Kui osooni võttegrupp paunküla veehoidla juurde jõudis,  oli Koržets oma kalameestega juba jää. Mis asi sind toob siia, sul on nägu, punane Sul on hunt  särmas ja sa tuled ja istud siin. See on ürgne värk, ma saan siin sellest naudingut,  kui keegi arvab, et ma siin istun ja mõtisklen looduse ilust,  eks ole, ülemusest ja ei tea, millest siis see on vale. Ma ei mõtle siin mitte millestki. See on selles selles mõttes selline täiuslik meditatsioon,  et ma mõtlen oma nooguta. Mõtlen veel selle eest, et kui kõrgel võib kala käia,  kuidas ta liigub seal all või midagi ja,  ja, ja, ja olen täiesti suunatud niimoodi. Täiesti teise maailma. Mina saan hästi aru sellest, et suvel tullakse,  ollakse koos, seltskond tuleb kokku, räägitakse juttu,  pärast kiidetakse Uhhaad. Aga siin nüüd praegu ikka seda uhhaa keetmismeeleolu ju ei ole. Seltsielu. On murdosa kalastamisest tegelikult siin on ka,  et me oleme ikka enam-vähem pundis, aga mitte liiga pundis. Kui ma ikka väga lobisen ja elan seltsielu,  siis ma ei saa kalale pihta. Minu meditatsioon katkeb ja, ja asi läheb untsu. Ja siin ma olen maailmaga üks kuidagi tegelikkusega mitte  selle meta tegelikkusega, milles me elame linnas  ja ja, ja mille me oleme loonud enesele vaid siin,  ma olen loodusega ja see on väga oluline asi,  see on minu hingetervist v kosutav. See annab mulle jõudu elada. Ja talvel meie oludes veel muidugi. No kõik. Nüüd on see poe sõna nüüd kõik räägivad kaus,  ahistus, Eestimaa talv, paha kliima, vale,  kus me elame, ei ole vale. Vaadake, mis ime asja, me saame teha mööda vett käia. Mitte ainult käia, vaid saada siit tohutu koguse valgust  keset talve. Kas see on nüüd suur ahven, see on ikka normaalne ahven ikka  ja ta tahab mu käest ära, mina. Ja neid on sul kohe kaks saadud. Seal augus on ka kolm, haarab. Ja teised ei ole midagi saanud, sina saad,  miks? Ei tea, eks see talvel on ikka õnneasi ikka. Talve ja suvega on vahe see, et talvel sa istud nagu kalale  peale aga suvel oled sa kalda peal ja siis on sul vaja  tehnikat ja sööta, et sa saad kala juurde meelitada. Mis see toob nüüd siis talvel ühe inimese siia jää peale kükitama? Ma tegelen selle asjaga 59.-st aastast. Kuue kuue aastaselt hakkasin juba nagu kohalikuvõistlustel  käima sindis ja. Ja olen siiamaani asjade tegen. On väikesed ja suured kalapüügivõistlused on lausa  maailmameistrivõistlused kalapüügis. Eesti suurim kalameeste talvesündmus, võistlus,  kokkutulek ja pidu on pühajärve kuldkala,  mida sel aastal veetakse seitsmendat korda. Kuldkala toob massid kokku. Kalapüük on omamoodi meeste mäng, kus igal mehel on omad nipid. Kõiki nippe teistele ära ei räägita. Igatahes ei ole nii, et istud maha ja ootad,  millal kala tuleb. Kõigepealt ma pean sulle natukene algkoolitust andma. Esimene lõpp on, et kobatakse välja põhja  ja reeglina toimubki võtmine üsna põhja kohalt. Viie kuni 10 10 sentimeetri kõrgusel sealt. Nüüd ma sain käte põhja. Nüüd ma fikseerida. Põhja. Annan noogutile soovitava kuju, nagu ta võib-olla  ja nüüd tavaliselt ahvenapüük ja ahvenat me siit praegu püüame,  eeldab üsna kiirelt sellist