Tere hommikust, küllap pikenesid selle nädalaga moosipurkide  read ja kerkisid kartulikuhjad teegi keldrites. Sügis annab saaki kõigile, kes selle nimel terve aasta vaeva näinud. Tänavu parimaks taluks kuulutatud väikemetsatalus koristati  vilja pea 1000-lt hektarilt. Nagu hasartmäng hasartmängu mängijaks, et  ega põllumees ei tea kevadel, mis sügisel hindab. Võib-olla Saaremaa ökokülas muudab lambapidamise  efektiivsemaks elektrooniline jälgimissüsteem. See töö on hästi efektiivne ja operatiivne. 1000 looma viis-kuus tundi ja on sorteeritud,  kaalutud ja. Paudi talus antakse loodussõbrale võimalus metsas oma tahtsa olla. Siin on nüüd siga songinud maad. Metsaga on siin käinud, tähendab, on jälle üks see,  keegi tappis. Pilviku praegu. Siin on ka neid sündivaid sündivaid seeni on hästi maru näha. Kui ta seal samblasest hakkab välja tulema. Paudi talu õppepäeval proovisime mustalt lambad villa kätte saada. Villaga peab vaatama, et lambavillad on erinevad  nii kaelal, kõhu all, hästi lühike vill,  aga et ei, tuleb ära pügada. Jalgade vill, et, et villa nagu väga segamini ei läheks. Seedripuukooli uue kastmissüsteemi töid juhitakse arvutiga Hispaaniast. Kui. Heimajam ütleb, et, Nüüd lähiaegadel hakkab sadama siis ka taim pette ei saa,  et tuleb ära oodata. Need lambad kuuluvad Eesti ühte suuremasse 1200 pealise  Saaremaa ökokülale kuuluvasse mahelambakarja  ja pügavad rannakarjamaid Saaremaa läänerannikul  ning Vilsandil. Firma kodulehel on formuleeritud majandamise põhimõte  propageerida loodussõbralikku ettevõtlust  ja traditsioonilist Saaremaa elustiili. Tundub küll veidi idealistlik, kuid näib,  et töötab. See kontseptsioon ja äriidee on alates meie nagu mõtetest,  kuni tänase päevani on, on ennast tegelikult täiesti  õigustanud ja, ja, ja ta on kujunenud selliseks,  nagu me lootsime, tahtsime ja, ja milline meie visioon  siis nii-öelda 10 aastat tagasi tagasi oli. Teadupärast eestlasele lambaliha eriti ei istu  ja see moodustab vaid ühe protsendi kogu liha tarbimisest. Eestis on lambakarjad väiksed, töö käib põhiliselt käsitsi  ja on seepärast ebaefektiivne, jäädes seetõttu hinna poolest  import lihale alla. Läinud aasta lõpuks loeti Eestis kokku 71300 lammast  ja tähelepanuväärne on see, et neist üle poole  ehk 39400 kasvatati mahedalt. Mahetoetuse määr rohumaa kohta on 1200 krooni  ja üle kuue kuu vanuse lamba kohta 75 krooni. Et mahe ja mitte maheda lamba söötmisel erilist vahet pole,  aitavad just toetused lambapidaja plussi. Milline osa on Saaremaa ökoküla käibes toetustel,  milline liha? Need protsendid ja, ja ütleme, need, need,  need suhted on ka muutuvas pidevalt nagu muutuvas olukorras,  et kui vahepeal oli nagu toetuste osakaal tublisti üle üle  üle poole siis lammaste arvu kasvuga kindlasti kindlasti  need suhted nagu muutuvad ja, ja, ja ja see liha müügil  ja sellel selle noh, see see osakaal, ütleme  siis vast vastavalt lammaste arvule ja sellele  ka kindlasti nagu suureneb Lambakasvatus on Saaremaal olnud väga traditsiooniline juba aastasadu,  et mis teie arvates on selline? Mõttekas karja suurus, et see asi ennast ära tasuks ka. Kui kuus-seitse aastat tagasi öeldi, et 200 põhikarja utte  on siis 103 ütleme 150 kuni 200 põikarja utte on  siis see arv, kust ilmselt nagu üks pere võiks ennast ära toita. No mina ütleksin niimoodi, et, et, et ütleme,  kui, kui nagu tootmisega tegeleda ja tahad nagu turustada välja,  et 500. Et see, see number on kõik nagu selline,  et et kes, kuidas, millise eesmärgi, millise sihi omale võtab,  et näiteks ka 50 lambaga näiteks kui on. Tõu aretuskari, kes müüb nagu puhast tõugu välja,  ilmselt saab ka nagu hakkama, nii et, et see on puhtalt  majandamise küsimus, aga kuna meie, meie ettevõte on selline  kasvanud juba kasvanud juba nii palju nagu suureks,  et siis siis kindlasti kindlasti 1000 ja edasi põhikeele võtte. Töö efektiivsemaks muutmine aga aitab langetada liha  omahinda ja võimaldab karja suurendada ja inimtööjõudu kokku hoida. Meil on 16 inimest aastaringselt tööl, et aga meil on  ka nagu oma oma sektorid, et et kaks kaks inimest,  siis ehk siis üks verekond saab hakkama meil  selle 1000 põhikarja, nagu te lammaste