Ebatavaliselt põuane suvi ja pakaseline talv on kehtestanud  looduses karmid mängureeglid. Võitlus käib elu ja surma peale põhjani jäätunud madalates  jõgedes on lämbunud tuhandeid kalu. Kõikvõimalikke mageveekogusid, asustav Eesti fauna suurim  näriline kobras peab paljudes kohtades hakkama saama täiesti  kuival maal. Tead, siin tõsta käsi üles üle kahe meetri,  see on ikka saun. Sees ilus elamine, see on puhas puhas laastudest,  kõik soe tütarlastele oma kambrit, lastele,  oma kambrit ja vanamees elab kuskil mujal mammilastega on siin,  selles mõttes on kopra pereelu on päris põnev,  tegelikult, kui hakkad seda vaatama. Õudselt sarnane inimesele. Kui ema jälgib kiivalt, et keegi tema poegade lähedusse ei tükiks,  hoiab vanaloom soliidselt distantsi. Ta müttab oma umbes pooleteise kilomeetri pikkuse  territooriumi piirid üle, haisutab, mättad  ja tegeleb toidu toomisega. Indiaanlastel on ta olnud ka ajast aega kultusloom. Nad arvavad alati, et, et kui inimene sureb,  siis ta elab kobrastesse edasi ja sellepärast neid noh,  ei hävitatud, neid kaitsti. Ja teine asi ta tuli toidu ja nahaga ka appi. Kui inimesel oli tõeline häda, kui ta oli surmahäda,  siis Nad küsisid. Indiaanlased küsisid vanajumala käest luba  ja siis lubati neid küttida. Siis nad küttisid, aga nad kasutasid selle kõik ära. Ja nad ei küttinud nii mõttetult, et hävitasid terve  pesakonna või, või lasid tammid alla või midagi siukest  lõhkusid kuhilad ära, jätsid nad külma kätte. See oli ju see kõige suurem jumalateotus. Tänapäeval inimene naljalt luba ei küsi. Kopra elu sel talvel ei tee raskeks mitte ainult suvine põud  ja käre külm vaid ka inimene, kes paljudes kohtades lõhkus  kopratammid just enne talve. See on kõige efektiivsem ja ühtlasi ka kõige julmem moodus  saada loomadest lahti ilma neid küttimata. Vaikse eluviisiga kobrast ähvardab surnuks külmumine  või nälg. Paiksus ongi tema õnnetus tänavu aasta, kuna vesi läks ära  siis tal on ehitatud välja ja tohutu süsteem,  need kuhilad, urud kanalid, siit läheb üks vähemalt sadakond  meetrit on need kanalid, mis siin on üldse rohkem siin  rohkem kõik. Ja siin on ka need servakraavid, need on kõik tal süvendatud  selles mõttes, et tal on nagu ujumiskanalid tehtud. Nii et tegelikult see on niisugune kommunikat,  tiivsete mehhanismide süsteem, ka seesama territooriumi  tähistaretult vajalik, et siia ei tuleks teised. Cobras ei ole niimoodi, et kui elutingimused lähevad halvemaks,  et noh, ta läheb kohe otsima paremaid elutingimusi nagu on  mõningatel Ütleme, et mõningatel kombeks ka mõningatel loomadel Ei saagi minna ka enam praegu praeguse kuivaga ei läheda  siit mitte kuhugi, ta on nagu vangis, siit ei ole tal ju  kuhugi minna ja tänavune aasta ongi selles mõttes olnud väga selge,  kurb, et suvi oli põuane. Paljud loomad jäid kuivale ja suvel tekkis juba selline probleem,  et tal ei olnud tilka vett. Vaat siis nad olid sunnitud ära minema, kuna kabras peab  saama vedelikku. Kopraid arvatakse Eestis olevat praegu umbes 16020 30 kraadi  külma on koprale liig mis liig. Selle lume peal on nüüd näha ka verejälgi. Siin on need vereplekid, on lumi on peale tulnud,  sinna alla on nad kõik verine veel. Et siin on ka seda Loom on liikunud ja olnud koha peal, näed,  siin on päris. Laus verine, ta on selle ühe koha peal seisnud  ja siis on siin veri. Aga miks suurest külmast siis on saba kannatada saanud või? Saba külmub ära sellepärast et tal ei ole ju tal on noh,  ka