Tõusin täna hommikul üles, ringutasin ennast,  siis ringutasin veel korra ja mõtlesin, et peaks vist tegema  midagi kasulikku. Midagi sellist, noh noh, näiteks maailma ära päästma. Ma tean ju küll, et see on rumal mõte, kohe väga rumal. Aga selle eest, kui mõnus on niisugust mõtet mõtelda. Ma tean sedagi, et tegelikult olen vaid pisike putukas  otsatu laotuse all, aga kas siis putukas ei olegi inimene või? Kui inimene on putukas, siis peab ju ka putukas klassikalise  loogika ka reeglite põhjal. Nojah, aga mis see loogika siia puutub, lihtne küsimus ju,  olen ma inimene või putukas? Eelmise aasta sügisel kolisime jaani abiga Rannu kabeli  kellatornist tarusse ümber suure mesilaspere. Tänavune talv on mesilastele karm olnud ja hiline kevad  viivitab väljalendu veelgi. Mesilaste hilissügisese kolimise puhul ei tea iial,  kuidas pere ees ootaval talvel vastu peab. Nii olime ka mesilasperet kabelitorni st alla lõigata murelikud,  kas kaasa haaratud kärgedest ikka talveks jätkub  ning kas mesilasema perega ka kaasa sai. Loodetavasti üksikud mahajäänud mesilinnud enam kalmistu  vahti ei kimbuta. Meil on aga lootust end uuest arust sisse seadnud pereelule  pilk peale visata. Siin on siis meie eelmisel aastal kolitud pere,  kuidas nad talve üle elasid. Tundub, et hästi. Et korra ma olen sisse piilunud ja elavad ja,  ja ema muneb ja, ja kõik on korras. Et nüüd ma ei ole põhjalikku läbivaatust teinud,  et täna võiks seda teha, mis need kevadised tööd siin taru  juures on, siis hakkame puhastama seda aja puhastame  siis mesilastel. Lihtsam alustada kevadet, et teeme osa tööd mesilase eest ära. Olgugi, et lumelaigud veel metsa all on mesilastel esimene  väljalend juba tehtud. Õnneks on kevadiselt tunised mesilased rahulikud  ning see lubab meil taru sisemust kaeda. Kas ma hoian siitpoolt kinni, siin näed,  ripuvad osa raks päris palju, kuule jah. Siin tundub, et kaks, neli, kuus raami täit mesilasi. Neid ei ole küll väga palju, aga ka mitte vähe,  et selline keskmine. Et sellest võib asja saada, et võib ka heal juhul kui ilusad  ilmad on võilille mett tuua juba kuu aja pärast. Piisas siis sellest meest, mis me kätte saime,  sealt tornist. No mesilastele talveks või ei, tuleb ikka lisasööta anda. Siin me näeme hulka töömesilasi. Siin on nüüd see kandi suhkrukandi, mis ma siia peale panin,  ütleme nädal aega tagasi või vähem. Et ma olen seda paar korda pannud, oh seda nad söövad  ja seda nad söövadki. Kuidas. Töömesilased on ja, ja kes siin meil veel on? Siin on põhiliselt praegust kevadel ikka on töö töömesilased  ja kindlasti peaks olema üks mesilasema,  kes siis hakkab nüüd munema ja on juba munenud,  ma arvan, üks kuu kuu aega. Mesilaste perestruktuuri keerukus on inimesi hämmastanud  juba tükk aega. Tuleb välja, et see kõik on võimalik tänu mesilasema võimele  eritada ühte spetsiifilist lõhnasignaali. Mesilasema alalõualuus asub üks nääri, mis eritab feromooni. See feromoon hoiab all tööliste sigimisvõimet  ja üldist arengut. Nii kontrollib ema kogu kolooniat. Paistab, et talvitunud mesilasi pole nälg kimbutanud,  sest esimesed raamid on kaanetatud, meekärgesid täis. Jaan kraabib kannudel kaaned maha. Nii saavad mesilinnud ka eelmise aasta korjest keha kinnitada. Mida taru sissepoole, seda suurem on lootus leida mesilasema. Mulle nad ka väga meeldivad. Nii, siin on nüüd haue. Ühel on küljes selline nagu õietolmupakike  ja Näed, siin on esimesed noored mesilased juba