võdistamist põhja kohal  samaaegse sellise aeglase tõstmisega. See on selline kõige elementaarsem kõige esmane mäng. Ja kui nüüd nooguta seda tehes äkki võpsatab  või midagi, siis tuleb teha selline haake,  tõmme ja kala välja võtta. Proovi. Lase põhjale. Kui palju Eestis üldse on? Kalasid üle 70 kalaliigi on, aga mitte kõik,  nad ei ole sportkalad, on ka ka selliseid,  mingeid noh, nõelkalasid ja asju ja merikuradeid  ja värke, mis ei ole sportkalad, mida me noh,  nagu nagu ei püüa lihtsalt, eks ole, või vingerjad  või asjad või? Siin on palju, eks ole, aga aga selliseid noh,  tavakalaliike on paarikümne hulgas, kes pakuvad sportlikku huvi. Ainult sellest ei piisa, kui kalaliike tunned  ja püüginippe tead. Kalamees võib ikka kalast ilma jääda, kui ta ei tunne  looduse märke. Kalamees peab. Tundma ilma ja teadma, mis kalale meeldib  sest mõnes kohas kala tahab liikuda ja mõnes kohas mitte. Mille järgi üldse valida, püügikohta? Kui on lund jääl, siis otsid neid paikuks on vähem lund,  kus jää on tumedam. Läbi kumab, otsid muutusi. Kui jääs on pragusid, otsid murrangu kohti,  sest need reeglina tekivad seal, kus on jär põhja  või sügavuse struktuuri muutus sest selliste teadmiste järgi  otsib võimalike kala viibimise paikasid,  sest ka kala on seal, kus midagi vees muutu. Harrastuskalamehi endid on ka mitut liiki. On neid, kes püüavad omaks lõbuks selle mõnu pärast,  mida kalal käimine ja püük annab. Need kalamehed on ka siis rahul, kui peavad koju minema  tühja kotiga. Teised lähevad kalale selle nimel, et saada võimalikult suur  saak ja müüa see maha ning sedamoodi elatist teenida. Sellelt pinnalt võivad sündida ka üle ja salapüügid  kalavarud vastupidi üldlevinud. Arvamusele ei ole ammendamatud selline fraas,  et ega merd tühjaks ei püüa, ei vasta tõele. Ookeani on püütud juba tühjaks, eks ole,  kogu maailma kalavarud on ohtlikus seisus,  meie Läänemeri on eriti tundlikuks regiooniks tunnistatud  teda On võimalik üle püügiga oluliselt kahjustada. Oleme seda meelt ja seda poolt, et oleks selgelt jutt vahel,  mis on mis, mis on harrastuskalastus mis on hobi,  millele ma maksan peale. Ja mis on selline kalapüük, millega raha teenitakse. Need asjad võiksid olla selgelt lahus, muidu on üks hall ala  mille kohta me ei oma, ei ülevaadet, ei selgust. Aga looduse puhul on sellised hallid ja määratlemata  tegevuse ja tulemusega alad väga ohtlikud. Kas see teeb veehoidlale nüüd head või kurja,  et siit seda kala välja püütakse ja suvel ilmselt püütakse  seda päris palju. Puhkemajanduslik kala siin on palju suvilaid. Siin selline mõningane inimtegevus on kasulik  ja igati asja parlanksis hoida umbes sama lugu nagu puisniitudega. Neid tuleb niita selleks, et säiliks selline kooslus,  ka kalapüük. Sellistel kultuurjärvedel ja paikadel ainult hoiab asju  paremini tasakaalus on tuntud meetod paljude järvede puhul  ja mida on Soomes ja mujal maailmas kasutatud? Mida. Mis seisneb just väikese kala rohkes välja püügis meetod,  mida nimetatakse biomanipulatsiooniks. Asja mõte on selles, et järved, sellised särje,  järve ja muud järved kipuvad suviti