Siis hakkab jälle peale ja. Kuigi taevas on suviselt Pilvitu. Me oleme ühes Kauge rabas. Kus? Sügis on natuke eripärane. Linnud hakkavad rändama, jõhvikad on juba valmis. Erilased peavad pulmi. Ja. Mõned asjad on nagu, nagu nagu alati, see on nagu teistmoodi. Kunagi lendas siinsamas rabas ringi rabavestik. Aga peale selle elavad siinsamas meie kõrval siinsamas rabas  siinsamas raba ümber soometsades ja üleüldse Eestimaal väga  paljud erinevad väiksemad ja suuremad naabrid. Kes elavad oma elu nii nagu see rabapistrik,  kes kunagi elas igal rabal, aga nüüdseks on juba  aastakümneid ära kadunud ja nad elavad kõik oma elu  ja nad on väga paljude niitidega seotud. Kõikide teistega, kõikide teiste suuremate väiksemate  naabritega See. Kupatus nagu kokku Võib-olla selle sümboliks on sama saareke,  mille peal ma praegu siin Rabas olen see väikene saarekene suures labüri dis laugaste labürindis. Ja siin on reaalsed piirid, on paar männikest suuremat mändi,  palju puhmaid ja veel rohkem taimi ja üsna palju väiksemaid elukaid,  keda praegu kaamera silm võib-olla siit kinni ei püüa,  kes siin praegu elavad. Ja samamoodi võib tegelikult võrrelda ka maakera,  mille peal me kõik siin täna askeldame ja üritame  ka homme elada mõne saarena saarena sellises kosmose  hiiglaslikus labürindis. Ja ja need probleemid On võib-olla kõige raskem gemini mõistetavad. Kuidas on ühe saare probleemid seotud ülejäänud ülejäänud süsteemiga,  ülejäänud labürindiga? Hiljuti lõppes Lõuna-Aafrikas järjekordne suur riigipeade kokkutulek. Kus siis? Sadakond riigipead ja kõrged riigitegelased arutasid,  kuidas siis seda maakera probleeme tervikuna lahendada. Kõige olulisemaid probleeme. Ja tulemus oli suhteliselt nukker, oli juba kolmas suur,  suur suur selline kokkusaamine keskkonna  ja ja, ja ka inimprobleemide lahendamiseks. Ma arvan, et kõikides või paljudes nendes hädades,  mis, mida ka viimane aasta on hästi demonstreerinud terves  Euroopas ja, ja ka mujal maailmas oleme ka suuresti meie  osalised ja mitte ainult Konkreetselt süüdlase rollis vaid ka need tulemused on,  mängitakse meile tõenäoliselt ka või on juba mängitud  suuresti üsna raskelt kätte. Viimaste Eesti teadlaste uuringute järgi on on meie kliima  terves Euroopas üks kõige rohkem muutunud. Just nimelt samade protsesside tulemusena  mida meil teha on ja mida me osoonis saaksime siin? Selles osas teha on ainult võib-olla näidata neid seoseid. Üksikute saarte ja, ja labürindide vahel,  kus need saared asuvad ükskõik, kas on nad  siis rabas või või, või kusagil mujal ja tutvustada  mõningaid mõningaid. Mõningaid protsesse, mis seda terviklikku maailma juhivad ja,  ja mis seda segavad eelkõige siis Eestis. Ja loomulikult ka neid väiksemaid naabreid,  ükskõik kuidas neid siis nimetatakse, olgu ta nimi  siis rabapistik või kes iganes, kes siis meie kõrval askeldavad. Ja loomulikult on meil ettevalmistamisel  ka mitmed materjalid, mis, Puudutavad üsna teravalt Eesti keskkonda  ja ja tõsiseid probleeme, millega siin tegeldakse  või võibolla räägitakse veel väga vähe. Nii et kõigest sellest on lootust õige pea näha osoonis. Kuidas sulle esimene osooni võttepäev tundub? Kuule, sa hirmus vinge on. Mina ei ole niisugustele rabajärvedele kunagi varem sattunud. Kanuuga olen ma sõitnud soomaal ühe korra aga siin on ikka  hästi uhke kõik. Sina oled käinud niisuguses kohas varem? Mina ei ole käinud ka raba peal kanuuga ja üldse on