti rikkalikult  taimestatud avaariumi, sest ta k koeb ainult kas taimelehele  või siis kivile, kui akvaariumis midagi ei ole,  siis kudemine kindlasti neil kaladele ka ei,  ei õnnestu. Skalaar on, on rahumeelne kala, võib-olla temaga kokku ei  sobi hästi barbused, kes kipuvad nende uimeid näksima  ja siis uimed muutuvad narmaliseks ja kala ei tunne ennast  siis väga hästi. Kes varem elu sees ei ole ühtegi kala pidanud,  siis võib-olla esimeseks kalaks võiks olla kuldkala. Tõsi, kuldkala alati ei olegi kuldne kuldkalad võivad olla  ka kollased, punased ja siin meil ujub isegi ringi üks  kuldkala vorm, teleskoop, kes on süsivesi  ja veel eriti veider, kuna üks silm on tal palju suurem kui teine. Kuldkala sobib sellepärast esimeseks kalaks algajale akvaristile,  sest kuldkala on on pidamistingimuste suhtes suhteliselt vähenõudlik. Ta ei ole nii nõudlik vee. Veepuhtuse suhtes või vee keemilise koostise suhtes eelkõige  ja kuldkalale. Kuldkala on leplik, leplik toidu suhtes,  ta sööb mitmesugust toitu. Siin akvaariumis elab ka üks õnnetu saatusega konn,  kes, kes on. Kogu oma elu koos kuldkaladega veetnud ja ta on,  on kannatanud ka näguripäevi. Aga nüüd see troopilise Aafrika alpinootiline fond on,  on, on heal heal toidul heal dieedil ja saab regulaarselt süüa. Varem oli ta üsna unarusse jäetud oma endise peremehe juures  mida Kulkala käes soovida. Miks siis mitte soovida kuldkala käest ühte ilusat akvaariumi?
