Tere kuulama saadet puust ja punaseks, see siin on raadio kaks järgmised tund aega lahkavad erinevaid küsimusi, siin Arko Olesk ning Madis Aesma. Meil on alati saateseks pikem teema, mis on seekord pisut vesine, ütleme nii, aga võtame ette ka mõned sellel nädala värskemad huvitavamad uudised ning vastuse saavad ka kuulaja küsimused. Ja, ja mis puudutab nüüd neid nädala põnevamaid uudiseid, siis ma mainiks kohe ära väikese killu, mis mulle silma jäi, kuna olen ikkagi vana, kosmoses, on, nüüd on üks uus kulgur Teele minemas peatselt, aga millisele planeedile? Vaat siin ongi probleem selles, et ta kahjuks ühelegi teisele planeedile ei lähe. Ta on küll oma ehituselt suhteliselt sarnane selle küürioositile oma selliselt üles annetud ka tähendab siis uurima, mis ta ümber toimub, tal ei ole ülesandeks midagi lõhkuda või või midagi ümber teha. Selle kulguri Klongi säärane lugu, et ta ei lähegi teisele planeedile otseses mõttes, aga ta läheb teisele planeedile, ehk siis sellisesse ligipääsmatusse piirkonda. Kaudses mõttes, sest mõtlesin, et Gröönimaa on ikkagi, on teine planeet. Kui sind pandaks seal, ütleme maha, siis sul oleks seal Marsil olekust lihtsam ilmselt ainult sedavõrd, et sul oleks seal õhku, eks ole. Külm ja kauge ja tühi, tühi on ta nii, ehk naa ja, ja see uus NASA kulgur, mille nimi on siis Grover lühend lähebki sinna selleks, et uurida jää paksust. Nii palju kui vaatasin ühte väikest videot, siis ta näeb täpselt selline välja tõepoolest nagu üks üksteisel planeedil tegutsev kulgur. No ka oma planeedi kohta teadmisi vaja ju saada, jaan tunnegi seda nii läbinisti ja on, aga teadlased, kes just Groveriga tegutsesid, rõhutasid, et poolest suurt olulist vahet nüüd ei ole, kui see lend välja arvata, eks ole, kas saate kulgur teisele planeedile või siis Gröönimaale, sellepärast et tingimused on ikkagi mõlemas kohas võrdlemisi karmid, ühtegi inimest tal ümber ei ole ja juhitakse teda enam-vähem samamoodi. Väga põnev uudis, mis mulle jäi silma, puudutab jahtimist ja kehakeelt loomariigis. Nimelt teadlased leidsid, et on olemas ühed elusolendid, kes siis jahti pidades suudavad oma jahikaaslastele näidata pea liigutustega kuu siis sai jahi, jahisaak on peitu pugenud, teised aitasid seda üles leida ja kätte saada, oskad sa aimata, mis laadi elusolenditega on tegu, kes siis pea kasutavad just? Noh, kui on juttu jahistes, mingisugune kiskeemsetaks, ole röövloom, röövloom, äkki gepard? Ei ole nii? Kus kohas ta elab, elab ta Eestis ka? Ei ela, ei ela Eestis. Aafrikas lõvi natukene Aafrikas ka on, kaslane ei ole, ei ole, siis on äkki mingisugune šaakal või? Ei, sa oled ikka täiesti vales suunas, tuleb välja, et selline Kehakeele valdamise oskus on kaladel, kaladel, kaladel siis valada nimelt kivikohad on üks nendest kaladest ingliskeelse nimega grupper ja teised, kelle puhul seda siis täheldati, elavad Austraalia surev korallrahul ja nemad on siis kalad, kes peavad jahti koos teiste liikidega, kes siis aitavad neil seda saakkala kinni püüda, näiteks peavad nad koos jahti moreenidega jaga kaheksajalgadega ja siis on tõesti niimoodi, et kui see saakkala kusagile peitu poeb, siis ujuvad nemad sinna peidupaiga kohale vehivad peaga, vehivad täpselt nii ongi, ja teised tulevad ja aitavad selle kätte saada niimoodi, et see on nüüd esimene kord, kui teadlased on näidanud, et kaka, kalad valdavalt sellist kehakeele kasutamist püüan piisavalt intelligentsed, et näidata anda teistele vihjeid armastuse surmale, sümbioosist. Ja annab, annab järjekordselt aimu, et ei ole need teised loomad, olgu need siis ka kalad, nii rumalad, midagi, kui me võib-olla arvaksime, et nad on. See paneb muidugi meie tänase peo teema- hoopis teise valgusesse. Nii ta on, et kas ikka needsamad kalad, kellest meil siin uudises jutt juttu on sellised, keda püütakse siis ilmselt nad ei ole siiski sellised mass püügikaladega just massilisest tööstuslikust kalapüügist, meie tänane pikem saate teema räägibki. Punaseks heiskab täna purjed ja võtab kursi laiale merele, aga mitte merest ei hakkame täna rääkima vaid sellest, mida sealt mere seest leida on. Nimelt uurime seda, kuidas püütakse tööstuslikult kala, kuidas jõuavad meie lauale Need, maitsvad kalad, mis, mis sinna jõuavad ja meil on selle jaoks täna külas põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. Tere. Tere. Tervist. No eestlased ju peavad ennast traditsiooniliselt suureks mererahvaks ja siin, et kalapüük on siin olnud traditsiooniliselt moes, aga kui, kui võtta nüüd laiemas mastaabis, siis kui suur kalapüügirahvas Eesti on või kui oluline see meie majandusele on? No kui vaadata nüüd sisemajanduse koguprodukti, siis see osakaal on, mis kalades nüüd annab, on ainult 0,5 protsenti ehk suhteliselt väike aga kalandus kahtlemata on oluline tööandja rannapiirkondades ja ka siseveekogudel suurematel siseveekogudel. Ja noh, inimesed on Eestis ju rannarahvas selles mõttes, et meri meid ümbritsev ja on sajandeid kalasin püütud, niiet et selles mõttes on ka traditsioon ja teatud kultuuri osas. Kui palju sellest kalast pidama näiteks suures supermarketis letis