välja koorunud. Näed, siin on, siin on haue nüüd ja vaata,  siin on. Õietolmutombud siis jalgade küljes on ja erulased jah. Põhimõtteliselt siis Lepp ja sarapuu. Siin on nüüd esimene kaanetatud haue on see. Siin on näha, et munetud on. Ja siis kaanetamata haue vaglad. Ja munad. Ja sealt sünnivad uued noored mesilased. Jah, näed, siin on juba sündinud, keskel näed,  aa, ta on nagu selline hele helepalli, hall. Näed, siin on ema. Nii suur. Kas see ongi see kollane peabki tal olema seal või,  ja siis leiab paremini üles. Ta on veel praegust väike. Kas see kollane märk on sinu enda tehtud sinna? Jah. Et leiaks paremini kiiremini üles. See on siis selle terve selle pere ema. Jah, ta on väga tähtis. Tähtis mesilane siin, ilma temata ei oleks midagi. Kevad on mesilasperes tähtis aeg. Ema muneb mesilaste arv peres hakkab kasvama. Samal ajal korjatakse Paju sarapuu ja lepa urbadelt esimene õietolm. Mida suve poole, seda laiemaks kasvab mesilaste tööpõld  ning siin tekib kokkupuutekoht inimeste tegevusega. Töökatele mesilastele põhjustab probleeme lisaks hilisele  kevadele ka inimesepoolne surve. Põllumajandus vajab mesilastepoolset tolmendamist. Samal ajal aga mürgitatakse mesilinde taimekaitsevahenditega. Ma arvan, et põllumehed ja mesinikud peaksid koostööd tegema ja,  ja ma arvan, et põllumehed saavad väga hästi aru,  et mesilasi on vaja neile ja ka loomulikult mesinikele. Et koostöö, et rääkida kokku, kuna kuna toimub Siis taimekaitsevahendite kasutamine, et teha seda öösel  ja kindlasti mitte siis kui õitsva taime peale. No. Kui ikka mesilane õie peal on ja pestitsiididega üle käiakse,  siis ma arvan, et see väga hea ei ole. Võrtsjärve külje all noores kaasikus on jaanil kümmekond taru. Vaatame ka teised pered üle. Seekord ma julgen nendele lähemale ka vähe tulla,  et täna on nad natukene rahulikumad. Erinevad erinevad peredes on ka erineva,  ütleme erineva iseloomuga mesilased on ka,  on ikka ja mõned on tigedamad ja. Mina pole täna veel ühtegi sutsakat saanud  ja see on ka minu õnn, sellepärast et nii kui üks mesilane  siin nõelab, tema tagakeha puruneb ja sealt eritub õhku väga  mitmesuguseid alarmaineid. Need on sellised lõhnaained, mis meelitavad ligi terve  ülejäänud koloonia, kes hakkavad siis ühiselt. Sissetungi vastu võitlema. Kuidas siis? See talv üldse oli, räägitakse, et päris palju mesilasi sai hukka,  et mis teeb ühest talvest halva mesilaste jaks noh,  pikk ja külm ütleme mitte isegi külm, vaid vaid. Vaid selline väga muutliku temperatuuriga kõikuva  temperatuuriga Et külma teatavasti mesilane ei karda Kardab ainult. Nälga, et ikkagi ikkagi põhiline on see,  mis mesilane, mille pärast mesilane hukkub,  on nälg ja haigused. Aga miks sa arvad, miks terves Eestis just seda talve räägitakse,  et see oli niivõrd halb mesilaste? Minu arvates on juba aastaid räägitud siin,  et väga halb on, sest et tõesti mesilased hukkuvad ja. Noh, ma ei tähtsustaks väga üle selle pestitsiidi  ja herbitsiidide, noh ütleme taimekaitsevahendid kasutamist,  et, et selle pärast hukkuvad mesilased. Et teatavasti Eestis on väga palju sellist looduslikku Looduslikku maad, et viis noh, ikkagi metsa  ja sood ja on enamuses kui, kui põllumaad  ja mesilane mesilasel on hea elada Eestis. Et aga lihtsalt mesinikud peavad ise olema hoolsamad,  et ravida varrolesta ja seda parasiiti välja. Aga mul on väga hea meel näha, et need mesilinnud,  keda me sealt transportisime ja külm ja