Meie looduses on päris palju loomi ja linde,  kes ei taha meie talve ga mingit tegemist teha. Kui lindudel on võimalus lihtsalt minema lennata,  siis loomadelt Tuleb unehõlmas talv üle elada nii ka karul,  kes end talveks pessa kerra tõmbab. Kõigepealt auk sisse kaevatud. See on ümmargune nagu sirkliga võetud asi  ja siis hakkab siia sisse panema oksi. Ja mõni karu piirdubki sellega, et teeb endale sellise mati  ja magabki siinsamas mati peal. Aga see karu on siin vaeva näinud ja on kenasti pesaservad  ka kõik ära vooderdanud. Niisugust ilusat asja. Iga pesa juures ei näe. Enamasti on inimestel kujutelm karupesast kui hubasest  ja soojast koopast kus võiks inimesel endalgi päris mõnus  talvel redutada olla. Tegelikkuses on karupesad Eesti metsades üsna skeetlikud. Paljudel ei ole katustki. Ja sageli nad kipuvad siis murdma endale siia peale kuuselatvasid. See pole kuuselatva küll peale murdnud, aga samas on näha,  et näed. Tema arvates peaks see asi katuse osa suurepäraselt täitma. Katusega pesa kohal on nagu on, aga ilmakaari oskab karu  pesaehitusel arvestada. Sa müüdsid enne midagi kompassi? Kompostiga ma vaatasin siin lihtsalt, et kas on selline asi  nagu tavaliselt selle pesa puhul praegu pilves,  ilma, et kuhu poole see lõunasuund jääb? Pesa tegemisel ta kipub arvestama ilmakaari tähendab,  põhjapoolne osa on enamasti tihedamalt kinni,  nagu siin näha on ja lõuna pool siis avatud,  see tähendab, et märtsikuu sees ilusa ilmaga saaks päikesevanne. Kas ta oli tumepruun, pruun või helepruun niisuguses kolmes  astmes määras. Isegi heledam selja Eesti metsadest leitud karupesade kohta  täidetakse pesa, kirjeldus, ankeet ja pesad kantakse kaardile. Esimesed majad on ju siinsamas ega ka mingi  seitse-kaheksasada meetrit on esimeste majadeni. Pesakirjeldus süvendatud ja vooderdatud. Süvendatud on see pesakoe kindlasti. Asja suurem mõte on selles, et kui seda saaks nüüd teha  pidevalt ja siis üle Eesti need kohad, kust asjad leitud,  on kanda kaardile sel talvel ja järgmisel talvel  ja nii edasi, siis tuleks varsti välja sellised piirkonnad,  kus kohas need karud tegelikult magamas käivad. Ja kui sellised piirkonnad oleksid teada,  siis annaks seal ehk kohendada neid raieasju  ka niimoodi. Enamus teadaolevaid karupesi on üles leitud seeläbi,  et karu on talvel äratatud äratajates, enamasti aga koertega  jahimehed või metsa langetas. Karudel läheb asi raskeks just sellepärast,  et. Raietegevus on aktiivne, paljud aetakse talve jooksul üles. Eestimaal vaevalt leiad kohta, kus võiksid seista  ja sa ei kuule sae või traktorihäält. Eelmisel aastal oli 14, see oli Jõgeva maakonnas  ja need on siis nagu teadaolevad pesad ja üles aetud  ja jahimeeste käest saab infot, ega naljalt muidu ikka ei,  ei leiagi. Meelega ei aja ju keegi karupesast ülesse,  ei jahimehed ega raiemehed. Nii juhtus ka selle karupesa peremehega,  kelle jaoks talvine metsajaht muutus häirivaks  ja mesikäp otsustas uue unekoha otsida. Et see nüüd isa karu oli, siis ta läks siit minema,  tegi metsas. Mingi kolmekilomeetrise tiiru ja siis siit kusagil  kilomeetri kaugusel viskas ta uuesti magama. Sellega ei olnud nüüd hullu midagi, aga kui see oleks nüüd  emakaru olnud, siis oleksid tema selle aasta poegadega. Kui ta