näeme, on püütud Eesti laevade Eesti kalameeste poolt. Paraku jah, et supermarketis pigem me näeme rohkem ilmselt seda lõhet, mida tuuakse kalakasvatusest ja Norrast. Meie enda vete kala see seal ikkagi leiab, aga ütleme, et mitte väga palju. Aga mis nendest saab, mida eesti kalurid püüavad, ütleme, siitsamast meie ümbert, Läänemerest, siitsamast, meie siseveekogudest? No ütleme, kõige suurem, kui ütleme nüüd ütleme tonnides võtta või protsentides võtta, et ütleme, 80 protsenti kogu meie Eesti püütud kalast on kilu, räim ja ja see läheb põhiliselt ikkagi sinna ida poole idaturgudele, et kalurid võivad välja ettevõtjad külmutavata ära või siis panevad kiluvürtsi ja siis eksporditakse Venemaale, Ukrainasse, Valgevenesse ja nii edasi. Et jah, ta paraku meiegi turgudel, et võib ka leida, aga peab ikkagi otsima seda kilu ja räime. Need suuresti toimub just nagu selline selline nii-öelda nihkumine. Meie kalad lähevad ida poole ja me ise toome siis lääne poolt endale kala sisse. Jah, et noh, kala on teatavasti kiiresti riknev toiduaine ja tõepoolest see kilu räim veel, eriti, et kui sa teda kiiresti ei töötle, kui sul ei ole seda noh, kogused on suured, mis korraga sealt näiteks nende suurte traallaevadega merest välja tulevad ja kui sul ei ole kohe seda turgu, kus seda nii-öelda värskelt ära ostetakse, siis noh, siis sa sisuliselt ta rikneb ja, ja see on sinu jaoks nagu hävinud. Sellepärast ongi nii-öelda kalatööstusel lihtsam teda nii-öelda kohe külmutada ja viia sinna turgudele, kus siis seda külmutatud kala nii-öelda meilt ostetakse ja siis kest juba sellest edasi teevad nii-öelda konserve. No jutt oli, et kilu räim on vist lausa 80 protsenti sellest, mida Eesti kalurid püüavad, kas Eesti siis tõesti tegutsebki siin valdavalt Läänemere piirkonnas oma laevadega või, või on meil ka selliseid ettevõtteid ja laevu, mis künnavad selliseid maailma meresid ja püüavad sealt teistsuguseid ja eksootilisemaid kalu? Tõepoolest, meil on ka olemas väike laevastik, mis püüab avaoksjonitel ja neid laevu on noh, suurusjärgus viis järgi jäänud, et 90.-te alguses veel, kui me tulime vanast nõukogude liidus, siis meil oli registris 100 kauplegi laeva, tänaseks on neid viis järgi ja põhiline püügi objekt on siis krevette. Ja meil on neid ettevõtteid ka circa kolm, kes tegelikult selle kauplejaga tegelevad, aga meil on ka kvoodid, meri ahvenale, tursale süvalestale ja isegi raile erinevatele uisuta liikidele, kus need kvoodid kehtestab Euroopa Liit. Eurooperite kontrollib kõikide riikide kalandus seal üks asi, mida seal Brüsselis tehakse. No tegelikult, kui me räägime nüüd neid kaugpüügiobjekte, siis me toimetame ikkagi sellistel veealadel, kus riikide jurisdiktsioon ei ulatu, mis on nii-öelda rahvusvahelised veed ja seal on loodud selleks, et kalavaru säästlikult hallata on loodud rahvuslased kalandusorganisatsioonis. Ja tõepoolest, kui Eesti ei olnud veel Euroopa Liidu liige, siis me olime nende rahvusvaheliste organisatsioonide liige ise seal nii-öelda võtta vastu otsuseid, kuidas kalavaru majandada ja siis ka saada neid püügivõimalusi. Praegu me tõesti osaleme läbi Euroopa Liidu, et Euroopa komisjon siis räägib läbi nendes rahuldus kalandusorganisatsioonides kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide ees, mis tähendab, et noh, Euroopa Liidu liikmesriigid ise peavad nagu kõigepealt omavahel nii-öelda seisukoha välja töötama, millega läbirääkimistele minna, aga jah, Läänemereosas on tõesti see Euroopa liit, kus me arutame, noh, kilu, räime, tursa lõhe puhul, millised need tüübid võiksid olla, et kalavaru ka säiliks ja, ja siis nii-öelda on juba välja kujunenud osak, igal liikmesriigil palju siis sellest lõpuks nii-öelda kokkulepitud numbrist, mis teadlased soovitavad meile palju sellest numbrist siis iga liikmesriik saab tõepoolest, meil on siin, Läänemere äärest tegelikult ju olemas ka Venemaa ja noh, tänaseni on Euroopa Liidu ja Venemaa vahel ka kalanduskokkulepe sõlmitud, küll on jõutud kokkuleppele, kui palju võib püüda Euroopa Liit ja kui palju Venemaa kilu ja ja lõhet, aga paraku ei ole suudetud kokku leppida nendes protsentides palju räime ja tuska. Ma olen aru saanud, et kalandusküsimus on ka põhiline teema või üks põhilisi teemasid, miks Norra ei ole Euroopa liidus, aga milles see siis täpsemalt seisneb? Nad tahavad püüda teistmoodi, tahavad püüda rohkem või vähem. No pigem ma arvan, et neid kalandusriike nagu Norra ja Islandi hirmutab see Euroopa Liidu kalanduspoliitika põhimõte, et ühised majandusvööndid on nii-öelda kõigile liikmesriikidele avatud ehk territoriaalvetesse või 12. Me baasjoones 12 meremiili sisse ei saada teiste riikide laevastik tulla, aga sellest väljaspool saavad kõik laevastiku püüda, kellele vastav koot, mis tähendab, et Eesti laevastik täna, kuna meie vetesse ju tegelikult ju siin turska väga palju ei ole, et töönduslikult püüda, siis nad lähevadki saare lõunaossa seal Rootsi, Taani, nii, ütleme vetes, seal püüavad turska ja kasutavad seda kvoodi oma kvooti seal. Kui nüüd kogustest rääkida, siis näiteks, kui palju tohib Eesti välja püüda kilu ja