pikk talv oli ka,  aga nii hästi on hakkama saanud. Jah. Mul ka endal hea meel. Et tibusid loetakse sügisel, aga mesilasi kevadel. Et see näitab, kui palju sul kevadel mesilasi elus on,  nii hea mesinik, sa oled. Hommikul oli mul selge tugev tunne, et täna peaks maailma  ära päästma. Aga siis tekkisid kohe küsimused, et mismoodi,  mis vahenditega, kas seda on teha parem reha  või labidaga või moodustada hoopiski naabrimehega maailma päästekomitee,  kirjutada projekt ja taotleda natuke või,  või no mis natuke ikka natukene rohkem. Aga siis meenus mulle, et mul on ju eelmine projekt veel lõpetamata. See oli. Ma vaatan kohe, see oli. Ja see oli Naastrehvide vahetamine suvekummide vastu,  tähtaeg esimene mai, täna on juba kuues. Kui nüüd mõni liikluspolitseinik juhtub saadet vaatama,  siis saage aru, mul on hingeline eetilis moraalne küsimus. Et mismoodi ma küll meie kaunist maailma kõiksust reostan. Vanade kulunud rehvidega? Või kas reostangi üldse? Asja uurib Kristo Elias. Selline kogus kasutatud rehve tekib Eestis vaid poole aasta jooksul. Täna küsime, mis neist rehvide est edasi saab? Selline pauk võiks ümbruskonnale palju kahju tekitada,  mitte siis, kui plahvatust saab kontrollida näiteks veoautorehvidega. Tegemist on siis ühe võimalusega rehvi siis taaskasutada,  et selliste mattide puhul on siis tegemist. Valdavalt siis lõhkamismattidega, Eesti oludest ei ole  nagunii levinud, sest meie looduslik pinnas on rohkem baas. Aga küll on selle lõhkamismati järgi suur vajadus Soomes  ja Rootsis Norras samuti. Et tegemist on graniitpinnasega ja kui on seal vaja näiteks  vundamendi auku kaevata ehitusettevõtetel  või siis näiteks teed läbi kalju rajada siis on vaja sul  pidevalt seda pinnast lõhata ja et siis see graniitkillud ei  kanduks teadma. Kuhu suunas siis kasutatakse selle kildude kinnipidamiseks  siis neid samu kummi? Eks need kummimatid pannakse sinna lõhkamise peale,  see takistab siis seda nii-öelda kõike sealt välja purskamast. Absoluutselt täpselt, et. Selle ühe mati tegemiseks kulub siis sirka 30 veoautorehvi,  kus siis lõigatakse ära küljed, millest tõmmatakse traadid  välja ja siis nii-öelda siis see mustri osa,  ehk siis protektor, lint, sellest siis tehakse see matt,  mida siis ühendatakse sirka 50 meetri trossiga ja,  ja siis selle ühe mati kaal siin sõltuvalt suurusest on  siis vastavalt kas 1,2 tonni või on 1,5 tonni,  et, et mis ta siis välja kannatab elu eaks on  siis ühel matil circa siis 150 lõhkamiskorda. Et, et ta siiski on päris vastupidav, vastupidav toode. Ehk siis hunnik veoautorehve natuke trossi  ja väga huvitava otstarve, kasulik otstarve rehvile. See on vaid üks kasutusviis igal aastal ülejäävatele,  tuhandetele vanadele rehvidele. Tundub lausa uskumatu, aga kõik need tooted siin on  valmistatud samuti vanadest autorehv. Kui seda toodet vaadata, siis tegemist on kummimatiga. Tegemist on siis gronulleeritud rehviga ehk  siis on väike rehvigraanul. Ja neid matte valmistatakse võluretaanliimist,  värvipigmendist ja rihvidest, et niisugune lihtne komponent  ja neid saab tekid teha erineva siis paksusega,  et antud juhul siis kas kaks sentimeetrit kuni  siis 10 sentimeetrit ja kus neid kasutatakse,  siis kasutusala on neil laste mänguväljakute katmiseks näiteks,  et kui laps näiteks turnemisredeli pealt alla kukub,  siis see oluliselt pehmendab tema tema kukkumist  ja põrutada saamist ja tegelikult on ka Eestis väga palju  seda