Üldiselt inimesed ootavad õhtust ilmateadet  ja veel rohkem oodatakse, et ilm vastaks lubatule. Aga seda, mismoodi ilmaprognoos valmis saab  ja kes kõik Eestis ilma ennustavad seda paljud ei tea. Meie igapäevane ilmateade tuleb Eesti meteoroloogia  ja hüdroloogia instituudi ilmaprognooside osakonnast. Ilmaprognoose koostavad 15 sünoptikut. Ja nende kaartide pealt, siis ennustatakse seda ametlikku  ilma Eestis, nii. Mitte ainult nende kaartide pealt vaid vaid  ka noh, mudel mudel mudeliga käsikäes, nii öelda. Kui me seda tänast kaarti vaatame, näiteks et,  et mis selle põhjal siis öelda oskate, et minule tundub see  kõik üsna segane siin? Ta peabki võõrale inimesele segasena tunduma. Aga? Noh, kõigepealt siis vaadatakse seda, millised on  rõhkkondade paigutused M-täht, siin tähendab siis madalrõhkkond. Siin on madalrõhkkonna keskpunkt, kus on õhurõhk kõige madalam. Siin on veel teine madalrõhkkond, selle servas Ja siis vaadatakse, mis tuul meil on. Vaadatakse ka õhuvoolu, õhuvool on. Siin pooleteist kilomeetri kõrgusel noh ütleme tänase päeva  kohta kõige olulisem Võib tunduda üsna arhailine, et ilmaprognoosiks peab iga  kolme tunni tagant ilmakaarte välja printima  ja värvipliiatsitega tsükloneid värvima. Aga kuna käsitöös valminud kaartidel on vähem vigu kui  arvuti poolt tehtud, siis on käsitsi valminud kaardid  levinud üle maailma. Arvutiabi kasutatakse radaripildi ja ilmamudelite analüüsil. Radari pilt. Näitab meile sajupilvede asukohta ja ja liikumist. Ja ja kuna see radar on siin Põhja-Eestis harkus,  siis, Siis tema nii ulatus on üsnagi väike eriti talvisel ajal. Talvisel ajal ta ulatub siin kuskil 120 kilomeetri kaugusele  kuna pilved on madalamad, mis siis veel vaadatakse? Kindlasti vaadatakse ka erinevaid ilmamudeleid. Ja, ja need ilmamudelid tulevad meile siia tööjaama kõik sisse. Ja mis meil põhilised on, on siis Euroopa keskus ja,  ja Hirlam. Euroopa keskuse mudel Annab siis pikema perioodi peale kuni kuni 10 päeva  ja Hirlami mudel, mis on siis Põhjamaade loodud mudel on  siis lühema aja perioodi perioodiks, see on  siis kuni 48 tundi. Ehk siis kaks ööpäeva. Ja siia näiteks. Võtan selle Hirlami praegu peale. See on siis täna õhtul kell 21, mis peaks  siis olukord olema meil? Sünoptikud ennustavad ilma reeglina kuni viieks päevaks. Pikemaid prognoosi küll tehakse, kuid nende täpsus on juba  tunduvalt madalam. Samas lühiajaliste prognooside täpsusega ollakse rahul. See graafik on tormi hoiatuste õigustumus  siis aastast 1995 kuni möödunud aastani. Ja välja lugeda võib seda, et nii Eesti kui mere  merehoiatuste Õigustuvus on olnud ikkagi üle 85 protsendi. Sünoptikuna suhtute näiteks ilmaennustajatesse,  eks iga igaühel on õigus seda arvata, seda välja öelda,  mida ta arvab ja, ja ja eks neid Vanarahva meetodeid on ju siin läbi aegade kasutatud  ja selle põhjal on üritatud ilma ära arvata ja. Ja. Vahest on aga tõenäoliselt äppi läinud. Aga muidugi nii-öelda. Õppinud sünoptik suhtub sellesse rohkem ikkagi võib-olla kui meelelahutuse. Üks vana ja hea võimalus ilma ennustada on sea õrn. Nii kaks põrn on siia nüüd laiali tõmmatud,  et mis põrnad need on siis? Siin me praegust näeme kahte põrna, see minupoolne. Siin on mets ja põrn. Ja see teine võrn on siin metsja kodus ja põrn. Ja soovitatakse, et