räime? See number on circa, 28000 tonni kilu ja 24000 tonni räime sellel aastal. See on siis ühe aasta jooksul ja selle aasta jooksul, aga jah, eks need numbrid vaadatakse igast ja üle, kuidas kalavaru muutub, teadlased ju teevad iga aasta uuringuid ja annavad oma soovitusi ja selle pinnalt siis nii-öelda lepitakse kokku see kvoot, kui palju võib välja püüda. Kas need numbrid 28000 või 24000 on sellised tavalised keskmised või on see keskmisest rohkemgi keskmisest vähem? No ütleme, et võib-olla räime poole peale on ta ikkagi täna, kui me vaatame siin 10 aasta tagust perspektiivi, et räimekvoodid võib-olla võiksid olla jah, suuremad ja ja kilu poodid võib-olla ka olnud sinna 30000 peale natukene, aga noh, täna ka tegelikult võetakse üha niukseid rangemaid meetmeid, just et kalavaru ka säilitada, et vältida olukorda, kus meil tõesti nagu ilmastikutingimustest tulenevad näiteks ei tule mitu aastat järjest nii-öelda põlvkondi peale et siis et siis kalavaru nii-öelda kokku ei kukuks ja selle tõttu on seatud seda latti järjest madalamale, mis on nii-öelda milliste suremust või kui palju kala võib nagu välja püüda ehk ja öelda, et kiluvaru täna sellepärast nagu halvas seisus ollakse, et tegelikult ta on ikkagi suhteliselt heas seisus, ütleme, et seda kasutatakse tänase teadmise põhjal jätkusuutlikult räime osas on, Liivi lahes on olukord hea, aga just niisugune avaosa, kus, mis siin väljaspool Liivi lahte jääb, et tema on nüüd ikkagi pikaajalisest keskmisest allapoole ja, ja ja küll näitab parandamisega, ent kui kalade suremus toimub juba üles tuliga kalade suremine, siis sellest tänavusest talvest ja selle mõjust kaladele on päris palju räägitud meedias. Igasuguseid juhtumeid on erinevatest siseveekogudest Rootsis järvedes toodud välja, kus on massiliselt leitud surnud kalu, kuna noh, üks põhjus on ilmselt see, et jää oli nii pikalt, eks ole, meil siin mitmete veekogude peal, kas see 2012 2013 talv ütleme siis eelkõige siseveekogudes oli kuidagi erakordselt traagiline Eesti kaladele või seda lihtsalt tuleb ette? No ma tean, et seda enamasti on juhtunud ka varem ja võib-olla seda oli ka eelmisel aastal mingites väiksemates veekogudes ja seda ikka tuleb ette, et noh, kui jääkate püsib, püsib kaua, siis paraku hapnik seal lõpuks lõpeb otsa ja tulebki selline kalade suremus, aga noh, see on niisugune looduslik protsess ja ta sinna midagi väga teha ei saa, et see muidugi see on emotsionaalne, et me näeme, need kalad on surnud, aga samas on need veekogud enamasti ühendatud jõgedega ja eks see kala tuleb sinu tagasi ja taastub, et et jah, iniminimene seda kuidagi nagu väga muuta ei saa kui, siis kui, siis vähem mõjutada seda protsessi eutrofeerumist. See kuludes toimub nii, et, et see on üks põhjus, miks tegelikult hapnik seal lõpuks nii-öelda otsa saanud. Ehk siis kinnikasvamine ja vetikad ja aga kas põnts isenesest, mis sel talvel oli, oli tugev? Ei ole teada, et väga-väga palju nii-öelda neid juhtumeid oli, et noh, et on olnud 2006, aastal teada oli ka niisugune, niisugune ekse kalavaru ikkagi taastub, et noh et sinna ei saa nagu inimene paraku midagigi rohkem teha, kui, siis vähem reostada veekogusid. Kalandus on ilmselt väga reguleeritud valdkond vist ei ole niimoodi, et iga mees võib võtta võrku ja aerutada, kusagile välja, visata võrk vette, hakata kalu välja tõmbama, et mida selle jaoks tuleb üldse teha, et tohtida, kala püüda? No tegelikult on ju võimalus igal mehel ka võrguluba taotleda, harrastuspüügiluba, tegelikult üks inimene võib kasutada kuni ühte võrku, siis aga küll on ära see arv jah, piiratud, palju siis seda jaotatakse nii-öelda, kui see piirarv on täis taotletud, siis siis muidugi enam ei saa. Aga jah, ja püüda selleks peab ikkagi üldjuhul olema luba, et ainult lihtkäsiõng on selline püügivahend, millega võib püüda siis ilma luba omamata või tasu tasumata. Ja lihtkäsi on sisuliselt siis ritta ja kuni poolteist ridva pikkust õngenööri seal konkse kork ja raskus. Kui te juba panete sellele ridva rulli peale, siis te peate tasuma nii-öelda püügiõiguse eest, mida saab täna väga hõlpsasti teha nii panga kaudu kui ka mobiili teel ja tegelikult selline internetikeskkond mitte panga kaudu enam ei saa. Internetikeskkond on loodud, kustkaudu saab tasuda. Ja sisuliselt tunni aja pärast see püügiõigust teil kehtib. Et see, mis puudutab harrastuspüügiharrastuspüügi, on tõesti ka võrgud võrgud võimalik samamoodi läbi selle internetikeskkonna ostad niikaua kui seda piirarvu jätkub, aga siis tõesti üks värk ühele inimesele kvoodid ja kalade püük ja need reguleerimis, et kas seal on ka sarnane olukord nagu ütleme, jahinduses mingisuguseid kalu püütakse mingisugusel aasta öli, mingisuguseid kalu mingisugusel aastasel püüda ei tohi? No ikka on teatud liikidele sihuksed, kudeaegsed püügikeelud, et noh äsja just meres lõpes haugi püügikeeld, mis kestis 30. aprillini ja siseveekogudes ta jätkub enamusi järjekogudes kuni 10. maini, ehk siis 11 päev, millal võib enamus siseveekogus püüdma minna ja ja Peipsi järv on Viieteistkümnenda, mainis haugipüügi ja kohe tuleb Peipsi järves näiteks