Täna on ju nii kena ilm, et võiks lausa metsa minna. Aga ka seeni leid on, seda me ei tea. Paar päeva tagasi küll 100., mis te arvate? No paarist päevast on veidi vähe, sest sõltuvalt nüüd  perekonnast või seeneperekonnast See aeg on erinev, hakkab paaris päevast tõesti pihta,  mõne liigi puhul, aga, aga keskmiselt ikkagi kümmekond päeva  kuni kaks nädalat. Siis võiks ikka juba päris metsa minna. Seenele. Aga noh, alati ei pea ka metsa minema seenest,  et mul siin kasvavad kasvuhoones päris huvitavad seened,  lähme vaatame. Kasvuhoonest võib ka seeni leida ja ja siin on,  on ka näha. Üks tüüpiline kasvuhooneseen. See on aed, Campinon. Need on küll juba küllalt vanad eksemplarid,  aga siit paistab alt paistab ka mõned mõned väiksemad  hakkavad tulema, nii et, et, et šampinjon on. On nagu tavaline šampin ikka, tähendab, vanemas peas ta muutub. Kakao pruuniks ja. Tüüpiline šampinjoni krae ja muidugi jällegi tähelepanu ikka see,  et, et, et lamellid on alati värvunud, aga praktiliselt. Kasvuhoones palju šampinjone ei leia peale  selle aed šampinjoni ja, ja ta on, on viljakeha On pealt  valkas või noh, sageli ka niisugune natukene. Pruunika pruunika pes beesitooniga siit sellel eksemplaril  näha seda beesi tooni. Ja on maitsev söögiseen, nii et kellel kasvuhoones kasvab,  siis praktiliselt segi ajamiseks ei olegi teisi variante  või mürgiseid seeni nagu ei ole. Ja võib otse pannile panna, kui värsket seen leiate,  sellised, mis on, on eoslava lamellide osa on roosakas igas  kasvuhoones hakata ja tähendab, et ta kasvab peale kasvu  ja kasvab ka komposti hunnikutes ja, ja aias,  aga, aga no vist ei olegi kasvuhoonet, kus,  kus teda ei või leida, nii et. Nii kevadisel perioodil kui ka kui ka sügisel perioodil peaaegu,  et terve selle vegetatsiooniperioodi jooksul võib teda leida  ja võtad ja ja jah, kohe otse pannil. Siit aianurgast võib leida ka päris haruldasi seeni,  see on üks üks Maatähe perekonna esines siin kausias maatäht. Iga aasta võib teda siit leida ja, ja nii et selles  aianurgas tõesti ta haruldane ei ole, aga Eesti mastaabis  küll nii, ta tuleb siis välja nagu. Nagu tavaline murumuna tuleb välja ja ja siit ta hakkabki nagu,  nagu veidikene juba lõhenema ja, ja hiljem  siis noh, siit on juba näha, tähendab, kuidas osaliselt on,  ta on ta lõhenenud ja osaliselt on ta veel kinni. Ja, ja keskmises osas jääb siis nagu selline murumuna osa,  mis on, on jaospulbriga täidetud ja noh,  näete siit siit natukene tuleb seda tolmu  ka nii et, et kui kui, kui seda raputada,  siis, Kausjas Maatäht on üks üks punase raamatu liikide,  st üks kuuest maatähest. Kuna ta on samuti väga-väga dekoratiivne,  siis, siis tuleb teda hoida nii nagu kõiki teisi maatähti. Kõik maatähed on, on suhteliselt haruldased. Ja Eestis on, on neid oma kümmekond, mida me võime võime leida,  aga, aga keskmine seeneline ilmselt pole metsas neid tähele pannud. Aga, aga noh iga aasta ikka, neid tuleb ette  ja sellepärast vaatame ja jätame nagu ilusti metsa kasvama. Polnudki meil kaugele siit koduväravast minna,  nii et siinsamas ongi välja peal meil kohe esimesed seened  ja ja eks see tõestab ka sedasama, et, et nädalaga tulevad  juba seened välja, sest et siin on, on küll noored seened ja,  ja üpris keerulise nimetusega, need on siis hiidlehtervahelik. Tähendab, see on tõesti niisugune. Järjekordne saamatus seent nimetada kolme nimega lehter  vahelik tähendab, et nii lehtrik kui ka vahelik,  mis on samuti liigina seened tuntud ja, ja,  ja hiid näitab seda, et ta tõesti väga suureks kasvab. Ja, ja see seen kasvab tavaliselt siis kultuurmaastikul,  tähendab, kus on niisugused Väetatud või inimtegevusega seotud kohtades ja,  ja