ka suviti mitte ainult talviti,  miks uuksile jääma, see tähendab, et tekib hapnikuvaegus. Miks tekib hapnikuvaegus. Vohab, vohab liiga rohkelt vetikaid. Vetikaid söövad sooplankterid, igasugused väikesed elukad,  neid omakorda söövad väikesed kalad. Nii kui sooplanktereid ei ole. Vetikas vohab vetikas tarvitab hapnikku ära. Järv läheb ummuksile. Te lähete suvel, tahate ujuma minna, järv haiseb lausa kogu elu,  seal võib otsa saada. Kui kalamehi poleks, siis inimesed vist teakski,  kes meil jõgedes järvedes elavad ja kuidas neil elanikel läheb. Nii nagu jahimees on mets. Metsa elustiku parim tundja on kalamees,  vee elustiku tundja. Oli näiteks suurepärane programm Coverin Kansa kalasse  sõbraga koos, eks ole, poisid, kalale, konkursid,  jutuvõistlused. Klubidest kalamehed käivad koolides, õpetavad,  räägivad, seal, teoorias õpetavad kalaliike,  hiljem tehakse praktilised püügid. Harjutused veekogudel tuuakse lapsi täiesti veekogude juurde,  sest meie urbaniseerunud linnas, eks ole,  noh kus noh, anekdoodina räägitakse seda,  et et laps ei tee lehma ja hobuse vahet,  mis me räägime siis kala kalade värgist,  tähendab, kusjuures see, see pisik on ju ürgselt veres,  poistel tüdrukutel ka naiskalamehi on ka olemas. Näitan nüüd, kui suur see su kõige pikem kala on. On see nüüd kalamehe jutt või ei ole, ei ole,  ei ole, no see ei ole ka mingi mingi imetükk,  eks ole, tähendab, sest noh, mina ei ole väga suuri saanud,  ma ei ole saanud ühtegi kümnekilost kala kätte ja,  ja minu rekord on viie kilo ringis. Eks ole, üldse haug kusagilt vene kirjandusest,  mulle on meeldinud see kalameeste eristamine,  et alguses esimesel etapil tahetakse palju kala palju,  palju reeglina on nad pisikesed, aga et saaks muudkui,  eks ole. Siis tuleb kalamehe arengus etapp,  kus ta tahab saada suuri kalu. Ja mingeid konkreetseid liike, just nimelt suurt suurt forelli,  suurt lõhet, suurt latikat kolmekilost latikat kätte. Ja lõpuks, kui tal juba aastaid on pidevalt  ja käidud, siis ta tahab lihtsalt kalale minna. Mis sellest ahvenast nüüd edasi saab, siis seda küsi tema käest. Ja mis saab, saab kalasuppi? Jah, tähendab kõigepealt soomus maha vileerida  ja siis muna ga ära praadida ja peast ja luust kalasupp  ja väikestest ka. Ja väga hea asi tuleb välja talvel külmaga päev otsa jää. Ja ja kolme kolme ahvena pärast ei ole ju külm. Ja ilus ilm on ka ju? Ja sellised riietus on küll jah. Jõulueelne lumetorm tekitas paljudele tunde,  et ilm on hukas, muidu üsna mahe, detsembrikuu üllatas  tõelise märuliga. Ja läbi tuisu koju vantsides võis tõesti näide,  et maailma halvim ilm on siin ja praegu meie ilma uurivad  klimatoloogid on aga halva ilma ja maailma lõpu suhtes  teisel arvamusel. Tundub ikka, et ilm on ukas, et kuidas sellega  siis on kogu aeg niimoodi olnud, et see ainult tundub. Et ilmu nukas, see on täpselt samuti nagu noorsooga juba  hamburapi aegadest juba vanast Süüriast oli,  oli juba ilmukas ja, ja noorsugu, kas isegi üks,  üks aasta seda? Ilma muutumist juba tekitab inimestes. Selliseid tundeid, et ilm muutub, muutub külmemaks,  muutub soojemaks, kui