mul  esimene kord kanuutada, aga aga räägi sellest,  kuidas sa üldse osooni juurde satub. No ikka sellest meie suvisest mõtkast, kus me sinugagi  tuttavaks saime Et mis seal salata, ega see matk ju oli parasjagu niisugune  energiat nõudev rännak. Uskumatult palju ilusaid kohti. Sai läbi käidud uskumatult palju huvitavaid inimesi nähtud. Ja just need inimesed, kes elavad niimoodi täiesti peaaegu  et erakliku elu kuskil seal täiesti kaugetes metsataludes,  küll seal Võrumaal mägede orgude keskel või siin põhja poole tulles,  siis sügavate metsade keskel, kus pood lähim pood jääb. 20 kilomeetri kaugusele ja kus boss tuuakse 10 kilomeetri kaugusele,  et nende inimestega juttu puhudes Sai kuulda hästi huvitavaid elulugusid, erinevaid elukäike. Jah, nende tekkis mõte, et nendest inimestest võiks võiks  veel rääkida ja lasta neil endil rääkida. Jah, jah, ja Kaidoril, siis tekkis sellest edasi  ka mõte, et otsiks üles inimesed, kes elavad kõige kaugemal tsivilisatsioonist. Näiteks näiteks seal kuskil Lõuna-Eestis Sellepärast peaks näitama, et need inimesed on leidnud oma  igaüks omal moel sellise mõnusa kontakti loodusega. Et nad kohanduvad selle loodusega, mitte ei ürita seda oma  oma järgi kohandada. Mis sa veel teha tahaksid siin uue hooaja jooksul? No siis minu nõrkuseks on hobused, näiteks. Et siis võiks mõned hobuse lood teha ja ratsutamas käia  selles mõttes, et koos grupiga Näiteks ratsamatka teha. See on ju üha üha rohkem moodi minev. Matkavorm või matkaviis? Sina oled ratsutanud. Ma korra olen käinud jah, nii et üks üks minu ratsalugu tuleb. Ka nüüd siin üsna üsna varsti. Mis sa arvad, kas selline matkamine ja selline loodusturism  on nagu trendiks saamas või jah, matkamine ja,  ja loodusturism on iga aastaga järjest kasvanud  ja iga aastaga tõuseb siis selliste loodus looduses käijate arv,  kes ei lähe sinna mitte marjule või seenile,  vaid kes, kes lähevad lihtsalt loodust nautima,  kes lähevad ennast maha laadima ja ja matkamise ongi nad  leidnud just läbi selle, et inimesed tahavad saada linnast  välja ja, ja miks mitte siis loodusesse. Ja järjest enam võidavad populaarsust just niisugused  traditsioonilised tegevusviisid, et kas või näiteks minna  minna matkama või, või minna minna kuskile heina tegema või,  või või sellised kasvõi võistluseid teha. Puude puude lõhkumine on niisugune hästi-hästi kuum tegevus,  mis alati alati väga populaarne on, kui kuskil kuskil  üritustel seda pakkuda. Ja see inimene, kes siis nüüd tahab linnast välja saada  ja ennast ennast maha laadida, et ta tahab teha midagi  huvitavat ja, ja ennast natuke füüsiliselt liigutada  ja Need, inimesed, paljud on leidnud siis tee loodusesse  ja selle kõige selle ilusa kõrvalt nad saavad  ka saavad minna loodusele lähemale ja saavad  ka sellest loodusest enam teada, kui neil mõni matkajuht on,  või kui neil ei ole ka mõnda sellist kogenud matkajuhti,  siis kui nad lihtsalt võtavad kätte ja lähevad loodusesse,  siis nad hakkavad seda loodust palju palju paremini mõistma ja,  ja, ja kui sinna juba korra lähed ja seal oled,  siis sa kipud jälle sinna tagasi. See näiteks see matkamise ja loodusmatkade asi oli ju paar  aastat tagasi täiesti selline kahtlane ettevõtmine,  ega eestlased käisid rohkem Euroopa kuurort  ja ja nautisid seal olemist. Siin maal liikusid ainult mõned ullikesed taanlased  või rootslased või soomlased. Seda ei saa öelda nüüd, et, et taanlased  ja rootslased