mitte kunagi metsas, tähendab, ta on ikkagi niisuguste  rohuplatsidega seotud ja kasvab meeletult suurtes ringides  ja kui nüüd tõesti hakkaks teda sööma, siis väga kergelt  saaks korvi täis, neid on, on tõesti väga palju  ja nad on ju lihakad ja väga ilusad seened,  nii et et. Aga kuna ta on ikkagi tegemist on sõnaga lehtrik  ja lehtrikute seas on väga palju mürgiseid seeni eriti just  valged ja, ja nagu siin on ka näha, et ta on ju põhiliselt  ikka niisugune põhikomponent on valge ja natukene beesi või,  või ookrikatooni on sees siis. Kui ikkagi väga selgelt ja hästi teda ei tunne,  siis parem jätta ka see suur seenering jätta jätta  siiasamasse välja peale. Sest metsas On on samuti seeneringides kasvavad mürgised  valged lehti. Hea tahtmise juures siin puisniidul võib näha  ka seeneringe. Ja see on niisugune tüüpiline Aasnööbikuring. Siin ongi näha noored aasnööbikud. Kasvavad nii et noh, täiesti söömise, kõlblikud seened. Et siit jalg nagu ei kõlba süüa, aga ka kübar osa on väga hea. Jah, kohe-kohe pannile või poti. Aasnööbik ja hiidlehter vahelik ei ole muidugi ainukesed seened,  mis moodustavad seeneringe. Metsas võime leida ka väga palju teisi seeni,  mis. Kas terviklikult või osaliselt moodustavad  siis seeneringe? Üksik ime, suur asi see on, no seda võiks peae,  et ka ka ks pidada, tegelikult on tegemist ühe kottseenega. Ja, ja see on siis murumuna. Põhimõtteliselt see on kott, murukarikas on ta ta nimetus  söödav seen, nii nagu suur murumunagi või hiidmurumuna  paneeritult ja, ja noh, tõenäoliselt sama sama maitsega nagu  see hiidmurumuna. Aga, aga muidugi on tal ka otseselt lähedast liiki ei ole,  sest et ta on, on karikakujuline hiljem,  kui ta on steriilne või tähendab teosed on juba juba Ära lendunud siis siis järgmine aasta võib leida niiskuse  jala peal olevaid väikseid või noh, kuskil paarikümne  sentimeetri kõrguselt karikaid. No põhimõtteliselt on, on murumunad ju söödavad,  kuigi üks üks murukeradest väike valge Muruplatsidel olev seen on on nõrgalt mürgine  ja sellepärast peab ka siin olema ettevaatlik,  et, et suures koguses ikkagi neid ei korja. Ja noh, ta on sarnane tavalise murumunaga murumuna on,  on võib-olla, et et noh, visuaalselt vaatasin natukene ogalisem,  kui see murukera murukera on sileda pinnaga Miks need igasugused murumunad ja kerad ei ärata usaldust? No see sõltub, kuidas keegi on, on juba harjunud,  nii et, et, et on inimesi küll, kes neid hea meelega söövad ja,  ja korjavad, nii et, et. Usalduse äratamine on ikka subjektiivne mõiste ja,  ja et nüüd vaatame, lõikame ta pooleks ja kui kui ta nüüd  täiesti valge seest, siis, siis on ta täiesti täiesti kasutatav,  tähendab kulinaarselt kasutatav. Vaatame, kas saame ta. Pooleks noh, suurepärane. Nüüd noh, kes ütleks sellisest pekist ära. Et väga hea viiludeks munaga paneerida ja panni peale kohe  otse Kui siit on niisugune ideaalne kasvukoht puravikele  ja siit võib leida tõesti peaaegu et Eesti kõik puravikuliigid,  kaasa arvatud väga haruldased liigid, nii et,  et me võimegi minna vaatama, et mis me siis siit puravikest leiame. No siin olen nüüd sattunud puravike keskele. Ja, ja see puravik, mis mul käes on ja siin siin lähemas ümbruskonnas,  need on siis juba ammu-ammu tuntud delikatesseened  ja noh, tõesti suurepärased söögiseened kivipuravikud. Ja see on nüüd tõesti see kõige tavalisem kivipuravik,  sest et tegelikult kivipuravik on meil mitmesuguseid,  on see tammekivipuravik ja on männikivi puravik. Ja, ja kui neid puravike liike veel hakata klassifitseerima,  siis, siis kivipuravike varieteete tuleb üpris palju,  aga see on nüüd see kõige-kõige harilikum ja,  ja mis, missugune ta siis on? No