Tere, loodusesõbrad ikka ja jälle on matkajaid ja kaugeid turiste ligi tõmmanud, meie kaunid saared. Seal on isesugused, puud-põõsad, linnud ja liblikad. Võime siis vähemalt arvame ja loodame nii. Täna teeme ühe korraliku retke Hiiumaale ja huviliste rivi etteotsa astub, nagu ikka Uudo timm. Mina kohe tema järel olen Haldi Normet-Saarna. No kuidas siis jääb, see Hiiumaal on tegelikult ka hoopis isesugused, puud-põõsad, linnud ja liblikad, kui mandril. Tere noh, oma omapära on Hiiumaal kindlasti ja eks me siis täna püüame seda omapärast loodust siis ka natukene tutvustada ja meie matk algab, kust võib-olla me peaksime nagu traditsioon on vaatama siis kust ja kuidas Hiiumaa on kujunenud ja nahk, kui me praegusel hetkel teame, et Hiiumaa on umbes 1000 ruutkilomeetrit suur? Jaa, jaa. Ümbritseb terve rida väiksemaid saari ja siis kõige kõrgem koht. On Kõpu poolsaarel asuv Tornimägi oma 68 meetriga, siis sellest saame hakata juba ühtteist tuletama. Kui me nüüd vaatame Lääne-Eestit üldse Eestisse, 68 meetrit on ju päris hea kõrgus, järelikult pidi see ala tulema Väljaveest kõige varem. Ehk siis jääpaisjärve staadiumi ajal tuli siis üks väike saarekene niimoodi voogudest välja hakkas kujunema siis praegune Hiiumaa hiidlaste-saarlaste vahel on kogu aeg selline vägikaikavedu olnud ja on ju teada, et hiidlased ütlevad, et nende maali ikka juba juba siis tykk maad olemas ja nende jalad juba kuivad, kui Saaremaa koha peal alles kala tujusid. Nii et noh, sellel on oma tõetera all, aga aga noh, loomulikult siis kohe ei olnud seal mitte hiidlased selle mäenuki otsas, vaid läks seal ikka jupp aega, enne kui Hiiumaainimeste poolt asustatud sai. Aga noh, nii palju siis sellest päris algusest, aga nagu me teame, siis meie maa kogu aeg kerkib ja, ja selles piirkonnas siis umbes kaks kuni kolm millimeetrit aastas ja noh, kui me vaatame seda Hiiumaad, siis ta on nii kõrgemate kui madalamate kohtadega ja, ja praegugi koguaegse pindala suureneb ja kõige värvikamaks näiteks võib-olla vaatame Kassari ja, ja Hiiumaa omavahelist seost siis ega see nire missis Käina lahte ja Jausa lahte või õunaku lahte ühendavad vaevlev lahte siis ei pane tähelegi, ühest kraavist sõidame üle, millel on regulaator ka peal ja sama hästi võiks lugeda Kassari Hiiumaa osaks. Hiiumaa saaks loomulikult Kõve palju palju suuremaks. Nii et seal on ainult traditsioonide küsimus, et kuidas kassarit ja, ja Hiiumaad praegusel ajal käsitleme, kas, kas ühe suure saarena või, või kahe Kassari on ka ju ikkagi oma olemuselt päris suur saar esikümnesse kuuluv saar meil Eestis. Nii et nii see asi on kujunenud seal. Aga noh, kui me vaatame, siis võib-olla hakkame, hakkame jälle merest äärest pihta, siis Hiiumaa rannik on suhteliselt vaheldusrikas, Tiit leiame nii, liivasid randu kui roostikega randu kui kiviseid randu, kui mõnes kohas isegi pisikesi rannaAstanguid, kuigi rannaastangu reeglina jäävad rohkem juba sisemaale ja on siis nende ees veel madalamat maatükki. Tahkuna poolsaareks väike osa Hiiumaast, aga tohutult põnev. Tahkuna ja üldiselt jah, kes Hiiumaal on käinud seal poolsaarele kaasatunadsetes Tahkuna neeme tippu. On ju Hiiumaa kõige põhjapoolsem tipp ja ikka inimene katsub minna siis, kui ta maid avastab, siis, siis nii kaugele kui saab, kuni vesi vastu tuleb ja eks siis Tahkuna neemel, kus pealegi veel tuletorn on ja ja praegusel ajal ka siis Estonia mälestuskell ja märk siis kohv, kuhu siis üks korralik tee viib ja kindlasti tasub seal seal koha peal ära käia, aga nüüd, kui me vaatame Tahkuna poolsaart laiemalt, siis ta on üsna vahelduva