ainult, et eks eestlased ole,  ole kogu aeg ka matkanud, seljakott seljas,  aga tõesti kuskil 10 aastat tagasi tegid seda ainult  niisugused tõsised fanaatikud, aga praegu on see järjest  enam rahva sekka läinud ja järjest rohkem inimesi on,  on leidnud, et see on on üks viis, kuidas ennast  igapäevamuredest lahti rebida ja täiesti uude. Dimensiooni minna, no sina oled osooni matkajuht,  ütle, mis me siis see aasta võiksime ette võtta,  on sul mingeid ideid juba praegu? Valmis? Näidata veel erinevaid matkaviise, nii nagu Kadri siin  mainis ka, et ka ratsutamine ka hobusega loodusesse minek on üks,  üks viis loodust tundma õppida õppima ja  ja peale selle siis ka erinevad teised ikka endiselt  jalgsimatkad ja muidugi ka talvematkad, et. Kui inimesed lähevad kuskile Soome Rootsi,  siis järjest enam on nad seal hakanud ka sellise mägi  suusatamise kõrval tegema ka matku näiteks tundras ja,  ja suusad suuskadega ja seljakottidega. Kuid täpselt selliseid matku mitmepäevaseid,  isegi mitmenädalasi saab ka Eestis ette võtta,  kui parajasti ilma on ja, ja ka see on siis üks,  üks viis, kuidas, kuidas loodust avastada. Aga tõesti, et kui niimoodi plaanidesse teha,  et milline see üks hea talvematk võiks olla natuke  ekstreemne ja no ekstreemne on jälle selline sõna,  et see on niisugune väga individuaalne, et  mis ühele on ekstreemne, võib teisele olla lihtsalt siuke  nalja naljategu, et et seda sõna ekstreemset ma ei kasuta,  et ütleks, lihtsalt sihuke tõsisem talvematk,  et paari päevane, et, et ka kui sa oled,  vahe on, kas sa oled ühe päeva looduses või kaks päeva kolm päeva,  et iga päevaga sa hakkad, hakkad loodust hoopis teise teise  pilguga vaatama. Ja, ja kuidagi su suhe loodusesse muutub. No kui eelmisel Aastal käisime rabas lihtsalt sellist kerget jõulumatka  tegemas ja jõuluõhtut veetmas. Kas siis selle aasta matk võiks olla kuidagi erilisem  või teistsugusem? Nojah, kui käisime tõesti oli ees, eesmärk oli meile õhtut  jõuluõhtut rabas veeta, et, et see ööbimine oli niisugune marginaalne,  et see oli paratamatu, siis nüüd sellel aastal teeksime  siis juba sellise matka, kus oleksime mitu päeva suuskadel  ja seljakott seljas ja, ja mitu päeva ööbiksime metsas,  et, et siis on rohkem sellise talvematka moodi. Pigem mis sa arvad, kui kange külmaga me väljas telgis  magama isa kange külmaga, et nii kanget külma kui meil  Eestis võib siis esineda talvel, et et noh,  põhiline, kui alla nulli on või üle nulli on,  et siis pole mõtet matkale minna, et eks sa vaatad,  kuidas see ilma ilma teade või niisugune talv,  talv sellel aastal tuleb, et aga miinus miinus 10-st miinus  20 kraadini oleks ideaalne. Järvele. Kas talvematka tehakse ilmtingimata suuskade peal või? Suuskadega on talvematk tunduvalt mugavam,  see muidugi sõltub, kui palju lund parajasti on. Esiteks suusa kandepind on suurem, et see sa ei vaju kuskilt läbi,  nii naljalt kui sa vajud jala käies, aga muidugi kui,  kui maa on külmanud ja, ja külmunud ja lund vähe on,  et, et siis võib-olla tõesti on see targem teha jalgsi,  aga eks see tõsise talvematka naudingu saab ikka suuskateel  ringi sõites. Ja eks see talvematk ole ka üks selline uusi  ja huvitavaid trende siis, et, et mis on,  mis on jälle nii, nii füüsilist kui, kui vaimset vaheldust pakkuv,  siis igapäeva igapäevaelule ja kindlasti ta  ka Eestis. Võidab populaarsust siin lähiaegadel, et,  et näiteks Skandinaavia maades ja, ja