jällegi kastan pruunist, kuni, kuni siis peaaegu  niisugune nahk beesini on, on tema kübaravärvus. Ja jalg on tavaliselt hele, tal ei lähe tumedaks. Nii nagu on männikivi puravikul on tavaliselt tumedam jalg. Puravik on teada ju värskelt praetud. Teda kupata, siis tema maitseomadused kohe kahanevad  ja võib teda siis praadida, võib marinaadi teha,  nii nagu muidugi keegi iseenesest üldse teha oskab. Puisniit on üks niisugune taimede ja puude kooslus,  mis eeldab muidugi inimtegevust, et, et ainult niidetud Ala on, on, siis kujuneb puis niiduks ja seda omal ajal  ka muidugi aitas kaasa ka lammas, mida praegu ei ole. Ja, ja seoses nüüd sellega, et siin on väga palju puuliike  alates laialehelistest ja lõpetades siin okaspuudega on siin  siin tõesti väga põnevaid ja huvitavaid seeni ja,  ja sealhulgas ka muidugi veel. Ja, ja see on siin samuti kase puravik ja noh,  peaaegu et kõigile tuntud seen ta on niivõrd selgete  tunnustega metsas seda tavaliselt ei leia,  ta on ikkagi niisugune nagu metsa äärtel  ja kaskedega seotud ja, ja muidugi selles ilusas puisniidus  või puisniidul me võime leida ilmselt veel veel neid seeni kindlasti. Nii et mis siis kase kasepuraviku eritunnused on? On muidugi ikkagi torukesed, nagu ikka puravikel  siis pealt on ta väga varieeruva kübaranahaga  või kübaravärviga see võib varieeruda niisugusest rohekas  hallis kuni kuni mustjas pruunini tähendab väga varieeruv. Ja muidugi selle varieeruvuse taga on ka mitmed alaliidu  või või alamliigid. Aga, aga noh, korjamise seisukohalt ei oma mingit tähtsust või,  või söögi aspektist. Kas selle seenega eksida ja tähendab, et väga sarnane on  temaga ju sapipuravik, tähendab samuti puravik,  aga, aga muidugi erinevus on kindel. Erinevus on, see, et torukest ja värvus sapi puravikul on,  on algul noorel seenel puhas valge ja, ja  mida vanemaks, seda, seda roosakamaks või punakamaks ta läheb,  nii et, et kasepuravik ei ole mitte kunagi punaka tooniga. Ta on ikka niisugune hall, määrdunud, määrdunud torukeste  ja nooremal seenel, näete, on ta ikkagi ju eledam? No see on ikkagi väga kahte sellega. Aga mis, mis kindlaks tunnuseks on, muidugi on maitsemine,  kui, kui me tõesti juba kahtleme, kas on tegemist  sapipuravikuga või, või kasepuravikuga siis võtame väikse tükikese. Maitseme. Noh, see seen on mage, tähendab,  ta ei ole viha, aga sapipuravik on täiesti mõru,  kohe seda me ei söö ja seda, seda me ei söö,  ta rikub praktiliselt seenetoidu ära, isegi üks seen,  kui satub meil toidu sisse, on, on meil praad riknenud  või tähendab, et me peame kogu prae ära viskama. No need on meil nüüd mõlemad ussid, lähme vaatame,  kes seal võtame. Oi, ma aga peale Mu jutt vastab tõele, et siin on, on üks kindla puuliigiga  seotud puravik ja see on tammekivi puravik,  ta on küll väga väike, aga, aga ikkagi kõik tema niisuguseid  põhitunnused on siin juba näha. Ta on, on värviga kindlasti sooja tooniga,  ooker, rohekas ooker. No ta varieerub vahetevahel heledamaks, vahel tumedamaks,  aga, aga alati säilib kübara nahas. Soe toon. Ja, ja segamise ajamise võimalus on muidugi olemas,  et, et Eestis on leitud ka mitmel korral  ka saatana kivipuraviku. Mis on, on noh, üpris lähedane, see tänu sellele jalaosa on  värviline samuti kübara värvus. On hallides toonides, aga alati külmema tooniline. Aga kindlasti veel määravaks tunnuseks on see,  et saatana kivipuravik, mis on ka mürgine,  on oma torukeste osas, on karmiinpunane,  tähendab väga intensiivselt karmiinpunane aga siin on näha,  et see, see jalatoon ja, ja torukestetoon on,  on pigem niisugune soe, soe, punane või,  või oranžpunane, toon mõlemad seened värvuvad intensiivselt siniseks,  tähendab, ma