maastikuga. Kõigepealt on siis ranna ääres liivaluited ja luidete vahel on siis märjemad alad, annad siis sood või, või siis ka lodumetsad. Ja noh, kui me poolsaare sissepoole veel läheme, siis, siis seal leiame ka soid, suuremaid soid ja järvi. Jäänukjärved kunagisest ajast, kui siis just Hiiumaa nagu kerkinud merest on ja Tahkuna on muidugi need ilusamad ja huvid ja maapiirkonnad on ka siis kaitse alla võetud ja, ja see looduse kaitsmine on siis Tahkuna poolsaarel tegelikult olnud juba pikka aega. Nimelt juba 24. aastal võeti siinsetes metsades kaitse alla jugapuude kasvuala ja noh, jugapuu on siis selline suhteliselt külmaõrn või või, või siis meie kõige soojema kliimaperioodi jäänuk ehk siis atlantilise perioodi taim ja kuna siis siin merre keskel on siis talved pehmemad ja jugapuud suudavad siin täiesti looduslikult kasvada meil linnades ka või kodudes vahest on on jugapuud kasvama pandud haljastusse ja kes nendega kokku puutunud, siis siis egas päris karmid külmad ikka aeg-ajalt läbistavad neid ja ja, ja ainult lumepiirini rohkem need jugapuud siis vastu peavad, aga siin siinsetes metsades siis võib leida ka täiesti kuue, seitsme kaheksa meetri kõrguseid jugapuid ja see on üks selline Hiiumaale, aga Lääne-Eestis on veel mõningates kohtades siis jugapuud kasvab, nii et ega ta väga palju looduslikult meil ei ole. Üks kindel koht on siis Tahkuna, kus teda juba pikka aega kaitstud on. Looduse lemmikud. Umbes 450 miljonit aastat tagasi kukkus praegusesse Kärdla linna asukohta meteoriit ja kraater on täiesti vaikselt jälgitav ka tänapäeval seal maastikul. Jah, see Kärdla meteoriidikraater, loomulikult kui see meteoriit maha 100. nii-öelda, siis ei olnud olemas veel Hiiumaad ega ega Kärdlat noh, seetõttu Kärdla nagu kujunenud juba meteoriidikraatri sisse ja kuna see meteoriidikraater on ikka päris suur, ta on mitmete kilomeetrite läbimõõduga, siis loomulikult me looduses eriti hästi ei hooma seda kraatrit ennast. Kui me looduseinimesed on käinud Kaali kraatrit vaatamas, noh siis see on selline, et ühe pilguga on kogu kraater kohe hõlmatav, siis siis Kärdla puhul on niimoodi, et seda kraatrit. Me saame aimata, kas siis näiteks paluküla juurest, kus siis on kraat, reserv ja noh, suurem vaade niitudele ja siis me näeme ja samamoodi reljeefi kaardile, et on, on selline ringvall olemas, et see siis äratas tähelepanu loodusuurijate jaoks ka, et millest selline huvitava kujuga ringvall siis on ja lõpuks siis jõuti selleni, et tegemist on ühe ammu-ammu kukkunud meteoriidikraatrid ja nii et nii et praegu looduses nähtav on siis peamiselt just kraatri serv vallina noh, palukülas on selle kraatri serva peale ka püstitatud väike vaateplatvorm ja sealt on siis siis hea seda vaadata, see jääb kohe ka Heltermaa Kärdla tee äärde, nii et saab ainult kinni pidada ja kaks sammu ja juba vaadata sealt lisaks seal täiendav informatsioon kõik selle kujunemise ja suuruste ja muude asjade kohta. Kui aega on, ei pea just kohe kiiresti Kärdlasse või Kärdlast praami peale kihutama, siis võib seal väikse peatuse teha ja, ja vaadata seda kujutada ette, kuidas mats ikka 450 miljonit aastat tagasi käis ja ilmselt merre kukkus, see asi siis kuidas, kuidas see kõik toimus. Aga Kärdla ka on muidugi veel ühed huvitavad asjad seotud, et kui ma neid Kärdla linnas ringi liigume, eriti selle läänepoolses osas, siis seal seal on juba ammustest aegadest kuulsad arteesia kaevud siis sellised kaevud, mille puhul toru on pandud, siis selle kaevu peale ainult keerad kraani Nonii ja ja vesi jookseb. Ehk ei ole seal taga mingisugust pumpa ega midagi, vaid