majandamisega. Pluss veel kogu tehnikapark, traktorid, traktorid  ja seadmed ja masinad, kes siis hooldavad nagu põldusid,  varuvad loomadele sööta. Osutame teenustöid naaberfarmidele. Nii et, et, et kokku on nagu seitse inimest ja,  ja pluss veel tehnoloogia müük, ühesõnaga et see tehnoloogia Üks kuus-seitse aastat tagasi me hakkasime otsima Euroopast ja,  ja maailmast siis nagu kogemusi, et kuidas,  kuidas kuidas majandada niimoodi, et, et see sellel tööl  oleks tõesti nagu, et seda tööd oleks nagu rõõm teha. Et, et me saaksime, et me saaksime siis nii-öelda just  nimelt olla nagu efektiivsed. Nii näiteks on lahendatud lambapidajate suur mure aedade panemine. Siin on ATV külge kinnitatud seade, mille abil saab kahe  tunniga püsti kahe hektari suuruse karjaaia  ning aia kokkupanek käib veelgi kiiremini. Lisaks sellele on farmis kasutusel elektrooniline lammaste sorteerimissüsteem. Mida me siis selle lamba kohta siin nüüd teada saame,  siin? Et, et selle, see, see, see on, ühesõnaga,  kaaluarvuti siin on, siin on nüüd niimoodi,  et iga protsess, mis me nagu teeme, seesama süsteem,  loendab meil lamba nagu elektroonilise kõrva märgi ära. Automaatselt võtab lambakaalu, kui palju lammas kaalub  ja salvestab selle siia ühesõnaga andmebaasi. Nii et sisuliselt selle selle süsteemiga nüüd ongi võimalik  meil hästi operatiivselt tegutseda, saada kogu informatsioon,  mis selle lambaga on toimunud siis peale noh,  iga iga, iga iga igal igal igal perioodil,  et, et seda see kaaluarvuti nagu teeb ja,  ja ja, ja kogu see süsteem on nüüd siis selline,  et kui me näiteks tahame, et uted eraldada jäärastest,  siis me sisestame siia kaaluarvutisse, anname  selle kaaluarvutile nagu käsu ja siis on ainult operaatori  töö on avada puldist sisselaskmis värav ja ülejäänud  toimetab juba see kaaluarvuti ja kogu see süsteem nagu ära  meie eest. Kui tihti te seda karja kaalute? Näiteks. Kevadel, kui loomad laudast välja lähevad ütleme,  protsess algab pihta niimoodi, et kõigepealt sünnikaalud. Kui talv sünnib, läheb sisse sünnikaal. Järgmine on see, kui meil loomad lähevad karjamaale,  me saame teada, kui palju nad on nüüd sünnist kuni  siis selle laudaperioodi nagu juurde võtnud  ja kolmas kaalumine toimub 90 päeva kaalumine,  ehk siis see, kui hinnatakse looma looma,  siis seda nii-öelda jõudlust, kui palju ta on nagu  selle 90 100 päeva mass, ehk siis 100 päeva mass,  et, et kui palju ta on selle selle ajaga juurde võtnud  ja siis me siit saamegi nüüd selle andme. Selle andmete põhjal me saame hakata nagu esimest valikut tegema,  kes jääb tõulu omaks, kes läheb nagu lihaloomaks. Ja suvel toimub see protsess veel kaks korda. Et me teeme kontroll kaalumise, et nad oleksid  siis nii-öelda liha ekspordi ajaks valmis  ja õiges kaalus. Mis see õige kaal on, et nad tasuks ära müüa? Õige lihakaal kõige kvaliteetsem, kõige parem lihakaal on  eluskaal 40 kuni 50 kilo sinna vahesse ta peab jääma,  siis on sellel lihal kõige ta on kõige väärtuslikum liha,  kõige kvaliteetsem liha ja, ja, ja ka ka see,  ütleme need agendid, kes meie käest ostavad,  et nendel, nendel on see tähtis, et neli,  40 kuni 50 see eluskaalu kilo on siis nii-öelda see,  millega me peame need ära müüma. Aga see on nagu rohkem lihakarja. Puhul on efektiivsem, et kui on näiteks villa villalambad või,  või siis tõulambad, et siis siis nagu ei olekski. No tegelikult tõulambad on ka meie ka meie nagu  ka meie müüme edasi tõulambaid Eesti tumeda pea ja,  ja sufolki tõugu lambaid. Et tõulammaste kaalumine on meil kõige olulisem,  sellepärast et siin on tõuaretuse seisukoha pealt,  ongi need 100 päeva massid, et need on, peavad olema nagu  väga täpsed, need peavad hästi nagu kirjas teada olema,  et, et kui palju loom mingil ajajärgul on juurde võtnud  või enda nagu kaalust alla võtnud, nii et igal juhul  lihaloomade puhul on kaalumine hästi oluline protsess,  sest siis sa saad teada, mis tegelikult nagu toimunud on,  et üks ta kõik, kas sa müüd nagu liha või või,  või kasvatas sa tõugu loomade kaalumine,  on, on, on oluline teema, sest see näitab ära  ka looma. Tervise looma nagu seisukorra, milline ta,  milline ta nagu on ja, ja pluss