ei tea. Kui ta nüüd ei ole ussitanud, siis ta siis me näeme kohe  seda värvi muutust. On vist küll ositanud, aga näete siiski tähendab,  et siniseks ta värvub kiirelt ja ilus suur uss on  ka veel siis nii et, et noh, silma näes muutub ta tindi  siniseks ja hiljem hiljem niimoodi lihtsalt tumeneb  violetseks ja see on saatana kivi puraka  nii sarnane ja ta on küllalt sarnane, aga,  aga selge tammekivi puravik on ikkagi nagu Eestis väga  levinud seen tammedega koos. Aga saatana kivi puravik on, on suhteid väga haruldane. Puravikest oleme saanud nüüd nagu päris selge pildi,  aga, aga, aga siin läheduses on üks, üks tore koht,  kus kohas me võime leida ka päris huvitavaid riisikaid,  nii et lähme vaatame. No see seen vist küll ei, ei vaja eriti tutvustamist,  sest see on vist kõigile seenekorjajatele täiesti tuntud  ja tuttav seen, see on nüüd tõeline delikatess seen. Võtame ta siit maast lahti ja, ja vaatame ilus oranž. Värv ja kübara nahal on sageli ka siis rohekaid toone sees. Selge kuuseriisi. No kuuseriisikas on muidugi tõesti väga maitsev seen  ja kui õigel ajal sattuda peale, siis, siis võib teda tõesti  ka väga palju korjata, nii nagu ka sel aastal oli,  oli hea kuuserisika aasta. Nüüd kuuseriisikal on ka mitmeid teisendeid  või sarnaseid seeni ja üks kõige tavalisematest seentest on  on männi all kasvav noh, niinimetatud kuuse riisikas  tegelikult siis eestikeelse nimetusega porgand riisikas. Nende eraldustunnus on jala peale tulevad porgand riisikal,  niisugused veeplekikesed tulevad peale kuuseriisikal. Seda plekki ei tule tal ühtlaselt. Värviline jalg. Nüüd küll võiseene. Võiseen on nagu rahvapärane nimetus, tegelikult on ta  kollariisikas niimoodi ametlikus keeles. Väga hea söögiseen ja muidugi noh üldtuntud  või seenena küll ja kindlasti vajab kupatamist  ja kasutatakse no põhiliselt ikkagi nagu soolaseenena ja,  ja marinaadides. Nii noh, siin on näha nüüd väga ilusti, kuidas see,  see jala jalg on kaetud nagu veeplekkidega tähendab  tumedamad plekid samamoodi nagu on porgand riisikal,  nii et, et porgand riisikal küll, võib-olla vähem,  aga kollariisikal on see see väga tüüpiline. Ta annab ohtralt piimmahla tavaliselt kui murrame pooleks  ja see on väga kibe, noh, piimmahl muutub olla nii,  et, et ta tahab ikka korralikult kupatamist saada,  et, et, et, et see kibedus ära kaoks. Kase riisikas on üks omamoodi eriline riisikas. Noh ta on muidugi väga ilus ja peale selle  ka mürgine. Nii et mürgise on eelkõige siis, kui ta on toores. Kui teda nüüd leotada ja, ja mitu korda vett vahetada,  siis tema mürgisus kaob ja ühtlasi ka muidugi kupatamisel  kaob see mürgise ära. Kaseriisikas on muidugi kõigile tuntud seen ja,  ja ta noh, reeglina kasvab anti kaskede all. Ja, ja, ja mis on võibolla veel noh, vajab,  vajab teadmist. Et täiskasvanud, kaseriisikal ja noored on,  on servas karvakesed. Ja nende karvakeste alla kipuvad tavaliselt minema limused  ja ussikesed, nii et need karvakesed noh,  sageli tõmmatakse ära, kui nad on väga-väga pikalt üle serva,  niimoodi noh, noortel seentel, eriti nii,  et, et veidikene võib sinna alla piiluda,  et kas on midagi sinna sinna serva alla pugenud. Ja kaseriisikal on ka muidugi päris sarnaseid liike  ka kaskedega seotud liike, tähendab, on karvane,  riisikas on väga lähedane, aga ta on beežikas samuti  karvadega ja väga lähedane ka noh, oma väljanägemiselt just  eriti vanemale kaseriisikale. Ja sama on ka viltriisikas noh, nad on päris sarnased  karvase risikaga, sellepärast ei olegi mõtet neid eristama hakata. Igal juhul kõiki neid seeni tuleb kupatada. Pilvikud ja riisikad on põhimõtteliselt väga sarnased seened ja,  ja kuigi nii pilvikuid kui