oleks olnud, siis oleksid need pojad siia. Pessa maha jäänud ja ja külm oleks nad ära võtnud. Üles aetud emakaru poegade juurde tagasi ei pöördu. Sestap on vastsündinud ainus elulootus metsloomade  taastuskeskus Nigulas. Teine küsimus on, et mis nendest seal saab,  ega ta metsakaru enam ei ole ja loodusele oleks ta  nii ehk naa kaduma läinud. Loom. Kui karul lastakse oma uni täis magada, siis ärkab mesikäpp  märksa hiljem kui rasvavarud nahal kulutatud  ja päike pea koalt lume sulatab. Pesast tulevad üldse isa karud varem välja,  isa karu võivad kuskil. Mina ütlen, et kaheksanda märtsi paiku esimesed isakarud  lahkuvad pesast. Aga emakaru kindlasti hiljem sinilill juba õitseb,  kui emakarooma poegadega pesast välja läheb. Sinilillede õitsemise aeg õnnestus ka soonil filmide emakaru poegadega,  kelle kevadine nälg oli ajanud toiduotsinguile. Küllap emakaru haistis inimese kohalolekut. Aga meie operaatoril vedas. Karud leppisid toidupoolisega metsa alt. Mida näiteks teha, kui oled metsas kevadel korjad esimesi  sinililli ja siis tuleb täiesti juhuslikult on 50 meetri  kaugusel emakaru, kas väikeste poegadega,  mismoodi peaks inimene käituma? Peaks jääma hästi rahulikuks. Jooksma ei tasu hakata. Kõige ohtlikum on, kui sa jääd poegade ja emakaru vahel  rahulikult rääkida ja endast märku anda,  et ma olen ka siin ja. Et ma ei ole su vastuvaenulik ja mahume siia mõlemad ära  ja tegelikult ma tahtsingi juba minema hakata,  umbes niisugune sõnum tuleks karu edasi ütelda. Karu vastab umbes sellesama. Mul oli ka plaan lahkuda. Jäägri ja metsaspetsialisti ametit pidanud Vahuril on tulnud  kohtumine poegadega emakaruga omal nahal läbi elada. Reeglina ta kohe kindlasti ei ründa. Ta võib teha kurja häält ja siis ta võib teha  ka hoiatusrünnaku, see on, hüppab mõne meetri sinu suunas,  et asi täitsa selge oleks, mis siin kohe toimuma hakkab,  kui sa siit ära ei lähe, see tähendabki karukeeles,  et hoia minust kaugemale. No siis ta teeb ikka päris kõva ja kurja häält,  nii et igasugune tahtmine talle lähemale minna läheb ära,  kui seda karu häält kuulnud oled ja ma olen seda  ka paar korda tulnud tulnud kuulda, kui öeldakse sulle kõvasti,  käratatakse peale, et lase jalga. Ta on seda meelt, et inimene on ikka temast üle  ja ta lahkub, kui inimene ise ei, ei otsi sellist. Võimalust etapil. Meie filmitud emakaru osutus rahumeelseks loomaks  ega otsinud võimalust tapelda. Polnud ka väga põhjust, siis need on eelmise talvepojad  ja nende puhul on emakaru kaitseinstinkt nõrgem. Kaitset meie karudele pakub nüüd Euroopa Liit. Alates esimesest maist on karujaht keelatud. Pruunkaru on Euroopa mõistes piisavalt haruldane liik. Siimani karu olnud jahiuluk, aga nüüd alates esimesest masse muutub. Jah, nüüd on meil teravotsioonid lubatud ainult,  see tähendab seda, et niisugused noh, kahjust kahjustavad  karud või ütleme sellised erandjuhtudel mitte sellist  regulaarne regulaarselt jahuluukite listist on ta välja arvatud. Eestis on karu aga üsna tavaline metsa elukese jahiuluk. Jahimeeste loenduse andmeil oli meil möödunud aastal 550 karu. Ulukibioloogia hindasid karu arvukust tagasihoidlikumalt. Aga kusagil kolme-neljasaja vahel võib-olla  ehk minu arva, isiklik arvamus on selline. Võiks olla neid, kas