on ta  siis väga, väga populaarne tegevus. Meie selle tegevuse eesmärk äkki ongi inimesi loodusesse  viia ja näidata neile seda, kui, kui sõbralik see loodus on  ja õpetada neid loodusega koos olema. Kindlasti ei ole põhjus see trend, et me sinna läheme,  vaid lihtsalt, et ta on uus ja huvitav tegevus  ja ma arvan, et, et Eesti ühiskond on valmis selleks,  et, et üks osa siis sest ühiskonnast no metsa tormaks  siis talvisel ajal, kui, kui nad ei tekita metsatulekahju ja,  ja ka loodus on tunduvalt suurema siis kaitsekihi all  või tunduvalt, tunduvalt suurema koormustaluvusega kui,  kui, siis suvisel ajal, et, et kindlasti on see ühelt poolt  siis koormuse hajutamine siis suve suviselt kõrghooajalt  rohkem aasta peale, et ka suvel, sügisel,  talvel ja kevadel, et igal aastaajal on looduses leida  midagi huvitavat ja igal aastaajal on, on,  on loodus erinev. Ja probleemiks on just, et sellised loodus,  kaunimad kohad, need kipuvad üle rahvastuma  ja inimesed ei oska otsida uusi kohti, et nad on harjunud  kuskil käima, nad teavad, et see on väga,  väga ilus koht, aga aga seda, et kuskil võib-olla mõnekümne  või isegi mõne kilomeetri kaugusel on, on võib-olla teine  sama ilus koht, mida nii palju ei tunta. Et selle peale selle peale nad ei tule. Et kindlasti näidata uusi uusi kohti ja,  ja uusi viise ja matkamisviise. Ja õpetada seda looduse tunnetamist ja, ja looduse Nägemist, et tegelikult, eks igas eestlases on see ürgne  kutse loodusesse kuskil kuskil geenid olemas,  et, et eks me oleme ju kõik ikkagi maarahvas,  ainult see ürgne kutse on sealt vaja niimoodi ellu äratada. Sina, Mart, oled meil saates siin mõned korrad läbi käinud. Oleme siin rääkinud erinevatel teemadel ja üsna niimoodi  laialt ja filosoofiliselt. Mis sa arvad, milliseid saateid peaks osoonis,  milliseid teemasid peaks käsitlema? Mis sind huvitavad, mis sind vaevavad? Mis asi, see on, prügi? Suitsukoni on suitsukoni, aga noh, see on üks,  üks paljudest prügidest. Aga miks Mart inimesed sulle siia tulevad,  kas see on müstika otsimine või on see puutumatu looduse ihalus? Materialistid otsivad puutumatu loodus. Aga siin on müstikat ka, mida ei ole suudetud nagu paika panna,  siin on väga tugev magnetiline agomaala. Siis siin on. Väga niisugune kummaline vesi, teistmoodi vesi,  mis nagu mingil määral ravi, siis seesama muda,  mis siin põhjas on, see on nagu sapropeel  siis see ravida toime, siis need lõhnad,  raba, lõhnad. Eesti ühiskonnas on üldine suund liikumissuund Euroopa poole,  sama, ka looduses tutvustame edaspidigi huvitavaid natuuraliike. Me eelmisel aastal saime kajastatud ainult väga-väga väikse  osa sellest. Mis veel sellel aastal uudist on, on see,  et võimalikult laialdast pilti loodusest anda,  oleme endale koostööpartneriks saanud Eesti loodus,  ajakirjad. Looduses juhtub tihti midagi sellist, millele tavainimene ei  oska vastust anda. Näiteks seesama raba on on täis erinevaid müüte,  lugusid, legende. Üks võimalus lugude ja legendide lahtiseletamiseks on  teadusemaailm mida me ka sellel hooajal tahame oma saatesse tuua. Tuntud-teatud teadusajakiri Horisont aitab meil leida  vastuseid just teadusemaailmast. Meid puudutavatele küsimustele. Eestlased on olnud ikka ja alati metsarahvas. Mets on meid toitnud ja katnud. Kuid paljud arusaamad metsa kasutamisest metsatöötlemisest  on iganenud näiteks nõukogude ajast pärit  siis tänapäev. On toonud siin vallas väga palju