riisikaid noh,  kõik seenekorjajad on korjanud, siis teavad  ka suurem osa seda, et, et riisikatel on piimmahl  ja pilvikutel ei ole piimmahla. Pilvikud on nii nagu riisikadki osa on, on kibedad värskest  peast osa on, on täiesti magedad või tähendab,  et et nad vähemalt ei ole kibedad maitses  ja see jagab ära pilvi kuld nagu kahte suurde rühma söömise osas,  mida me sööme, siis kohe otse panni peale tähendab värskelt  praetult mitte kupatatud ja kõik need kibedad pilvi,  kuid neid tuleks kupatada. Noh, üheks selliseks pilvikuks on kirbe pilvik tähendab  suhteliselt väiksed, aktiivsed punased seened. Punased pilvikud ja kui te nüüd katsute keele otsaga,  siis ta on nii põlev peretavalt kibed, et see kibedus noh,  peletab juba tema söömise mõtte ära. Siin on nagu üks, teine, hoopis suurem, niisugune soe punane. Pilvik, kuigi ta on, on tõesti ka oma aja juba ära elanud  ja näit, kes on kõvasti söönud, on siiski tegemist praegu  ühe suhteliselt hea ja, ja mageda pilvikuga. See on soopilvik. Nii et kasvab sageli soodes või metsa soistunud metsades  väga suureks ja, ja hea maitsev seen. Kui me saame ta kätte, et ta ussitanud ei ole. Nüüd siin siin on üks üks levinud kuusemetsaseen,  tähendab kuuskede all kasvav kuusepilvik. No väga selgelt eristatav violetse jalaga  ja violetne seen ise. Ja võrdluseks veel üks üks väga tugeva jalaga,  väga ebameeldiva maitsega, kuigi tõenäoliselt segaseenena  läheb ka see läbi. Nii et, et see on haisev pilvik ja, ja kui me nüüd noaga  lõikame pooleks, siis me näeme, et, et haisva pilviku jalg  on kambriline või tähendab ta on on õõnes,  on siis haisu ka nii ja, ja ta ta on ebameeldiva lõhnaga värskelt,  nii et sellepärast seda see me tavaliselt ei korja. No üks väga maitsvates pilvikutes männimetsades on tuhmuv  pilvik ja tema kindlaks tunnuseks on niisugune ilus soe  ookeroranž kübar peaaegu ühtlaselt värvunud kübar  ja tema jalaalaosast hakkab pihta halliks minev toon. Nii siis on veel siin üks niisugune roosakas suvel. See on magepilvik ja see on niisuguse maitsva pähkli maitsega,  nii et seda võib ka metsas. Kui leiate. Värsket süüa, aga temaga on ka sarnaseid seeni,  tähendab mis on kibedad, nii et, et ärge  siis kohe väga suurt suutäit võtke pilvikute kohta,  siis tuleb nagu meeles pidada, et, et pilvikud on väga õrnad  seened ja kui te korjate, siis, siis ärge neid kilekotti pange,  nii nagu vahel kombeks on, et need, nad lagunevad teile ära  juba enne, kui te koju jõuate, sellepärast korjake ikka korviga. Ja, ja kui te siis tahate neid eraldi teha,  siis ikkagi kasvõi maitse keelega ja see on niisugune  naljaka pooleks öeldud, et kui te näete,  et metsas keegi sülitab, siis see on mükoloog,  nii et mükoloogi maitsevad pilvikud tavaliselt kas on kibe  või nii ja siis muidugi sülitavad siia metsa alla maha. Et, et. Seda kibedust suust välja viia. Tänane seeneretk on siis nagu edukalt lõppenud  ja nüüd ei jää küll midagi muud, kui, kui soovida,  et need seened kööki jõuavad ja perenaine teeb oma töö ära. No igalühel oma maitse, aga äkki on, äkki on teil mõni ea? Toiduretsept, mida võib arvestada kulinaariast,  on nii raske rääkida, et tõesti on inimeste maitsed on ju  nii erinevad ja ja, ja kes teab, missugune see kõige parem on? Tähendab, eks igaüks ikka proovib oma seeni ise praadida  ja kas omas mahlas siis või, või teistmoodi  või marineerida. Aga hoiatus on ikkagi, et, et sööme ikka ainult neid seeni,  mida me, mida me tunneme. Ja, ja need seened, mida me ei tunne, jätame metsa,  las nad olla siis nende jaoks, kes, kes neid seeni tõesti  tunnevad ja, ja las siis mõned seened olla  ka lihtsalt, ainult selleks, et me neid vaatame. Kui ilusad seeni.