latika kohapüügikeeld. Nii et neid erinevaid keeluaeg on jah, erilise see kogudes on kehtestatud ja tegelikult see, kes tahab püügile minna, sellel on ikkagi soovitav alati veenduda kalapüügieeskirjade järgi, et kas mis nõuded, mis seal just nagu kehtivad. Kuidas püüdja seda kontrollida saab, et kes talle siis võrku kinni jääb või võnge otsa jääb, et et noh, kui on haugi püügikeeld veel. Kas inimene saab kuidagi püügiviisiga suunata seda, milline, millist kala ta püüab? Kui lähed haugi püüdma, neid ütleme, kui me räägime nendest õndhnistest, siis tõenäoliselt sa võtad ju spinningu ja landi võtad unna ehk jah, kui on haugi püügikeeld ja sul on, ei ole keelatud püüda sel ajal ahvenat või mingeid teisi liike, mis jääksid selle otsa. Aga noh, üldjuhul on ka õng püünistelt võimalik kala elusalt vabastada. Jah, on kindlasti juhtumeid, kus ta ja see võtab selle tõesti ländini kurku, et sa teda enam elusalt ka ei vabasta. Aga seal olnud püüdistel on see eeldus ja inimene ikkagi saab seda seda suunata, millise püügivahendi ta parasjagu valib, et võrguga on loomulikult keerulisem, et võrk ju sinna ujub sisse see, mis sujub, et et aga selleks on ka teatud aegadel jällegi, kui on kudemisaegset keelud, on kehtestatud näiteks võrgupüügikeelud ka, et need oleks nii-öelda kalaliikide keelu tuleks püügivahenditega. Külas põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, kuidas üldse püütakse kala, millistel erinevatel viisidel seda tehakse, sest selline romantiline, traditsiooniline arusaam on see, et eesti mehed sõuavad varahommik kul merele, viskavad võrgud sisse ja siis õhtul lähevad, tõmbavad need jälle välja ja nopivad sealt kala, nii palju, kui sisse on jäänud, aga see ilmselt on, vist on üks võimalik viis? Jah, tavapäraselt muidugi visatakse võrgud sisse õhtul ja hommikul võetakse välja. No nii, aga noh, see on see fraktikaga võrgud on jah, on siis nii hobikalastajate, nagu ma ütlesin eelnevalt ja tegelikult noh, kutselise kalapüügivahend, kutselise kalapüügivahendid on siis veel rannas, on erinevad, sihuksed lõksud. Ja ütleme niisugune suurem kogus juba tuleb välja siis traalidega ehk sisuliselt on tegemist sihukse võrkkotiga, mida suurte laevade taga tehakse ja ja see kala, mis nüüd ütleme, selle Võrkotjate jääb, tõmmatakse sinna sisse ja sealt enam välja ei pääse. 80 protsenti kaladest olid siis kilu ja räim, eks ole, mida meil siin Eestis püütakse siitsamast 20 protsenti, mis sinna sisse, mis nende kilu ja räime järel siis tulevad ja kui suur osa sellest, mis sinna 20 protsendi sisse jääb, tuleb üldse siseveekogudest? No suurusjärgust järgmine on, ütleme kui ma eelmise aasta numbreid nüüd võtan, siis kuskil 5000 tonni oli tegelikult kaugpüügil püütud krevett. Ja siis tulevad juba meie nii-öelda traditsioonilised rannakalaliigid, ahven, koha, haug, särge ja sellised. Et jah, et need rannapüügi ja põhiline osa tegelikult ütlemisest rannapüügimageveekalast nii-öelda tuleb siis ikkagi Peipsi-Lämmi ja Pihkva järvest. Aga samasse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärv, need moodustavad kogu sellest püütavast kalast kui suure protsendi Peipsini ilmatu suur. No ma ütlen, et kuskil 2500 tonni suurusjärgus on selle piirkonna saak ja kui me võtame mageveekalu rannikumeres, siis see on kuskil 1000 tonni, nii et Peipsi annab. Ma mageveekaladest ikkagi suurem osa. Kas lisaks Peipsile Võrtsjärvel on mõni selline sisevõrgus, mõni kutseline kalur töötab? Jah, need on põhiliselt küll sellised veekogud, kuhu asustatakse angerjat, saadjärv, kuremäe, Kaiavere järve, et põhiline, sa kutsetegevus ikkagi põhineb sellel angerjat riigile ja see sissetulek, aga loomulikult nad võivad, need kalurid võivad seal püüda võrkudega mullik. Kuidas käib krevettide püüdmine, on seal midagi teistsugust, võrreldes kilu ja räime ka näiteks? Ega kreveti püüdmine, erinevus kilu räimest on see, et see traal, millega krevetti püütakse, liigub põhjas, et kilu ja räime traal on talavile vedraal, et jah, muud erinevust ei olegi, kreveti puhul muidugi on ka sihukene. Teiste kalade kaitseks on sinna pandud Sistraalijate niuke võre missis sorteerib ära, et krevettide lähevad nii-öelda traalia, suuremad kalad nii-öelda ei lähe sinna. Sisuliselt lohistataks seda võrku või võrkkotti mööda põhja, et kõik krevetid sinna sisse koguda, siis lükatakse suuremad kalad lihtsalt enne ära. No selles mõttes, et need suuremad kalad läbi selle sorteerimisvõre suunatakse püünised välja, et nemad nagu püünisesse ei lähe krevett väike isend siis läheb nagu traali. Sealt võetakse välja kilu ja räime, püütakse põhimõtteliselt luuseri moodi parvekaupa, eks ole, Londoni väga sellised kalad, kes ikkagi liiguvad suurtes-suurtes hulkades koos suurtel kiirustel ja hulgakaupa juste kilu, räime püük ongi see, et ta on parve kala ja sisuliselt kala luureseadmetega otsitakse parv ülesse ja lastakse traal vette ja hakatakse tab arve nii-öelda taga ajama. Nii et tegelikult teatakse, kust otsida, et ühesõnaga luure käib ees ja absoluutselt, et laevadega sõidetakse veeala läbi, eks see püügipiirkonnad enamasti ikkagi teada kaluritel