lihtsalt surveline põhjavesi pressib sealt ennast üles ja peale selle, see on hästi ja vesi, nii et küllalt paljud Kärdla linna elanikud jagaga ümbruskonnas käivad ja võtavad sealt endale toiduvett, nii et see on täiesti tavaline asi, et seal lausa järjekorrad. Et sinna ekraani juurest siis võtta ja täita enda veeanumad, kui paljudes kohtades neid on või kui tihedalt nad siis seal katavad. No Kärdlas on mitu tükki kohe tänavad kusjuures seal ja ilmselt on ka erinevatel inimestel võib olla kujunenud välja ka oma lemmiklaev, et vot seal ahned maitsed võivad ka natukene erinev, võivad olla, aga aga üldiselt nad on väga hea Allikveed ja see on hästi hea ja puhas nõiad, see on ühelt poolt jällegi seotud sellesama kraatriga, et kaugemalt, sest põhjavesi langeb sinna lohku kraatri lohku ja, ja noh, siis pressib välja. Arteesia kaevud on jah juba siin sajandi jagu või rohkemgi kuulsad aga noh, sellist survelist põhjavett on mõnes teiseski kohas Eestimaal. Aga nii kuulsat nagu Kärdla on selles mõttes nagu teisi. Sarve maastikukaitseala ja vahtreppa maastikukaitseala. Nende mõlema kohta käib üks märksõna. Nad on paepealseks. Nad on pae peal lapsed ja, ja kui vahtlepa vaadata, siis vahtra balan veel iseloomulik see, et seal on sisemaal üks pank, kallaste pangaks kutsutakse seda kallaste nimi muidugi kohanimena on, on väga mitmetes kohtades Eestis, olgu ta siis Peipsi, tere sai siin Tallinna külje all aga, aga sealne kallaste siis tähistab ja paika, kus siis kunagi on olnud mererand ja, ja kujunenud üks pank paepank noh, siin kui me räägime Hiiumaast, siis Hiiumaa puhul on see baas natukene teine, kui neid siin Põhja-Eestis on, seal on ta siluri-aegne ehk siis natukene noorem oma kujunemist poolt kui, kui siin Põhja-Eesti ordoviitsiumi-aegne baas. Ja need paepealsed vahepealsetel, kui on niidualad ja seal on palju ka muidugi siis kadakaid, noh, nad on siis loopealsed ja muidugi metsad, seoloog, metsadena tuntud siin varem ka natukene mõned saated tagasi käsitlesime loopealseid metsisin vardi kandis siis siis midagi analoogilist on seal ka noh, kuigi mitte nii suures ulatuses. Hiiumaa see piirkond ikkagi on rohkem ka inimesi, asulad ja inimese mõjutusega kogu aeg olnud, sest seal on see, see inimese toimetamise mõju on natukene rohkem. Aga, ja kui siis sarve poolsaarele läheme, siis, siis seda iseloomustab vaat just selle paealuspõhja peal veel klibused kunagised rannavallid Messis ilmestavad seda maastikku ja selle klibu vahelt, siis kasvab muidugi huvitavaid taimi siis just sellist kuivemat. Või siis ka teinekord sellist kevadel hästi märga punapaas paas võib ka kinni pidada, veed ei lase alla ja paelohkudest siis seisab vesi natuke kauem, aga suvel reeglina need need ajutised veekogud siis kuivavad läbi ja, ja on just selline hästi kuiv. Siis saavad seal elada sellised liigid, kes selliseid ekstreemseid niiskuse kõikumisi hästi taluvad. Ja nagu ikka, kui on baas, siis on, toitaineid on rohkem ja muidugi siis leiame sealt hulganisti orhideesid või siis ka teisi paepealsetel kasvavaid taimi, olgu nad siis kukeharjad või, või mõned muud taimeliigid. Ja jällegi siinsamas Heltermaa tee ääres on, eks üks väike lapikene, sellist paepealsed, kus siis mõne ruutmeetri peal võib leida korraga mitmeid orhideeliike, ehkki kasvamas, nii et noh, see on üks selline taimehuviliste ekskursioonide, eks tõmbekoht, kus siis on hästi lihtne mõne sammuga teest juba näha üsna paljusid mujal Eestis jälle haruldasi taimi. No ei ole Hiiumaad ilma kassarita ja vastupidi, ilmselt ka nad on koos nagu sukk ja saabas, aga Kassari on kõigele