veel kogu see kogu see infohulk,  mis me siit saame, me saame statistiliselt neid andmeid  võrrelda aastaid, aastaid edasi, me saame nagu aru,  mis meie karjas üldse nagu kokku, nagu toimub. Peale selle, et te hooldate siin hektareid rannakarjamaid  ja teil on mahekari, on teil ka puhkeküla,  et miks seda vaja oli, kas see tööd oli liiga vähe,  muidu? Ostsime oma 40 hektari ise sellise ranna karjamaa tüki,  millest 20 hektarit oli täiesti nagu. Võssa kasvanud ja, ja kinni kasvanud ja siis sealt meil  tekkiski nagu see idee ja visioon, kuna see kant on hästi  nagu ilus ja ja selline kihvt ja, ja tahtsime nagu oma  mõtetes luua siis kuna karjamaks taastada seda võsa oli suht  suhteliselt võimatu. Sealt olid hävinud kõik see taimestik. Ja siis me tegime detailplaneeringu. Koostasime detailplaneeringu meie mõttes oligi,  et, et annaks võimaluse inimestele ehitada omale ühesõnaga  siis siia, siia, Saaremaale, sinna nii-öelda võsastunud ala peale. Küla või maja majad aga meie visioonis oli see,  et detailplaneering nägi ette, nägi ette seda,  et, et need majad peaksid arhitektuuriliselt välja nägema sellised,  nii nagu olid vanasti Lääne-Saaremaal Need inimesed,  kes on siis otsustanud oma oma kas suvekodu  või siis päris elamise siia nagu rajada,  nad on sellest kontseptsioonist väga nagu kinni võtnud ja,  ja, ja jälgivad, jälgivad seda väga ja nad on väga õnnelikud,  et nad, nad on nagu sellises selle sellise asjaga hakkama  saanud ja see arhitektuur ongi täpselt see,  mis, mis me oleme taotlenud ja, ja see küla elab täiesti oma elu. Aasta parima talu valimisel on juba pikk traditsioon  ning selgi suvel nimetas Eestimaa Talupidajate keskliit  parimad tootmistalude noortalunike ning alternatiivset  suunda arendavate talude seast. Sel aastal juhtus nii, et parima tiitli nii noortalunike  hulgas kui ka üldarvestuses sai endale Võrumaa väikemetsatalu,  kus vilja kasvatatakse idi rohkem kui 1000-l hektaril. Nii kiiret ja soodsat viljakoristusaega väikemetsa peremees  Taavi serv ei mäletagi. Augusti keskpaigaks oli vili koristatud,  nüüdseks on see juba kuivatatud ning on mahutites ootel. Kui suur roll viljaäris on igasugustel eellepingutel? Eellepingutele on ikkagi suur suur tähendus  ka viljakastele. Aga ega sellega on kah niisugune halb lugu,  et. Et põllumees on muuseas muutunud nagu noh,  nagu hasart, hasartmängu mängijaks, et ega põllumees ei tea kevadel,  mis sügisel hind võib olla. Ja, ja, ja tema ei saa niikuinii dikteerida seda hinda,  et see kujuneb lihtsalt börsil ja, ja seda hinda ei tea  kunagi ette, et kas ta tõuseb või langeb. Et. Et nende eellepingutega on muidugi küllaltki halb Kui, kui või noh et kui teaks ette, mis siis viga oleks? Et õnneks siin ise ise ei ole väga palju neid hindu ära fikseerinud. Ja, ja, ja noh Praegu on praktiliselt nii palju, kui siis viib,  siis vähehaaval jälle fikseerib ja. Ja ja vaikselt siis veab. Et õnneks ei ole nagu väga suurt suurt kahju kahju andnud talle,  et oleks varakult ära hinnad lukku pannud. Aga kas see siis tähendab seda, et ütleme,  hoidlad on praegu täis ja lihtsalt ootavad nagu ostjad,  et võib ka juhtuda, et kui kuni kevadeni täis  ja ostjat ei leidu ja tuleb kahjumiga maha müüa? No kahjumiga ma ei tahaks uskuda selles suhtes see aasta,  et. Et ega need saagid nii suured ei olnud ja  ja siin juba ma siseturu peal tekib vastu kevadel küllalt  kõva nõudlus. Et. Eks, eks müüb teda tasapisi, et näis noh,  kaua jätkub. Kus kohas kõige parem info liigub, et kes,  kes kes tahaks osta ja mis kogustes? Eks need kokkuostjad, kas kas saadavad igapäevaselt sõnumina  hinnad või siis tulevad meilitsi, et et see info liigub  tegelikult nende kokkuostjate firmade käest nagu päris päris hästi,  et iga, iga päev on tegelikult hind teada,  aga, aga siis on lihtsalt see jah, et kas,  kas see hind fikseerida või mitte veel. Kui palju need hinnad omavahel erinevad või võib siin  ka kahtlustada kartellilepet, et üks paneb hinna  ja siis kõik nagu joru järgi. Ei ilmselt nad väga kartellilepet ei ole,  sellepärast et neid on küllaltki palju ja,  ja kui seda hinda natukene jälgida, mis börsil toimub Siis tegelikult need hinnad kõiguvad seal