juba kogemuste põhjal, kus kala rohkem on ja ja eks nad siis otsivad nende kalaluureseadmetega nii-öelda parved ülesse ja millised need luureseadmed on sisuliselt ekraanile näitab see niukseid kalakujulisi täpikesi, et noh ja eks kuidagi sonar nägu aitab vee alla, nii et sealt saab. Kogenud kalur tunneb ära, mis liiki panna või mis kala ja kui palju meil üldse erinevaid kalaliike Läänemeres on. Noh, kui ma ei eksikülalised kõrvale jätta, kas see üldse Eesti veekogudes oli kuskil 70 liik? Kui ma nüüd peast peast ei eksi ära ja kui põldudelt võitu söödavad, võiksid olla praktiliselt iga kalovi päris vist söödav ei ole, nojah, ma ei tea, et keegi neid ogalikkuseks või aga jah, et enamus nad ikkagi, ma arvan, mingil kujul on söödavad, et mõned neist maitsvad. Kas ütleme viimase 100 aasta jooksul võisid sellised mõõdetud ja kirjapandud ajaloo jooksul on meil siin Eesti vetes mõni liik ära kadunud juurde asutamisest, eks ole, on räägitud noh, angerjat siis, eks ole, kes muidugi olid meil ka enne, aga kas seal mõni selline liikesse mingisugusel põhjusel täiesti ajaloo, noh, kas nüüd siis prügikasti, aga kusagile küll minevikku paisatud no näiteks tuuraja segame väga nagu ei näe enam. Et viimane tuur ma ei mäleta, 96 oli millal õieti siis piirkonnast, et et need on kadunud ja need on ka sellised väga suured ja väärtuslikud ja vanad kalad, ilmselt neil võtab see taastumine väga palju aega. Jah, aga noh, see eeldab seda, et ka neid on, kes neid siin taastab iseenesest ka Läänemere piirkonnas täna riigid on alustanud nii-öelda tuura niuke kunstlikku taastootmist läbi kalakasvatuslikke meetodeid, et maimud siis asustatakse vette. Kui palju kala, kasvatusi üldse siin, kas või Läänemere piirkonnas sa oled, kui palju sellest kalast tuleb? Kasvandustes, mitte ei püüta? Avamerest mõtlen Läänemere piirkonnas, eks ikkagi seal kalakasvatus on ka, et Eesti kalakasvatussektor ei ole küll väga suur, et mingi toodang on 1000 tonni, ütleme kuskil aastas. Et me, ma arvan, et ei ole siin suured tegijad, aga läbi kalakasvatuslike meetodite tekitatakse ka seda looduslikku, näiteks Eesti puhul seda lõhet asustatakse, et kui me nüüd võtame Läänemere lõhe täna siis on teada, et üle 90 protsendi sellest lõhest, mis Läänemeres ujub, on täna praktiliselt nii-öelda asustatud kala ehk loodusliku kala, mis on nagu väga vähe. Ja selleks tehakse jõupingutusi, et need läbi selle asustamise hakkaks uuesti nagu varu ennast taastama. Aga kas meil üldse oleks mõttekas või võimalik kuidagiviisi siia mingisugust sellist hästi majanduslikult tasuvat liiki sisse tuua, selles mõttes, et Läänemeri on ju ma kujutan ette, paljudele liikidele ses mõttes sobimatut, siin vesi nii vähesoolane. No tegelikult on ju tehtud neid arvutusi, et majanduslikult on igasugune kalaasustamine on selles mõttes ebamõistlik, tõenäoliselt see on nagu pealemaksmine, et kui sa võtad seal arvutused kasvatatud maimud asustata, mingi hulk niikuinii hukkub looduslikel põhjustel ja siis see osa, mis nii-öelda kinni püütakse ja, ja selle turuhinnaga maha müüakse, siis majanduslikult oleks see tegevus nagu miinusmärgiga, seega mõistlikum on tegelikult ikkagi kalavaru majandada niimoodi, et sa teda varu üle ei püüa ja tegelikult kaitseb saada koelmuid ja elupaiku ja ta saaks kudeda. Et iseenesest ega, ja niimoodi sisse tuua võõrliike ei tohigi, et sealt võib juhtuda see, et pigem meie nii-öelda surub välja meie kohalikud liigid, nii et et ma arvan, et see ei ole nagu tee, mille peale mõelda, et, et läbiasustamise nende nii-öelda püügivõimalusi tekitada. Jah, angerjas on selline kalalik, mida siseveekogudele asustatakse ja see on tõesti olnud ka majanduslikult nii-öelda tasu tegevusega. Aga me teame ka täna kogu Euroopa angerjavaru on väga-väga madalas seisus. Kuidas kalanduse tulevik üldse välja näeb, sellepärast et ühest küljest räägitakse meile seda, et kala süüa on, aga kasulik kõiki asju seda tegema rohkem. Aga seal räägitakse ka seda, et kalu püütakse väga palju, kalavarud on ohustatud ja paljud liigid lausa väljasuremise ääre peal, et et siin on ju siin ilmselge ebakõla, et ühelt poolt soovitatakse rohkem siia, teiselt poolt on on varut ohustatud, et kus suunas see kalandus liigub, kas me tõesti tulevikus järsku kõik kasvatamegi ainult kasvandustes? Kindlasti jätkub, ma arvan, ka loodusliku kala kasutamine ja ma arvan, et see teadmine täna ja need meetmed, mis on võetud kalavaru säilitada, on jõudnud nii kaugele, et me et me tegelikult ikkagi suhteliselt säästlikult juba nii-öelda jätkusuutlikult neid kala varusi kasutama, et loomulikult inimkond ju kasvab ja ega siin loodus looduslikult võib-olla see tuleb ikkagi mingi hetke piir ette. Ja see kalakasvatus on tõesti selline alternatiiv, mis nii-öelda kala siis juurde toodab inimese toidulauale. Kui Läänemerest nüüd veel rääkida, siis milline selle meie mere olukord üleüldse ökoloogiliselt on, kui heas seisus on võrreldes näiteks ütleme, 30 aasta taguse ajaga, kui võib-olla nii palju ei kontrollitud seda, mida igasugused tehased kombinaati veesüsteemidesse saadavad? Jah, eks Läänemerel häda ongi