sellist ukas ilm on,  on. Noh, kurdetud selle üle juba aastasadu, nii et et ilm muutub  ilusaks ja läheb jälle hulluks, nii et ega siin ei ole mitte  midagi imestada. Üksikud tormipäevad võivad tõesti emotsionaalsed olla,  aga siiski tundub, et talved oleks nagu lühemaks  ja lumevaesemaks jäänud. Ja kui kuulata veel meenutusi näiteks 1940. aasta talvest,  mil väidetavalt isegi viimpudelis külmus  ja linnud suisa taevast maha prantsusid,  siis oleks nagu soojemaks läinud küll. Kuidas selle globaalse ilma soojenemisega? Nagu president Putin ütles, et midagi ei ole halba Venemaale,  kui ilm soojeneb, sest. Siis põllumajanduskultuuride saagikus on suurem ja,  ja samuti ei ole vene inimestel vaja nii palju neid kasukaid  muretseda endale. Ilmastik on siin muutunud, näiteks selle 150 aastaga on meil keskmine,  õhutemperatuur on on tõusnud ligi kraadi võrra  ja kõige kiiremad muutused on olnud just märtsis-aprillis,  on isegi neli kraadi, on, on läinud keskmine õhutemperatuur  nendel kevadekuudel kõrgemale ja no seda on igaüks märganud,  et märtsis-aprillis läheb lumi varem ära  ja ei saa suusatada nii kaua. Kas siin Eestis peaks sarnaselt siis Putiniga rõõmustama,  et ilm soojemaks läheb, või tekitab see mingeid jamasid ka? See on muidugi kahe otsaga asi, sellepärast et,  et. Suusasportlastele talisportlastele ja see muidugi meeldiv,  kui lund ei jätku ja suusatamiseks. Samas on jälle küttearved on jälle väiksemad,  see peaks seal tavalist inimest rohkem. Noh, rõõmustama ja teisest küljest põllukultuuride saagikus  peaks suurenema, samas aga jälle metsamehed ütlevad,  et, Suureneb nende metsakahjurite arv, nii et metsad ei ole enam  sellise kvaliteediga tulevikus, kui, kui see ilm niivõrd  niimoodi muutub, nagu need stsenaariumid ette näevad. Meie Eesti, nagu, nagu läheks 50 aastaga kuhugi Valgevenei  oma Valge Venemaa kanti oma oma kliimaga Tartu ilmajaam, mida Ain kallis praegu juhatab,  on Eestis ilma möödunud kõige kauem ligi 140 viimast aastat. Aegade jooksul on ilmavaatluse riistvara korduvalt uuendatud  ja nüüdseks lähevad paljud ilmaparameetrid automaatselt arvutitesse. Lisaks automaatjaamale kogutakse andmeid  ka klassikalistelt mõõtepuudel millest mõne lugemine on  jõukohane vaid töölistele ilmatarkadele. See on meie kõige kõige väärtuslikum riistapuu,  see on. Burromeeter Burro tähendab hispaania keeles eesel  ja burromeeter on siis eeslikujuline. Noh, mõõteriist ja see on siis sabakujuline andur,  mis näitab väga paljusid mete elementide olekut Kui on, kui see saba kujuline andur on märg,  siis vihma sajab, kui ta on kuiv, siis vihma ei 100. Kui ta vaat sellises olekus, siis on ta ilmselt on väga tugev,  tuul on orkaan. Ja kui ta niimoodi siis on juba tornaado  ehk tromb ehk tuulikusk. Kui lumetormidega, nagu veel kuidagi harjunud oleks,  siis keeristormid ehk tornaadod tunduvad küll võõrkehad meie ilmas. Aga ometigi on nad siin kogu aeg olnud ja tornaadodest  ja nende vägitegudest võib kuulda igal aastal. Tromb ehk tornado ehk tuulispask, nagu seda Eestis on alati  nimetatud see võtta, see on selline kitsas õhukeeris. Nii, no