kui ilma tahab ennustada nende põrnade järge,  siis on ka parem. Mida need sead on vanemad. Sea põrna pealt annab ilma vaadata kaheksa kuu kohta aastas. Aasta nelja viimase kuu ja järgmise aasta nelja esimese kuu kohta. Mida me siis näeme? Siin on september. Siin on september, noh seal ei ole talve  ka midagi tegemist, see on vaikne, tagasihoidlik,  nii ilus. Ei ole, paksust eile laiust. Oktoober no novembris näed, meil tuli mingisugune  mingisugune lumi, tuli külma tuli ja siin ta tunduvalt laiem,  kui me võrdleme siin selle septembri ga,  on juba tunduvalt laiem. Mille põhjal seda vaadatakse, kas tuleb külma  või lund? Tähendab niimoodi on siis laius peab näitama lund,  paksus külm, see on, paksust, ma ei tea. Noh, siit on raske noh, vaadata, aga noh,  ta tunduvalt on siin juba näha, et on paksem ka. Niimoodi, siit me jõuame detsembrisse detsembris on  siinkohal käega katsudes seda põrna muidugi katsutakse alati  käega ja siin tunneme, et kohe auk on sees. Noh, detsembris oli ikka niisugune asi, et see lumi  ja täpselt siinsamas kohal on auk sees. Sama on ka sellel põrnal siinsamas seal on  ka sama. Veebruaris on need paksust laius, tuleb juurde,  järelikult tahes-tahtmata lund tuleb, juure,  lund tuleb juurde, näitab see põrn, seda juttu näitab  ka seepõrn. Lund tuleb, juurde, tuleb ka veel külma,  selle jao peal on see õhuke osa. See on see õhuke osa, järelikult on siit seda saab järeldada. Et meile ei tule varast ja sooja kevadet. On siin veel mingeid nippe, mille põhjal siin on  siis hulga niisuguseid asju. No seda pidi alguses rääkima kohe, aga et see põrn on vaja  läbi katsuda ja katsutakse alati käega läbi ilusasti  ja kui sees on siin vahepeal on niisugused tükid sees,  ühtemoodi võivad need tükid näidata seda,  et on, tuleb järsk külm periood, no seal nädalane  või kahene või mingisugune asi. Aga neid tükisid, peab ikka vaatama, kasvõi  siis noaga lõikama ja lahti vaatama, seal võivad  ka süstid olla sees. Rõuge kandi ilmaennustaja Jaan Allas pole oma suguvõsas esimene,  kes seab õrna pealt talveilma, arvab, Alustas ta pihta, minu isapoolne vanaema,  aga. Selle pealt õppis minu isa ja siis võib ütelda,  et minu, minul on see pagas, siis ma olen rehkendanud kuskil  180 aastat, eks ole. Õrn on seal vereloomeelund, mille laius ja paksus arvatakse  olevat ilmastikus sõltuv. Ameerikas on asutatud isegi uurimisinstituut,  mis koondab seapõrnad, ennustajaid ja uurijaid. See põrn. Need loomad on siit ka kohalik. See ilm on siin, kui me seda, kui, kui me tahame näiteks  teha Saaremaa, no toome niisuguse äärmuslike,  et tahame Saaremaalt, siis me peame vaatama  selle sea põrna, kes elab Saaremaal. Olete ise vaadanud ka, kui täppi teie ennustused läinud on? No ma olen, kuidas ma ütlen, kõige ilusam on  nii ütelda, et ma olen ise jäänud nendega rahule. Kuidas te muidu teistesse ilmaprognoosides suhtute,  et kas te telekast ilmaennustust kuulata ikka? Ma ütlen ausalt, et ma suhtun nendesse suure huviga nendesse  teistes ilmaennustustes ja olen ka nendega väga rahul. Tere võtaks looduslotopileti loodust. Loomaaia toetuseks loterii. Kas paistab? Ongi nii kolm viite tagasi, aga kumb siis lihtsam on,  kas lotoga võite või täpselt ilma ennustada? Lotoga võita on isegi natuke lihtsam. Ilmaennustamine on ikka