suht suht samas  ja ja kõigil liiguvad nagu ühtemoodi, et. Et vast vast ei ole seal kartellilepingut,  ma arvan. Loodan, vähemalt. Lisaks sellele, et tänavune ilm soosis vilja koristamist,  oli ka selle kuivatamine väga kiire ja kerge. Väikemetsatalus töötab oma talu hakkepuidul,  mida tänavu kulus vaid veerand kavandatud kogusest. Võrreldes teiste kütteliikide ga on see odavam. Samuti annab hakke varumine talvel tööd talu töömeestele. Oma kuivati peab Taavi arvates teraviljatalul kindlasti olema. Teenuse peale ei tasu üldiselt väga loota,  kui nüüd on muidugi neid suuri kuivatid iga firmad ehitanud endale. Ka kõigil on korraga vaja sest ilus ilm on kõigil korraga  ja vihma sajab ka kõigil korraga, siin olete ise püsti pannud,  hakkepuidul põhineva kuiva. Miks selline valik? See valik tuli sellest, et kuna need kuivatiseadmed on kõik Kõik kuskil teistest kuivatitest maha võetud,  siin kolme, kolm kuivatit vanu ära toodud Ida-Saksa omi ja,  ja, ja ka Soome oma, eks, ja, ja ja nende ahjud lihtsalt. Said läbi ja siis oli valik, et kas osta uued õliahjud  või siis minna hakkeahju peale, kuna Ühel kuivati siin oli  enda tehtud. Nagu halupuuahi ja ja see nagu hästi rahuldanud ja. Kui suurt hulka te suudate seda vilja siis kuivatada,  palju neid tünne erinevaid on, palju nad mahutavad? Väiteid, või, või neid torne on seitse tükki,  igaüks 500 tonni, need kolm pool 1000 tonni peaks mahtuma  ära pluss siis veel väiksemaid siin ka, et noh Mingi 300 tonni jagu vähemalt veel kuivati alla igale. Aga see siis kõik nagu ikkagi tasub pika aja peale ära,  et et seda kõike nagu ise ise investeerida ja,  ja üles ehitada ja hoida üleval. Selle näiteks punkrite osas on. Üks asi, investeering on küll suur ja kõik,  aga aga hooajal ei ole nagu mõeldav, et nii jooksvalt saaks  viia noh, ära ütleme kuhugi kokkuostjatele. Et. Et töö paindlikkuse eesmärgil ja teine asi,  et hooajal on niikuinii surutakse see vilja hind nagu alla,  et on mõistlik hoida mingi kuu kaks ja, ja,  ja siis hakata vaatama, kus, kus müük hakkab minema. Et ka naisperel talus tegemist jätkuks, arendatakse talus  ka aiandussuunda. Kõigepealt istutati maha hulk aastelpajusid. Kui tähtis talu juures aianduse osa on? See tootmine. Aianduse osaga on niimoodi, et viimased paar aastat On nagu kah, et kuna kuna ega siin maal nagu naistele  otseselt nagu. Töökohti on suhteliselt vähe ja, ja, ja noh,  võiks ütelda, et praktiliselt ei olegi ja  ja siis on nad Nagu seda suunda kah, et oleks ka naistel siin tegevust,  et on veidike maasikat ja. Proovib ka vähekese viinamarja kasvatada  ja et, et oleks ka neil tegevust. Kui see viinamarjakasvatus, see on ju päris niisugune uus asi,  et kuidas see siin kasva panete ka põllu peale. Siis ikka päris põllu peal ei kasva, see kasvab ikka  kasvuhoones ja. Ja, ja kõik see asi tuli selline. Kunagi üks mõttesähvatus, et võiks teha ja,  ja ilmselt. Näis, milleni see asi välja võib ükskord jõuda. Ikkagi mingisugune väike marssali kepike kuskil  ka tagatiskus, et hakata ma ei tea oma veini tootma  või milleks need mari üldse teie kasutate? Tootma ma arvan, et, Oluliselt ei hakka kui, kui, siis. Lihtsalt oma tarbeks ja võib-olla sõbrale pudel kaasa anda. Tänavusel soojal ja niiskel suvel kasvas köögivili päris  tublisti ja aeg saagi koristamiseks juba käes. Võrumaal Alt-Lauri talus kasvatatakse maheköögivilja. Ehkki köögivilja all on vaid kaks hektarit,  on sortiment lai ja mahekasvatuse mõistes on tegemist päris  suure ettevõttega. Mis need põhilised on, mis te maha olete pannud,  ma võtan selja taga, meil siin kapsad, kõrvitsad suvikõrvits,  aga isegi üks punane pipar või. Jaa, tšillit on meil ka, et seda ei ole küll väga palju seal  üks paarkümmend taime on aga aga noh, eks sealt saab  ka ikkagi selle koguse, mis ma tahan nüüd mingite se  hoidistesse panna või selle, mis ma nüüd natuke laatadel  saan pakkuda, et selle koguse saab sealt kätte muidugi. Aga muidugi kapsapind on ilmselt suhteliselt kõige suurem ja,  ja siin on siis meil nuikapsas näha praegu punane kapsas  ja punane teravatipuline kapsas, mis on tegelikult selline  sinna ta natukene nüüd muljuda saanud, aga ta on selline  atraktiivse