sellele vaatamata ikka täiesti omaette nähtus. Kassari jah, nad on ikkagi omaettesaar ja, ja hästi liigendatud rannajoonega. Nüüd Hiiumaad lahutab siis kassarist Käina laht ja Ta on siselahte madal siis, siis loomulikult see on meelispaik lindudele, veelindudele ja seal on ka tehtud siis linnuvaatlustorn orjakule ja, ja sealt on hea vaade Käina lahele. Seal Käina lahes endas on veel terve rida saarekesi väiksemaid saarekesi, siis nende vahel on hea vaadata linde, aga ka sealt paistab siis ma nüüd täpselt enam tänast seisu neid ei tea, kuidas on. Mõned aastad tagasi ühe saare vallutasid härra kormoranid ja mõne aastaga suutsid nad kogu selle taimestiku seal ära hävitada oma happeliste väljaheidetega, nii et seal tõelisel tondisaar. Aga siis mingil hetkel jälle tegid merikotkad ühe vägeva rünnaku sellele kormoranide asurkonnale ja praegusel hetkel ma ei oskagi öelda, kas seal neid karmalane praegu pesitseb või suutsid. Näri katkes selle asurkonna sealt ära peletada. Aga see on üks, üks hästi vahva koht, peale selle on see Käina laht muidugi veel tuntud oma ravimuda poolest ja sealt praegugi võetakse ravimuda, mida siis. Liigese ja muude hädade puhul kasutatakse. Aga neid, kui Kassari peale uuesti jälle tagasi läheme, siis siis muidugi Kassari üks tuntum koht, vastand sääre Dirt, see on siis edelasse suunduv piht, maasäär, mis on, mitu kilomeetrit läheb merre ja noh, nagu saate alguses sai öeldud, et et kui inimene saab minna kuskile mere äärde, siis ta üritab ikka minna nii kaugele, kui, kui veel annab. Sääre tipp on muidugi ka siis selles mõttes üks, üks hästi külastatav koht, kus võib kuulda nii meie kodumaist keelt kui täiesti igast maailma äärest kohale sõitnud, kes, kes siis täpselt samasuguses moel tahavad ikka sinna päris tippu välja minna ja noh, sealt oma võib-olla kivikese veel kuskile hunnikusse jälle paigutada. Nii et hästi ilus ja vahva kant. Muidugi, seda maastikku ilmestab seal jällegi selline kadastik, kui kadakate vahelt paistab Merina, see on ilus päiksepaisteline päev, teinekord võib küll palavaks minna, eks siis saab ujumas käia, käia sealsamas aga üks käidavamaid kohti ja ja tõesti, on koht, mida tasub külastada. Rääkimata muidugi siis mõningatest taastatud või, või hoitud traditsiooniliste rookatusega majadest ja seal on, seal on väiksed muuseumikesed ja ja söögikohad ka tehtud töid just sellises traditsioonilises stiilis, mis hästi armaniseerib siis selle, selle ümbritseva loodusega. Looduse lemmikud. Kesk-Hiiumaa on ka ilus kant, luited ja. Soodia kai, Paldi nõmm ja jah, selles mõttes, kui me vaatame neid Hiiumaad ja tema asustust, siis siis Hiiumaa-asustus on tegelikult praktiliselt ümber rannaäärt. Ja see Hiiumaa süda on tegelikult üsna inimtühi ja sõda läbi aegade olnud. Noh, ja selle ühe põhjuseks on ka see, et tõesti Hiiumaa südames on üks suurem pihlasoo või raba millestki l üks osa on turbakaevanduse läbi kasutusel turbavõtuks aga suurem osa õnneks on siiski looduslikus seisus ja siis ka kaitse alla võetud. Sedasama sooga on siis muidugi seotud ja elustik, et seal on mõned kotkapesad selle sooga seotud. Aga mainitud Kaibaldi nõmm on, on täiesti omalaadne nähtus, nimelt ta on siis ka kunagine rannas väärsete luidete ala, aga noh, aja jooksul on ta siis jäänud nagu sisemaa sisse. Aga kuna seal liivade peal lihtsalt huumust tekib vähe ja üldse taimestik on seal üsna kidur ja noh, oma mõju on muidugi olnud ka see, et seal seal ka sõjaväe polügoonil kasutati teda siis selline liivane ala on jälle omamoodi elustikuga ja, ja väga põnev. Noh, järsku keset metsa selline liivane