suur töö, alati ta ei õnnestu  ja ta võtab kuude kaupa aega, enne kui saada kokku täpselt  selline ilmaõnnistus pikemaks ajaks, kui vaja,  on. Lotomüügi kõrvalt tegeleb kuusetaat aktiivselt  ilmaennustamise ja oma prognooside avaldamisega. Kui sünoptikud prognoosivad kuni viie päeva ilma  ja seavorn näitab talvekuid, siis kuusetaat suudab ette  ennustada lausa kahe aasta ilma. Ja seda nädalate kaupa. Nüüd te ennustajate kohe nagu kohe järgmise aasta  selle aasta ja järgmise Aasta oma mõtlesin, et pakkuda võib-olla  keskkonnaministeerium tunneb huvi selle vastu  või põllumajandusministeerium seal on selliseid noh,  küllaltki ohtlikke perioode ette näha jälle,  mis võivad kahjustada viljasaake ja kõike muud. Aastaaega seda täpselt niimoodi ette ütelda,  minu arvates on see unikaalne nähtus, et selliseid inimesi  vist maailmas on väga vähe, kes seda suudavad? Sama unikaalne, kui võime kahe aasta ilma ette näha on  ka kuusetaadi ennustamise metoodika. Aga mille põhjal te seda ilma ennustate? No see hakkas jälle peale lihtsalt, ilma tunnetuse järgi,  aga praegu on välja kujunenud kaunis põhjalik teooria. Ja ma lähtun sellest lühidalt, et iga elus organism,  olgu see taim või loom või, Inimene kaasa arvatud, on ilma taju ja ilma taju hakkab  peale raku tasemel või õigemini ütleme geneetilise koodi tasemel,  mul on tunne selline, et see teadmised ilmast  ja ka sellest ilmast, mis võib tulla, antakse edasi  geneetilise koodina juba ja siis rakkude,  ütleme, organite kudede. Alateadvuse kaudu ja siis kõige viimane kõige kõrgem on  teadus ma tuginen ilma tajule, see on esiti. Teiseks, ma olen välja töötanud selle 10 aasta jooksul,  ütleme see põhiliste, nende teadmiste põhiliste selliste seaduspärasuste,  tabeli, need on kuskil noh, vastavalt aasta ajale  siis sellele piirkonnale siis on noh, kuule  ja siin üldise seaduspärasusi ka terve rida kokku umbes 50  sellist Algpõhjust, või mida võib kasutada selleks,  et noh, ilma ennustada just pikema aja peale Aga see, kui teil nagu see sähvatus tuleb,  et mis te selle ajal näete te näetegi, et tuleb sula ette,  võib samamoodi. Kirjutan tähendab paberile ja iseenesest nagu dikteeritakse  ette sel päeval see see ja see mul oli üks leheke on siin  kaasas olemas. Kui ahah aga, aga saab näha, siis saab väga huvitav vaadata,  kui, kui palju selleks vaja on. Ma võtsin kaasa, kus temal siin on. Ei, see eelmise aasta kohta, mingi teine leheke on  ka olnud, aga see on ära kadunud. Et siin on näiteks kirjas aprill esimene pool soe,  teine pool, vihmane mai vihm ja päike keskmiselt soe,  teine pool vihmane. Ja see asi tuleb lihtsalt lihtsalt nagu tuleb,  nagu pähe kuidagi. See on ju nagu peaaegu juba nagu nõidumine ju. Ei ole nõidu ka iga mingisugune noh, ühesõnaga sisemine sund  avaldada ennast. Lisaks sisemisele ilmatajule ja ilmutustena esinevatele sähvatustele,  mis on aluseks pikaajalistele prognoosidele on kuusetaadil  abiks ka tabel 50 seaduspärasusega mille põhjal saab iga  ilmaennustus üle vaadatud. Näiteks see sulamispraegu on seda sula, ma nägin ette viis  päeva tagasi. Mul on komme. Kui nüüd ilm läheb sularaha. Siis näha und. Unenäo järgi ma näen vett, näen kalapüüki. Ilmselt sel ajal, kui ma seda näen, on kuskil see  madalrõhkkond noh, kas on Atlandi kohal või on