kujuga, ta on. Selline ilus ja, ja kooniline ja, ja vot see on siin,  nüüd peaks olema siis tavaline teravatipuline või,  või noh, nagu öeldakse, siis valge või roheline peakapsas  ja muidugi porgandi. Kasvab päris palju ja muidugi ka kaalikas  ja naeris ikkagi sellised klassikalised asjad,  noh, söögipeet on, on ka kindlasti üks asi,  mida enamasti noored emad ka väga tahavad. Kuidas tänavune suvi köögiviljale mõjus,  et näiteks teravili kasvas küll hästi, kuid seeme jäi natuke väiksemaks,  kas ta siin köögiviljal ka kuidagi mõjutas? No minu arvates ma ei mäletagi nii head suveköögivilja jaoks kui,  kui noh, nagu mõtelda selle soojuse ja, ja niiskuse mõttes. Aga, aga niiskus muidugi meeldib ka väga nendele kahjuritele,  mis, mis mahedas on kindlasti üks suur väljakutse probleem,  kuidas, kuidas sellega toime tulla, et kapsaliblikas oli  väga intensiivne sel aastal väga palju oli teda  ja ja eks mõned mõned isendid nagu selle nahka  ka läksid, aga, aga noh, kuna põld on suur,  siis ikka jääb inimese jaoks ka, et, et kasvab ikka  igasugust kapsast. Kuidas teie olete nendest kahjuritest jagu saanud,  mis teie selline see retsept on, et või käisite iga hommiku. Võrkudega liblikat püümas ja korjamas ussikesi. No see oleks kaval kindlasti olnud, aga ma ei tea,  kas ma sellega hommikuga ta oleks oleks toime tulnud,  et, et siin tippaegadel oli ikkagi õhk valge päris võiks  öelda niimoodi, et neid liblikaid oli ikka väga palju. Noh, eks me sellega natuke hädas olime jah,  aga meil on tegelikult oma selline väljakujunenud leotiste  tegemise selline komme, et, et me proovime  siis nii, kui kapsas maha pannakse, siis kohe peale seda  juba nädal hiljem ja, ja siis vastavalt nii nagu ilm on  ja ja, ja kuidas taimed kasvavad, et järjest ikka nädala 10  päevase kahenädalase vahega, proovime jälle seda leotist teha,  et siis lahjendatud virtsa ja, ja sinna sisse koirohtu  või tomati või, või mingit muud leotist või teed,  mida siis parasjagu kasvab või on või, või  mida siis vaja oleks? Siin on nätsukas kõrvitsas Jah, see on üks selline minu enda üks leiutis,  et ta on tehtud tegelikult selliseks katsetuseks,  et meil Oli kõrvitsat ja, ja me tahtsime kõrvitsast mingit head  toodet teha, mis meeldiks ka lastele. Et mahetootmine on üsna uudne ja justkui alternatiivne nähtus,  tuleb palju ise õppida, uurida, kuid kõige õpetlikumad on  ikka need teadmised, mis oma kogemustest saadakse. Kindlasti see, kuidas üks aasta porgandid kõik lõhki kasvasid,  et väga ilus porgand oli kuni augustikuuni  ja siis tuli hästi vihmane august ja ja noh,  ütleme vara vara vara pandud porgandiga on see mure,  et kui ta on augustis sisuliselt juba selline valmis kasvanud,  siis edasi ta hakkab lõhki kasvama ja, ja sellest saagist  meil tõepoolest kuskil praktiliselt pool oli lõpuks lõhki,  aga samas aastad ei ole vennad, et et sel aastal näiteks  hilisem külv on praegu veel ikkagi päris nadi,  et seda ei tea üldse, kas sealt sellist päris noh,  ütleme sellist suurt korralikku porgandit üldse tuleb,  et see tulebki ilmselt selline suhteliselt peenike Kui palju sellises ütleme, mahetootmises osa  ja roll on, ütleme turunduse, et kas, kas üldse ilma  turunduseta on võimalik mahe mahekaupa müüa. Et see niisugune legend juurde alati. Noh, minu arvates on olnud see maheda populaarsuse areng  täiesti Täiesti selline ime imetlusväärne selles mõttes,  et kui ma omal ajal püüdsin nagu müüma hakata,  siis ma niimoodi ühekaupa otsisin neid kliente taga,  et seda Tartu ringi alustada ja ja, ja leida üldse neid inimesi,  kes tahaks seda, mida, mis ma mahedalt kasvatan,  kui mahedana osta. Algul oligi neid inimesi viis-kuus tükki,  ainult aga. Noh, ütleme niimoodi, et eks ma ikkagi proovisin järjest  rohkem pakkuda ja järjest rohkem teisi talusid  ka kaasata, et oleks rohkem huvitavad nagu valikud,  et inimestel oleks põhjust tellida, oli vaja ikkagi noh,  nagu konkreetselt neid mahedaid asju kuskile  ka Hoida siis. Siis oli, oli selge, et, et päris niisama ei saa seda teha,  et peab ametlikult tegema ja, ja siis sai tehtud pood  ja praegu on täiesti siis poe talupoe baasil see nagu  kojuvedu on, mis, mis on siis ka teavitatud