Matti juba kasutusele võetud antud mängival katetes,  samuti on võimalik näiteks korvpalliplatsialustel pindadele  ja loomulikult ka tööstustes kasutada, sest näiteks kui on  suured tehased, kus on palju vibratsiooni  siis kui matt maha panna, siis nagu töötervishoiule mõjub  oluliselt paremini, et see, nii see töötaja ei pea seda  vibratsiooni nii palju taluma. Järgmine toode on siin selline raske ja selline kõva juba,  et kas see on ka nüüd rehvi? See on nüüd valdavalt kahest materjalist,  et tegemist on siis rehvigraanulist ja palju on siin  ka plastikut. Eesti pakendiringluse poolt kogutud määrdunud pakendid  ja kõik see, mida ei ole võimalik materjalina ümber töödelda  on antud juhul siis sulatatud kokku ja näiteks see on  siis päris levinud aiaalus. Ja siis see toode on siis juba muru. Olen siin, mustamäel artelli 15 asuvas jäätmejaamas,  selliseid jäätmejaamu on Eestis kümneid ja iga inimene saab  siia tuua oma pakendi ja elektroonikajäätmeid  ja muidugi ka vanu autorehve. Seda muidugi tasuta seadusega jõustunud tootja vastutuse  süsteem on Eestis nüüdseks juba seitse aastat kestnud. Maaletoojad peavad ise finantseerima vanarehvide kogumist  ja taaskasutamist. Üheksakümnendatel metsa all vedelenud rehvihunnikuid on  õnneks ka kõvasti vähemaks jäänud. Kas oleme kogunud vahemikus 5700 kuni 8200 tonni,  on aastakohta olnud ja see 8200 tuli siis aastal 2008,  kui oli, teeme ära, et siis ütleme see üle. Üleriigiline talguprojekt tõi circa kahe kuu jooksul mingi  2000 tonni, mis me nagu kokku kogusime. Tänapäeval on ikkagi nüüd rehvid kujunenud  ka väärtuslikuks tooraineks uutele kaupadele. Ja loomulikult, eks see rehvide taaskas,  võimaluste otsimine on siin tegelikult üle maailma on juba vägi,  väga pikaajaline protsess, et, et olgem ausad,  rehv ju märkimisväärse hulgal sisaldab energiat. Teistpidi selle ümbertöötlemine tänasel päeval on siiski piisavalt. Kulukas, et ütleme, see vana rehvi, võib-olla see väärtus ei  kata kindlasti ära selle kogumise taaskasutamise kulusid,  ehk antud juhul siiski selle rehvi vana rehvi kogumise eest  tuleb nagu lisafinantseerimist, siis nagu tootjatel praegu. Katta, kuid mine tea, et võib-olla siin. Aasta 50 pärast on see olukord teistsugune. Järgmine etapp protsessist toimub siin, kus suurtest  rehvidest tulevad sellised väikesed tükid. Täpselt nii ja mis neist siis edasi saab? See üks trehvitükki on võimalik nüüd kasutada kahel viisil  ühtepidi ehitusmaterjalida, mida siis Eestis on  ka päris palju rakendatud just prügilate katmisel,  ehk siis, kui prügilad lõpetab tegevuse,  siis on ta niisugune hea materjal prügilate kinnikatmisel  enne seda, kui siis sinna muldkeha peale pannakse. Teine võimalus sellisest tükist on teha siis eraldi kraanulit. Nagu selline omapärane rehvitööstus isegi tegelikult Eestis toimub. No põhimõtteliselt küll jah, et, et kui nüüd ütleme tavatarbija,  kes vaatab, et noh, väga tore, et ostan uue rehviabi vana ära,  et siis tegelikult see rehvi ümbertöötlemine ta ei ole  kindlasti selline kerge valdkond, aga on õnneks suudetud  ka siin Eestimaa pinnal siiski täiesti rakendust leida  erinevate võimaluste näol. Ja ka loodusele tegelikult väga suur kasu,  et rehvidele selline kasutus on ikkagi leitud. No kindlasti jah, sest olgem ausad, ega rehv looduses ei  kõdune ega mädane, kui ta sinna viiakse,  siis sinna ta ka jääb välja arvatud siis,  kui keegi pahatahtlik selle põlema tahab panna. Et tegelikult