pläs ilma veeta. Mesi tuleb kaasa võtta, vesi tuleb lihtsalt kaasa pudeliga võtta ja kes tahab, aga aga päevitada seal kindlasti ei saa, nii et see on hästi kuiv koht ja noh, täiesti tavaline on seal liiva peal siis näha nii sisalikke kui, kui, siis noh, tegelikult ka jalutad sisalikku vaskussi, näide elab sealkandis päris ohtrasti. Aga muidugi me ei saa mööda selle kesk ja Hiiumaalt kuidagi metsadest sedasama Kaibaldi nõmme ümbrust seal muidugi siis on nõmme ja Palumetsad. Aga kui ta näeb juba Saisemaks natukene, siis tulevad teist tüüpi metsad. Ja meeldetuletuseks võib ju ka öelda ikkagi seda, et et Hiiumaa on meie Köige metsasem maakond üldse, siin on valdava osa erinevate metsatüüpidega kaetud. Pisut oli saate alguses kõpust juttu, aga me tuleme praegu Kõpu juurde tagasi ja sealsed rannamoodustised väärivad raudselt tähelepanu ja Kõpu maastikukaitsealast rääkimata. Jobu jah, on. Ka seal muidugi on seal ka madalamaid osi ja Kõpu on eelkõige ju meil kuulus meie Kõpu tuletorniga ja sinna juurde ikka satutakse jälle ja noh, kes viitsib ronida üles tuletorne siis talla avaneb tegelikult sealt ülevalt vaade kogu selle Kõpu poolsaarele ja praegusel hetkel me näeme, et kõik on ümberringi mets. Aga eks see maastik või õigemini see metsade lugu on seal kõbus olnud üsna erinev, sest kui tehti tuletorn, siis tule jaoks oli vaja, aga materjali oli aeg, kus, kus praktiliselt Kõpu poolsaar oli Aegoya tühjaks raiutud, sest sest kogu aeg tuletornmajas tule tegemiseks puitu noh, loomulikult siis ikka võeti sealt, kus kergem kätte oli saada ja raskemates kohtades siis säilis metsa. Ja praegusel hetkel on ka nii, et ja umbes pool Kõpu poolsaarest on siis erinevate paremini säilinud või huvitavamate metsakoosluste, aga ka niidukoosluste osas siis Kõpu maastikukaitseala koosseisu võetud. Aga On ka majandatavat metsa ja noh, nii nagu ikka majandatavates metsades siis kus, kus raiutakse, seal laastud lendavad ja seal me võime näha ka täiesti need tavapäraseid raielanke ja noorendike praegu. Noh, see on lihtsalt heina tavapärane metsandus. Aga selge on see, et Kõpu poolsaar on hästi kujunenud just erinevate aegade ranna vallidest ja rannavallide vahel on sellised sooribakesed ja, ja jälle hästi põnevad taimekooslused. Aga see serva poole minnes ranna äärde, seal on siis osaliselt lahtised liivaluited. Ja noh, kui kui kevadel neid hakkab taimestik kasvama, siis sealsed noh, näiteks Ristna poolsaar Saarele minnes võistlen nina juurde või, või mujale, kus, kus liiv natukene vabam on, siis seal kindlasti kasvab karukellasid, mis on väga ilusad ja noh, kui õitsevad sisanud kellukijate õitega, aga pärast seda siis, kui seemned valmis saavad, siis nad on jälle ilusad tutid seemnetutid seal, nii et hästi ilusad maastikupildid on seal. Nii et Kõpu poolsaar on ka kindlasti koht, kuhu tasub jälle minna. Nagu saate alguses sai öelda, et saared olid ju meil pikka aega ka teatud mõttes kinni ja mis on kättesaamatuse seike pakub huvi ja, ja seal on, mida vaadata. Selline oli tänane saade Hiiumaa loodusest. Nüüd heidame siis pilgu lugudele ja piltidele, mida on kuulajad meile saatnud. Ja saadetud on meile taas nii fotosid kui jutukesi. Ka üks väike luuletus on jälle nende hulgas. Nii nagu nädalataguses Läänemaale pühendatud looduse lemmikutest tilt küsisime, tuligi hulk meeleolukaid vaateid Läänemaalt ja Nende fotode autorid on Koidula suve, Aarne Sillamäe ja Janek Laanemäe. Kalju lainel on aga saatnud võrratu seeria nimega looduse tärkamise aeg. Kõike seda võite, nagu ikka vaadata siis looduse lemmikute kodulehel. Jutukestest