kaua me hoiame näiteks 30 kraadises või 20 kraadise  lumest kätte? Aitab, kui me hoiame seal viis minutit ja meil käsi külmub ära. Kobras peab tegelikult 15 20 minutit vähemalt käima väljas  periooditi toitu hankida ja tal ei tarvitse seal  ka enam soe olla. Sest koprakuhil ongi ehitatud niimoodi, et tema urusuudmetes  olev vesi on tema uks. Ma tahaks näha, kaua inimene elab talvel uksed lahti. Elab ära, jah. Head riided on, kopral on hea kasukas, aga sabal on teine funktsioon. Sabal on tüürifunktsioon, toetusfunktsioon  ja termoregulatsiooni funktsioon. Kui on kuum, sest on väga tihe kasukas, siis ta  ja peab kuskilt ära sooja andma ja selleks on ta saba  ja jäsemed. Aga need ongi need ka see hall ahilus, kõõlus  või kand, kuidas öeldakse, on talvel, kui väga külm  ja ta on sunnitud välja minema siis need külmuvad ära. Me tänagi oleme näinud siin kahel korral kobrast askeldamas,  ta on tulnud toitu hankima. Sest tal talvevarusid, ta ei saa kätte, tal ei ole neid  võimalik saada. Sellel pesakonnal ei olegi üldse talvevarusid,  mitte mitte midagi. Tal ei ole võimalik, kuna siin ei ole vett  ja ta. Terve talve läbi on lihtsalt pidanud toituma väljas käima  iga külmaga ja iga külmaga. Sina oled hästi pikalt ja põhjalikult jälginud  ka kopra tegutsemist ja. Ja elutsemist siinkandiski. Sina oled foto fotoaparaadi ga jälginud seda loomakest. Mida huvitavat sa oled märganud nende juures? Ma olen huvitavat märganud kobraste tegutsemiste juures,  et kui nad tunnevad väga vabalt ennast, ma olen näinud,  kuidas koprad mängivad vees üks ilmub vee alt teisele selga  ja siis keerutavad niimoodi, et noh, see on väga imepärane  minu jaoks, et niisugust asja üldse näha. Ja kuidas emane kobras toob rohtu pessa suvel niimoodi,  et ainult suur rohutuust on vee peal ja ennast pole nähagi. Kobras on hoolas oma suurt pesakuhilat parandab  ja remondi ta kaks korda aastas, kevadel  ja sügisel. Talveks peab kõik korras olema. Kui küllalt kiiresti kuhile valmis ehitada,  seal siit natuke natuke maad eemal poole kuuga oli minu  kõrguni kuhil püsti. No kui ta tegema hakkab, siis tegelikult ütleme,  et kui on tatar või kobrask, siis ta tegelikult kahe-kolme  päevaga ja siis ta tassib seda muda. Muidugi temal on päris huvitav, ma olen vaadanud,  kui ta tammi ehitab, siis ta võtab kuskilt kaugelt  selle mätta kamaka ja siis ta kannab seda süles. Tähendab, et lisaks inimesele on ainukesele liigile on omane  tõstev tegevus, tähendab, et ka poegi kannab ta süles ja,  ja, ja ta kõnnibki niimoodi kahe käega poeg on tal  siis nagu käte peal ja samamoodi toob ta muda turvast tammidele,  ta lükkab nagu buldooser käppadega ja siin kihvt vaadata on  selles mõttes, kui ta tuleb, kui suur kamakas on  siis see nina ots on niimoodi, et natukene väljas  ja siis kui vaatad, et kui kõrvad ja silmad on ka,  siis on väiksem kamakas ja kui tuleb nina hästi vähe väljas,  siis vaatad, tuleb tohutu mätas sinna tammi peale isegi kive. Ma olen näinud nii suuri kive tammides ja ometi ta peab nad  samamoodi nagu. Nagu mättadki, ta peab need kivid vastu rinda suruma  ja kuidagi sinna saama ja rasked ja suured kivid  ja nad on kõrgel tammi peale pandud, näha,  et on need toodud sinna Lõuna-Eestis. Siit ongi see selline oma omaette mõtisklus sellest,  et, et kes meil jätaks hästi hoolega ehitatud kodu maha,  kobrast ei taha kätte, mis sest, et vesi läheb ära,  ta meeleheitlikult püüab seda teha ka siin on ta toppinud  väikseid tammikesi, et