seal  Lääne-Euroopas kuskil kaugel, aga ma olen tähele pannud,  et viis päeva, siis on ta siia päralt jõudnud  ja niimoodi juhtus. Aga kuidas te muidu teistesse ilmaennustajatesse suhtute? Aga võtate tõsiselt teiste omi ja ei ole midagi võtta eeskujuks,  nendel on väga lühikesed seal nädal-paar  ja kuu aega ja selle ilmad ja väga lihtsalt ära. Ilmaennustamine näib raske töö olevat ja vähemalt sama raske  näib olevat ka see, keda neist ilmaennustajatest uskuda. Pungad on üks väga põnev ja salapärane maailm. Nii nagu tähtede vaatamiseks on märtsikuu kõige parem aeg. Nii märtsikuu ja ka aprillikuu on pungade uurimiseks  parassobilik aeg, sest pungad paisuvad kevadel  ja pungi ongi hea tundma õppida kuni pungade puhkemiseni. Kuni lehtimiseni. Pungi on taimedel tohutu, palju erinevaid. Me oleme praegu tulnud hobukastani juurde,  kellel on sellised suured ja vaigused pungad,  aga pungi on ka niisuguseid, mis ei kleepu,  mis ei ole vaigused tavaliselt on, on puudel,  nii et tipmine pung kõige oksa tipus asuv pung on palju  suurem kui külgmised. Pungad ja külgmised, pungad jälle omakorda võivad olla,  kas vastakut ehk kahekaupaga võivad olla  ka ühekaupa, võivad olla oksa vastu surutud  või oksast eemal olla. Pungad sageli on ümbritsetud punga soomustega,  aga on ka selliseid taimi, kellel pungasoomuseid ei ole. Niisuguseid pungi kutsutakse või tuntakse paljaste pungadena,  näiteks sageli veetaimedel ei ole pungasoomuseid  ja pungad võivad olla ka hoopis mitte oksa küljes,  vaid pungad võivad olla vahel ka leheküljes,  nagu me teame, kalanhoel või pungad võivad moodustada  ka pegoonide lehekülge. Ja pungad võivad olla ka juurtel juurte juurtele  moodustavate pungad. Tal paljuneb näiteks orasein või ka piimohakas põllu peal. Mida oksatipus kaugemale. Mida rohkem tüve suunas, seda väiksemaks lähevad  ka pungad. Pungad. Tavaliselt moodustuvad lehekaenlasse seetõttu pungi  kutsutakse ka lehekaenlas moodustuvaid pungi kaenlapungadeks. Nagu siin hobukasteni on väga hästi näha,  et leht, mis on oksa küljest ära langenud,  on jätnud järge lehe armi. Väikesed täpid. Näitavad siis seda kohta, kus mahlas mahlad oksa  ja lehe vahel liiguvad juhtsooned. Astel paju on selline eriline taim, keda küll Eestimaal  looduslikult ei kasva, aga kes kasvab näiteks Ahvenamaal,  Soomes, looduslikult ja keda võib leida siis terves  Lääne-Euroopas ja kuni Siberini välja. Astel poju on selline väga kuiva lembene,  ta sageli kasvab liivikutel luidetel ja ta on  ka pungade poolest väga eriline. Ega meil ei ole palju teisi puid, kellel pungad oleksid  nii ilusad, nii kuldset värvi, pungasoomustega,  isaspuu ja emaspuu. Sugu saab määrata lausa pungade järgi, nimelt pungasoomuste  arv on erinev. Siin on tegu siis isaspuuga, kellel pungasoomuseid on palju  rohkem arvu poolest siis kuus kuni kaheksa emaspuu,  kes on küll väliselt sarnane ka astlaline,  torkivate, varte või võsudega, aga pungasoomuseid on tal  palju vähem. Tavaliselt kaks pungasoomused on, on lehe muudendid,  need on kõige välisemad valimised, lehed,  mis loomulikult kaitsevad punga, sest punga sees on,  on õrnad, väikesed organid on varrealgmed,  on lehealgmed, on uued pungaalgmed, on ka õie  või õisiku algmed. Mõnele puule on punga kuju lausa sellise veidra nime andnud. Kes tunneb