võtame kõigepealt ette Maire Metsaääre oma, mis on mitu kuud kannatlikult oodanud, Kunime lõpuks Läänemaale jõuame ja ja et nädala eest see juhtus, siis need loemegi, millise toreda looduselamuse osaliseks kirja out tor Matsalu kandis sai. Elasin maha Aspeni jõe ligidal, õhtuti õppisin õhtukeskkooli lõpueksamiks akna all laua ääres. Ilm oli ilus vaikus, õhtune päike. Korraga läks aknadega hämaraks, vaatan mingi tumepruun elukas akna taga oma suurte silmadega. Ehmusin olin ju üksinda majas ja 28 aastane, sel ajal akna taga väga ligidal, vaatas põder. Mulle on huumor, meelepärane ja julgus, tulin tagasi. Olin siin Riveris ennegi metsloomadega kohtunud. Tõstsin ajalooraamatu aknale ligemale, et kas tahab ta kodusõda või revolutsiooni õppida. Võib-olla oleks ta raamatust lehti keelega kiskunud, aga klaas oli vahel. Nii ta kiikas korraga mind vaadata. Ta läks oma teed. Eks nad teadsid need. Arvad, et looduskaitsealal on julge olla? Aitäh, Maire Metsäär, edasi saame teada, miks ilusate fotode autorile Janek Laanemäele. Venemaa oluline on-Läänemaal Topu lähistel oli üks selline omapärane koht nagu Eesti Pimedate ühingu puhkekodu väga juursu. Mina olen oma lapsepõlvest seal veetnud väga-väga mitu suve koos vanavanematega. Eks igaühel meist on omad looduse lemmikud ja need suured lemmikud koosnevad omakorda pisikestest lemmikutest. Läänemaa rannik kui maastik on üks minu kindel lemmik oma Sarapu võsade kaldaäärsete kaskede kadakatega. Kivig libuse mererannaga. Need hetked ja käigud on salvestunud selt minu südamesse ja hingeelu lõpuni kohe kindlasti. Vahel ma kahetsen, et ei osanud siis kõike seda salvestada fototehnikaga, teisalt aga ei oleks siis võib-olla nii tugevaid mälupilte. Sest pildistamisel kipub ikka mõte rohkem salvestamisega tegelema kui ehk nii täpselt ümbritsevat Tullu jätmisega. Õhtused jalutuskäigud mere ääres, kus lumivalged kasetüved on loojuvast päikesest punaseks maalitud päevased rännakud mööda uusi radu, kus iga kurv peidab endas midagi uut ja avastamisväärset. Või varahommikune kalalkäik, kus meri on absoluutselt peegelsile ja roosa tõusu valgus soojendab öist karget õhku. Või äikesetormid ja randa Taksatavad lained, kus tuul puhub igast suunast ja nii tugevasti, et võtad kuskilt kinni, et mitte õhku tõusta. Kõike seda kogesin oma vanaisaga rännates, sellel ülipõneval Läänemaal sai käidud aerupaadiga Tauksi saarel, kus loodus on ikka hoopis teine ja puutumatu inimese poolt. Loomulikult saadavad sellistel rännakutel sind lugematud loomad ja linnud, ole ainult valmis neid märkama. Ei ole mina nii suuri musti nastikuid kuskil mujal näinud kui seal läänes vanades kiviaedades, kus nad aeg-ajalt käivad meres kalu püüdmas. Ja lääne Maale pöördun ikka korra või kaks aastas tagasi ja seda puhtalt selleks, et astuda neid vanu radu ja vaadata, et kuidas üks lemmikkoht elab ja muutub aitäh Jaanekile ja loeme seegi kord lõpetuseks Koidula soe kevadise luuletuse. Ühel hommikul pääsud on kohal ja vihinal keeravad ringe. Tooming õitseb ja kaskede koha jääb hinge. Ka siis jääb hinge, kui linnakividel kõnnin, KUS koolige, eksivad põnnid ja päike koorib maha su riided ja lõpuks ka naha. Suur tänu kõigile, kes te fotosid ja lugusid saatsid. Siis uus ülesanne saata meile pilte ja, ja lugusid Hiiumaa looduse kohta. Ja meie aadress on siis lemmiku tät ERKE või posti teel Kreutzwaldi 14 10 124, Tallinn vikerraadio looduse lemmikud. Ja kuhu me siis matkame järgmisel nädalal? Järgmisel nädalal me vaataks siis naabersaart Saaremaa. Stuudios olid Uudo Timm ja Haldi Normet-Saarna kuulmiseni. Järgmisel pühapäeval.