keskmiselt 100 200 meetri laiune,  vahel 300 meetrit, kõige laiemad on meil umbes 300 meetrit  400 meetrit olnud ja see tiirleb nagu vastu kellaosu osutit  ja siis murrab neid. Ja pannes puud väändesse, kui nad on tõesti sellised  mitmesuguse nurga all langenud, siis on tõesti tegemist  ilmselt trombiga ehk ehk tornadoga. Selle kohta on ikka selliseid legende, et inimene sõidab  trombiga ühest kohast teise ja maandub ja läheb lahe  lihtsalt edasi, et sellega päriselt on, on juhtumeid. No Tornado käitub vahel Nii nagu tõeline elus elusolen, ta hüppab maha,  jääb seisma, siis kappab edasi ja teeb igasuguseid tükke,  näiteks Itaalias. See oli vist kolmekümnendatel aastatel, tõstis ühe imiku  koos lapsevankriga õhku ja pani selle 50 meetrit  nii maha, et imik isegi oma hälli ei, ei ärganud. Siis on. Eestis on lehmad lennanud, koerad on lennanud,  kõigi karjapoiss on lennanud õhus. Torma valla elanik ja metsamees Rain Vint on trommi omal  nahal üle elanud, seda nii oma koduses majapidamises kui  ka tema hoole alla antud metsas. Et siin on nüüd puud risti-rästi, et sa oled kohalik metsamees,  mis juhtus siis? 2002. aastal oli juulikuu viies juuli vist oli see kuupäev,  kui tuli Peipsi järve pealt suur nimetatakse trombiks või. Maha ta lükkas, meil hakkas tulema palalt,  kuni läks Venevere välja. Noh, mismoodi välja näeb, siis? No see on jube See sta peale lõunat oli kella kahe-kolme vahel. Jõudsin koju ja vaatan välja, et, Taevas läks pimedaks, kohe mustaks ja kui viie minuti pärast  oli ta siis kohal ja siis hakkas, läks täitsa noh,  20 meetrit nägi rohkem, ei, ei näinud vihma,  tuli nagu oavarrest. Ja puuoksad ja puud murdusid. Veel meeldejäävam kohtumine oli trombiga Võrumaa mehel Jaan  Allasel kes tegi küll pika õhulennu, kuid jäi siiski elu  ja tervise juurde. Tervist, kas Jaan Allas elab ka siin või? Me oleme televisioonis, et me kuulsime, et teil oli paar  aastat tagasi oli selline juhtum, et lendasite trombiga Aastat aga äkki saaks siis mõne sõna kuulda,  sest inimesed oleks huvitatud Eestimaal teada saama,  sest te olete ainuke inimene Eestimaal. Üht, mis veel, või? Aga aga kus kandis see tromp, siis oli siin? Toatorma seal seal, kus murdunud puu oma maa  ja sealt tati üle jupp maad ja. Kus seal valge laik, tule hoone nurga taga,  seal on praegugi kask maa ja siis sealt üle põllu talt siit. Peale teed ja no ma ei saa aru, mina mõtlen jalgu niimoodi,  et mõni kuradi reaktiivi tükk või tule lennuk maha,  noh et võsa, loogan ja umbundamine mürri nakast  ja siis lõpuks on pilt tiin ka ja leitsa jupp mõtsast  hindava võsu verest, noh need minema sviit,  et ela, jäid ka, raputa lehma, vasika visas montere. Hilda muidugi nii palju raputi mitu meetrit lendasite  siis 70 sammu küll vähe peal ja kuus või ase rukahel hai,  nii et kõrt kasvab, kõik on ka. No kosta tohutu mõtsa võt last kõik maha Lätimaale,  piirivalve, mehe olli tanes 100 või traktor mäenegi,  noh, joss, raudtraktor, tuul, Hepen nagu pitski tuuri. No enamik, kes Tornadoga ikka lendavad, need ei anna enam  intervjuusid Rakvere Tornadoga, see oli tõesti traagiline