natukenegi seda vett hoida,  aga, aga tegelikult kuivab ju tagant ära,  põud oli suur ja, ja need on nüüd elanud siin päris kuival peaaegu. Et, et selles mõttes on niimoodi, et kobras ei saa minna  nüüd talvel kuskile ja tal ei ole võimalusi sellepärast noh,  peab inimene peaks olema mõtlema sellele,  enne, kui kopratamm maha lastakse. Püüdke nad enne välja. Aga ärge tehke niisugust halba olukorda loomadele. Koprast oluliselt temperamentsem on saarmas poolveelise  eluviisiga kiskja. Kuiv suvi oli Saarmaale väga mokkamööda. Külm talv on aga saarmaa meelistoidukohad kinni plomminud. Kuidas Saarmas talvitumas on silkuse külma talvega,  kuidas tema pesaolud ja toitumise olud. On saamas on oluliselt plastilisem loom selles mõttes,  et ta võib liikuda tegelikult kilomeetreid  ja kümneid kilomeetreid, isegi kui ta on piisavalt  ka ütleme, et natukene naha all rasva ja ta võib sellistel perioodidel,  kui väga tugevat jäätumised on siis paljud kraavid külmunud,  põhjani, see on selge, et ta sealt mitte midagi süüa ei saa. Siis ta võtab lihtsalt ette rännaku sinna,  kus tal mälu järgi on allikad allikate juures talitavad  konnad või siis tal on teada, kus on kopra urud,  kuhilad, tammid seal ikka ülevoolav, vesi hoiab natukene  mingisugused augud lahti, et ta saab vee alla. Et ta saab seal seda toidupiiskut otsida. Aga kui ei ole, siis ta võtab päris pikki rännakuid mööda lund,  kuni kümned kilomeetreid läheb päris teiste teise vesikonda. Saarmas ei ole nii usin pesaehitaja kui kobras,  pigem kohendab emaloom poegadele varjuks mõne kuusejuurika  või mätta aluse. Saarmaa poegi on leitud koprapesast. Paraku murrab Saarmas ka kopra poegi, kui muud toitu ei jätku. Üldse on saarmas koprale mõneti tänu võlgu saarmast arvukuse  tõusu võib vähemalt osaliselt seostada kopra asustustiheduse suurenemisega. Kui targad loomad, need koprad ja saarmad õigupoolest on,  kuidas nad, kas nad tunnetavad, milline talv tuleb,  milline kevad tuleb kas nad koguvad mingisuguseid toiduvarusid? Ikka kuidagi tunnevad. Huvitav oli just eelmine aasta näiteks eelmine suveperiood,  mitte see. Koprad ei valmistanud üle Eesti praktiliselt kuskil talvevarusid,  noh, väiksed varud olid kus suuremad, väiksemad,  aga suurel osal territooriumist, mida ma käisin läbi isegi  see uurimisalune territoorium, kus igal aastal olid suured varud,  ei olnud neid ja, ja, ja oligi üllatus käes selles mõttes,  et talvel tuli suurvesi ja terve talv oli jäävaba,  tal ei olnud mingit vajadust. Ja teine asi tänavu aasta olid väga suured talvevarud,  siinsamas oli kraav täis, ütleme, et 20 meetrit tohutu kuhi  ja muidugi inimene lasi muidugi veel alla,  eks ole, ta ei saanud neid kätte ja mina mõtlesin,  et oh, eks nad surevad nälga, aga õnneks nad käisid jälle  jää pealt ära, et, et mingil määral igal juhul nad tunnevad ette. Tihtipeale, kui inimesed väidavad, et loomad,  mis targad, nad ei ole targad, siis tegelikult on see ikkagi  tõlgendamise küsimus. Loomad on targad ja nad tunnevad ette, aga kuidas inimesed  lihtsalt suudab tõlgendada nende tegusid,  see on iseasi. Sest keegi ei suuda ju samastuda loomaga. Veel eelmise sajandi alguses oli teiste hanede hallhane  ja suurlaughane kõrval väga arvukas külaline kevadine  läbirändaja Eestis. Väikelaukhani. Tänaseks on kogu Euroopas väikelaukhanede arvukus taandunud 100-le,  ise. Kogu maailmas jääb see arv 25000 piirimaile. Mis on väikelaukhane, äkilise kadumise põhjused  ja veel müstilisem küsimus