kolm-nelisada karu,  Eesti nagu on palju või vähe või see on päris kena number  minu meelest ja Eesti on ju pisikene ka ja,  ja kui arvestada, et seal Põhjamaades, no ütleme Rumeenia  Euroopas on kõige rohkem karu, seal on mõnel aastal kuni  10000 loetud 5000 kuni 10000, nii et aga no seal,  kuigi maa on suur elupaik, on vähe, elupaik on ainult ju  karpaadi neil. Et ma arvan, et see on üsna hea tulemus Eesti kohta. Me küll ei oska karude arvu täpselt määrata,  aga põhjust olla uhked meie metsades elava mesikäpa üle on  igal juhul. Samas karude arvukuse suurenemine võib olla kahe otsaga asi. Metsade uhkusest ja põlisrahvaste pühast tootemloomast on  saanud päris mitmel maal tüütu prügimägede tegelane. Kui nüüd karusid väga palju rohkemaks läheb,  kas siis on ka selline oht, nagu näiteks Kanadas on? Need karud käivad prügimäele linna ääres söömas  ja muutuvad väga julgeks? Eks ja inimese suhtes neil pole kuhugi minna,  noh seda selline asi on ju olemas ka Rumeenias,  mitte ainult Kanadas, Rumeenias on näiteks elavad selles  Brasovi linnas elavad prügikastide juures  ja aeg-ajalt satub mõni inimene ohvrit, kes viib prügila  välja viima ja. Eestis metsakarudele jagub. Aga inimhirmu kaotanud karud võivad meilgi nuhtluseks kujuneda. Mingisugune number tuleks muidugi Eestis ära küttida,  sest see number siiamaani on kusagil 25 30 vahel olnud  aastas see ongi see mõte, et ta ei tuleks inimesele ligidale väga,  et ta jätaks need mesipuud rahule ja, ja ta ei tuleks tal ütleme,  kui satu, satuvad inimesed kokku näiteks  marjakorjamiskohtades mingis metsa all kusagil marja noh,  ütleme seal, kus vaarikad näiteks kasvavad,  et nagu ta nagu natuke hirmutada, et ta distantsi hoiaks inimesega. See on, jah, ma arvan, ainuke mõte praegusel küttimisel Kui esimesest maist läks karu küttimine keelu alla,  siis karude salaküttimise peatamiseks jäävad eurodirektiivi  keelavad käed lühikeseks. Kas Eestis on nagu salaküttimist ka karule,  et on üsna suur? See on niisugune asi, mis on niisugune asi,  mis eriti välja ei tule kusagilt, ega sulle keegi seda  ütlema ei tule, aga no nii palju, kui tuttavaid on  ja kuuled siit-sealt, siis on, on. Sarnaselt Ilvestele on plaanis uurimisprojekti suurkisket  Põhjamaade maastikel raames varustada raadiosaatjatega  ka meie karud. Raadiosaatjad, karude kaelas võimaldavad saada paremat  ülevaadet nende liikumistest ja tegemistest. Kõige tähtsam asi võib-olla hetkel praegu on Ongi see  kodupiirkonna suurus, sellel on suur tähtsus loendusele. Kui me teame, kui palju üks karu vajab seda kodupiirkonda  siis me saame kumbkaudu rehkendada, kui palju Eestisse  karusid üldse mahub ja kui palju neid olla siin võiks,  palju on siin kortereid karudele, see raadiotelemeetria  võimaldab ka karu jälgida, nagu me saame ta lähedale minna,  kui ta oleks midagi maha murdnud seal mingisuguse looma  ja mõneks ajaks paigale jääb, siis väga väga julge mees võib  minna lausa vaatama, siis mis ta, mis ta sinna maha murdnud  on noh, väga julge mees peab olema sellepärast et ta kaitseb  oma saaki, nii et ta mõnda aega laskma tal seal olla. Aga pärast saab minna vaatama, mis loomad on maha murdnud,  on. Et see aitab ka toitumisuuringutele natuke kaasa. Hetkel ongi toitumine karu jaoks tunduvalt