see, et suhteliselt kinnine nii-öelda veekogu praktiliselt järv jah, ja seda tööstust siin ääres on päris palju, et reostust ka sealt tuleb, aga tõepoolest, ega andmed näitavad, et olukord paraneb selles suhtes, eks selle tööstustega ja nende reoveepuhastite ka on ikkagi ka üht-teist ette võetud, et et seda nii palju, mitte nagu merre paisata. Kui rääkida veel püügiviisidest, siis kas on ka selliseid püügiviise, mis on ära keelatud viimasel ajal, et et kui me rääkisime tsentraalpüük ehk siis sellise suure suure põrkotiga püüdmine on praegu kõige levinum sellistel avameredel, siis kas on ka selliseid püügiviise, mis võib-olla vanasti olid üldlevinud, aga siis mõnel hetkel keelati teatud põhjustel ära? Vanasti oli üldlevinud tüügi vahendilised ahing, aga noh, see nüüd ütleme ei ole nüüd viimase viimaste aastate ära keelatud, et see on suhteliselt juba ammu keldi, ma ei tea, ma olin liiga noor veel selleks, et mäletada millal see lahingupüügikeeld tuli. Aga noh, kõige viimastest keeldudest nüüd püügivahendite suhtes on driver mis nii-öelda ära keelati üle Euroopa ja just nagu et kaitsta neid väikseid vallalisi ja siukseid mereimetajaid. Keda see võrk endast kujutab, see on võrk tegelikult, mis ei ole põhjas, nii nagu noh, näiteks tavapärasel loogika järgi teame, et võrk pannakse põhja, et see on veepinnas ja nii-öelda triivib. Ja siis noh, kuna lõhele see oli lõhe ja forellipüügivahend, et kuna nemad on nii-öelda ujuvad pinnas, siis aga paraku sinna sattusid ka nii-öelda kaitsealuseid liike ja sellepärast, et see püügivahend keelati neil aastat viis tagasi kuskil selles suures kui need võiksid voolalised korraks siit juba läbi käisid, siis millal meil üldse viimati Läänemerest seda vapringlit lahti Läänemeres, ma arvan, Läänemere lõunaosas nähtact nähakse seda pidevalt, aga meie vetest tõepoolest tema leviala ei ulatu väga siia, et kuigi teadlased väidavad, et nad on mingite seadmete järgi kuuldud, meid siin, aga ma aga näinud jah, ei ole, sest noh, tegelikult on ka selle sellepärast, et neid vallalisi kaitsta ja kehtestatud selline nõue, et laevadel peavad olema suisa vaatlejad peal, no mitte kõigile, aga osadel ja nende vaatlejate andmetel nii kaua, kui see nõue on kehtinud aastast 2004 Euroopa Liidu liige, ei ole meie vaatlejad küll ühtegi vaala vaala kalapüüginäinud. Noh, ikka ilmselt juhtubki, et võrku jääb ka teisi kalu ja elusolendid ja nende, keda näkku tahetakse püüda, mida sel juhul üldse ette võetakse, kui kui tõesti näiteks mingisse võrku jääb kasvõi pringel. Hea oleks, kui ta oleks elus seal, et siis tuleks ta vabastada. Ja, aga noh, eks need võrgud on selliseid püügivahendeid, et tihti ikkagi no sealt enam elusalt ei vabastega siis Polegi midagi taolist ja aga üldiselt vist on niimoodi, et ega meile Läänemerre just sellel samal põhjusel, millest, kuidas on räägitud, sai eriti eksikülalisi satu, kuna see sissepääs Läänemerre mujalt peredest on ju noh, niivõrd ahtake ikkagi Taani ainult mingisuguseid selliseid täiesti ootamatuid olendeid me vist ei leia sealt väga palju. No selles mõttes siinsamas ju Kopli lahes on nüüd ju hästi arvukaks muutunud ümarmudil, mis on noh, täpselt võib-olla ei teatagi, et on erinevaid viise, mingist arvati, et no üks tõenäoline variant on ikkagi, et laevade palasti veega ta siia on sattunud ja sellel selle kaudu võib neid võõrliik siia sattuda, nii et inimene tahtmatult ise toob jah, et laevadega tuuakse laevade valesti, etega tuuakse võõrlikke sisse ja kuuldavasti on tegemist maitsva kala, keegi Veldast väga midagi ei tea, et et kui nüüd inimene nakkab teda sööma, siis võib olla, kas tulu ka, seda oleks ka võimalik kuidagi niimoodi võrguga püüda, tõmbadki paar tonni välja ja siis jah, sellega ja siin kohalikud kalurid on ju väga mures. Lähed siin kevadel räime püüdma ja siis on sul mõrd on neid ümarmudilaid täis, et ei jõua Barthagi linnad. Kas hülgeteema ja hülgepüügiteema käib ka teie kalamajandusosakonna alla? Ei, selle teemaga otseselt muidugi tegeleb keskkonnaminister kuna tegemist on ikkagi imetajate ka, kes kes on ju looduskaitse all ja tänaseks nad veel on looduskaitse all, aga selles mõttes ikkagi diskussioon selle üle, et mingisugust traditsioonist hülgeküttimist lubada jätkuvalt käib ja jahiseadus peaks nagu seda võimalust juba minu teada sisaldama, et hüljes on ka tehtud jahiuluk. Et ilmselt need kalurid ongi kaks, kaks looma, kelle peale nad on pahased, on hülgide kormoranid, keda nad vist peavad väga enda konkurentideks, ütlevad, et söövad ära rohkem kala, isegi kui inimesed jaksavad välja tõmmata. Tegelikult jah, kui seda kormoranid, toitumist on teadlaste poolt uuritud ja nüüd ütleme, kui me võtame rannikumere piirkonna ja Väinamere just kus on niuke madalaveeline piirkond, kus siis nii-öelda kormoran ja ka nagu laidude palju pesitseb, et seal on tõesti seda välja arvutada võttes siis seal kormoranide arvukuse, kui palju ta teatavasti kogu päeva ööpäevas sööb, et et nad söövad ära rohkem kala, kui ütleme, seal rannakas rannakalurid välja püüavad. Aga hülgeprobleem on pigem nagu see püüniste lõhkumine. Noh, ma arvan, et