uusi ja huvitavaid lahendusi. Näiteks olete te kuulnud sellest, et suve ajal palke  säilitatakse lumes, et nad värskelt püsiksid  või et vineeri õmmeldakse kokku. Kõigest sellest alates metsa kasvatamisest  ja metsa kasutamisest teeb osooni väikese sarja Juhani Pütsepp. Mets ei ole ainuüksi puit, mets on ka suuresti suur  taimekooslus ja taimemaailma üritab selgi aastal meie jaoks  avada Urmas. Leht on üsna vürtsi ja lõhnaga, see on, see on põldsinep. Põldsinepist on ka tehtud kunagi sinepid muidugi õigem on  see valge sinep siin lehes. Suusatad, on kohe tunda niisugust sinepi õhtu. Selle suve kuumaks teemaks oli sinivetika õitsemine. Mis see sinivetikas siis ikkagi on ja kas ta õitseb? Sellele otsime osooni saates vastust. Teiseks, kuumaks teemaks oli tulnukliikide temaatika. Saaremaa kalureid hämmastasid väikesed krabid,  kes nende võrkudesse kinni jäid ja suurt meelepaha valmistasid. Tulnukliikide temaatikat vaagib jonne. Mis sa arvad, Aivo osooni? Avalöök on nüüd tehtud. Mis edasi saab, et äkki räägiks natuke sellest,  et miks me nagu siin lõkke ääres istume? Ilmselt kõige suurem põhjus on see, et esimeseks sõiduks  saab kohe nüüd sõit välismaale, tegelikult oma juurte juurde tagasi. Mina sõidan Koola poolsaarele Koola, saamide juurde,  sina, kuhu sina sõidad? Ma plaanin minna nüüd Ansi mansiskisse. Ma arvan, et meil on täitsa põhjust täna siin istuda,  natuke mõelda, plaani pidada. Pool on kindlasti see, et, Otsida vastust küsimusele, noh, see pärilikkus Soome ugri  maailm on ju väga-väga rikkalik ja meie oleme lihtsalt  võib-olla siin keskmes, ühed on Siberi Siberis,  teised on seal Koola poolsaarel ja meie jääme kuskile sinna vahele. Ma arvan, et siin Eestimaal olles, eks ju me võib-olla  pahatihti ei mõistagi. Seda tervikut, et eks neid koduseidki asju vist mõistlik  vaadata natukene kaugemalt. Ja miks siis mitte minna siis juurte juurde? Süviti neid asju analüüsida et ühelt poolt  siis vaadata Seda maailma, milles me elasime võib-olla 1000 aastat tagasi,  ehk et võib-olla tõesti see sinu reis Siberisse  ja minu reis koola poolsaarele aitab meil minna tagasi  võib-olla looduse juurde, mida me siin tegelikult oleme unustanud. Jah, et me suudame nagu võib-olla selle reisiga paremini aru  saada väga lihtsatest asjadest, et mis arvad,  mis põhjusel handid näiteks tänasel päeval põtru kasvatavad? Ma usun, et see on. Ühelt poolt ma loodan, et see on neile veel siiski  ka elatusallikaks. Ja kindlasti on muidugi ka on see, et see on ikkagi üks  võimalus säilitada oma juuri. Nad on ju identifitseerivad? Täpselt nii ühel korralikul handi perekonnal peab olema  vähemalt 10 kuni 15 põhjapõtra ja peetakse põhjapõtru  puhtalt ainult sellepärast, et et see aitab neil nagu tunda  ennast tõelise handina. Ta aitab neil eristuda nendest uustulnukatest,  et need kasvatatavad põhjapõdrad on seal lihtsalt  sõiduloomad ja, ja, ja ohvriloomad. Et tõeline hant käib küttimas ainult metsikut põtra. Aga mis nagu vaatajal on sellest nagu kasu,  et me nagu sellise reisi ette võtame. Kui meie saame ehk vastust sellele, mis see loodus on ja,  ja kes me võib-olla ise oleme ja mismoodi me peaksime  suhtuma sellesse omassegi maasse, mille peal me iga päev  käime või vaatajate e käite. Ma usun, et vaatajal on sellest väga otsene kasu. Nimelt on sinul kaasas kaamera, on minul kaasas kaamera,  nii et me võtame ka teile sellest sellest kaugest Kaugetest maadest mingisugust.