aktuaalsem teema  kui korterimure. Esmalt tuleb end suve jooksul korralikult rasva süüa. Küllap siis leiab ka esimese lumeaegu koha,  kuhu end talveks külili visata. Kevad on aeg, mis toob endaga kaasa silmnähtavaid muutusi  nii loomariigis kui ka inimeste seas. Ja pole siis ka ime, et leiad end korraga aprilliöises  kevades unele sättimas meeltes vaid üks mõte. Varahommikune Tedremäng. Ja alustama pead vaatemängu nautimist tõesti vara  sest esimesed tedrekuked saabuvad pimeduse varjus. Paljud linnud on paarilised kogu eluks nagu näiteks toonekurg,  Luik ja haigur. Laululinnud on paarilised vaid pesitsuse ajal. Aga mõned linnud ei moodusta üldse paare kohtuvad vaid  paaritumiseks ja järglaste eest hoolitseb reeglina emaslind. Nii toimivad kõik meie kanalised metsised  ja ka pildil olevad tedred. Kui metsis eelistab mänguks soojemat ilma  siis tedrele on väike miinuskraad, vaid mängulusti tõstev lisaboonus. Mänguplatsil kohtuvad mitme põlvkonna tedrekuked  ja tedre kanad. Noored linnud on platsi kõrval kaskede otsas  ja õpivad esialgu vaid ametit. Et võidukas olla, tuleb aastaid eesmärgi poole rühkida. Kukkedelt kulub suur osa elust, et end üleüldse mänguplatsi  äärelegi võidelda. Tetredel mängureeglid ja põhimõtte paigas tuleb mänguplatsil  hõivata kõige kesksem koht. Just sinna saabub ühel päeval ka emakana  ja kogu vaev ja pingutus saab vääriliselt tasutud. Et pääseda platsi keskme poole, tuleb võidelda siseringis  paikneva vastasega ja teda võita. Kui see ühel päeval õnnestub, seisab ees veelgi tugevam  vastane ja magusam mänguplatsi osa. Aga kõigepealt valvatakse oma ala piiri ja kui üks  naabritest tunneb piiri korrigeerimise vajadust,  asub ta tegutsema. Algul lastakse häältel kõlada, kõhviks kutsutav häälitsus  paneb esialgsed jõuvahekorrad paika ja nii jääb  naabrimeestel üle otsustada, kas taanduda  või asuda võitlusesse. Kaotaja taandub ja võitjalgi on uued sihid silmis  ja nii kestab sellelaadne vaatemäng tunde. Varahommiku hilisem pool toob tedrekukkede häälitsusse  ühtlase kulinat. See heli kostub kilomeetreid ja märguandeks kanadele. Et läheb asjaks ja lummab heli, ei lase vastupidises kahelda. Tänaseks on aeg edasi läinud ja vahvad tedrekuked oma  väärilise tasu saanud Kanadki ilmselt juba munemise peal. Sest eks kõigil on kiire ja just kevadel ennekõike. Nii minge teiegi loodusesse, ainukordseid elamusi koguma. Kevad on looduses suur ärkamisaeg ja miks mitte minna  kevadel avastama koos oma lähedastega oma sõpradega,  mis looduses toimub. Vaatame, millised taimed on õitsema puhkenud,  kuidas pungad elavad ja millised on kevadtaimed,  millised on lühiaja taimed, need on kõik väga põnevad uurida. Sinilill on ju kõigile hästi tuttav kevadetaim,  aga ometigi sinilill peidab endas palju saladusi,  mida me igapäevaselt ei teagi. Sinililli kogu maailmas on seitse liiki,  neist ainult kaks kasvab Euroopas ja siili kasvab. Põhja-Ameerikas ja muidugi Aasias, et eks Jaapanis ongi  sinied ühed kõige hinnalisemad aiataimed  ja nende eest makstakse lausa tuhandeid dollareid,  kus ta oma nime on saanud, noh, eelkõige siniste õite järgi  tegelikult sinilill võib vahel olla ka hoopis teist värvi  õitega võib-olla valgete õitega, võib-olla roosade õitega,  see tähendab seda, et