sidrunipuud või apelsinipuud,  siis sidruni ja apelsini puu sugulane, ruudiline on  ka korgipuu vahel küll aetakse korgipuud söögi,  korgi tammega kellel omavahel sugulust ei ole,  aga korgipuu On näiteks inglise keeles just punga järgi nime saanud,  teda sageli kutsutakse või tuntakse prilllaua  või WC-potipuuna sest tema pung meenutab WC poti prilllauda ja. Vahtra puul on pungad punased, punakate soomustega  ja on kahekaupa oksa küljes ja nagu näha,  kui me puu peale vaatame. Tipus on punk palju suurem kui alumised külgpungad. Vahtra puul on punga asetus, niisugune nagu meie  metsapuudest saarepuul. Pungaseis on vastak, aga saare puul on pungasoomused täiesti süsimustad. Seetõttu on ta kindlalt eristatav kõikidest teistest metsapuudest. Ühtegi teist mustade pungasoomustega puud,  nagu saarel Eesti metsades ei kohta. Vahtrad on üle 100 liigi, koguni 111 liiki. 14 kasvab Euroopas ja meie harilikku vahert näiteks  Inglismaal ei kohta, aga Inglismaal kasvab mägivaher  Mägivaher juba väliselt või harilikust vahtrast on erinev. Kes vahtraid tunneb, siis teab, et harilikul vahtral on  pungad punased, aga mägivahtral on kollakas rohelised. Muus osas küll sarnased. Pungad on ka vastakud, nii et pungade kuju,  suuruse ja värvi alusel saab isegi talvel lehtede olekus  puuliike üksteisest eristada. Villane lodjapuu meil väga tavaline ilupõõsas parkides,  aedades ja ka pügatud hekina kasvatatav on üks veider põõsas  selle poolest, et tal on küll pungad, aga tal ei ole pungasoomuseid,  sellist suurt õisikupunga või ka lehepunga ümbritsevad  noored lehed. Selliseid puid ei ole väga palju, kellel ühe lehe kaenlasse  kaenlapungadena moodustub koguni koguni. Niisuguseid pungi me tunneme seriaalsete pungadega,  aga siin seerias võivad ka pungad olla ometigi oksa küljes  erineval viisil. Pähkli puhul on nad ülestiku ühe lehekaenlas,  võib-olla kaks punga, vahel isegi kolm punga,  aga üks punk on kõrgemal kui teine. Aga kui me uurime näiteks, kuidas on pungad ploomipuul,  siis ploomipuudel on ka mitu punga ühe lehe kaenlas on kaenlapungad,  ainult et nad ei ole mitte ülestüku, vaid nad on kõrvuti  ja selliseid pungi, mis asuvad kõrvuti mitmekaupa,  ühe lehe kaenlas, nagu on ploomi puul. Me kutsume keerulise väljundi kollateraalseks pungadeks. Suure tiivane kikkapuu, kes on pärit Ida-Aasiast,  on silmapaistev oma väga eriliste kade teravate pungade  tõttu ja ta on üks kõige varapuhkevamaid põõsaid  ka pargi taimedest. Pungad erinevad üksteisest ka selle poolest,  et kas nad on ainult õiepungad või lehepungad,  aga on ka niisuguseid pungi, mis on segatüüpi,  et ühe punga sees on nii õie kui lehealgmed. No meile tuttavamatest taimedest kirskontpuu,  samuti ka näsiniinmetsataimedest või aias kasvatatavatest,  puudest ploomipuu on niisugune, kellel on õiepungad  ja lehepungad on eraldi. Kirskkontpuu on niisugune hästi eristuvate pungadega põõsas,  kelle lehepungad on palju väiksemad, kahekaupa koos  ja tipus üksikult, aga õiepungad on sellised suured punnid  ja need puhkevad enne lehtimist. Harilikul sirelil on nõndaviisi, et temal tipupunga ei ole. Harilikul sirelil on kaks võrdse suurusega külgpunga,  aga tema sugulasel, keda meil kas sageli kasvatatakse Ungari  sirel Ungari sirelil on nõndaviisi, et Ungari sirelil on  