veterinaar  ja toiduameti. AltLauri talupoega on liitunud ka umbes kümmeteist talu,  kes siin oma kaupa pakuvad. Praegu aga arendatakse talupoe internetimüügilehekülge. Plaan, mis, mis peaks kujutama endast internetipoodi koos  talunike erinevate talunike toodetega, kusjuures need  talunikud saavad need tooted ise sinna niimoodi üles panna,  et, et seda, seda valikut saab siis vastavalt selleks logistikaks,  mida meie siis hakkame selle toiduvõrgustikuga tegema,  et, et seda valikut saab siis iga talunik ise igaks selleks  kätteviimise päevaks ise nagu muuta ja valida,  et, et seal ei peaks nagu eraldi olema enam inimeste vahel. Et, et see on nagu suur unistus olnud, et proovida seda  käima saada, aga noh, ma arvan, et see mägede taga enam ei ole,  aga, aga päris käeulatuses ka veel mitte,  et et loodame, et me ikka saame selle aastaga ta käima. Ehk Eestis on elanike tihedus ruutkilomeetril üks Euroopa  väiksemaid ning metsi ja soid näikse meil piisavalt olema. On mets just alati kellegi oma ning omanikule ei pruugi meeldida,  kui keegi vabalt ja oma tahtsi tema metsas jalutab. Paudi talu aga vastupidi, ongi selleks, et iga inimene saaks  siia tulla ja segamatult olla. Vana metsatalu Eesti lõunapiiril Abja vallas elustas Ojapera külaselts. Praegu oleme igas olukorras, kus praktiliselt ümbruskonna  ainukene päris mets on see meie oma, see 50 hektarit siin et  igal pool on nagu raiutud, aga me hoiame metsa,  sest. Iseenesest tekkis praegu vaatamisväärsus elus mets ilma ilma  kanti löömata ilma mingit noh, ümber muutmata vastavalt  euronormidele millalgi kuskilt meil lihtsalt on mets nagu ta  on ja lihtsalt seda me siis püüame nüüd näidata,  sest on tekkinud põlvkond inimesi, kes lapsi just eriti,  kes üldse ei teagi, mis on päris mets, et see,  noh, nad arvavad, ongi mets, see, kus on kiiged  ja laudteed. Ja praegu me lihtsalt nii oma noh, tasapisi teeme oma kulud  ja sellist noh, ei mingi lisarahad ta lihtsalt  ja pakume nii, kuidas võimalik on siit neid tingimusi  ja noh, me juba praktiliselt see 20 aastat tasapisi kogu aeg koni,  vanu tööriistu ja et äkki on vaja kellelgi näidata neid vanu  töövõtteid ikka. Ja üle-eelmine aasta jõudsime sinna välja,  no kaua võib, maksame hüpoteegi nid laste kõrvalt  ja selle söögirahast ja kuskilt metsa maha ei võta  ja ja no okei, võtame metsa maha, ostame metsa,  selle mersu pepu alla ja hakkame tolmu näkku keerutama  ja siis tuli järsku konkurss erametsakeskuse poolt,  kes erametsaomanikest on nõus iga mehe õigusliku  pärandkultuuriga seotud matkarada oma metsa tegema,  aga meil oli praktiliselt see olemas, juba olid needsamad  pärand objektid juba. Eksponeerimiseks nagu valmis pandud ja ainult need  rajasildid Paudi metsas saab käia omapäi, kuid perenaise seltsis,  kes metsa kui oma taskut tunneb, on siin tunduvalt harivam käia. Me oleme siin metsarae peal. Ja vaatan, midagi on siin kuusekese all. Kase all on kodutu lepatriinu. Need on karureilika maalitud lepatriinud. Viljandi Jaani kirikus saab nagu võtta nii et raha paned  purki ja võtad lepatriinu ja nad on nii kurvad seal kodutud  ja siis ma võtsin korra neid sealt rohkem,  panin raha purki ja tõin nad siia, nüüd ma jaotan nad metsas  kändude peale ära tasapisi, et nad saavad rahulikult siin olla. Ja kui inimene tuleb metsa seenele, siis ta näeb ooo  lepatriinu ja ta võtab ja lepatriinu saab kodu endale. Kui liigrikas see mets üldse on? Eks siin on praktiliselt kõik Eestis olevad liigid olemas. Näiteks siin oleks praegu tööpõld üliõpilastele,  kes mingi praktikale võiks ju tulla, võtta ühe mingisuguse  lahmaka maad ja, ja vaadata, mis seal peal on. Ta saaks siin ööbida, ta saaks oma töö siin ära teha  ja me saaksime teada, mida väärtuslikku meie maa peal on. Aga näiteks käpalise elab meil viis sorti. Need on taimed, mitte loomad. Kui ma vaatan, need keset pink on, sest ikka kui inimene tuleb,  siis ta väsib, ära, saab istuda ja mis mida paremat saab  olla kohe pargipingi peal puhata, sest ega maainimene tahab  ka inimene olla, ta tahab ka pargipingi puhata. No hakka nüüd linna sõitma, aga siin on hea,  kõnnib mööda metsa, tuled istud, oled nagu linnainimene kohe  teine