selline rehvide kogumine ja ümbertöötlemine on  nagu keskkonna seisukohast kindlasti hädavajalik tegevus. Autorehv koosneb mitmest eri materjalist,  siin on nafta, kautšuk, metall ja tekstiil. See purustatud rehvihunnik on ka toormeks,  millest Kundas valmistatakse kütteõli. Mitte ainult Hansa biodiisel pigistab vanast autorehvist  viimasegi piisa välja. See protsess on siin ikkagi päris keeruline,  et mismoodi sellest purust lõpuks siis see toodang välja tuleb. Põhiline nii-öelda tehnoloogiline võte, pürolii bürolisi meetod,  eks ole, ja ja bürolisi reaktoris ka rehv lagundatakse. Ehk siis rehv läheb. Tükeldatud kujul büroosi seadmesse sisse. Seal ta siis oma kuumuse ja Hapniku juurde pääsuta ta lagundatakse. Ja eraldubki õli eraldub ka tehniline süsinik pulbrilisel  kujul ja ka vanametall. Ja, ja lõpuks palju seda õli siis seal kokku tekib,  et palju seal rehvis seda õli on. Vana rehvi umbes 40 protsenti õli, et, et ühes tunnis vana  rehvist saame me 400 kilo kütteõli väga suur kogus ikkagi  sead on omajagu, jah, nii et, et vana rehva ära visata on  väga kallis lõbu, et, et meie kindlasti seda ei soovita teha. Rehvid Eestist ja maailmast ja otsa ei saa,  et neid tuleb aina juurde, nii et tööd teil selles mõttes jagub. Rehve tõesti tuleb iga päev juurde ja, ja meil ilmselt tööd  jätkub veel väga pikkadeks aastateks. Kõik rehvidest eraldatavad komponendid lähevad uuesti taaskasutusse. Näiteks see hunnik metalli, mis liigub ümber sulatusse  ja alustab uut elu rehvidest eraldatud tehnilist süsinikku  ehk lihtsalt öeldes tahma, kasutatakse teedeehituses  ja kummitööstuses. 40 protsenti rehvide t moodustab õli, mida saab kasutada  näiteks katlamajades kütteks. Selle 50 tonnise õlitünni täitmiseks on vaja umbes 120 tonni  vana rehve ja see täitub umbes nädala ajaga. Maailma päästmise moodsaks abivahendiks on mobiiltelefon  eriti kui teate vajalikke numbreid. Üks selliseid on muidugi 13 13. Praegu kevadel, kui tärgab uus elu saabub sellele numbrile  massiliselt kõnesid umbes sedasorti muredega,  et linnupoeg on pesast välja kukkunud. Tulge ja aidake ta tagasi või et siin hiilib üks kahtlane loom,  on see nüüd nugis või siil. Viige ta siit minema. Loodus on loodus ja seda isegi siis, kui see on linnaloodus. Linnupoegi kukub ika välja ning oravaid jääb ikka autode  alla ja meil tuleb vahet teha, et mis on päästmise vaeva  väärt ja mis mitte. Seal. Nende rauduste taga asuvad Tallinna loomaaia uued asukad,  ninasarviku poisi koomas ja tüdruki biibi,  kes saabusid siia Saksamaalt. Mati, miks me neid praegu siin näha ei saa,  miks nad seal suletud uste taga on? No sellepärast, et tegu on niisuguste kolme aastaste Ninasarviku sälgudega, kes, kes siis on väga Pireda  iseloomuga ja stressis nii sellest pikast reisist kui,  kui uuest asupaigast ja ja, ja me praegu käime ise  kikivarvul seal ja, ja ka oma maja rahvas ei,  ei saa lähedale ainult paar konkreetset inimest,  kes nendega suhtlevad ja kes nende eest hoolt kannavad,  nii et, et me laseme neil rahulikult sisse elada uude olukorda. No nad tulid siia ju Saksamaalt ja nende reis kestis päris kaua,  et kuidas, kuidas nüüd siia siis transporditi. No kõigepealt on, on vist Euroopas ainult kolm-neli firmat,  kellel on, on litsents ja ja oskused niisugust keerulist  transporti korraldada. Ja, ja siis üks nendest firmadest siis, siis tõi nad kohale. Kusjuures enne seda oli neid siis harjutatud kastist sööma  spetsiaalset