juhtum,  mees jooksis välja ja oma bussi poole mikrobussi poole sai  siis õhus, lendavad palgilt, sai rindu löögi  ja see hukkus. Ja kaks tükki, kui ma ei eksi, said surma mahalangevate  puude läbi vist neid võiks ka siis nimetada meie tornaadode ohvriteks. Siis kõige ohtlikum koht on trombi ajal minna kuhugi autosse,  kuigi on ka autos inimesed lennanud ja jäänud ellu. Chicagos. See oli 86. aastal üks vanem daam. Tõsteti õhku koos oma autoga ja ta lendas seal sadakond  meetrit õhus ja auto sai viga ja pärast daam,  meie daam ei saanud viga ja kui ta välja tuli,  siis ajakirjanikud parves kohe küsib. Mis te siis tegite, kui te lendasite seal kõrgel õhus,  mis ma ikka tegin, ütles daam. Vajutasin pidurile ja andsin signaali. Mismoodi see tromm või Turnado siis tekib? No Tornadod need Ameerikas tekivad tänu sellele,  et kohtub seal Ameerika preeriate kohal Kanadast pikki kalju,  mäestiku tulev külm ja, ja, ja kuiv õhk ja samal ajal  siis lõuna poolt tuleb, Mehhiko lahelt tuleb niiske ja,  ja väga kuum õhk ja kui nad siis kokku saavad,  siis hakkavad tekkima sellised kohalikud keerised,  aga meil tavaliselt on, tekivad need Tuulis tuulispasad tekivad, kui äikese ajal saab kokku kaks  väga kontrastset temperatuuri vahel on temperatuuri kontrast  on isegi üle 10 kraadi 15 kraadi ja, ja siis tekib samasugune. Võimalus õhukeeriste tekkimiseks, nagu nagu Ameerikas on,  siis seal preemiate kohal on, need on kuna meil on need  temperatuuri kontrastid ja kõik muud ilma näitajad on meil  natuke nõrgemad kui Ameerikas, siis on ka meil Tornadod õnneks on nad nõrgemad ja väiksemad kui Ameerikas. Enamus on filmidest näinud, kuidas Tornad alla jäänud  majadel katused pealt ja aknad eest lendavad. Aga rõhku de kontrast võib liikuma panna  ka muud raudvara, näiteks kaevu lastud piimapütte. Kui ta läheb üle maja, siis rõhk siserõhk on majas palju suurem,  kui, kui seal väljas, sellepärast siis arvatakse,  et sellepärast lendavad klaasid väljapoole  ja uksed avanev väljapoole ja ja näiteks. 1966. aastal. Võhandu äärses ääres möllanud trombiga. Seal tõstis ta ilusti ühe talumaja katuse maha  ja pani kõrvale. Ja see imev jõud oli niivõrd suur, et ta tõstis kahest kaks. Täispiimanõud 40 liitrist tõstis kaebust välja. Aga praegu on talv ja trombe karta ei ole. Ja lumetormide vastu aitab ehk ka teadmine,  et need on vaid mõned üksikud päevad meie muidu sõbralikus ilmastikus. Just praegu, veebruarikuus on nahkhiirtel kõige magusam  magamise aeg. Eestis elavast 11-st nahkhiireliigist ainult neli rändab  talveperioodiks lõunasse, ülejäänud otsivad siin endale  meelepärased talvitumispaigad. Maa-alustes koobastes keldrites või siis sügavates,  pragudes ja puuinsustes. Kõik nahkhiired Eestis on looduskaitse all  ja nende elupaiku sealhulgas ka talvitumispaiku ei tohi kahjustada. See siin on nahkhiirekoobas, sest siin on nahkhiirtele alati meeldinud. Aga mis ei meeldi, on, on see avade lahtikaevamine,  see on halb nii nahkhiirtele kui ka koobastele. No koopaid kahjustab see külm talve õhk,  mis jäätab koopaseinu. Ja nahkhiiri kahjustab samuti see külm, mis läheb maa alla. Ja siin on näha, et külm võib vabalt sisse pääseda. Need uksed on lahti. Ja kuna on kaks sava, siis on alati tuuletõmbusin. Ja talvise ilmaga siis tuuletõmbus tähendab,  et miinuskraadid on kohe koopas maal. Ja nahkhiired on sunnitud üles ärkama külma mõju. Tartu linna piiril paikneva Aruküla koobastik on väga vana. 90.