hülgekaela küll päris seda ei saa ajada, et kalavarude eest ära sööks, aga aga püüniste lõhkumine jah, see teeb kaluritele küll peavalu. Kui püüda veel natuke rääkida globaalsest kontekstis, siis, siis millisel järel on seinad kalapüük globaalselt, et kas meie maailmamered on täis suuri laevu, mis üksteise võidu tõmbavad välja tonnide kaupu, kõiksugu häid kalu, mis siis lõpuks jõuavad meie toidulauale? No ikka, eks, eks seda nüüd ütleme ikkagi paljuski kalavaru kasvatatakse piiri peal, et ta nii-öelda püsib ikkagi isegi ületatakse veel seda jätkusuutlikku taset, et ja noh, eks seal laevastik loomulikult on vähenenud, aga selles on jõutud üle Euroopa arusaamisele, et et laevastikud või need püügivõimsused on liiga suured, millel enam püügivõimalusi jätkuvat ja tegeletakse aktiivselt nii-öelda laevade vähendamisega. Sisuliselt ka on olnud niisugune toetusmeedet makstakse laevaomanikule toetuselt, laev vanarauaks lõigata, jätta, kalapüügilõpetaks kas ütleme selline kalanduspiraatlus või röövpüük on ülemaailmselt ka selline märkimisväärne probleem või need on siiski mingisuguseid selliseid üksikuid juhtumeid selles mõttes piraadina tegutsedes on vist inimesi röövida, kuigi olu välja tõmmata? Ei, ikkagi see ebaseaduslik tüük. Jätkuvalt on ka avameredel probleem, et noh, just sellistel, kus nii-öelda riikide jurisdiktsiooni v alas ei ole, vaid ongi raktsed, rahvusteed on võetakse meetmeid just läbi selle, et kui selliseid laevu seal nagu toimetamas nähakse pannakse nad nii-öelda musta nimekirja ja need näiteks Euroopa Liidu sadamatesse koma kala tuua ei saa ja kontrollitakse nendelt. Laevadelt pärit kala ei jõuaks kuidagi Euroopa Liidu territooriumi, tehaksegi niukseid, kaubanduslikke tõkkeid, et meede niuksed röövlid ei saakski, ei saaks oma tegevusest tulu. Aga, ja ilmselt on ka siin ju kuulda, et kõik ei täida ju ka siin meie piirkonnas reegleid, nii nagu nii nagu on kehtestatud mis on globaalselt kõige olulisem selline tööstusliku püügi objekt, mida püütakse kõige rohkem? No kindlasti kohe võib-olla võiks mainida turska, mis on nii-öelda erinevates piirkondades tähtis püügi objekt. Heeringas, tuunikala pruuni salaja kui, kui nüüd ütleme tuunikala kindlasti see ei ole küll eestlastele, püügivõimalus ei ole, aga jah, paljudele riikidele see on nagu väga tähtis. Kui eks need liigid on erinevad, et lestalised erinevad ja lõpetuseks küsiksin sellise asjaga. Ma rääkinud nüüd nendest kalapüügirevolutsioonidest, kas nüüd siin Eesti kalamehele, ütleme sellisele harrastuskalamehele, kes võib-olla kõikide asjadega kogu aeg kursis, kas talle on tulemas ütleme, selle aasta jooksul mingisuguseid olulisi, kalapüügi korralduse muutusi ka või läheb kõik sel aastal edasi. Nii nagu kõik oli ka eelmisel aastal, tahaks aina koomale võimalusi? Praegu küll ei, nüüd ei ole teada, et mingisuguseid otseselt mingeid plaane täiendavate meetmete järgi ma tean, et arutelu käib just keskkonnaministeeriumi poolt. Ma ise töötasin hiljuti keskkonnaministeeriumis, algatati arutelu, peaks tegelikult suurendama ahvena ja koha alammõõt paar sentimeetrit, mis puudutab nii kutselisi kui harrastuskalastajad meres. Et täna on ikkagi olukord see, et jah, ta saavutab küll selle alammõõdu mingisugune eelmise aasta lõpus, aga kuna kudemise need võituda juba püüded ikkagi, noh, kui nüüd bioloogiliselt vaadata, siis ta ei jõua seda kudemist ära teha. Helde seal jätab, püütakse ennem selle alamõõdu saavutamisest kinni kudemisajani, niiet et seal on oma teaduslik põhjendus olemas, aga loomulikult need arutelud on alati keerulised. Tänases saates rääkisime pikemalt kalapüügist nii tööstuslikust kui harrastusest, nii Eestis kui avameredel. Meil oli külas põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juht Ain Soome, suur tänu. Aitäh. Kuulaja küsib. Võtame. Tänase saate kuulaja küsimuste osa ja esimese neist on meile foorumisse postitanud Maarika ja tema on tahtnud siis teada seda, mis ikkagi täpselt juhtub inimesega, kui ta läheb ilma skafandrit avakosmosesse näiteks siis astub mingisugusel põhjusel kosmoselaevast välja sellises toa riides ja no palju on räägitud sellest, et küll siis kopsud plahvatavad, küll siis läheb veri keema. NASA leheküljel vastav astrofüüsik kogunisti ühele sarnaselt huvilisele sellele vastuse andnud Arco vahendid, võib-olla tunnustatud teadlase refereerin, siin kohe öeldakse, et ei ole üldse põhjust karta, et kopsud plahvatavad, kui sa just ei püüa oma hinge kinni hoides ei ole üldse kasulik antud juhul. Ja ka veri ei lähe keema, sellepärast et ikkagi nahk kaitseb sind piisavalt. Aga kuna teatavasti avakosmoses ei ole õhku, mida hingata, siis mõne aja möödudes nii umbes 15 sekundit, siis selle tõttu kaotavad inimesed teadvuse ja paari minuti jooksul surevad. See on nagu peamine põhjus. Ja kuigi avakosmoses on ju veel päris karmid tingimused, on seal külm, siis ka seda ei juhtu, et niipea, kui sa käe välja torkad, siis sa külmud ära läbinisti ja kõik lendab niimoodi paksudes tükkideks. Seda pole ka karta, kuna kas soojusvahetus tegelikult on aeglane, ei ole sellist meediumit, mis seda