teadlaste ees on  kus liik talvitub. Just talvitumispaigad pakuvadki täna teadlastele esmast huvi,  et siitkaudu lindu paremini tundma õppida  ja läbi selle ka kaitsta. Üks viimaseid teadaolevaid peatuspaiku enne talvitumiskohti  on Kasahstani. Ja just sellepärast rahvusvaheline haneuurijate seltskond  ühel sügispäeval Kasahstani siirduski. Sihiks kindel plaan, väike laukhanesid raadiosaatjatega  varustada ja nii lõpuks lahendada senitundmatu küsimus. Kus siis ikkagi väikelaukhaned talvituvad? Kuulikovi järv, haneuurijate peatuspaik keset laiuvat stepi  on tõeline linnuparadiis ühe meetri sügavune  ja 24-l ruutkilomeetril paiknev järv On 100000-le rändel  olevale linnule peatuspaigaks. Väike laukhanesid on 1700. Et lindu kätte saada, on vaja paigaldada püüniseid. Kasutatakse ka peibutist. Kunstane silma ümber joonistatakse kollane rõngas. See on üks olulisemaid väikelaukhanede tunnuseid. Samuti pisem kasv, mis eristab teda näiteks suurest laukhanest. Peibutiste detaili täpsus on oluline just lindudele,  kes igat väiksematki erisust märkavad ja  nii püünistest ohutusse kaugusesse hoiavad. Aeg-ajalt annavad endast märku stepipõlengud Lisaks ka linnukütid. Hanejaht on lubatud ja nii jätkub kütte nii koha pealt kui  ka piiri tagant. Austraaliast, Saksamaalt. Lubatud hanede hulgas kütitakse ka keelatud väikelaukhane. Nii ongi varem Norras endale raadiosaatjad külge saanud  linnud Kasahstanis kadunuks jäänud. Läbirändavaid linde on pesitsevatest lihtsam  raadiosaatjatega varustada. Seepärast ongi Kasahstani just ideaalne koht. Et lindu püüda, katsetati erinevaid püüniseid,  loorvõrke, sirmuseid. Milline püünistest osutub parimaks, tuli välja selgitada katseeksitusmeetodil. Samuti oli üsna raske määrata kohta, kus haned sellel õhtul  järvel peatuvad. Igal õhtul valisid nad erinevad järvesopid ööbimiseks  ja nende valikueelistusi oli üsna raske ette prognoosida. Esimeseks lõksujääjaks osutus hallhani. Lind sai jalga Moskva tähisega jalarõnga  ja lasti jälle vabaks. Päevaga muutusid ka ilmustikuolud. Pidevalt puhus tugev tuul, mis lõhkus püünisvõrkusid. Hanejahile oli oodata ka Kasahstani presidenti,  kelle ihukaitsjad linnukaitsjatele püüniste osas piiranguid tegid. Presidendi haned ootavad laskmist mis üle jääb,  neid võite uurida nii palju, kui süda lustib. Anti otsuse kindlalt teada. Nii ei jäänudki haneuurijatel muud üle kui ajatäiteks  roolinde uurida. Üks tähelepanuväärsemaid haruldusi, kes võrku jäi,  oli kaldarädilind. Kõigilt lindudelt võeti ka tükike sabasulest hilisemaks DNA prooviks. Ühel hommikul oli ornite Pitoloogide imestus suur, kui järv oli mudasse peidetud,  püünised jätnud ja taandunud pool kilomeetrit eemale. Aga haneuurijatel optimism jätkus ja plaan oli mõnigi väike laup,  hani raadiosaatja aga varustada. Selleks kohendati, võrkusid ja korrastati silmus püüniseid. Ja loomulikult peeti plaani. Ootamatu lumeturm tõmbas kõigile plaanidele kriipsu peale. Ühe hetkega olid kõik linnud läinud ja nii ei jäänudki  haneuurijatel muud üle kui püüniseid kokku korjata  ja karmi stepiga hüvasti jätta. Vähemasti selleks korraks. Jääb veel üle küsida. Kas ekspeditsiooni ebaõnnestus? Iga päev kaob maailmas üks taime looma või linnuliik. Täpselt selle võrra vähenebki meie looduslik mitmekesisus. Ja iga katse, mis tehakse mõne liigi päästmiseks Võimaldab meil võita aega. Aega liigile. Ja meile endile. Nii jäigi sellel aastal väike laukhane saladus saladuseks. Aga uuringud jätkuvad