tunne. Ja kui siit nüüd igal sammul minna on muidugi need ravimtaimed,  kõik tulevad. Tulevad siit järjest, noh, Poola lehed, eksju,  mustikas on lihtsalt, ongi, siin on järjest,  noh, kõik on jänese kapsast saadik, mis,  mis kõlbavad nüüd ravimtaimeks, et ei ole vaja iga kord  sinna apteeki minna otsima? Jah, jah, ainult võta ja pane kompressiks peale. Ja näete Kanarbik praegu köharohi ja muidugi muudeks asjadeks,  samas väga ilus praegu talveks faasi jätta,  aga siis. Siin on nüüd siga songinud maad. Metssiga on siin käinud, tähendab, on jälle üks keegi tappis  pilviku praegu. Siin on ka neid sündivaid sündivaid seeni on hästi maru näha. Kui ta seal sambla, sest hakkab välja tulema Ja meil on Ilves siin ja see oli hästi tore näha,  kus Ilves oli käinud, talvel kratsin natuke seda kähriku  hurgu äärt ja siis ta oli maha istunud, ta oli istunud nii,  et lumi oli ära sulanud, aga kähriku ei tule ju enne kevadet  ülesse praktiliselt. Aga siis ta lõpuks oli ära läinud, aga Ilves käib meil alati  siin ümber, selle jäljed on ikka näha ja siin lähedal liigub  siis noh, muidugi välja arvatud see, et kaks kilomeetrit on ju. Kunagi oli siin metskond ja neli metsavahi kordonit. Nüüd tahetakse neid kordaneid ühendava matkarajaga  metsandusajalugu jäädvustada ja tutvustada. Erinevalt paljudest teistest külaseltsidest tegutseb Ojapera  külaselts ilma euroraha taotlemata, sest peab seda liiga  aega ja energiat nõudvaks ettevõtmiseks. Sinna tulevad nüüd igal pool, on need teated. Tahvlid või siukesed infotahvlit, kuhu siis peale  selle metsavalve kordoni ajalugu tuleb peale,  nagu see on jälle hoiab selle tasapisi, kui me jälle saame  natuke raha ja ja kuskilt teha, sest me ei taha nagu  selle võõra rahaga tegema hakata seda ja see võtab aega,  aga noh võibolla on jah, aga kui ta tasapisi läheb? Talu üks eesmärke on talletada ja õpetada seda,  kuidas vanasti metsa ja maatöid tehti. Selleks peetakse paudi talus igal aastal pärandkultuuri õppepäevi. Õppepäeval saab igaüks kätt proovida näiteks palkhoonete ülesehitamisel,  kuid saab ka õppida korvi punumist, seebi tegemist,  tõrva põletamist ja lõngade värvimist. Ega meiegi seal jõude seisnud koos külaseltsi naiste abiga  niitsime ära ühe musta lamba. Täna hakkame paudi talus lammast pügama millest peaks alustama. Võib-olla kääridest me vaatame, meil on siin üsna erinevad käärid,  et siin vanemad käärid. Mina ütlen selle kohta veneaegsed käärid,  et. Et aga need peaksid need mõlemad olema hästi teravad. Need, proovime neid vanemaid kääre. Kas need käivad lahti? Et. Et need teritatakse alati enne värskelt ära et mõni mõni  käib ka siit käivad ka siit isad erit, et ma ise päris hästi  ei oska, aga aga ühesõnaga tööriist peab olema terav. Seega, kuidas siis alustada, et milles, millest peaks pihta  hakkama kui, kui käärid on juba olemas? Käärid on olemas. Siis villaga peab vaatama, et lambavillad on erinevad  nii kaelal, kõhu all, hästi lühike vill,  aga et kõik tuleb ära pügada. Jalgade vill, et, et villa nagu väga segamini ei läheks,  et Need villad on erineva kvaliteediga, et siin on selline  lühikene Siin selja peal on pikem et siin on ka näha,  et kuidas päike pleegitab ja kuidas altpoolt tuleb,  selline ilus tume. Tumevill. Et kõige parem ongi selline seljaosa vill kõige pikem. Et villa ei tohiks nüüd selliste väikeste tutsudena väga  sassi minna, et neil villadel on oma noh,  erinevad otstarbed, et. See kõigepealt pügades ja siis võiks alustada ikkagi siit altpoolt. Et. Liikuda niimoodi selja peale siis teab, vaatame siit  selle koha pealt võib-olla et, et esimese lõike ära saab,  et ei maksa võtta liiga palju villa alguses vahele. Et proovite ära Kuidas lõigata on? Kui palju villa vahele võtta, siis jäävad  ka sellised suured vorbid ja kui liiga lähedalt proovida võtta,  et siis jääb lammas, noh, see tumedal lambas jääb selline  hallikas nahk, aga valge lammas jääb täitsa roosa. Ja, ja samuti võib siis ka nahatüki lahti lõigata,  et kui võtta liiga palju erinevust. Et siin on väike selline väikene tutsakas juba lahti järjet  lahti lõigatud, et niimoodi nagu mindud. Et siis võtame siit väikese, kas ma nüüd teen täpselt kõik  õigesti