-te aastate lõpul tekkis ühel Tartu turismiärimehel mõte  rajada siia päkapikumaa. Lahti kaevati just nahkhiirekoobas, kus juba 948.-st aastast on talvitunud nahkhiired. Külm ja tuul vuhises koopasse. Ning nahkhiirte talvitumiskoht oli rikutud. Ega sellest ka õiget päkapikumaad saanud,  sest varisemisohus koobastesse lapsi viia ei tohtinud. Siin on see käik siis kus need päkapikud pidid olema? Kui see tehti kuus aastat tagasi see plaan ja,  ja siin olid ka päkapikud, siis väiksed. Ja nüüd on siis näha, mis sellest kohast on saanud. Noh, nii see koobast laguneb, eks ole, seintest  ja laest siin üks nahkhiir on, kes kannatab külma välja,  tema nimi on põhjanahkhiir. Ja tema magab siin koopalae all, siin on ümberringi on näha. On kristallid ja veetilgad laeval hästi niiske koht on. Ja no see sobib nahkhiirel praegu. Poolteist kraadi sooja on siin. Ja niiskus on niiskus, on kuskil. 90 protsenti peaaegu õhuniiskus. Et see on see Tingimus. Mikrokliima, mis nahkhiirele sobib magamiseks? Aga kui väljas on pakane, siis see tõket külmaks sinna  siis muidugi. Nahkhiired peavad üles ärkama ja ja nad võivad hukkuda. Kukkus alla nahkhiir, näe, praegu laest kukkus magamise pealt. Ise kukkus alla. Näe, põhjanahkhiir. Ma ainult tasakesi rääkisin, niisugust asja,  ma ei ole veel näinud, et tasakesi räägid ja,  ja nahkhiir kukub. Selle ääre peale kukub alla. Me võime teda nüüd võtta, vaadata lähemalt ka. Näete, üleni nägu on liivaga. Paneme ta tagasi lakke, aga, aga tal on. Miks ta muidu nii jõuetu on, et maha kukkus. Tema nimi on põhjanahkhiir. Tal on hästi mustad tiivad ja see on Eestis kõige tavalisem liik. Vaata tumepruun selg on ja karva tipud läigivad. Kollakad, karvatipud on seljal. Ja ja niisugused must mustjas mustjas hallid tiivad on  ja väga tumedad kõrvad on ka. See on liigi tunnus. Kõrv on must ja muidugi suu on lahti. Tal on refleks kohe. Ammustada ka nii, et ega ega ei tohi teda puutuda. Tema on ainuke, kes talub nii külma siin üks kraad oli sooja  praegu siin, talvel, vahel läheb ka alla nulli. Et me paneme lihtsalt ta tagasi koopa seina peale. Praeguseks on aruküla koobastesse jäänud talvituma vaid neli nahkhiirt. Võib ju küsida, miks nelja looma pärast muret tunda,  kui Piusa koobastest talvitub üle 5000 nahkhiire. Aruküla koopad on looduskaitse all. Kaitstavate objektide. Kasutamise eeskirjad on kohustuslikud kõigile. Nahkhiired on kogu Euroopas rangelt kaitstud loomad. Kui me nii hoolimatult suhtume ühte liiki  siis tekib küsimus, kas ja kuidas me üldse loodust kaitseme. Inimeste harimiseks on parasjagu käimas nahkhiire nädal. Teisipäeval uuriti Kuressaare. Linnuse maa-alustes käikudes talvituvate nahkhiirte olukorda. Homme on nahkhiireuurija Mati masin Raplamaal tohisool,  et rääkida nahkhiirekaitsest.