vahendama, miks küll on tuvastatud või nähtud vaakumis olles siis tekib paistetus erinevatel kehaosadel ja mis on kosmoses veel ohtlik, on päikesekiirgus. Ehk siis kuna seal ei ole sellist kaitsvat atmosfääri nagu meil siin maa tal ümber siis ultraviolett kiirgus on väga äge ja väga kiiresti saab päikesepõletuse. Fakt on ikkagi see Surma, sa saad suhteliselt kiiresti, kui sa lähed ilmaski pandrite kosmosesse, seal on hästi külm, seal on hästi võimas päikesekiirgus, seal ei ole õhku, mis neist ikkagi sulle siis esimesena otsa peale sa ikkagi lämbud ära, eks ole, ja siis veel su keha natukene seal küpseb. Ja samal ajal külmub jah, sellised vigastused kuhjuvad tagasi. Kuna need teised asjad võtavad rohkem aega, siis põhiline surma põhjus on ikkagi lämbumine. Et noh, tegelikult, kui sa veedaksid vaakumis, võib olla umbes pool minutit ja siis pääseksid tagasi normaalsetes oludes siis selle elaks kenasti üle, aga hakkab pikemaid perioode, siis läheb juba siis läheb juba keeruliseks, hakkavad tekkima erinevad kahjustused pool minutit tavakosmoses, ühesõnaga oleks võib-olla siis ka üleelatav, aga pärast eks ole, mingisugune kohutav päevitus. Ilmselt põletus lausa, ütleme nii ja võib-olla mingisugused koekahjustused teel. Ühesõnaga, kes iganes plaanib lähematel momentidel avakosmosesse väljuda oma laevast, siis jätke skafander ikkagi selge jah, järge võtite mahust. Aga ja pasta on meil tahtnud teada selliseid asju, et kõik me teame, kui kasulik on leiba närida ja kui halvasti mõjub saia näost sisseajamine. Ja põhimõtteliselt tema küsimus seisneb siis selles, et miks selline veendumus ikkagi üleüldse teemaks on, et leib on tervislik ja sai, tervislik, ei ole ja selleks, et leiva-saia teemast selgust saada, oleme helistanud tervise arengu instituudi toitumiseksperdile, tablibitsile, Tagli, palun. Ja tere, kui vaadata lähemalt niisama nii-öelda nisutera ja rukkitera siis väga-väga suuri erinevusi tegelikult nende nii-öelda toit talvises koostises ei ole, noh, kindlasti aminohappeline koostis on võib-olla rukkide seal õige pisut parem ja, ja ka kiudainete sisaldus on suurem vitamiinide mineraalainete osas on natuke ühest ühte rohkem ja teises teist rohkem, et kasuks muidu sinna leiva poole nii-öelda rukki-rukki tera poole. Aga mis hakkab mängima rolli, on nüüd see, et mis nende teemadega edasi tehakse. Et kui tehakse leiba, siis seda tera, noh, eks teda kooritakse ikka, kui ei ole just täisteraleivaga tegemist, aga sinna jäävad neid aineid natukene rohkem alles. Kui nisuterast hakatakse tegema siis, et saada sellist ilusat, puhast valget saia kooritakse see tera väga väga ära ja see tähendab ka kohe seda, et kiudained B-grupi vitamiinid, mineraalained, et kõik need head ja paremat seal teras, mis enne olid koorimisel samamoodi siis eraldatakse. Et sellest siis ka tuleneb see, et miks Salias on palju vähem kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid kui rukkileivas. On väga suur vahe, tuleb siis veel sellega sisse, et kui see rukkileib on tehtud täisterajahust ja siis seda võrra rohkem, on seal ka neid vitamiine, kiudaineid ja mineraalaineid. Kui nüüd inimene aga eelistab näiteks tavalisele valgele saiale täistera sai, et siis sellisel juhul tasub lihtsalt 216 vaadata, võib-olla toitainelist koostist ka ja, ja tihtipeale selline täistera sai juba sisaldab päris palju kiudaineid, kuna seal siis on ka see tera mitte enam nimate kooritud kujul, vaid on siis ka terakestad kasutatud selle saia valmistamiseks ära. Kas selline toode nagu sepik jääb kusagile leiva ja saia vahele tervislikkus või kuidas sellega üldse on? Jah, et sellega sellel sepikul üldjuhul kui kasutatakse ka ilmselt võib-olla rohkem odrajahu või oleneb sellest, mida, millest ta tekigi tehakse. Aga ta on, ta on igal juhul kusagil seal vahepeal ja noh, pigem võib-olla kaldub rohkem sinna leiva poole, ikkagi soovitan ka lugeda seda koostist, kusjuures ka leibade puhul soovitan sellepärast lugeda koostist, et tihtipeale need peenleivad ja ka osad leivad, millele, noh, on öeldud peale, võib-olla ta must leib või midagi on valdavas osas hoopis ikkagi nisujahust tehtud leivad ja siis kuidagi vaikselt tehnoloogiliselt natukene tumedamaks timmitada. Et nad jätaksid sellise hea ja musta ja toreda rukkileiva mulje. Ehk siis see leib, mis nimetuse järgi on leib, ei pruugi alati olla tehtud rukkijahust, võib-olla võib-olla teatud hoopis nisujahust. Tagli Pitsi tervise arengu instituudist, suur aitäh. Palun kommenteeri saadet Foorumis. R2 poee. Kommenteeri Saadet foorumis. R2. Seekordne saade puust ja punaseks, Arko ja Madis tänavad kuulasid ja kohtume siinsamas raadiolaineid, kus teil juba järgmisel nädalal täname ka neid, kes on meile saatnud küsimusi ja kellel veel midagi südamel kripeldab siis kanalid, kuhu seda võib kirjutada, on endised meie saate foorum leheküljel R2 või Facebooki küll Kergaks puust ja punaseks ning ka meiliaadress töötab puust ja punaseks r. Te kõige head kohtumiseni nädala pärast. Saar tunduvalt kiiremini. Ka. Baltimaad riigil ei ole raha, kiidan. Nii või naapidi seal val mode kanged kopse edasi.