või, või peab kuidagi sügavamale lükkama? Pigem minul ei ole siit käepärane, ma proovin. Libistada vastu kätt praegu, libistada niiviisi külje ga  külje ga sisse, et mitte otstega vaid küljega,  et võtta siia kääri peale. Aga nende kääridega võiks nüüd proovida,  et ikkagi hoida, hoida seda noh, nurka mitte niiviisi vastu lammas,  vaid sile külg vastu. Kas mingi kindel aeg ka on, et? Kus peaks nagu lammast pügama, või on ongi mõiste suvi  ja siis, kui, kui igaüks aega leiab No kevadel Noh, kui laudast välja välja lastes siis  siis võiks olla juba lühikene vill seljas. No kasvõi selle suvega praegu muidugi erinevatel  lambatõugudel on ka see erinev, et. Kas üks kord aastas pügada või kaks korda aastas,  et siin on näha, et. Ei ole midagi. Õues käies lambad ikka. Või ka laudas sõltub, et mis allpanu on ja. Ja väljas ta korjab ka umbrohu seemneid sisse ja. Et on ka selliseid lambaid nähtud, kes nagu vabalt metsa all elavad,  et nende villa ga praktiliselt midagi ei tee,  et. Et ta noh, vanub ära sellise umbrohuseemnetega Kuidas tänavune suvi viljapuudele möödus? Tänavu on jah, erandlik sellest, et sooja on palju  ja suve esimesel poolel oli ka niiskus parasjagu,  aga, aga nüüd mida suvi edasi on läinud,  seda kuivemaks on elu läinud. Taimed kasvavad väga jõudsasti. Kui niiskust jätkub, sest. Noh, üleüldse suvi on soodne olnud. Ja kastmisel me nüüd kasutame mitmeid tehnoloogiaid,  taime juures on pealt kastmine. Ja siis altkastmine ja ka vihmutitega kastmine,  nii et. Kastmissüsteeme meil on mitmeid erinevaid Kui ma pealtkastmis, ma saan täiesti aru,  et kallad peale vihmutid ma saan ka aru,  kuidagi pritsib, aga mis asi see alt alata? Algkasmisi on ka meil kahte erinevat moodi,  osad taimed on pottides, on. Sellistes kile rennides, kus kohas, siis anname vee taimele  sinna kile peale ja sealt ta siis vaikselt imeb endal  vastavalt vajadusele vett juurde. Ja kõige parem on muidugi see Tilkkaspine praegusel juhtumil siin nad on meil olemas. Siin taim saab vajaliku koguse vett õigeaegselt ja. Hoiame ka vett ühteviisi kokku, et liigselt ei raiska. Vesi muutub iga päevaga ikkagi. Kallimaks ja liigselt teda kulutada ei ole mõtet. Teie juures me just spetsiaalselt selle pärast olemegi,  et siin on nagu uus süsteem. Rääkige sellest süsteemist, et mis, mis põhimõttel ta töötab  ja mis ta siis nagu kokku efekti annab. See nüüd on Euroopa Liidu programm. Vaterbi on tal nimeks ja meie juures katsetatakse. Kaasaegseid andureid ja andmeside. Edastamise mooduseid siin nendel on anduri juures on siis. Päikesepaneel, millega siis andmed edastatakse esialgu  keskuse raadiolevi ga ja pärast poole, kui andmed on  töödeldud ja impulsid lähevad juba siis mobiili mööda edasi. Kuidas see süsteem siis nüüd töötab? Süsteem töötab sellisel kombel, et omavahel on seotud andurid,  ilmajaam ja siis juhtimiskeskus. Praegusel juhtumil noh, kuna see on katseetapis kõik Siis andmed, mis need andurid korjavad, lähevad  päikesepaneeli energia abil siia koha peale katuse peale. Siin lisandub siis ilmajaama ennustus ja mõju. Ilmajaam. Siis prognoosib lähiaegade ilma ette ja andmed lõpuks  jõuavad siis Barcelonasse. Seal siis jälle andmed töödeldakse ja kui vajadus tekib  taime kastmiseks, siis tuleb impulss jälle tagasi  ja taime kastetakse. Muidugi, need seadmed on katsejärgus praegu  ja nad on üsna kallid. Aga ma loodan, et kui. Asi edasi areneb, et nad on täiesti kasutatavad tootmises  edaspidi juba nii hinna kui ka kokkuhoiu poole pealt. Aga kas selline süsteem sobib kuidagi ka näiteks koduaeda  küll väiksemas vormis, siis aga, aga ikkagi? Ma arvan, et koduaias ta ei ole esialgu rakendatav,  sest koduaias on Neid kultuure palju andureid peaks palju panema  ja noh, kogu see kastmise organiseerimine on keeruline. Aga ta on mõeldud ennekõike suurtootmisse. Ja tuleb ikka muidugi Suurtootmises nendel, kes, Kasvatavad kultuuri, mis meil kastmist vajavad. Köögivili, kartul. Ma arvan, et teraviljaga veel Eestimaal õnneks. Kastmis probleeme ei ole. Vihma ja päikest vaheldumisi, selline see sügis juba on. Loodetavasti on ilma nii palju, et saagi korralikult salve saaks. Jõudu tööle ja järgmise laupäevani Sõida maale.