sinilil on, on vormirohke  ja mitte ainult õie värvi poolest, ta ei ole erinev. Ka lehed võivad olla sinilille, väga erinevad. On selliseid sinililli, kelle lehed on teravatipulised,  on sellised, kellel need leheõlmad on palju ümaramad  ja kuidas sinilille ladina keeles kutsutakse hepaatiks. Mida see tähendab? See ei ole mitte nalja pärast nõndaviisi pandud,  vaid paatika nimi tuleb sõnast epar, mis tähendab maksa,  et linee, kes sinilille kirjeldas, nägi sinilille,  lehes ja maksas suuri väliseid sarnasusi. Ja sinilillega ongi ka maksahaiguseid varematel aegadel  tohterdatud ja rahvapäraselt sinilille. Ju mõnel pool tuntakse ja kutsutaksegi maksalilleks. Nüüd mida veel põnevat sinililli juures sinilil on üks väga  tark taim. Kui ööd on külmad või jahedad  või lausa hallaööd, siis sinilill mitte ainult ei paki kinni  oma õiet, vaid laseb ka õied longu, et kaitsta oma õrnasid. Emakaid ja, ja tolmukaid sinilill on selline taim,  kellel kroonleht ei olegi nagu õunapuul,  et õunapuul on valged või roosad kroonlehed  ja rohelised tupplehed. Vaid sinilil on värvunud tuplehed ja me võime  ka väga keeruliselt selle kohta kohta öelda,  et tupp on petaloidne või tupp on kroonias,  tupp on kroone, taoline, ühes õies on ühtemoodi tolmukate arv,  teises õies on teistmoodi, et sinilille kõik on väga  ebakindel ja see väike vili, mis peale õitsemist areneb  väike pähklike. Seda levitavad sipelgad, nii et sinililled on sipelgatega  tihedas koostöös. Sinililleseemned levivad sipelgate abil. No kuidas sinilill üldse nii vara kevadel õitseda saab? Ikka tänu sellele, et tal on sahver mulla all,  et tal on toiduvaru risoomis, mida ta kogu suve jooksul  kogub ja tänu siis sellele maa-alusele toiduvarule  toidusahvrile on ta võimeline kevadel varakult oma elu alustama. Lõokannused on kogu maailmas 400 erinevat liiki,  see on ikka tohutu palju ühe taimeperekonna kohta,  neist ainult 11 kasvab Euroopas, aga imaales on koguni 280  erinevat lookannust Eestis. Lõokannuseid on ainult kaks liiki. Väga tavaline on. Parkides metsades ka jõgede äärsel on harilik lõokannus aga  teine liik, kes Eestis looduslikult kasvab. See on vahelmine, lõokannus, rütalis. Intermeedia on meil haruldane taim ja koguni looduskaitseala  kuulub teise kaitsekategooriasse. Harilikul lõokannusel on see õie kandeleht,  roheline on servast narmastunud või igal juhul katki. Aga vahel misel lookannusel, kes on haruldane,  kes on teise kaitsekategooria liik, on see õie kandeleht,  on terve ja harilikul löökannusel on õisi palju rohkem,  õisikus on seal üle 10 10 kuni 20, aga vahelmisel lõkannusel,  kes on meil haruldane, on alla 10 õie õisi,  kus kaheksa õit tavaliselt. Ja üsna pea peale õitsemist. Valmistab ta viljad ja siis ta kuivabki ära  ja elab kogu suve ja sügise kuni järgmise kevadeni üle  maaluse mugulana, kus ta omale nime on saanud ta õie õies,  asubki kannus ja mis see kannus on? Kannus on kannuses asub väga tähtis organ,  nimelt meenära ehk ehk nektaarium, mis toodab  siis nektarit ehk ehk mesinestet. Mis on tolmeldajatele siis vaeva eest tasuks? Kas te tunnete sellist väikest tagasihoidlikku kributaime  varakevadiku varakevadik risti nagu kapsas või? Täis või, või naeris või neid on hästi palju. Neid risttoialisi