oksa tipus üks tipupunk ja kaks palju väiksemat külgpunga. Nii et kevadel, kui ta sireleid endale muretsete,  siis juba pungade järgi saab aru, kas tegu on hariliku  või Ungari sireliga. Pungade maailm on väga mitmekesine ja põnev  ja keerukas ka, on isegi pungi, mida me sööme nagu kase  pungad või vahel männipungast, tehakse kasutavat jooki  ja on pungi, mida me kasutame vürtsina nagu nelgipuul  ja mõningate taimede pungi, me lausa lausa päris  igapäevaselt sööme, neid on lillkapsas või,  või ka õiskapsas. Ja. Vajavad taimed kasvamiseks, aga samuti ka paljunemiseks  ja pungi on muidugi kevadel ja talvel ka niisama huvitav vaadata. Pung on ka üks tagurpidi käima pandud film,  kui kevadel pungad puhkevad ja paisuvad ja pungast kasvavad  välja oksad ja lehed ja õied ja uued pungad. Siis kui me mõtleme vastupidi, et kuidas see oks saab tagasi  väikeseks pungaks, siis täpselt nõndaviisi seal punga sees  kõik peidus ongi. Kas te seda oskate öelda, kes nendes suurtes pesadest seal  üleval elavad? Tuule vesed äkki. Need on need Kes siin tansu on, nüüd hästi palju, aga paki. No sellise väikse eksperimendi tegime siis  ja päris minu ootustele see ei vastanud,  ma arvasin, et rohkem inimesi ütleb, et nendes suurtes  pesades elavad hakid sest väga tihti tartlased tõesti  niiviisi arvavad. Õige vastus on künnivares, aga hakid elavad meil kas  siis sellistes puutes nagu siin üleval näha on? Või teine neile väga tavaline paik on eemalt läbi puude  paistev toomkirik, mille varemed On hästi palju igasuguseid avavusi ja õõnsusi,  kus nad kenasti oma pesa saavad teha. Asjaolu, et künnivareste varakevadest suve lõpuni vältav  lärmakas linnaelu pahatihti hakkide arvele kirjutatakse võib  kergesti olla tingitud sellest, et kui künnivaresed lähevad  külmade eest lõuna poole, siis hakkide tõeline kogunemine  Tartusse tuleb just külmal ajal. Ja siis on nad eriti õhtuti pidevalt inimeste silmis  ja kõrvus. Päevaselt toiduotsingult tullakse kesklinna  haljasalade puudeladvusse öömajale mis põrguvägisele hakiväe  talveks linna toob. Eks see on ikka seesama põrgu vägi, mis,  mis paljud linnud teisedki toob talveks linna ja,  ja üldse inimeste lähedal ikka see nälg on seal Võrgu vägi. Talvel on ju. Maa lumega kaetud ja, ja hakid on nagu vareslased üldse on sellised,  kõige sööjad otsivad igasuguseid toidujäänuseid raipeid,  mis nad saavad, lumi katab need kinni linnas ikka inimestelt  midagi pudeneb. Linnas on ka turvalisem kanakulli või kopsakaid kakke siin  eriti pole. Hulgakesi koos puudeladvus magades on pealegi tõenäosem,  et keegi ründajat märkab. Ja just hulgakesi koos hakid tegutsevadki mitte ainult talvel,  vaid ka suvel. Pakid ei ole niisugused linnud, kes poeksid pesitsusajal,  igaüks ise oma oma territooriumile kuskile ja,  ja ei taha teisi seal üldse näha, nii nagu paljud ütleme,  see tihane, kes siin häält teeb, eks ole,  tema on talvel küll seltsinguline, aga, aga kui kevadel pesa ehitab,  siis ei taha mitte kedagi peale oma emalinnu enam oma pesa  juures näha. Üheskoos sehmerdades leiab toidu lihtsamini üles. Hakid nagu teisedki vareslased, on nutikad  ja õpihimulised ning ühe linnu avastatud soodne  ja mõnus. Toiduhankimismoodus saab varsti salgakaaslastele  gi selgeks. Intelligentne, seltskondlik ja uudishimulik