Tere keskkonnakuu filmivalikus, näeme täna filmist. Sellest trendikast roast, mis iga päevaga muutuvad järjest  menukamaks aga täna pole meil tegu kauni kokandusprogrammiga,  vaid filmitegijad püüavad näidata, mismoodi see sushibuum  mõjutab majandust ja keskkonda. Ja seda filmi on tulnud meile appi sisse juhatama. Eesti maaülikooli majandus ja sotsiaalinstituudi direktor,  professor Rando Värnik. Kas te olete ise ka suur sushi nautija või teie lemmikroad  on ikkagi tehtud kodumaist päritolu toidukaubast. Tere, et täna kindlasti ma eelistan kodumaist  ja kodumaise päritoluga toitu aga pärast  selle Biimi vaatamist tekkis tõsine sportlik huvi,  et, et tahaks proovida ühte väga, väga head sussid. No sushi kohta on juba ka öeldud, et sellest on saamas noh,  nii-öelda uus pitsa ehk siis mõeldakse niisugust väga laia  laiatarbe toitu. Aga miks just sushil on läinud nii hästi,  selles filmis me võime näha, et lisaks niisugustele  tõeliselt kallitele sushi restoranidele on olemas juba  võimalus osta sussid. Supermarketist on sushi, kiirtoitja ja välja mõeldud isegi  sushi spetsiaalselt lastele. Tõenäoliselt on seal küsimus selles, et kuna see sussi  ja kogu see lugu on alguse saanud ikkagi Jaapanis 200 kuni  250 aastat tagasi et seal on traditsioonid  ja see traditsioon läbi, siis. Kaubanduse arengu ja, ja, ja teist poolt  ka tegelikult inimeste ostujõu kasvu on,  on mõjutanud seda, seda sussi söömist ja tarbimist,  mis on omakorda levinud üle maailma ja, ja,  ja tänaseks ongi kujunenud selline olukord,  et meil on tekkinud omaette sussi majandus. Kui hea ülevaate see film andis nendest probleemidest,  mis tekivad siis, kui ühe teatud kindla kaubaartikli järele  tekib väga suur nõudmine ja kas see film teie arvates pakkus  ka mingisuguseid noh, realistlikke lahendusi. Et kindlasti ta tõi välja probleemseid kohti ja,  ja ta pakkus ka mingil määral siiski lahendusi,  et, et, et kasvõi seda, et, et mitte enam ookeanis püüda seda,  seda sussi toorainet tuunikala selles mastaabis,  nagu ta täna on, et et peab ju ütlema, et tema väärtus ju  sealsamas turul on ju, on ju sadu tuhandeid dollareid üks  kala ja, ja, ja tema kaal on kuskil 200 300 kilogrammi ja,  ja tänaseks on teada, et alles hiljuti siin müüdi  ka lausa 1,3 miljoni euro eest üks üks kala maha,  nii et, et et tegemist on väga väärtuslikud Kalaga ja, ja see tekitab omakorda tekitab omakorda nõudlust,  et, et väga palju on ka rikkamaid inimesi,  kes nagu tõsiselt seda tahavad. Aga, aga neid lahendusi, et, et kui nüüd mõelda,  et kui, kui tarbimine püsib samal tasandil  ja samal ajal kui me näeme, et teatud riikides,  näiteks Hiinas tarbija as kasvab, Indias alles kasvab,  et see võib tekitada väga suuri probleeme,  kui see, kui see nõudlus kasvab, et meil on vaja  alternatiivseid lahendeid ja ja üheks variandiks pakutakse filmis,  et hakata seda nii-öelda kasvatama. Taludes või kalataludes ja ja sellist vesi,  viljelus. Vesi viljelust teostama, et see on kindlasti üks võimalusi,  teine pool on, on kindlasti ka see, et, et selline  jätkusuutliku kala kasutamine või, või sellise toorme  kasutamine selle sushi majanduses, et seda  ka pakuti seal, et et ja, ja, ja kindlasti  siis kolmas hästi oluline teema on see, et,  et tuleks ka püüda siis seda populatsiooni taastada. Aitäh selle kommentaari eest professor Rando Värnik. Filmis ütles üks Jaapani kalur, et söö sussi natukene ära,  söö sushit kõhtu täis. Aga isukat filmivaatamist soovime teile küll.