ja aprilli lõpus võib Matsalu taas  neid haruldusi näha. Põhimõte. Kes või mis on sukulendid? Me võime pahaaimamatult kodus aknalaua peal sukulenti kasvatada,  teadmata, et tegu on just niisuguse kõrbest  või poolkõrbest pärit taimega. Sukulente on kogu maailmas tuhandeid erinevaid liike. Kõige tuntumad kindlasti on, on kaktused,  on A, loed, agaavid, avisabad ja paljud teised aga räägime  kaktustest kui kõige tuttavamatest sukulentidest. Kaktuseid kogu maailmas on üle 1000 erineva liigi  ja siin meie kollektsioonis on nüüd neid  ka üsna üsna palju. Millised on väga põnevad kaktused, keda tasuks esile tuua? Noh, mida tasuks esile tuua Kaktuste juures on minu meelest kõige põnevam see,  et neid on nende vormi rohkus. Tundub täiesti lõputuna, et on niisuguseid väikesi ümmargusi,  kerakesi, mis suurt kivist ei eristu ja siis on selliseid suuri,  millest võib teha tara, millest võib ehitada maja,  millest võib voolida kirikupinke või kooriäris. Sageli ma tean, et kutsutakse ka kaktustele väliselt  sarnaseid taimi kaktuseks, kuidas siiski ära tunda,  et tegu on kaktusega. Et üldiselt kaktusel ei ole lehti Muidugi on erandeid aga enamasti neil ei ole lehti. Millised viljad on kaktustel? Marjad, marjad külla Need võivad olla kuivad,  aga need võivad olla ka küllalt lihakad ja paljusid. Paljusid kaktusi kasvatatakse isegi lausa toiduks. No mõningaid kaktusevilju ka Eestisse tuuakse sisse  viigikaktuseid ja pitaiasid mets kaktuse vilju. No need pitaiad on hästi huvitavad asjad,  et Iisraelis on nendega väga palju igasuguseid katseid  tehtud ja nemad on saavutanud lausa hektari saagiks üle 10  tonni katusevilju. Et see on nagu selline kõige moodsa uuema aja. Puuviljaku. Kaktuste suures sugukonnas on ka väga erandlik esindajaid,  kes esmapilgul üldse kaktuse moodi välja ei näe. Niisugused on kindlasti troopilistes vihmametsades elavad kaktused,  aga ka mõned kõrbe ja poolkõrbeliigid. Üks selline veidrik on kindlasti lehiskaktus,  pereski. Tema on eriline selle poolest, et teda peetakse üleüldse  kõige vanapärasemaks kaktuseks. Tal on lehed. Tal on astlad. Tal on väga ilusad õied. Siin taitsunud ei ole kindlasti veel ühed väga-väga-väga  vahvad kaktused on ju need helmest kaktused,  vaatame nüüd ka. No see on üks üks vahvamaid minu meelest. Et tema on ka veel selles suhtes väga-väga omapärane liik. Et kui kõik teised kaktused kasvavad ainult uues maailmas,  Ameerikas, siis helmes kaktuste paar-kolm liiki on suutnud  kas siis lindude või või millegi muu abil jõuda  ka Aafrikasse ja Madagaskarile ja isegi Kagu-Aasiasse. Dis Sri Lankale. No nemad ei ela üldse mitte mitte maapinnal ega,  ega ka kõrbes, vaid tavaliselt kellegi teise peal. Ja kust nad niisuguse huvitava nime saanud on,  Helme kaktus. No seda võib võtta nii ja naa, on selliseid hästi lühikeste  varrelülidega liike, mille varrelülid on nagu helmed,  aga põhiliselt vist siiski öeldakse, et see on nende  väikeste väikeste mammukeste järgi mis enamike liikide,  st on sellised kas valged või, või rohekad aga mõnedele  riikidel on nad lausa punased või roosad,  mis siis on? Ja mis on siis vastupandamaks, pandamatuks ahvatluseks lindudele? Kes neid vilju söövad ja nõndaviisi seemneid levitavad? Ja eks nad nii sinna mad kaskarile jõudsid. Tuntumad sugulendid on kindlasti aaloed,  Jaan, sina tead aalode kohta väga palju pajata meile midagi  ka põnevat aaloedest. Üks aaloe, mida, mida kõik on vähemalt kuulnud või,  või, või, või, või