transportkastist ja see siis ühel hetkel. Lasti luk kinni ja, ja, ja, ja nad jäid sinna sisse. Ja, ja kuna masin, mis neid tõi, oli, oli  nii pikk, et see ei mahtunud meie teede peal siin keerama,  siis tuli siin vahepeal laadida nad ümber väiksemasse  autosse ja ja. Poiss kaalus koos kastiga ligi kolm tonni ja,  ja natuke üle kahe tonni kaalus, siis emane. Ja, ja siis tuli nad pika noolega kraana aga tõsta üle  kõikide nende Nende aedade ja spetsiaalne koridor oli tehtud,  mille kaudu siis sai nad sisse lasta, kuna see katusealune  ei võimaldanud ju kraanaga. Toimetamist ja, ja, ja sellega läks meil laupäeval ainuüksi  selle nende vastuvõtmisega läks kaheksa tundi. Selline nägi välja ninasarviku tüdruk biibi,  aga päris väiksena kreefeldi loomaaias, kus tema lapsepõlv  möödus suure tähelepanu all ja kaasa elati  ka tema Eestisse saatmisel. Muuseas, piibi lemmiktoiduks Saksamaal olid viigimarjad,  poisi kooma aga valis Tallinnas esimeseks söögiks ka. Kas teadsite, et ninasarvik on kauge sugulane hobusega  ja mõlemad kuuluvad kabjaliste seltsi ja neid iseloomustab  hästi arenenud kolmas varvas ehk kabi. Selle tõttu noh, kõik kujutavad ju ette,  mis, mismoodi hobused uues ja võõras kohas umbusklikult  suhtuvad ja, ja ninasarvikud on selle koha pealt veel mitu  grammi kangemad. Ja sellel on ka tegelikult ju mingi põhjus,  miks te olete toonud neid siia kaks ja just poisi  ja tüdruku. No see vist ei ole väga keeruline ära arvata,  miks see niiviisi on, sest et loomaaedade ülesanne ongi  muuhulgas siis olla nii-ütelda kindlustusfirmaks ja,  ja, ja pidada ja paljundada haruldasi elukaid tehistingimustes,  et kui teatavasti ninasarrikute olukord Aafrikas on on väga  halb ja selle tõttu, siis on väga oluline,  et me suudaksime tulevikus nendega ka Nendelt  ka järglasi saada. Muidugi esialgu on nad teismelised ja, ja läheb mõni aasta  veel aega, kuni selle peale saab mõtlema hakata,  aga, aga põhi teliselt on jah. Et Kibibi on, on Kreefelti loomaaias sündinud ja,  ja iga oma Berliini loomaaias ja ja nüüd nad  siis meie juures siin saavad kokku ja, ja loodetavasti  hakkavad õnnelikku abielu elama. Nii nagu heas perekonnas ikka hoolitsevad laste hea käekäigu  eest vaderid, ootavad ka ninasarviku poiss  ja tüdruk omale toetajat. Nüüd on tekkinud ka võimalus väärikatele vaderitele saada  endale uued hoolealused, nii et et kummagi vaderiks olemine  tähendab loomaaia toetamist 4000 euroga. Mida te neile siin üldse süüa pakute, mida Eestis  ninasarvikud sööma hakkavad? Eks nad söövad heina, söödavihtasid aedvilja puuvilja  ja siis ühte teist lisanditeleb veel juurde anda natuke  ka jõusööta. Et me peame need ained, mis nad Aafrika taimedelt saavad. Siin kombineerima kokku nendest asjadest,  mis meil on kättesaadavad ja ja, ja kuna tegu on teravmokk-ninasarvikutega,  siis nad on, võrreldes laimokkninasarvikutega on enam oksatoidulised. Mis tähendab seda, et söödaviha talvel ja,  ja lehisoksad suvel on, on suur osa nende toidulauast. Ja 15.-st maist siis igaüks juba äkki saab neid vaatama tulla. Ja 15. mail kell pool viis on siinsamas pidulik lindi  lõikamine ja ja avatakse külastajatele seesama välisekspositsioon,  siin. Kui mul hommikul oli kirgas tunne, et täna tuleb see maailm  ära päästa, siis nüüd, kui saabumas on kevadõhtu,  võin ma rõõmuga tõdeda, et vahepeal ei olegi see maailm otsa saanud. Et kõik püsib kenasti püsti ja tundub, et lausa järgmise esmaspäevani.