taimi, ristilised taimed on oma nime  saanud selle järgi, et nende kroonled asuvad risti  ja neil on ainult neli kroonlehte ja vili,  mis neil peale õitsemist areneb, on siis väike,  kas kõder või kõdrake nagu, nagu varakevadlikul Euroopas on  neid 10 liiki ja mõned kasvavad ka veel Vahemere maadel,  aga Eestis on ainult üks liik, harilik varakevadik  ja miks ta niisuguse nime on saanud? Praegu on aprillikuu ja juba tema mitte ainult ei õitse,  vaid ta koguni teeb juba vilju aprillikuu sees. No millised taimed meil aprillikuus vilju teevad,  ega neid väga palju ei ole. Varakevadik, erinevalt sinilillest või lõokannusest  või kuldtähest on ühe aastane taim ja tema elutähtsab ainult  paar nädalat. Kuldtähed on paljudele tuttavad, kevadel õitsevad taimed,  aga kes kuldtähte ei tunne, siis parasjagu nendega saada tuttavaks,  kelle sugulane ta on. No te tunnete tulpi või tunnete liiliat? Kuldtäht ongi liilialine. See on ka mulla sees, väike sibul, aga mille poolest  kuldtäht on huvitav nimelt selle poolest,  et kui tolmlemine ebaõnnestub, et kui päeval on jahe  ja tolmelteed ei lenda või ööd jahedad et õieõrnad osad  saavad viga, siis kuld paljuneb peamiselt vegetatiivselt,  moodustab rohkem väikeseid sigisibulaid. Aga kui õitsemine on edukas, tolmlemine on edukas  ja valmivad viljad, siis ta paljuneb peamiselt seemnete abil. No kus kuldtähte kohata võib jõgede kallastel,  parkides, ka aedades, ta võib olla murus,  naturaliseerunud ja muidugi ka lehtmetsades eelkõige  metsaservades kuldtäht Eestimaal on neli erinevat liiki. Kõige tavaline, kõige tavalisem on on kollane kuldtäht ja,  ja harvem võib kohata väikest kulda veel harvem ida,  kuldtähte ja ainult ühes kohas Põlvamaal Võhandu jõe ääres. Võõpsus kasvab punakas kuldtäht, KG rubessens. Kui eestimaised kuldtähed on kõik kollakate õitega  või lausa kollaste õitega siis mujal maailmas leidub  ka punaseõielisi ja lausa valgelisi kuldtähti. Ma olen Kesk-Aasias näinud valgete õitega. Eestis on ilmselt vähe inimesi, kes tunnevad sellist  imelikku taime nagu mustkuslille. Paljud ei ole temast mitte midagi kuulnud,  elu seeski, aga saagem tuttavaks, siin on lausa mustkuslille. Muru Moskus, lill, kus teda leida võib, teda tasub minna  otsima vanadesse kuusikutesse hämaratesse metsadesse,  ta kasvab veel ka võsades, vahel ka jõeäärsel,  igal juhul kusagil varjus ja oma nime on ta saanud erilise  lõhna järgi, et kui tema lehti muljuda või tema varsi  muljuda siis me tunneme sellist erilist üsna meeldivat lõhna. Üsna pea peale õitsemist areneb tal. Väikene kuiv luuvili, mis on söödav, et mõned botaanikud  isegi ütlevad, et muskuslill on meil esimene söödavate  viljadega taim looduses mustkuslill on küll rohttaim,  aga tema lähilähimad, sugulased kuuluvad põõsaste hulka,  need on nimelt leeder ja lodjapuu. Seda on võib-olla raske uskuda ja nõndaviisi väikeste  roheliste õitega ta ennast näitabki, et midagi siit  suuremaks ega värvilised s ei lähe. Neid, kes kevadel kiirustavad, neid tunneme efemeeride  efemeroodide nime all efemeerid ehk lühi  ja taimed ja efemeroodide kevadtaimed on esimesed kevadel kiirustajad. Kui meie oma samme nüüd üsna pea metsa. Kuduaasale parki ei sea, siis me jääme ilma paljudest  taimeriigi imedest, mida. Mulle pakub