sugulastest  pealegi tublisti väiksem ja pagasema häälega hakk on  inimesele sümpaatsem kui teised varesed. Kui muinasjuttude peale mõelda, siis varesed  ja harakad on seal tihtipeale sellised väga negatiivsed tegelased,  aga hakist ma ei mäleta, et keegi oleks pahasti kuskil  kirjutanud või rääkinud. Pigem jah, vastupidi, hakki kutsutakse ju veel kiriku hakiks,  eks ole, et hakid elavad kirikutornides ja nagu pühad linnud natukene,  eks ole. Võib-olla ka see on teinud sümpaatseks teda inimesele. Ja tore asi on ju ka see, et kui te viitsite hakke jälgida,  siis te märkate õige pea, et nendes salkadestael paarid olemas,  eks ole, et nad on vist suhteliselt selline truu abielurahvas. Täpselt ikka ma arvan, et isegi natukene truum,  abielu rahvas, kui, kui praegusest Euroopa inimesed oma oma  abielu püsivuse poolest Kui partneriga midagi paha ei juhtu, jääb paar kogu pikaks  hakieluks kokku. Aga on nendes salkades ka mingisugune selline hierarhia,  et mõni paar on nüüd tähtsam kui teine paar  või mõni isend on? No ma ei tea, kuningas või peaminister või president. Absoluutselt kindlalt ikka on, see hierarhia pannakse  varakult paika ja selles mõttes seal nii väga konflikte. Ei esinegi meile tundub, et nad on hästi rahumeelsed  ja sõbralikud üksteise suhtes, aga nad lihtsalt teavad,  eks ole, keda nokkida ja keda mitte. Küll on selgemast selge, et iga linnu sabaalusest tikub  alatihti midagi alla pudenema. Seda rohkem, mida suurem lind ja mida enam neid koos. Kui Tartusse kerkis klaasmaja, mille rahvas kohe läskuks  ristis võtsid hakid selle omaks ja omanikud pöördusid  ornitoloogide poole. Aidake hakid kakaoad meie kauni väljavaate kinni. Miks ka mitte, kui projekteerija selleks kõik võimalused lõi. Tuse üle serva on on rajatud sisuliselt. Õrs linnuõrs ja kui ma oleksin lind, siis ma oleksin väga rumal,  kui ma ei kasutaks seda juhust ära, nii et nad muidugi  istusid sinna õrre peale ja hakkasid siis laskma. No hästi naiivne oleks tahta, et hakid meid siin üleval ootavad,  aga nende tegevusjälgi on kõik kohad täis. Maas on linnujäljed ja kui natuke ülespoole vaadata,  siis sealt paistab kenasti kätte see. Mis linnu siis tagumisest poolest välja tuleb,  kui ta, kui ta tublisti söönud on. Ja tegelikult kõige hullemad on need jäljed  selle tornikese akendel. Ja selles tornikeses istub selle maja kõige tähtsam mees  minu teada, nii et, et ilmselt seda akent tuleb ikka väga  tihti pesta ja, aga praegu on ta jälle selline,  et ootaks nagu aknapesijaid. Tõhusamad linnupeletusvahendid on kallimad kui aknapesu aga  natuke leiab abi ka päris lihtsast moodusest. Nii on pläsku katuse ülemisele reelingule tõmmatud peenike traat,  mis nii kobakale linnule kohe kuidagi istealuseks ei sobi. Aga praegu on Tartu hakid juba kevadrahutud,  osa neist on meie kanti tulnud vaid talveks,  kusagilt kirde või idakaarest ja need linnud mõtlevad  muidugi päris koju minekust. Nii nagu see osa meie pesitsusakkidest, kes külmaks ajaks  omakorda lõuna poole on nihkunud. Vähemalt hkaks hakki, kes siit kunagi ära ei lenda,  on päeval ja öösel, suvel ja talvel alati siin kohapeal  ja ja et sellised liikluse piirajad siia pandud on,  eks see siis näita seda ka, et hakk ikka on Tartu jaoks  hästi tähtis lind ja võib öelda, et linna sümbol lind