teavad, see on see kurikuulus aloVeera,  mida pannakse ikka iga kreemi sisse, mida pannakse. Igale poole. Ja imelik on see, et alla veel on üks väheseid taimi,  keda rohkem tuntakse ladinakeelse nime järgi kui eestikeelse  nime järgi. Arilicala. Minule meeldib tarka vale ja nüüd viimased uuringud ütlevad,  et, et see taim on aaloe veerast veel mitu-mitu-mitu korda  tõhusam lausa tuleviku toim. Et temal on siin need suured lehed ja nende puhul on tehtud  teaduslikke katseid, et miks need lehed seal on. Ja jõuti järeldusele, et nendest lehtedest moodustub tüvele  selline tulekindel kate. Et kui käib üle selline võsatulekahju, siis need taimed,  mille tüvi on kaetud selliste vanade lehejäänustega jäävad ellu. Aga need taimed, kelle tüvi ei ole vanade lehejäänustega  kaetud Saavad kuumuses kannatada sukulendid ehk turdtaimed,  keda varem kutsuti ka lihaktaimedeks, on selles mõttes sarnased,  et nad kõik peavad elama karmides looduslikes tingimustes,  kus on palav ja kus kus vett sajab harva. No milliseid kohastumusi nemad oma elus rakendavad? No see, mis neid kõige üldisemalt seob, on just nende  eriline ainevahetusskeem. Kui tavaline taim hoiab praktiliselt oma õhulõhed kogu aeg avatuna,  et oma temperatuuri reguleerida, võtta õhust  süsinikdioksiidi ja anda ära ülejäänud hapnik  ja vee all siis sugulentsed, taimed avavad oma õhulõhe  praktiliselt ainult öösiti, siis on jahedam,  siis on toimub nende õhulõhede kaudu kõige vähem e-aurumist. Ja siis kogu see süsinikdioksiid, mida on päevaseks  fotosünteesiks vaja seotakse keemiliste reaktsioonide kaudu  taimeorganismis ja siis seda niimoodi vaikselt  ja kokkuhoidlikult pruugitakse. Päevase fotosünteesi. Nii et kõrbes elu on, vaatamata sellele,  et on väga kuum ja vett on vähe, ometigi mitmekesine ja,  ja põnev. Oleme Häädemeeste rannaniidul, täna algab meie talvematk  merest mereni. Mart, ütle, mida see matk nüüd endast kujutab? Matka eesmärgiks on siis matkata mööda Eesti suurimat  loodusmassiivi vahe Eestit ja meil on võimalus praktiliselt  280 kilomeetrit kulgeda niimoodi, et me metsadest  ja soodest välja ei lähegi. Liigume täiesti minimaalse asustusega piirkondades ja. Talvisel ajal on seda just sellepärast hea teha,  et, et suvel on seda marsruuti mööda kulgemine väga raske  ja kohati isegi võimatu. Et talvel, kui sood ja jõed on kõik jääkaane all  ja kindel kindel pinnas minna, siis on see teekond palju,  palju kergem ja, ja palju hõlpsam. Suusa matkamine on niisugune tore vorm, et. Nautida ka seda loodust talvises oludes. Püüdke seda endale tabada, mis siin praegu tegelikult toimub,  et naisterahval lumene, kosmeetika parim näole avarus,  valgus, külm, mida veel oodata, hea seltskond. Ja kindlasti ka see, et, et just suusamatka puhul,  et et see on selline suures osas suusatamata piirkond  ja suusa suusamatkamata piirkond. Et kindlasti just see võib olla. Sul on siuke uhkekott, ütle, kui raske see sul on. Ma arvan, et praegu üks 20 kilo umbes vist,  mis sa siia sisse võtsid kaasa, mis talvematkal just  esmavajalik on või mida kindlasti tuleb võtta soe magamiskott,  külma vastane kreem on väga spetsiifiline,  mida suval ei tarvita ja spetsiifiline, mida kaasas ei ole. Putukatõrjet ei ole kaasas. Mart ütle nüüd veel väga konkreetselt ära,  mis need alguse lõppkoordinaadid meil on. Alust alustame siit Häädemeeste ranna niidut  ja lõpetame Eru lahe ääres lahemaal Tammit ja. Millal sinna inimesed vastu võivad tulla? Esimesel märtsil?
